Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Installi
Kiiremini kui brauser!
 

Võnnu ordulinnus

Index Võnnu ordulinnus

Elutorn ja üks suurtükitornidest Elutorn (ordumeistri elukoht) Elutorn siseõuelt vaadatuna Ordumeistri eluruumi lagi Võnnu ordulinnus (ka Cēsise ordulinnus; läti Cēsu pils; saksa Wenden, vene Кесь, poola Kieś) on endine Mõõgavendade ordu ja Liivi ordu maameistri residentslinnus Lätis Cēsises (Võnnus).

47 suhted: August Matthias Hagen, Axel Oxenstierna, Cēsis, Gustav II Adolf, Ivan Julm, Jürgen Fahrensbach, Jelizaveta Petrovna, Johann Christoph Brotze, Läti, Läti keel, Liivimaa ordu, Liivimaa ordu maameister, Mõõgavendade ordu, Põhjasõda, Poola, Poola keel, Riia, Riia loss, Saksa keel, Sievers, Tulirelv, Uusgootika, Võnnu foogt, Võnnu komtuur, Võnnu muinaslinnus, Võnnu uus loss, Vene keel, Wolter von Plettenberg, 1209, 1210, 13. sajand, 1461, 1484, 1494, 15. sajand, 1535, 1562, 1577, 1578, 1620, 1703, 1747, 1755, 1771, 1777, 19. sajand, 1920.

August Matthias Hagen

August Matthias Hagen (23. veebruar 1794, Vijciems, Läti – 2. detsember 1878, Tartu) oli Liivimaa graafik ja maalikunstnik.

Uus!!: Võnnu ordulinnus ja August Matthias Hagen · Näe rohkem »

Axel Oxenstierna

Axel Oxenstierna '''Axel Oxenstierna''' monument Riddarhuseti ees Stockholmis. Krahv Axel Oxenstierna af Södermöre (16. juuni 1583 Fånö mõis, Uppland – 28. august 1654 Stockholm) oli Rootsi riigitegelane.

Uus!!: Võnnu ordulinnus ja Axel Oxenstierna · Näe rohkem »

Cēsis

Cēsis (eesti Võnnu, saksa Wenden, liivi Venden, poola Kieś) on linn Lätis Vidzemes.

Uus!!: Võnnu ordulinnus ja Cēsis · Näe rohkem »

Gustav II Adolf

Gustav II Adolf Gustav II Adolfi sarkofaag Riddarholmeni kirikus. Gustav II Adolf (19. detsember (Juliuse kalendri järgi 9. detsember) 1594 – 16. november (6. november) 1632) oli Rootsi kuningas 1611–1632.

Uus!!: Võnnu ordulinnus ja Gustav II Adolf · Näe rohkem »

Ivan Julm

Ivan IV ehk Ivan Julm. Viktor Vasnetsovi maalil (1897) Ivan Julm ehk Ivan IV (vene keeles Иван Васильевич Грозный (Ivan Groznõi)); 25. august 1530 – 18. märts 1584 Moskva) oli Rjurikovitšite dünastiast Moskva suurvürst alates 1533 ja esimene Moskva tsaar alates 1547 kuni surmani. Ta läks ajalukku kui üks kõige verisemaid Moskva tsaaririigi (Moskoovia) valitsejaid enne 20. sajandit.

Uus!!: Võnnu ordulinnus ja Ivan Julm · Näe rohkem »

Jürgen Fahrensbach

Jürgen Fahrensbach (ka von Fahrensbach, Farensbach, Varnsbeke, Varensbeke) (1551 või 1552 – 17. mai 1602 Viljandi) oli baltisaksa ja tõenäoliselt ka eesti päritolu Liivimaa aadlik ja väepealik Liivimaa sõjas.

Uus!!: Võnnu ordulinnus ja Jürgen Fahrensbach · Näe rohkem »

Jelizaveta Petrovna

Jelizaveta Petrovna (1760). Portree autor Charles-Amédée-Philippe van Loo Jelizaveta Petrovna ehk Elisabet I (vene keeles Елизавета (Елисаветa) Петровна ehk Елизавета I Петровна; 29. detsember (vkj 18. detsember) 1709 Kolomenskoje Moskva lähedal Venemaa – 5. jaanuar 1762 (vkj 25. detsember 1761) Peterburi Venemaa) oli Venemaa keisrinna aastatel 1741–1762.

Uus!!: Võnnu ordulinnus ja Jelizaveta Petrovna · Näe rohkem »

Johann Christoph Brotze

Johann Christoph Brotze Eestlaste rõivastus Pärnu ümbruses Johann Christoph Brotze (12./23. september 1742 Görlitz, Saksimaa – 4./16. august 1823) oli Liivimaa pedagoog, etnoloog ja kodu-uurija.

Uus!!: Võnnu ordulinnus ja Johann Christoph Brotze · Näe rohkem »

Läti

Läti (ametlikult Läti Vabariik) on riik Euroopas, üks kolmest Balti riigist.

Uus!!: Võnnu ordulinnus ja Läti · Näe rohkem »

Läti keel

Läti keel (läti keeles latviešu valoda) kuulub indoeuroopa keelkonna balti rühma.

Uus!!: Võnnu ordulinnus ja Läti keel · Näe rohkem »

Liivimaa ordu

Liivimaa ordu (ka Liivi ordu), eestikeelse täieliku nimega Jeruusalemma Saksa Maja Püha Maarja hospidal Liivimaal (ladina Domus Sanctae Mariae Theotonicorum in Livonia, alamsaksa Dutscher orden to Lyffland, ka saksa Deutscher Orden in Livland) oli katoliku rüütliordu, Saksa ordu Liivimaa haru, mis eksisteeris aastatel 1237–1562.

Uus!!: Võnnu ordulinnus ja Liivimaa ordu · Näe rohkem »

Liivimaa ordu maameister

Liivi ordu maameistri pitsat Liivimaa ordu maameister oli Saksa ordu Liivimaa haru (Liivi ordu) kõrgeim kohalik juht aastatel 1237–1562.

Uus!!: Võnnu ordulinnus ja Liivimaa ordu maameister · Näe rohkem »

Mõõgavendade ordu

Mõõgavendade ordu (ametlik nimi Kristuse Sõjateenistuse Vennad, ladina keeles Fratres Militiae Christi ehk Ensiferi, Mõõgakandjad; algselt Kristuse sõdalasvennad) oli kristlik sõjaline ordu, mis eksisteeris aastatel 1202–1237.

Uus!!: Võnnu ordulinnus ja Mõõgavendade ordu · Näe rohkem »

Põhjasõda

Põhjasõda oli 1700.–1721.

Uus!!: Võnnu ordulinnus ja Põhjasõda · Näe rohkem »

Poola

Poola Vabariik on riik Kesk-Euroopas (teise liigituse järgi Ida-Euroopas).

Uus!!: Võnnu ordulinnus ja Poola · Näe rohkem »

Poola keel

Poola keel (polski, język polski) on lääneslaavi keel.

Uus!!: Võnnu ordulinnus ja Poola keel · Näe rohkem »

Riia

Riia (läti Rīga, latgali Reiga, liivi Rīgõ, saksa Riga) on Läti pealinn.

Uus!!: Võnnu ordulinnus ja Riia · Näe rohkem »

Riia loss

Riia loss on ajalooline hoone Lätis, Riia vanalinnas Daugava jõe ääres.

Uus!!: Võnnu ordulinnus ja Riia loss · Näe rohkem »

Saksa keel

Saksa keele levik maailmas. '''Tumeoranž:''' riigikeel '''Heleoranž:''' teine riigikeel või mitteametlik asjaajamiskeel '''Oranž ruut:''' saksakeelne vähemus Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.

Uus!!: Võnnu ordulinnus ja Saksa keel · Näe rohkem »

Sievers

Sievers on taani-hollandi päritolu baltisaksa aadlisuguvõsa.

Uus!!: Võnnu ordulinnus ja Sievers · Näe rohkem »

Tulirelv

Tulirelv on laskerelv, mille laeng haavlid, kuul, miin, mürsk või muu lendkeha paisatakse rauaõõnest välja püssirohu või mõne muu sarnase aine plahvatuslikul põlemisel tekkinud kuumade gaaside kiire paisumise tagajärjel.

Uus!!: Võnnu ordulinnus ja Tulirelv · Näe rohkem »

Uusgootika

Silmapaistvaid uusgooti ehitisi. Üleval: Westminsteri loss Londonis; vasakul: Teaduse katedraal Pittsburghis; paremal: Sint-Petrus-en-Pauluskerk Ostendes Parliament Hill, Ottawa The Woolworth Building'' kujutav postkaart Uusgooti stiil ehk neogooti stiil ehk uusgootika ehk pseudogootika on historitsistlik arhitektuuristiil, mis sai alguse 1740. aastate Ühendkuningriigis.

Uus!!: Võnnu ordulinnus ja Uusgootika · Näe rohkem »

Võnnu foogt

Võnnu foogt (saksa keeles Vogt von Wenden) oli Liivi ordu käsknik, kes valitses Võnnu foogtkonda.

Uus!!: Võnnu ordulinnus ja Võnnu foogt · Näe rohkem »

Võnnu komtuur

Võnnu komtuur (saksa keeles Komtur von Wenden, läti: Cēsu komturs) oli algselt Mõõgavendade ja hiljem Liivi ordu käsknik, kes valitses Võnnu komtuurkonda.

Uus!!: Võnnu ordulinnus ja Võnnu komtuur · Näe rohkem »

Võnnu muinaslinnus

Riekstukalnsi linnamägi, linnuse asupaik. Võnnu lossipargi põhjapoolne tiik. Võnnu muinaslinnus oli kuni 13.

Uus!!: Võnnu ordulinnus ja Võnnu muinaslinnus · Näe rohkem »

Võnnu uus loss

Võnnu uus loss. Võnnu uus loss (läti keeles Cēsu pilsmuiža, saksa keeles Schloß-Wenden) on loss Lätis Cēsise piirkonnas Cēsises.

Uus!!: Võnnu ordulinnus ja Võnnu uus loss · Näe rohkem »

Vene keel

Vene keel (русский язык, russki jazõk) on idaslaavi keelte hulka kuuluv keel.

Uus!!: Võnnu ordulinnus ja Vene keel · Näe rohkem »

Wolter von Plettenberg

Wolter von Plettenbergi büst Cēsise Jaani kirikus (Skulptor: F. Miller, 1852) Wolter von Plettenberg (ka Walter von Plettenberg; umbes 1450 Meyerichi linnus (praeguse Welveri valla alal), Vestfaali hertsogkond – 28. veebruar 1535 Võnnu, Vana-Liivimaa) oli Saksa ordu Liivimaa haru maameister 1494–1535.

Uus!!: Võnnu ordulinnus ja Wolter von Plettenberg · Näe rohkem »

1209

1209.

Uus!!: Võnnu ordulinnus ja 1209 · Näe rohkem »

1210

1210.

Uus!!: Võnnu ordulinnus ja 1210 · Näe rohkem »

13. sajand

13.

Uus!!: Võnnu ordulinnus ja 13. sajand · Näe rohkem »

1461

1461.

Uus!!: Võnnu ordulinnus ja 1461 · Näe rohkem »

1484

1484.

Uus!!: Võnnu ordulinnus ja 1484 · Näe rohkem »

1494

1494.

Uus!!: Võnnu ordulinnus ja 1494 · Näe rohkem »

15. sajand

15.

Uus!!: Võnnu ordulinnus ja 15. sajand · Näe rohkem »

1535

1535.

Uus!!: Võnnu ordulinnus ja 1535 · Näe rohkem »

1562

1562.

Uus!!: Võnnu ordulinnus ja 1562 · Näe rohkem »

1577

1577.

Uus!!: Võnnu ordulinnus ja 1577 · Näe rohkem »

1578

1578.

Uus!!: Võnnu ordulinnus ja 1578 · Näe rohkem »

1620

1620.

Uus!!: Võnnu ordulinnus ja 1620 · Näe rohkem »

1703

1703.

Uus!!: Võnnu ordulinnus ja 1703 · Näe rohkem »

1747

1747.

Uus!!: Võnnu ordulinnus ja 1747 · Näe rohkem »

1755

1755.

Uus!!: Võnnu ordulinnus ja 1755 · Näe rohkem »

1771

1771.

Uus!!: Võnnu ordulinnus ja 1771 · Näe rohkem »

1777

1777.

Uus!!: Võnnu ordulinnus ja 1777 · Näe rohkem »

19. sajand

USA kaart aastal 1800 Euroopa kaart pärast Viini kongressi 1815. aastal Musée du Louvre galeriis Pariisis Tallinna ehk varasema nimega Revali vanasadam Aleksei Bogoljubovi maalil, 1853 Anton von Werneri maal Berliini kongressi viimasest koosolekust, mis toimus 13. juulil 1878 New Yorgi lahte Hudsoni jõe suudmesse 1886. aastal 1880ndatel 1880ndate kõrgklassi mood Euroopa kaart aastal 1890 Victoria teemantjuubeli foto 1893. aastast 19.

Uus!!: Võnnu ordulinnus ja 19. sajand · Näe rohkem »

1920

1920.

Uus!!: Võnnu ordulinnus ja 1920 · Näe rohkem »

Ümbersuunamised siin:

Cesise ordulinnus, Cēsise ordulinnus.

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »