Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Free
Kiiremini kui brauser!
 

Väävel

Index Väävel

Väävel on mittemetalliline keemiline element järjenumbriga 16.

115 suhted: Aatomnumber, Aine (füüsika), Aktivatsioonienergia, Aku, Allotroopia, Alumiinium, Ameerika Ühendriigid, Aminohapped, Amorfne aine, Anhüdriit, Atmosfäär, Aur, Barüüt, Benseen, Elavhõbe, Elekter, Elektrijuhtivus, Elektrilaeng, Elusloodus, Erikaal, Etanool, Fossiilkütus, Fumarool, Gaas, Galeniit, Gramm, Hape, Happesademed, Harilik hernes, Hõbe, Inimene, Jood, Juuksed, Kaksikmurdumine, Kalkopüriit, Kapsas, Kautšuk, Küüs, Kõvadus, Keemiline ühend, Keemiline element, Keemiline reaktsioon, Keemiline side, Keemine, Kemikaal, Kinaver, Kips, Kriips (mineraloogia), Kristall, Kristalliseerumine, ..., Kristallstruktuur, Kuld, Lahustamine, Lahusti, Lämmastik, Lõhenevus, Lõhkeaine, Leelismetallid, Leelismuldmetallid, Loodus, Maakoor, Maavara, Massiarv, Mürk, Mineraal, Mittemetallid, Molekulmass, Monokliinne süngoonia, Nafta, Nahk (materjal), Normaaltingimused, Oksüdatsiooniaste, Oksiidid, Orgaaniline aine, Orgaaniline keemia, Püriit, Plaatina, Plastsus, Pleokroism, Plii, Polümerisatsioon, Raud, Ravim, Rombiline süngoonia, Saksa keel, Salv, Seleen, Sete, Soojusjuhtivus, Stabiilne isotoop, Struktuur, Sulamistemperatuur, Sulfaadid, Sulfiidid, Sulg, Telluur, Teravili, Termodünaamika, Toiduaine, Tonn, Tooraine, Tsink, Uba, USA dollar, Valgud, Vask, Väärisgaasid, Vääveldioksiid, Väävelhape, Väävli oksiidid, Vedelik, Vesi, Vesiniksulfiid, Viskoossus, Vulkanism. Laienda indeks (65 rohkem) »

Aatomnumber

Keemilise elemendi aatomnumber ehk järjenumber ehk laenguarv (Z) on prootonite arv selle elemendi aatomi tuumas.

Uus!!: Väävel ja Aatomnumber · Näe rohkem »

Aine (füüsika)

Aine (ka: mateeria) all mõistetakse füüsikas tavaliselt stabiilseid seisumassiga elementaarosakesi (tavaliselt prootoneid, neutroneid ja elektrone) ning nende kombinatsioone.

Uus!!: Väävel ja Aine (füüsika) · Näe rohkem »

Aktivatsioonienergia

Aktivatsioonienergia ehk aktiviseerimisenergia on energia, mida süsteemi osakesed (molekulid) peavad saavutama, muutumaks reaktsioonivõimelisteks.

Uus!!: Väävel ja Aktivatsioonienergia · Näe rohkem »

Aku

Akumulaator (ladina sõnast accumulator 'koguja') ehk aku ehk akupatarei kujutab endast energia salvestamise seadet.

Uus!!: Väävel ja Aku · Näe rohkem »

Allotroopia

Allotroopia on nähtus, mis seisneb selles, et sama keemiline element võib esineda mitme erineva lihtainena.

Uus!!: Väävel ja Allotroopia · Näe rohkem »

Alumiinium

Alumiinium on keemiline element järjenumbriga 13.

Uus!!: Väävel ja Alumiinium · Näe rohkem »

Ameerika Ühendriigid

Ameerika Ühendriigid ehk Ühendriigid (ingl United States of America, USA; varem ka Põhja-Ameerika Ühendriigid) on riik, mille põhiosa paikneb Põhja-Ameerika mandri keskosas.

Uus!!: Väävel ja Ameerika Ühendriigid · Näe rohkem »

Aminohapped

α-aminohapete üldine struktuur Aminohapped ehk aminokarboksüülhapped on bioloogilise tähtsusega orgaanilised ühendid, mis sisaldavad funktsionaalsete rühmadena amino- (-NH2) ja karboksüülrühma (-COOH) ning aminohappespetsiifilist kõrvalahelat.

Uus!!: Väävel ja Aminohapped · Näe rohkem »

Amorfne aine

Amorfsus ehk amorfne olek on ainete üks olekutest.

Uus!!: Väävel ja Amorfne aine · Näe rohkem »

Anhüdriit

Anhüdriit on mineraal, keemiliselt koostiselt kaltsiumsulfaat.

Uus!!: Väävel ja Anhüdriit · Näe rohkem »

Atmosfäär

Atmosfäär ehk õhkkond on Maad ümbritsev gaasikiht, milles valdavaks on lämmastik ja hapnik.

Uus!!: Väävel ja Atmosfäär · Näe rohkem »

Aur

Veeaur Faasidiagramm rõhu ja temperatuuri telgedega Aur on kriitilisest temperatuurist madalama temperatuuriga gaas.

Uus!!: Väävel ja Aur · Näe rohkem »

Barüüt

Barüüt on baariumsulfaadist (BaSO4) koosnev mineraal.

Uus!!: Väävel ja Barüüt · Näe rohkem »

Benseen

Benseen on orgaaniline keemiline ühend molekulvalemiga C6H6.

Uus!!: Väävel ja Benseen · Näe rohkem »

Elavhõbe

Elavhõbe (sümbol Hg) on keemiline element järjenumbriga 80, üks kuuest elemendist (tseesiumi, frantsiumi, galliumi ja mittemetall broomi kõrval), mis on normaaltingimuste lähedastel temperatuuridel vedel.

Uus!!: Väävel ja Elavhõbe · Näe rohkem »

Elekter

Elektri ülekandeliinid Elekter on elektrilaengute olemasolust tingitud nähtuste kompleks.

Uus!!: Väävel ja Elekter · Näe rohkem »

Elektrijuhtivus

Elektrijuhtivus on aine või materjali või keha võime võimaldada endas elektrivoolu elektrivälja toimel.

Uus!!: Väävel ja Elektrijuhtivus · Näe rohkem »

Elektrilaeng

Sõna "elektrilaeng" on füüsikas ja elektrotehnikas kasutusel kolmes tähenduses.

Uus!!: Väävel ja Elektrilaeng · Näe rohkem »

Elusloodus

Elusloodus on looduse elus osa.

Uus!!: Väävel ja Elusloodus · Näe rohkem »

Erikaal

Erikaal on suhteline tihedus vee tiheduse suhtes.

Uus!!: Väävel ja Erikaal · Näe rohkem »

Etanool

Etanool ehk etüülalkohol ehk viinapiiritus (ka piiritus) ehk metüülkarbinool (valemiga CH3CH2OH) on tuntuim alkohol.

Uus!!: Väävel ja Etanool · Näe rohkem »

Fossiilkütus

Fossiilkütus ehk fossiilne kütus (ka ürgkütus) ehk fossiilse päritoluga orgaaniline kütteaine on energeetilisel otstarbel kasutatav maapõuest saadav orgaaniline aine.

Uus!!: Väävel ja Fossiilkütus · Näe rohkem »

Fumarool

Solfataar Uus-Meremaal Fumarool on vulkaanilisi gaase ja veeauru eraldav avaus maapinnas.

Uus!!: Väävel ja Fumarool · Näe rohkem »

Gaas

Gaas on aine agregaatolek, milles osakesed (aatomid ja molekulid) liiguvad vabalt, olemata püsivas vastasmõjus aine teiste osakestega.

Uus!!: Väävel ja Gaas · Näe rohkem »

Galeniit

Galeniit on raske sulfiidne mineraal, keemilise ainena plii(II)sulfiid.

Uus!!: Väävel ja Galeniit · Näe rohkem »

Gramm

Pastapliiatsi kork kaalub umbes 1 gramm Gramm (lühend g) on meetermõõdustiku massiühik, mis moodustab tuhandiku kilogrammist.

Uus!!: Väävel ja Gramm · Näe rohkem »

Hape

Hape on keemiline aine, mis vesilahustes dissotsieerudes annab lahusesse vesinikioone.

Uus!!: Väävel ja Hape · Näe rohkem »

Happesademed

Happevihmade tõttu hukkunud kuused Tšehhis Happesademed on mis tahes sademed (vihma puhul happevihm), mille pH on võrreldes looduslike sademetega madalam.

Uus!!: Väävel ja Happesademed · Näe rohkem »

Harilik hernes

Harilik hernes (Pisum sativum) on liblikõieliste sugukonda herne perekonda kuuluv üheaastane rohttaim.

Uus!!: Väävel ja Harilik hernes · Näe rohkem »

Hõbe

Hõbe on keemiline element sümboliga Ag (ladina keeles argentum) ja järjenumbriga 47.

Uus!!: Väävel ja Hõbe · Näe rohkem »

Inimene

Inimene kõige üldisemas tähenduses on liigi Homo sapiens ('tark inimene') esindaja.

Uus!!: Väävel ja Inimene · Näe rohkem »

Jood

Jood Jood on keemiline element järjenumbriga 53.

Uus!!: Väävel ja Jood · Näe rohkem »

Juuksed

pisi Juuksed on inimese peas kasvavad karvad.

Uus!!: Väävel ja Juuksed · Näe rohkem »

Kaksikmurdumine

Islandi paole on omane tugev kaksikmurdumine. Laserkiire kaksikmurdumine kaltsiidikristallis. Kaksikmurdumine on valguskiire murdumise käigus kaheks erineva kiirusega liikuvaks osaks jaotumine.

Uus!!: Väävel ja Kaksikmurdumine · Näe rohkem »

Kalkopüriit

Kalkopüriit on mineraal, mis koosneb vasest, rauast ja väävlist (CuFeS2).

Uus!!: Väävel ja Kalkopüriit · Näe rohkem »

Kapsas

Kapsas (Brassica oleracea) on ristõieliste sugukonda kapsasrohu perekonda kuuluv levinud rohttaim.

Uus!!: Väävel ja Kapsas · Näe rohkem »

Kautšuk

Kautšuk on väga elastne looduslik või sünteetiline kõrgmolekulaarne aine.

Uus!!: Väävel ja Kautšuk · Näe rohkem »

Küüs

Küüs on keratiinist koosnev kõva poolläbipaistev plaadike, mis katab mitmetel loomaliikidel, sealhulgas inimesel, sõrmede ja varvaste otsmise lüli selgmist külge.

Uus!!: Väävel ja Küüs · Näe rohkem »

Kõvadus

Kõvadus on materjali võime vastu panna kohalikule plastsele deformatsioonile; ühtlasi ka seda vastupanuvõimet iseloomustav suurus.

Uus!!: Väävel ja Kõvadus · Näe rohkem »

Keemiline ühend

Keemiline ühend on keemiline aine, mis koosneb kahest või enamast erinevast keemilisest elemendist, mis on omavahel seotud keemiliste sidemetega.

Uus!!: Väävel ja Keemiline ühend · Näe rohkem »

Keemiline element

Keemiline element ehk element on aatomituumas sama arvu prootoneid omavate (ehk sama aatomnumbriga) aatomite klass.

Uus!!: Väävel ja Keemiline element · Näe rohkem »

Keemiline reaktsioon

Keemiline reaktsioon on protsess, mille käigus ühest või mitmest keemilisest ainest (lähteaine(te)st) tekib keemiliste sidemete katkemise või moodustumise tulemusena üks või mitu uute omadustega keemilist ainet (saadust, produkti).

Uus!!: Väävel ja Keemiline reaktsioon · Näe rohkem »

Keemiline side

Keemiline side on side, mis ühendab aatomeid üksteisega.

Uus!!: Väävel ja Keemiline side · Näe rohkem »

Keemine

Keemine on aine üleminek vedelast faasist gaasilisse, kusjuures vedelik aurustub intensiivselt kogu ruumala ulatuses.

Uus!!: Väävel ja Keemine · Näe rohkem »

Kemikaal

Kemikaal on kindla puhtusastmega keemiatoode, mida kasutatakse laboratoorsel või tööstuslikul otstarbel.

Uus!!: Väävel ja Kemikaal · Näe rohkem »

Kinaver

Kinaver on punakat värvi sulfiidne mineraal.

Uus!!: Väävel ja Kinaver · Näe rohkem »

Kips

Kips on üks sulfaatsetest vett sisaldavatest mineraalidest.

Uus!!: Väävel ja Kips · Näe rohkem »

Kriips (mineraloogia)

Hematiit punakaspruuni kriipsuga Kriips (inglise streak) on pulbristatud mineraali värvus.

Uus!!: Väävel ja Kriips (mineraloogia) · Näe rohkem »

Kristall

Kvartsi monokristallid. Püriidi polükristall. Berülli kristall. silviniidi monokristallid. Kristallide kasvatamise aeg on umbes kaks kuud. Valkude kristallid. Kristall on korrapäraselt paigutunud aatomeist koosnev tahke homogeenne ja regulaarselt korduva ühikrakuga struktuur.

Uus!!: Väävel ja Kristall · Näe rohkem »

Kristalliseerumine

Kristalliseerumine on sulamis, vedelas või gaasilises agregaatolekus oleva aine või ainete segu üleminek korrastatud sisestruktuuriga olekusse.

Uus!!: Väävel ja Kristalliseerumine · Näe rohkem »

Kristallstruktuur

Kristallstruktuur on aine ehituse laad, mis seisneb aatomite korrastatud ja regulaarselt korduvas paigutuses.

Uus!!: Väävel ja Kristallstruktuur · Näe rohkem »

Kuld

Sünteetilised kulla kristallid. Kuld on tihe, plastne, läikiv ja pehme väärismetall; see on nii keemiline element kui ka lihtaine, mis esineb looduses mineraalina.

Uus!!: Väävel ja Kuld · Näe rohkem »

Lahustamine

Lahustamine või lahustumine (inglise dissolution) on protsess, milles tahke, vedel või gaasiline aine (soluut) seguneb lahustiga (solvendiga) andes reeglina homogeense süsteemi (lahuse).

Uus!!: Väävel ja Lahustamine · Näe rohkem »

Lahusti

Lahusti ehk solvent on aine (tavaliselt vedelik), mis on võimeline lahustama teisi aineid - vedelikke, gaase või tahkeid aineid.

Uus!!: Väävel ja Lahusti · Näe rohkem »

Lämmastik

Arvutiga loodud lämmastiku molekuli mudel Lämmastik (tähis N) on keemiline element järjenumbriga 7.

Uus!!: Väävel ja Lämmastik · Näe rohkem »

Lõhenevus

Lõhenemisjäljed rodoniidil Lõhenevus on kristallstruktuuri omavate ainete omadus mehaaniliselt jaguneda väiksemaiks osadeks (lõheneda) mööda kindlasuunalisi tasapindu.

Uus!!: Väävel ja Lõhenevus · Näe rohkem »

Lõhkeaine

Simuleeritud õhurünnak napalmiga Lõhkeainetel on järgmised omadused.

Uus!!: Väävel ja Lõhkeaine · Näe rohkem »

Leelismetallid

Leelismetallid on perioodilisussüsteemi IA rühma kuuluvad metallilised elemendid.

Uus!!: Väävel ja Leelismetallid · Näe rohkem »

Leelismuldmetallid

Leelismuldmetallid on klassikalises mõistes metallid, mille oksiidid ("leelismullad") sarnaselt leelismetallide oksiididega annavad veega reageerides tugevaid aluseid (leeliseid) ning mille oksiidide sulamistemperatuur on sarnaselt muldmetallide oksiidide ("muldade") sulamistemperatuuriga kõrge.

Uus!!: Väävel ja Leelismuldmetallid · Näe rohkem »

Loodus

Altja jõgi Lahemaal. Loodus on kõik füüsilised objektid ning nende omadused ja nendevahelised suhted, mis ei ole inimese (või muude kehaliste mõistusega olendite) poolt teadlikult tehtud.

Uus!!: Väävel ja Loodus · Näe rohkem »

Maakoor

Maakoor on Maa tahke pindmine kest, litosfääri ülemine (3–75 km paksune) osa, mis koosneb põhiliselt ränirikkaist kivimeist, mida vahevööst eraldab Moho ehk Mohorovičići eralduspind.

Uus!!: Väävel ja Maakoor · Näe rohkem »

Maavara

Maavara ehk maare ehk maapõuevara on maapõues leiduv orgaaniline või mineraalne loodusvara, mida käesoleval ajajärgul on võimalik tasuvalt kasutada.

Uus!!: Väävel ja Maavara · Näe rohkem »

Massiarv

Massiarv on nukleonide (prootonite ja neutronite) koguarv aatomi tuumas.

Uus!!: Väävel ja Massiarv · Näe rohkem »

Mürk

Mürk (ka mürkaine) on aine, mis võib ainevahetuse kaudu põhjustada organismi tervisehäire või surma.

Uus!!: Väävel ja Mürk · Näe rohkem »

Mineraal

Mineraal on kindla, kuid mitte fikseeritud keemilise koostise ja enamasti kristallilise struktuuriga looduslikult esinev anorgaaniline tahke aine.

Uus!!: Väävel ja Mineraal · Näe rohkem »

Mittemetallid

Mittemetallid on suure elektronegatiivsusega elemendid, mis keemilistes reaktsioonides peamiselt liidavad elektrone.

Uus!!: Väävel ja Mittemetallid · Näe rohkem »

Molekulmass

Molekulmass ehk suhteline molekulmass on arv, mis näitab, mitu korda on ühe molekuli mass suurem kui aatommassiühik (amü).

Uus!!: Väävel ja Molekulmass · Näe rohkem »

Monokliinne süngoonia

Monokliinne süngoonia (inglise monoclinic system) on kristallograafias üks kuuest süngooniast, mille iseloomulikuks tunnuseks on üks teist järku sümmeetriatelg, üks sümmeetriatasand või nende kombinatsioon.

Uus!!: Väävel ja Monokliinne süngoonia · Näe rohkem »

Nafta

Nafta on looduslik maakoores leiduv peamiselt vedelate süsivesinike segu.

Uus!!: Väävel ja Nafta · Näe rohkem »

Nahk (materjal)

Erinevad nahad. Materjalide valimine jalatsite valmistamiseks. Nahk kui materjal on loomade töödeldud nahk.

Uus!!: Väävel ja Nahk (materjal) · Näe rohkem »

Normaaltingimused

Normaaltingimusteks nimetatakse keemias ja füüsikas katsetingimusi, mille korral temperatuur on 0 °C (273,15 K) ja rõhk 1 atm ehk 101 325 Pa (IUPAC).

Uus!!: Väävel ja Normaaltingimused · Näe rohkem »

Oksüdatsiooniaste

Oksüdatsiooniaste on keemias arv, mis näitab aatomi oksüdeerituse astet keemilises ühendis.

Uus!!: Väävel ja Oksüdatsiooniaste · Näe rohkem »

Oksiidid

Oksiidid on keemilised ained, mis koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik, ning mille molekulis hapnikuaatomite vahel puudub keemiline side.

Uus!!: Väävel ja Oksiidid · Näe rohkem »

Orgaaniline aine

Orgaaniline aine ehk orgaaniline aines ehk orgaanika on aine, mis pärineb elusloodusest ja sisaldab orgaanilisi ühendeid.

Uus!!: Väävel ja Orgaaniline aine · Näe rohkem »

Orgaaniline keemia

tetraeedri nurkadesse. Orgaanilise keemia klassikaline molekuligeomeetria: Kekulé bensoolivalem 1964. postmargil Orgaaniline keemia on keemia haru, mis uurib orgaaniliste ühendite (st süsinikku sisaldavate ainete, välja arvatud mõned süsinikuühendid ja süsinik lihtainena) struktuuri, sünteesi ja reaktsioone.

Uus!!: Väävel ja Orgaaniline keemia · Näe rohkem »

Püriit

Püriit on sulfiidne mineraal.

Uus!!: Väävel ja Püriit · Näe rohkem »

Plaatina

Plaatina (sümbol Pt) on keemiline element, mille aatomnumber keemiliste elementide tabelis on 78, ta kuulub väärismetallide hulka.

Uus!!: Väävel ja Plaatina · Näe rohkem »

Plastsus

Plastsus ehk plastilisus (kreeka plastos 'voolitud') on keha võime muuta (purunemata) talle rakendatud välisjõu (nt väliskoormuse) mõjul oma kuju ja mõõtmeid ning säilitada jäävat deformatsiooni (plastset deformatsiooni) pärast välisjõu mõju lakkamist.

Uus!!: Väävel ja Plastsus · Näe rohkem »

Pleokroism

Mikroskoobi aluslaua pööramisel muutub biotiidi värvus sujuvalt helepruunist tumepruunini (vasakul ja paremal all nurgas). Pleokroism on mõne anisotroopse mineraali omadus muuta värvust sõltuvalt kristallograafiliste telgede orientatsioonist ehk teisisõnu vaatenurgast.

Uus!!: Väävel ja Pleokroism · Näe rohkem »

Plii

plii mügarad ja kõrgelt puhas (99,989%) 1 cm3 suurune pliikuup. Plii (vananenud termin: seatina; sümbol Pb) on keemiline element järjekorranumbriga 82, kuulub metallide hulka.

Uus!!: Väävel ja Plii · Näe rohkem »

Polümerisatsioon

Stüreeni polümerisatsioon Polümerisatsioon ehk polümeerumine ehk polümeriseerumine on keemiline protsess, milles madalmolekulaarse ühendi (monomeeri M) molekulid ühinevad üksteisega moodustades kõrgmolekulaarse (makromorekulaarse) ühendi, milles üksteisele järgnevalt (lineaarsete ahelatega polümeer) või hargnevalt (hargnevate ahelatega polümeer) on keemiliselt seotud väga suur arv monomeerile vastavaid elementaarlülisid: nM → (-M)n– Täielikus molekulaarvalemis esinevad lisaks polümeersele põhiahelale ka otsmised rühmad.

Uus!!: Väävel ja Polümerisatsioon · Näe rohkem »

Raud

Raud (Ferrum) on keemiline element järjenumbriga 26.

Uus!!: Väävel ja Raud · Näe rohkem »

Ravim

Ravim ehk medikament (ladina medicamentum) on Maailma Terviseorganisatsiooni definitsiooni järgi iga valmistatud, turustatud või turustamiseks määratud aine, mis on ette nähtud haigete ravimiseks, haigusseisundi kergendamiseks, haiguste ärahoidmiseks või diagnoosimiseks inimesel või loomal, inimese või looma elutalitluse taastamiseks, korrigeerimiseks või muutmiseks.

Uus!!: Väävel ja Ravim · Näe rohkem »

Rombiline süngoonia

Rombiline süngoonia (inglise orthorhombic system) on kristallograafias üks kuuest süngooniast, mille iseloomulikuks tunnuseks on kolm erineva pikkusega kristallograafilist telge, mis on üksteise suhtes risti.

Uus!!: Väävel ja Rombiline süngoonia · Näe rohkem »

Saksa keel

Saksa keele levik maailmas. '''Tumeoranž:''' riigikeel '''Heleoranž:''' teine riigikeel või mitteametlik asjaajamiskeel '''Oranž ruut:''' saksakeelne vähemus Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.

Uus!!: Väävel ja Saksa keel · Näe rohkem »

Salv

Salv (ladina unguentum) on rasvataolise konsistentsiga nahale, limaskestale või haavale kantav pehme ravimvorm.

Uus!!: Väävel ja Salv · Näe rohkem »

Seleen

Seleen on keemiline element järjenumbriga 34, mittemetall.

Uus!!: Väävel ja Seleen · Näe rohkem »

Sete

liustikujõelised setted, mida katab viimase liustiku pealetungi punakaspruun moreen. Sete (ka sediment) on enamasti tahke fragment murenenud kivimist, mis on tuule, vooluvee vms poolt kantud ja setitatud kihiliste setetena.

Uus!!: Väävel ja Sete · Näe rohkem »

Soojusjuhtivus

Soojusjuhtivuseks nimetatakse termilise energia ehk soojusenergia spontaanset kandumist kuumemalt kehalt (või kehaosalt) külmemale kehale (kehaosale) aineosakeste vastasmõju (molekulidevaheliste põrgete) tagajärjel.

Uus!!: Väävel ja Soojusjuhtivus · Näe rohkem »

Stabiilne isotoop

Stabiilne isotoop on keemilise elemendi püsiv isotoop, mis ei lagune madalama massiarvuga elementideks ega ole radioaktiivne või on nii pika poolestusajaga, et see pole mõõdetav.

Uus!!: Väävel ja Stabiilne isotoop · Näe rohkem »

Struktuur

Struktuur (ladina sõnast strūctūra ehitus, tarind) on terviku kõigi osade seoste kogum.

Uus!!: Väävel ja Struktuur · Näe rohkem »

Sulamistemperatuur

Sulamistemperatuur ehk sulamispunkt (ka sulamistäpp) on aine temperatuur, mille saavutades hakkab aine sulama või tahkuma.

Uus!!: Väävel ja Sulamistemperatuur · Näe rohkem »

Sulfaadid

Kips ehk hüdraatunud kaltsiumsulfaat Sulfaadid on väävelhappe soolad.

Uus!!: Väävel ja Sulfaadid · Näe rohkem »

Sulfiidid

Sulfiid on väävli ja keemilise elemendi ühend (nt Na2S ja P2S5) või orgaaniline lineaarse ehitusega või tsükliline ühend, mille üldvalem on RSR′, kus R ja R′ on orgaanilised radikaalid.

Uus!!: Väävel ja Sulfiidid · Näe rohkem »

Sulg

Mitmesuguse kujuga sulgi. Suled on epidermi ehk marrasknaha moodustisted, mis esinevad lindudel ja mõnedel teropoodsetel dinosaurustel.

Uus!!: Väävel ja Sulg · Näe rohkem »

Telluur

Ristlõige telluurikangist (''ingot)'' Telluur on keemiline element sümboliga Te ja järjekorranumbriga 52.

Uus!!: Väävel ja Telluur · Näe rohkem »

Teravili

Mais Nisu Oder Kaer Rukis Riis Hirss Tatar Sorgo Teravili on rühm peamiselt kõrreliste sugukonda kuuluvaid kultuurtaimi, mida kasvatatakse tärklise- ja valgurikaste viljade – teriste ehk terises olevate terade – saamiseks.

Uus!!: Väävel ja Teravili · Näe rohkem »

Termodünaamika

Termodünaamika on füüsikaharu, mille uurimisobjektiks on soojus kui energiaülekandevorm ning selle seos töö ja siseenergiaga.

Uus!!: Väävel ja Termodünaamika · Näe rohkem »

Toiduaine

Toiduaine on aine, mida tarvitatakse toiduks või millest valmistatakse toitu.

Uus!!: Väävel ja Toiduaine · Näe rohkem »

Tonn

Tonn (vananorra keeles tonna 'veinivaat') on nüüdisajal meetermõõdustiku massiühik, see võrdub 1000 kilogrammiga.

Uus!!: Väävel ja Tonn · Näe rohkem »

Tooraine

Tooraine ehk toormaterjal ehk toore on töötlemata või osaliselt töödeldud materjal, mida kasutatakse valmistoodete tootmisel.

Uus!!: Väävel ja Tooraine · Näe rohkem »

Tsink

Tsink (sümbol: Zn) on keemiline element järjenumbriga 30, metall.

Uus!!: Väävel ja Tsink · Näe rohkem »

Uba

Aedoja seemned ehk oad põldoa kaunad Uba (mitmuses oad) on ovaalse või neerukujulise seemnega liblikõieline kultuurtaim; ühtlasi ka nende kultuurtaimede seeme.

Uus!!: Väävel ja Uba · Näe rohkem »

USA dollar

USA paberraha 100 000-dollariline paberraha USA dollar (ISO kood: USD) on Ameerika Ühendriikide rahaühik.

Uus!!: Väävel ja USA dollar · Näe rohkem »

Valgud

polariseerivas valguses. Polariseeriv filter annab lihtsa võimaluse eristada valgukristalle soolakristallidest, kuna valgu kristallid on valguse suhtes enamasti anisotroopsed, soolakristallid tihti mitte. Valgud ehk proteiinid (ka valkained) on biopolümeerid, mille monomeerideks on aminohappejäägid.

Uus!!: Väävel ja Valgud · Näe rohkem »

Vask

Looduslikud vasekristallid Oksüdeerunud pinnaga eheda vase tükk Vask (ladina keeles cuprum; tähis Cu) on keemiline element järjenumbriga 29.

Uus!!: Väävel ja Vask · Näe rohkem »

Väärisgaasid

Väärisgaasid (vananenud nimetusega inertgaasid) on sarnaste omadustega keemiliste elementide rühm: nad on standardtingimustel lõhnatud, värvitud, monoaatomilised gaasid, millel on madal reaktsioonivõime.

Uus!!: Väävel ja Väärisgaasid · Näe rohkem »

Vääveldioksiid

Vääveldioksiid (keemiline valem SO2) on ühest väävli ja kahest hapniku aatomist koosneva molekuliga oksiid.

Uus!!: Väävel ja Vääveldioksiid · Näe rohkem »

Väävelhape

Kips on väävelhappe hüdraaditud sool. Väävelhape (valemiga H2SO4) on anorgaaniline hape, tema anhüdriid on vääveltrioksiid.

Uus!!: Väävel ja Väävelhape · Näe rohkem »

Väävli oksiidid

Väävli oksiidid ehk vääveloksiidid on väävli ja hapniku ühendid.

Uus!!: Väävel ja Väävli oksiidid · Näe rohkem »

Vedelik

Vedelik on üks neljast aine agregaatolekust.

Uus!!: Väävel ja Vedelik · Näe rohkem »

Vesi

Vesi ehk divesinikmonooksiid ehk vesinikoksiid ehk oksidaan on keemiline ühend molekulaarse valemiga H2O.

Uus!!: Väävel ja Vesi · Näe rohkem »

Vesiniksulfiid

Vesiniksulfiidi molekuli ehitus Vesiniksulfiid ehk divesiniksulfiid (vananenud termin: väävelvesinik; keemiline valem H2S) on mädamuna lõhnaga värvuseta ja mürgine gaas.

Uus!!: Väävel ja Vesiniksulfiid · Näe rohkem »

Viskoossus

Pildil on eksperiment, mis näitab pigi voolavust. Pigi viskoossus on umbes 100 miljardit korda suurem kui veel nii, et võtab aastaid enne kui moodustub selline tilk. Viskoossus (ladina k. viscosus -kleepuv) on vedelike ja gaaside (fluidumi) molekulide sisehõõrdumisest tekkiv voolamise võime.

Uus!!: Väävel ja Viskoossus · Näe rohkem »

Vulkanism

Vulkaanid ja nende paiknemise seosed laamtektoonikaga. Vulkanism on protsesside kogum, mis hõlmab magma teket, selle liikumist vahevööst ja maakoorest vulkaanini ning purskumist maapinnale.

Uus!!: Väävel ja Vulkanism · Näe rohkem »

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »