Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Free
Kiiremini kui brauser!
 

Väärisgaasid

Index Väärisgaasid

Väärisgaasid (vananenud nimetusega inertgaasid) on sarnaste omadustega keemiliste elementide rühm: nad on standardtingimustel lõhnatud, värvitud, monoaatomilised gaasid, millel on madal reaktsioonivõime.

132 suhted: Aatomimudel, Aatomituum, Aatommass, Aatomnumber, Aerostaat, Alfalagunemine, Anioon, Argoon, Atmosfäär, Atmosfäär (ühik), Aurustumissoojus, Üleslükkejõud, Õhk, Baar (ühik), Beetalagunemine, Berüllium, Boor, Bronhiaalastma, Broom, Dmitri Mendelejev, Dubna, Elavhõbe, Elektron, Elektronafiinsus, Elektronegatiivsus, Elektronkate, Elektronkiht, Elektronkonfiguratsioon, Füüsikalised omadused, Fleroovium, Fluor, Fraktsioneeriv destillatsioon, Fullereen, Gaas, Gaasikromatograafia, Gaaslahenduslamp, Geigeri loendur, Hapnik, Hapniku toksilisus, Hõbe, Heelium, Henry Cavendish, Hindenburg, Ideaalne gaas, Inertsus (keemia), Intermediaat, Ionisatsioonienergia, Isotoop, John William Strutt, kolmas parun Rayleigh, Jood, ..., Kaarkeevitus, Kalifornium, Kaltsium, Keemiline element, Keemiline kineetika, Keemiline reaktsioon, Keemiline süntees, Keemilised omadused, Keemiliste elementide perioodilisussüsteem, Keemistemperatuur, Kessoontõbi, Kiiritusravi, Kloor, Kopsuvähk, Krüptoon, Kreeka keel, Ksenoon, Ksenoonlamp, Kude, Kuld, Kvarts, Lahustuvus, Lämmastik, Lõhn, Liiter, Linus Pauling, Lipiidid, Litosfäär, Livermoorium, Maa, Maagaas, Maakoor, Magnetresonantstomograafia, Miljondikosa, Mineraal, Molekul, Mullikamber, Neoon, Niels Bohr, Normaaltingimused, Oganessoon, Oksüdatsiooniaste, Paskal, Päike, Päikesesüsteem, Pikomeeter, Plii, Plutoonium, Poloonium, Poolestusaeg, Raadium, Radioaktiivsus, Radoon, Rakumembraan, Räni, Rõhk, Reaktsioonivõime, Saksa keel, Sulamistemperatuur, Suur Pauk, Taani, Täht (astronoomia), Termodünaamika, Termomeeter, Tihedus, Titaan, Toorium, Tuumamagnetresonantsspektroskoopia, Tuumasüntees, Universum, Uraan, USA dollar, Van der Waalsi jõud, Vask, Väävel, Värv, Värvitemperatuur, Venemaa, Veri, Vesinik, Videoprojektor, 1868. Laienda indeks (82 rohkem) »

Aatomimudel

Aatomimudel on atomistikas või uusaegses keemias või füüsikas kasutatav aatomi mudel.

Uus!!: Väärisgaasid ja Aatomimudel · Näe rohkem »

Aatomituum

Aatomituum on aatomi väga väike ja tihe keskosa, kuhu on koondunud põhiline osa aatomi massist.

Uus!!: Väärisgaasid ja Aatomituum · Näe rohkem »

Aatommass

Aatommass ehk suhteline aatommass (varem ka aatomkaal) on kas keemilise elemendi või selle isotoobi ühe aatomi mass aatommassiühikutes (amü).

Uus!!: Väärisgaasid ja Aatommass · Näe rohkem »

Aatomnumber

Keemilise elemendi aatomnumber ehk järjenumber ehk laenguarv (Z) on prootonite arv selle elemendi aatomi tuumas.

Uus!!: Väärisgaasid ja Aatomnumber · Näe rohkem »

Aerostaat

'''Kuumaõhupallid ja dirižaablid'''. 1. Montgolfier' kuumaõhupall. 2. Charlesi vesinikuõhupall. 3. Blanchardi vesinikuõhupall. 4. Giffardi aerostaat. 5. Giffardi aerostaat (vaba). 6. Dupuy de Lôme'i aerostaat. 7. Henleini dirižaabel. 8. Renardi ja Krebsi aerostaat. Nüüdisaegne kuumaõhupall Aerostaat (kreeka keelest aero 'õhk' + statos 'seisev'), on õhust kergem, õhukese kestaga õhus püsiv ümara kujuga seadeldis, mille tõstejõud saavutatakse aerostaatilise üleslükke jõul.

Uus!!: Väärisgaasid ja Aerostaat · Näe rohkem »

Alfalagunemine

Alfalagunemine on tuumareaktsioon, mille puhul aatomituumast kiirguvad välja alfaosakesed (α).

Uus!!: Väärisgaasid ja Alfalagunemine · Näe rohkem »

Anioon

Anioon on negatiivse elektrilaenguga ioon.

Uus!!: Väärisgaasid ja Anioon · Näe rohkem »

Argoon

Argoon on keemiline element järjenumbriga 18.

Uus!!: Väärisgaasid ja Argoon · Näe rohkem »

Atmosfäär

Atmosfäär ehk õhkkond on Maad ümbritsev gaasikiht, milles valdavaks on lämmastik ja hapnik.

Uus!!: Väärisgaasid ja Atmosfäär · Näe rohkem »

Atmosfäär (ühik)

Atmosfäär on mittesüsteemne (SI-väline) rõhuühik.

Uus!!: Väärisgaasid ja Atmosfäär (ühik) · Näe rohkem »

Aurustumissoojus

Aurustumissoojuseks nimetatakse soojushulka, mille peab andma keemistemperatuuril oleva vedeliku massiühikule, et muuta see sama temperatuuriga auruks.

Uus!!: Väärisgaasid ja Aurustumissoojus · Näe rohkem »

Üleslükkejõud

Üleslükkejõud ehk Archimedese jõud on kehale vedelikus või gaasis mõjuv raskusjõule vastassuunaline jõud.

Uus!!: Väärisgaasid ja Üleslükkejõud · Näe rohkem »

Õhk

Õhk on Maa atmosfääri moodustav gaaside segu.

Uus!!: Väärisgaasid ja Õhk · Näe rohkem »

Baar (ühik)

Baar (kreeka sõnast baros 'raskus'; tähis bar) on mittesüsteemne rõhu- ja pingeühik.

Uus!!: Väärisgaasid ja Baar (ühik) · Näe rohkem »

Beetalagunemine

Beetalagunemine on protsess, mille käigus neutron muutub prootoniks või prooton neutroniks, kiirates beetaosakese (β) ning elektronneutriino (νe).

Uus!!: Väärisgaasid ja Beetalagunemine · Näe rohkem »

Berüllium

Berüllium on keemiline element järjenumbriga 4, metall.

Uus!!: Väärisgaasid ja Berüllium · Näe rohkem »

Boor

Boor on keemiline element järjenumbriga 5.

Uus!!: Väärisgaasid ja Boor · Näe rohkem »

Bronhiaalastma

Bronhiaalastma ehk kopsuastma ehk astma (ka hingeldustõbi) on hingamisteede krooniline põletikuline haigus, mille korral tekib mitmesuguste ärritajate mõjul hingamisteede ahenemine ja hingamise raskenemine (düspnoe).

Uus!!: Väärisgaasid ja Bronhiaalastma · Näe rohkem »

Broom

Broom on keemiline element järjenumbriga 35.

Uus!!: Väärisgaasid ja Broom · Näe rohkem »

Dmitri Mendelejev

Dimitri Ivanovitš Mendelejev (8. veebruar 1834 Tobolsk – 2. veebruar 1907 Peterburi) oli vene keemik.

Uus!!: Väärisgaasid ja Dmitri Mendelejev · Näe rohkem »

Dubna

Dubna on linn Venemaal Moskva oblastis Taldomi rajoonis.

Uus!!: Väärisgaasid ja Dubna · Näe rohkem »

Elavhõbe

Elavhõbe (sümbol Hg) on keemiline element järjenumbriga 80, üks kuuest elemendist (tseesiumi, frantsiumi, galliumi ja mittemetall broomi kõrval), mis on normaaltingimuste lähedastel temperatuuridel vedel.

Uus!!: Väärisgaasid ja Elavhõbe · Näe rohkem »

Elektron

Elektron on elementaarosake (tähis e&minus).

Uus!!: Väärisgaasid ja Elektron · Näe rohkem »

Elektronafiinsus

Elemendi elektronafiinsus Eea on energia, mis vabaneb, kui elektron liitub gaasifaasis oleva aatomiga.

Uus!!: Väärisgaasid ja Elektronafiinsus · Näe rohkem »

Elektronegatiivsus

400px Elektronegatiivsus on dimensioonita suurus, mis iseloomustab aatomi suhtelist võimet siduda endaga molekulis või keemilises ühendis elektrone.

Uus!!: Väärisgaasid ja Elektronegatiivsus · Näe rohkem »

Elektronkate

Elektronkate on aatomi tuuma ümbritsev elektronide pilv.

Uus!!: Väärisgaasid ja Elektronkate · Näe rohkem »

Elektronkiht

Elektronkiht on aatomi elektronkatte osa.

Uus!!: Väärisgaasid ja Elektronkiht · Näe rohkem »

Elektronkonfiguratsioon

Elektronkonfiguratsioon on aatomifüüsikas ja kvantkeemias käsitletav elektronide paiknemine aatomis, molekulis või mõnes muus füüsikalises struktuuris.

Uus!!: Väärisgaasid ja Elektronkonfiguratsioon · Näe rohkem »

Füüsikalised omadused

Keemilise aine või materjali füüsikalised omadused on omadused, mis pole seotud aine osalusega keemilistes reaktsioonides.

Uus!!: Väärisgaasid ja Füüsikalised omadused · Näe rohkem »

Fleroovium

Fleroovium (lühend Fl; varasema nimetusega ununkvaadium, lühend Uuq) on sünteetiline keemiline element järjenumbriga 114.

Uus!!: Väärisgaasid ja Fleroovium · Näe rohkem »

Fluor

Fluor on keemiline element järjenumbriga 9.

Uus!!: Väärisgaasid ja Fluor · Näe rohkem »

Fraktsioneeriv destillatsioon

Vigreux kolonn ehk deflegmaator Fraktsioneeriv destillatsioon on destillatsioonimeetod mõõdukalt erinevate keemistemperatuuridega vedelike lahutamiseks kasutades fraktsioneerimiskolonni (destillatsioonikolonni), milles toimub korduv aurustumine ja kondensatsioon.

Uus!!: Väärisgaasid ja Fraktsioneeriv destillatsioon · Näe rohkem »

Fullereen

Tuntuim fullereen C60 Fullereenid on ainult süsiniku aatomitest koosnevad kera-, ellipsoidi- või torukujulised molekulid.

Uus!!: Väärisgaasid ja Fullereen · Näe rohkem »

Gaas

Gaas on aine agregaatolek, milles osakesed (aatomid ja molekulid) liiguvad vabalt, olemata püsivas vastasmõjus aine teiste osakestega.

Uus!!: Väärisgaasid ja Gaas · Näe rohkem »

Gaasikromatograafia

Gaasikromatograafilise seadme skeem. Näha on kandegaasiballoon, gaasivoolu regulaator, proovi sisestus aurustisse, kolonn ja termostaat selle ümber, detektor, gaaside väljumine ning isekirjuti, mis registreerib kromatogrammi termostaadi avatud uksega, kus on näha kapillaarkolonn Gaasikromatograafia (GC) on kromatograafia meetod lenduvate ühendite segu lahutamiseks paljukordse sorptsiooni ja desorptsiooni tingimustes.

Uus!!: Väärisgaasid ja Gaasikromatograafia · Näe rohkem »

Gaaslahenduslamp

Gaaslahenduslamp ehk lahenduslamp on lamp, milles elektrienergia muundub nähtavaks valguseks gaaslahenduses (nt ksenoonlambis, naatriumlambis) või selle lahenduse vahendusel (luminofoorlambis).

Uus!!: Väärisgaasid ja Gaaslahenduslamp · Näe rohkem »

Geigeri loendur

Geigeri loenduri skeem Geigeri loendur, ka Geigeri-Mülleri loendur on osakeste detektor ioniseeriva kiirguse mõõtmiseks.

Uus!!: Väärisgaasid ja Geigeri loendur · Näe rohkem »

Hapnik

Hapnik (keemiline sümbol O) on keemiline element järjenumbriga 8.

Uus!!: Väärisgaasid ja Hapnik · Näe rohkem »

Hapniku toksilisus

Teise maailmasõja ajal tehti palju hapniku toksilisuse katseid ka inimese peal. Aastatel 1942–1943 viis nt Suurbritannia valitsus läbi ulatuslikke katseid sukeldujate peal. Nad pandi kambrisse, mille rõhk oli 3,7 baari ning neil lasti hingata 100% hapnikku (õhus on 21 mahu% O2) Hapniku toksilisus on molekulaarse hapniku (O2) kahjustav toime organismide elutegevusele.

Uus!!: Väärisgaasid ja Hapniku toksilisus · Näe rohkem »

Hõbe

Hõbe on keemiline element sümboliga Ag (ladina keeles argentum) ja järjenumbriga 47.

Uus!!: Väärisgaasid ja Hõbe · Näe rohkem »

Heelium

Heelium (keemiline sümbol He) on keemiline element järjenumbriga 2.

Uus!!: Väärisgaasid ja Heelium · Näe rohkem »

Henry Cavendish

Henry Cavendish Henry Cavendish (10. oktoober 1731 Nice – 24. veebruar 1810 London) oli inglise füüsik ja keemik, vesiniku avastaja.

Uus!!: Väärisgaasid ja Henry Cavendish · Näe rohkem »

Hindenburg

LZ-129 "Hindenburg" LZ-129 "Hindenburg" oli tsepeliin-tüüpi õhulaev, mis sai nime Saksamaa presidendi Paul von Hindenburgi järgi.

Uus!!: Väärisgaasid ja Hindenburg · Näe rohkem »

Ideaalne gaas

Ideaalseks gaasiks nimetatakse füüsikas ja füüsikalises keemias gaasi idealiseeritud matemaatilist mudelit, milles eeldatakse, et masspunktidena käsitatavad osakesed liiguvad korrapäratult, olles mõjutatud ainult omavahelistest põrgetest ja põrgetest seinaga.

Uus!!: Väärisgaasid ja Ideaalne gaas · Näe rohkem »

Inertsus (keemia)

Inertsus on keemilise elemendi omadus mitte osaleda keemilistes reaktsioonides ega moodustada keemilisi ühendeid.

Uus!!: Väärisgaasid ja Inertsus (keemia) · Näe rohkem »

Intermediaat

Intermediaat on keemilises protsessis esinev vaheühend, mis ei ole lähteühend ega lõppsaadus (lõpp-produkt), kuid mida reaktsiooni teel iseloomustab teatud energia miinimum.

Uus!!: Väärisgaasid ja Intermediaat · Näe rohkem »

Ionisatsioonienergia

350px Ionisatsioonienergia on energia, mis kulub elektroni eemaldamiseks üksikult aatomilt (või molekulilt).

Uus!!: Väärisgaasid ja Ionisatsioonienergia · Näe rohkem »

Isotoop

Mingi keemilise elemendi isotoobid on selle aine aatomite tüübid, mis erinevad üksteisest massiarvu (A) poolest.

Uus!!: Väärisgaasid ja Isotoop · Näe rohkem »

John William Strutt, kolmas parun Rayleigh

Lord Rayleigh John William Strutt, kolmas Rayleigh parun (ka: lord Rayleigh; 12. november 1842 Langford Grove, Essex – 30. juuni 1919 Witham, Essex) oli inglise füüsik.

Uus!!: Väärisgaasid ja John William Strutt, kolmas parun Rayleigh · Näe rohkem »

Jood

Jood Jood on keemiline element järjenumbriga 53.

Uus!!: Väärisgaasid ja Jood · Näe rohkem »

Kaarkeevitus

Kaarkeevitamine Kaarkeevitus ehk kaarkeevitamine (inglise arc welding) on termiline protsess, mis võimaldab metalliosakestel üksteisele läheneda ja üksteisega liituda, nii et seejuures moodustub keevisliide.

Uus!!: Väärisgaasid ja Kaarkeevitus · Näe rohkem »

Kalifornium

Kalifornium on keemiline element järjenumbriga 98.

Uus!!: Väärisgaasid ja Kalifornium · Näe rohkem »

Kaltsium

Kaltsium on keemiline element järjenumbriga 20, pehme, halli värvusega leelismuldmetall, mida looduses vabal kujul ei esine.

Uus!!: Väärisgaasid ja Kaltsium · Näe rohkem »

Keemiline element

Keemiline element ehk element on aatomituumas sama arvu prootoneid omavate (ehk sama aatomnumbriga) aatomite klass.

Uus!!: Väärisgaasid ja Keemiline element · Näe rohkem »

Keemiline kineetika

Keemiliste reaktsioonide kiirused varieeruvad suures ulatuses. Need võivad toimuda plahvatuslikult, kuid võivad võtta aega ka aastaid, nagu näiteks metallide oksüdeerumine atmosfääris. Keemiline kineetika on füüsikalise keemia haru, mis tegeleb keemiliste protsesside kiiruste ja kulu uurimisega.

Uus!!: Väärisgaasid ja Keemiline kineetika · Näe rohkem »

Keemiline reaktsioon

Keemiline reaktsioon on protsess, mille käigus ühest või mitmest keemilisest ainest (lähteaine(te)st) tekib keemiliste sidemete katkemise või moodustumise tulemusena üks või mitu uute omadustega keemilist ainet (saadust, produkti).

Uus!!: Väärisgaasid ja Keemiline reaktsioon · Näe rohkem »

Keemiline süntees

Keemiline süntees on vajaliku saaduse saamiseks kasutatav keemiline reaktsioon või mitmete reaktsioonide jada koos vajalike keemiliste ja füüsikaliste protseduuride rakendamisega.

Uus!!: Väärisgaasid ja Keemiline süntees · Näe rohkem »

Keemilised omadused

Aine keemilised omadused on aine omadused, mis ilmnevad keemilistes reaktsioonides, milles see aine osaleb.

Uus!!: Väärisgaasid ja Keemilised omadused · Näe rohkem »

Keemiliste elementide perioodilisussüsteem

Üks võimalikke keemilise elemendi kujutusviise tabelis Keemiliste elementide perioodilisussüsteem on süsteem, mille moodustavad kindla seaduspära järgi muutuvate omaduste alusel reastatud keemilised elemendid, mis on jagatud rühmadesse ja perioodidesse.

Uus!!: Väärisgaasid ja Keemiliste elementide perioodilisussüsteem · Näe rohkem »

Keemistemperatuur

Keemistemperatuur ehk keemispunkt ehk keemistäpp on temperatuur, mille juures vedeliku aururõhk saab võrdseks välisrõhuga (atmosfäärirõhul), see tähendab aine hakkab keema.

Uus!!: Väärisgaasid ja Keemistemperatuur · Näe rohkem »

Kessoontõbi

Kessoontõbi ehk dekompressioontõbi on haiguslik seisund, mis tekib kiirel siirdumisel kõrgema õhurõhuga keskkonnast madalama õhurõhuga keskkonda.

Uus!!: Väärisgaasid ja Kessoontõbi · Näe rohkem »

Kiiritusravi

Kiiritusravi ehk radioteraapia (ladina keeles radiotherapia) on meditsiinis (onkoloogia) rakendatav ravimeetod, milles rakendatakse ioniseerivat kiirgust.

Uus!!: Väärisgaasid ja Kiiritusravi · Näe rohkem »

Kloor

Kloor gaasilisel kujul klaastorus. Kloor on keemiline element järjenumbriga 17.

Uus!!: Väärisgaasid ja Kloor · Näe rohkem »

Kopsuvähk

Kopsuvähk (cancer pulmonalis) on paljude loomade (sealhulgas inimese) pahaloomuliste kopsukasvajate, mis lähtuvad sagedasti teatud rakusiseste geenimuutuste tagajärjel bronhiepiteelist ja harvem ka alveolaarepiteelist, poolt põhjustatud progresseeruvat, sageli ravimatut ning surmaga lõppevat haiguste rühma.

Uus!!: Väärisgaasid ja Kopsuvähk · Näe rohkem »

Krüptoon

Krüptoon (tähis Kr) on element järjekorranumbriga 36.

Uus!!: Väärisgaasid ja Krüptoon · Näe rohkem »

Kreeka keel

Kreeka keel on üks indoeuroopa keeli.

Uus!!: Väärisgaasid ja Kreeka keel · Näe rohkem »

Ksenoon

Ksenooniga töötav gaaslahenduslamp Ksenoon (keemiline sümbol Xe) on keemiline element aatomnumbriga 54.

Uus!!: Väärisgaasid ja Ksenoon · Näe rohkem »

Ksenoonlamp

Ksenoonlamp (ka ksenoonkaarlamp) on ülikõrgrõhuline ksenoontäitega kaarlahenduslamp, mis annab väga heledat valget valgust, tagades moonutusteta värviesituse.

Uus!!: Väärisgaasid ja Ksenoonlamp · Näe rohkem »

Kude

Kude (ladina keeles textus) on ühesuguse tekke, ehituse ja talitlusega rakutüüpide ning rakkude vaheaine kogum, mis on taime või looma elundi osa.

Uus!!: Väärisgaasid ja Kude · Näe rohkem »

Kuld

Sünteetilised kulla kristallid. Kuld on tihe, plastne, läikiv ja pehme väärismetall; see on nii keemiline element kui ka lihtaine, mis esineb looduses mineraalina.

Uus!!: Väärisgaasid ja Kuld · Näe rohkem »

Kvarts

Liiv koosneb põhiliselt peentest kvartsiteradest. Kvarts on silikaatne kivimit moodustav mineraal.

Uus!!: Väärisgaasid ja Kvarts · Näe rohkem »

Lahustuvus

Lahustuvuseks nimetatakse tahke, vedela või gaasilise aine ehk solvaadi omadust moodustada tahke, vedela või gaasilise solvendiga homogeenne lahus.

Uus!!: Väärisgaasid ja Lahustuvus · Näe rohkem »

Lämmastik

Arvutiga loodud lämmastiku molekuli mudel Lämmastik (tähis N) on keemiline element järjenumbriga 7.

Uus!!: Väärisgaasid ja Lämmastik · Näe rohkem »

Lõhn

Lõhn on gaasiliste ja lenduvate ainete omadus haistmisaistingut esile kutsuda.

Uus!!: Väärisgaasid ja Lõhn · Näe rohkem »

Liiter

Ühe liitri suurust iseloomustav joonis Liiter (lühend l, rahvusvahelises kasutuses ka L) on meetermõõdustiku ruumalaühik, mis ei ole ametlik SI-ühik, kuid on selles süsteemis mainitud ja mõeldud kasutamiseks koos süsteemi ühikutega.

Uus!!: Väärisgaasid ja Liiter · Näe rohkem »

Linus Pauling

Linus Pauling, 1954 Linus Carl Pauling (28. veebruar 1901 – 19. august 1994) oli USA kvant- ja biokeemik.

Uus!!: Väärisgaasid ja Linus Pauling · Näe rohkem »

Lipiidid

Lipiidid (inglise keeles lipids) on väga erineva struktuuriga orgaaniliste biomolekulide, enamasti estrilise ehitusega vees mittelahustuvate looduslike ühendite rühm, mis koosneb alkoholidest ja rasvhappejääkidest.

Uus!!: Väärisgaasid ja Lipiidid · Näe rohkem »

Litosfäär

Litosfääri laamad Litosfäär (kreeka keeles λίθος 'kivi' + σφαῖρα 'kera') on Maa väline tahke kivimkest.

Uus!!: Väärisgaasid ja Litosfäär · Näe rohkem »

Livermoorium

Livermoorium (lühend Lv; endise nimetusega ununheksium, lühend Uuh) on sünteetiline keemiline element järjenumbriga 116.

Uus!!: Väärisgaasid ja Livermoorium · Näe rohkem »

Maa

Maa on Päikesesüsteemi kolmas planeet Päikese poolt loetuna ning ainuke teadaolev planeet universumis, kus leidub elu.

Uus!!: Väärisgaasid ja Maa · Näe rohkem »

Maagaas

Maailma suurimate gaasivarudega riigid 2011. aastal Maagaas on orgaanilise aine lagunemise tagajärjel tekkinud gaasiliste süsivesinike segu, mis asub maakoore tühikuis ja poorseis kihtides.

Uus!!: Väärisgaasid ja Maagaas · Näe rohkem »

Maakoor

Maakoor on Maa tahke pindmine kest, litosfääri ülemine (3–75 km paksune) osa, mis koosneb põhiliselt ränirikkaist kivimeist, mida vahevööst eraldab Moho ehk Mohorovičići eralduspind.

Uus!!: Väärisgaasid ja Maakoor · Näe rohkem »

Magnetresonantstomograafia

Meditsiiniline magnetresonantstomograaf Magnetresonantstomograafia (MRT) (inglise keeles magnetic resonance imaging; lühend MRI), ka tuumamagnetresonantstomograafia (TMRT) (nuclear magnetic resonance imaging), on peamiselt tuntud kui meetod kujutiste tekitamiseks elusate organismide läbipaistmatute elundite sisemusest ning vee hulga kindlakstegemiseks geoloogilistes struktuurides.

Uus!!: Väärisgaasid ja Magnetresonantstomograafia · Näe rohkem »

Miljondikosa

Miljondikosa (tähis ppm – inglise fraasist parts per million) on kontsentratsiooni mõõtühik – miljondikosa.

Uus!!: Väärisgaasid ja Miljondikosa · Näe rohkem »

Mineraal

Mineraal on kindla, kuid mitte fikseeritud keemilise koostise ja enamasti kristallilise struktuuriga looduslikult esinev anorgaaniline tahke aine.

Uus!!: Väärisgaasid ja Mineraal · Näe rohkem »

Molekul

Molekul on keemilise aine vähim osake, millel on selle aine keemilised omadused.

Uus!!: Väärisgaasid ja Molekul · Näe rohkem »

Mullikamber

Jäljed mullikambris Mullikamber ehk mullkamber on seade kiirete laetud osakeste registreerimiseks.

Uus!!: Väärisgaasid ja Mullikamber · Näe rohkem »

Neoon

Neoon (keemiline sümbol Ne) on keemiline element järjenumbriga 10.

Uus!!: Väärisgaasid ja Neoon · Näe rohkem »

Niels Bohr

Niels Bohri vapp Niels Henrik David Bohr (7. oktoober 1885 Kopenhaagen – 18. november 1962 Kopenhaagen) oli taani tuumafüüsik, Nobeli auhinna laureaat.

Uus!!: Väärisgaasid ja Niels Bohr · Näe rohkem »

Normaaltingimused

Normaaltingimusteks nimetatakse keemias ja füüsikas katsetingimusi, mille korral temperatuur on 0 °C (273,15 K) ja rõhk 1 atm ehk 101 325 Pa (IUPAC).

Uus!!: Väärisgaasid ja Normaaltingimused · Näe rohkem »

Oganessoon

Oganessoon (lühend Og; varasema nimega ununoktium, lühend Uuo) on keemiline element järjenumbriga 118.

Uus!!: Väärisgaasid ja Oganessoon · Näe rohkem »

Oksüdatsiooniaste

Oksüdatsiooniaste on keemias arv, mis näitab aatomi oksüdeerituse astet keemilises ühendis.

Uus!!: Väärisgaasid ja Oksüdatsiooniaste · Näe rohkem »

Paskal

Paskal (tähis Pa) on SI-süsteemi rõhuühik.

Uus!!: Väärisgaasid ja Paskal · Näe rohkem »

Päike

Päike on meie Päikesesüsteemi täht, heledaim Maal nähtav täht.

Uus!!: Väärisgaasid ja Päike · Näe rohkem »

Päikesesüsteem

Päikesesüsteemi planeedid. Planeetide suurused on mõõtkavas, kaugused aga mitte. Päikesesüsteemi planeedid Päikesesüsteem koosneb Päikesest ning sellega gravitatsiooniliselt seotud astronoomilistest objektidest.

Uus!!: Väärisgaasid ja Päikesesüsteem · Näe rohkem »

Pikomeeter

Pikomeeter (lühend pm) on SI-süsteemi kuuluv pikkuse mõõtühik, mis võrdub 10-12 ehk 0,000000000001 meetriga.

Uus!!: Väärisgaasid ja Pikomeeter · Näe rohkem »

Plii

plii mügarad ja kõrgelt puhas (99,989%) 1 cm3 suurune pliikuup. Plii (vananenud termin: seatina; sümbol Pb) on keemiline element järjekorranumbriga 82, kuulub metallide hulka.

Uus!!: Väärisgaasid ja Plii · Näe rohkem »

Plutoonium

Plutoonium (keemiline sümbol Pu) on keemiline element järjenumbriga 94.

Uus!!: Väärisgaasid ja Plutoonium · Näe rohkem »

Poloonium

Poloonium (esialgse nimetusega raadium F) on element järjekorranumbriga 84.

Uus!!: Väärisgaasid ja Poloonium · Näe rohkem »

Poolestusaeg

Poolestusaeg on aine lagunemise (eeskätt radioaktiivse, kuid ka keemilise lagunemise) kiirust iseloomustav suurus.

Uus!!: Väärisgaasid ja Poolestusaeg · Näe rohkem »

Raadium

Raadium on element järjekorranumbriga 88.

Uus!!: Väärisgaasid ja Raadium · Näe rohkem »

Radioaktiivsus

Radioaktiivsus ehk tuumalagunemine on ebastabiilse (suure massiga) aatomituuma iseeneslik lagunemine.

Uus!!: Väärisgaasid ja Radioaktiivsus · Näe rohkem »

Radoon

Radoon on keemiline element järjekorranumbriga 86.

Uus!!: Väärisgaasid ja Radoon · Näe rohkem »

Rakumembraan

Rakumembraani skeem Rakumembraan ehk tsütoplasma membraan ehk plasmamembraan ehk välismembraan (membrana cellularis, pellicula, peanalis) on bioloogiline membraan, mis eraldab rakku teda ümbritsevast keskkonnast ning reguleerib molekulide liikumist rakku ja sellest välja.

Uus!!: Väärisgaasid ja Rakumembraan · Näe rohkem »

Räni

räni Räni on keemiline element, mille sümbol on Si ja aatomnumber 14.

Uus!!: Väärisgaasid ja Räni · Näe rohkem »

Rõhk

Rõhk on füüsikaline suurus, mis võrdub pinnale risti mõjuva jõu ja pindala suhtega: p.

Uus!!: Väärisgaasid ja Rõhk · Näe rohkem »

Reaktsioonivõime

Reaktsioonivõime ehk reageerimisvõime ehk keemiline reaktiivsus on keemias tihti kasutatav üldmõiste, mis iseloomustab keemilise aine võimet osaleda keemilistes reaktsioonides: kas aine reageerib või mitte ja kui kiiresti reageerib.

Uus!!: Väärisgaasid ja Reaktsioonivõime · Näe rohkem »

Saksa keel

Saksa keele levik maailmas. '''Tumeoranž:''' riigikeel '''Heleoranž:''' teine riigikeel või mitteametlik asjaajamiskeel '''Oranž ruut:''' saksakeelne vähemus Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.

Uus!!: Väärisgaasid ja Saksa keel · Näe rohkem »

Sulamistemperatuur

Sulamistemperatuur ehk sulamispunkt (ka sulamistäpp) on aine temperatuur, mille saavutades hakkab aine sulama või tahkuma.

Uus!!: Väärisgaasid ja Sulamistemperatuur · Näe rohkem »

Suur Pauk

kosmilisest mikrolaine-taustkiirgusest ehk reliktkiirgusest. Suur Pauk (inglise keeles Big Bang) oli hüpoteetiline sündmus umbes 13,8 miljardit aastat tagasi: Universum hakkas kujuteldamatult tihedast olekust plahvatuslikult paisuma.

Uus!!: Väärisgaasid ja Suur Pauk · Näe rohkem »

Taani

Taani (taani keeles Danmark) on maa Euroopas Skandinaavia poolsaare ja Saksamaa vahel.

Uus!!: Väärisgaasid ja Taani · Näe rohkem »

Täht (astronoomia)

Täht on astronoomias valgust kiirgav plasmast koosnev taevakeha, mille kiirgusenergia pärineb tema sisemuses aset leidvast tuumasünteesist.

Uus!!: Väärisgaasid ja Täht (astronoomia) · Näe rohkem »

Termodünaamika

Termodünaamika on füüsikaharu, mille uurimisobjektiks on soojus kui energiaülekandevorm ning selle seos töö ja siseenergiaga.

Uus!!: Väärisgaasid ja Termodünaamika · Näe rohkem »

Termomeeter

Termomeeter on mõõteriist, millega mõõdetakse gaaside, vedelike jm ainete või organismide temperatuuri.

Uus!!: Väärisgaasid ja Termomeeter · Näe rohkem »

Tihedus

Tihedus on füüsikaline suurus, mis näitab aine massi ruumalaühikus.

Uus!!: Väärisgaasid ja Tihedus · Näe rohkem »

Titaan

Kristalliline titaan Titaan on element järjenumbriga 22.

Uus!!: Väärisgaasid ja Titaan · Näe rohkem »

Toorium

Toorium on keemiline element järjenumbriga 90.

Uus!!: Väärisgaasid ja Toorium · Näe rohkem »

Tuumamagnetresonantsspektroskoopia

250px Tuumamagnetresonantsspektroskoopia (lühend TMR-spektroskoopia) on raadiosagedusdiapasoonis töötav spektroskoopia liik, mille puhul spektri saamiseks rakendatakse tugevasse püsimagnetvälja (4...24 T) viidud aine aatomituumade ergastamist ja sellele järgneva kiirguse registreerimist.

Uus!!: Väärisgaasid ja Tuumamagnetresonantsspektroskoopia · Näe rohkem »

Tuumasüntees

Tuumasüntees ehk tuumade liitumine on kergete aatomituumade ühinemine raskemateks tuumadeks.

Uus!!: Väärisgaasid ja Tuumasüntees · Näe rohkem »

Universum

Hubble'i teleskoobi süvavälja (HUDF) foto kaugetest galaktikatest Linnutee galaktika Universum on maailmakõiksus, mis hõlmab kogu aegruumi ja selles olevat.

Uus!!: Väärisgaasid ja Universum · Näe rohkem »

Uraan

Uraan on keemiline element järjenumbriga 92.

Uus!!: Väärisgaasid ja Uraan · Näe rohkem »

USA dollar

USA paberraha 100 000-dollariline paberraha USA dollar (ISO kood: USD) on Ameerika Ühendriikide rahaühik.

Uus!!: Väärisgaasid ja USA dollar · Näe rohkem »

Van der Waalsi jõud

Van der Waalsi jõud on füüsikalises keemias summa molekulidevahelistest jõududest, mis ei tulene kovalentsetest sidemetest ega ioonide elektrostaatilisest vastastikmõjust neutraalsete või laetud molekulidega.

Uus!!: Väärisgaasid ja Van der Waalsi jõud · Näe rohkem »

Vask

Looduslikud vasekristallid Oksüdeerunud pinnaga eheda vase tükk Vask (ladina keeles cuprum; tähis Cu) on keemiline element järjenumbriga 29.

Uus!!: Väärisgaasid ja Vask · Näe rohkem »

Väävel

Väävel on mittemetalliline keemiline element järjenumbriga 16.

Uus!!: Väärisgaasid ja Väävel · Näe rohkem »

Värv

Värv on pigmenti ja sideainet sisaldav vedel, pastataoline või tahke aine, mis pinnale kantuna moodustab füüsikalise või keemilise protsessi tulemusel tahke kelme ning kaunistab pinda ja kaitseb seda kahjustavate tegurite eest.

Uus!!: Väärisgaasid ja Värv · Näe rohkem »

Värvitemperatuur

Värvitemperatuur ehk värvsustemperatuur (tähis Tc) on valguse (nt päikese või lambi valguse) kelvinites mõõdetav tunnussuurus, mis väljendab värvinägemisega kaasnevat soojuslikku muljet.

Uus!!: Väärisgaasid ja Värvitemperatuur · Näe rohkem »

Venemaa

Venemaa (ametlik nimi Venemaa Föderatsioon) on riik Euroopas ja Aasias.

Uus!!: Väärisgaasid ja Venemaa · Näe rohkem »

Veri

Kategooria:Kehavedelikud Vereproovid Veri (ladina sanguis) on paljude selgrootute ja selgroogsete loomade organismis südame või südamelaadsete elundite töö ja vererõhu toel veresoontes ringlev kehavedelik.

Uus!!: Väärisgaasid ja Veri · Näe rohkem »

Vesinik

Vesinik on keemiline element järjenumbriga 1.

Uus!!: Väärisgaasid ja Vesinik · Näe rohkem »

Videoprojektor

Videoprojektor ehk multimeediaprojektor ehk andmeprojektor (inglise keeles Video projector) on seade, mis võtab vastu videosignaali ja projitseerib signaalile vastava kujutise läätsesüsteemi abil ekraanile.

Uus!!: Väärisgaasid ja Videoprojektor · Näe rohkem »

1868

1868.

Uus!!: Väärisgaasid ja 1868 · Näe rohkem »

Ümbersuunamised siin:

Inertgaas, Inertgaasid, Väärisgaas.

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »