Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Installi
Kiiremini kui brauser!
 

Võrtsjärve Limnoloogiakeskus

Index Võrtsjärve Limnoloogiakeskus

Võrtsjärve Limnoloogiakeskus Võrtsjärve Limnoloogiakeskus (endise nimega Limnoloogiajaam) asub Vehendi külas Tartu maakonnas ning kuulub Eesti Maaülikooli koosseisu.

26 suhted: Ain Järvalt, Eesti järved, Eesti Maaülikool, Eesti Maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituut, Eesti Teaduste Akadeemia, Hüdroloogia, Henn Haberman, Ingmar Ott, Kauplus, Limnoloogia, Neeme-Õnneleid Mikelsaar, Peipsi järv, Tartu maakond, Võrtsjärv, Vehendi, Zooloogia ja Botaanika Instituut, 14. september, 1950. aastad, 1954, 1958, 1961, 1962, 1980. aastad, 1991, 2001, 6. mai.

Ain Järvalt

Ain Järvalt (sündinud 15. märtsil 1958) on eesti hüdrobioloog.

Uus!!: Võrtsjärve Limnoloogiakeskus ja Ain Järvalt · Näe rohkem »

Eesti järved

Väikene Saarjärv Antsla vallas Varstu paisjärv Varstu vallas Kubija järv Võru linnas Lavatsi järv Mäksa vallas Eesti järved on Eesti territooriumil asetsevad siseveekogud, millel puudub vahetu ühendus merega.

Uus!!: Võrtsjärve Limnoloogiakeskus ja Eesti järved · Näe rohkem »

Eesti Maaülikool

Eesti Maaülikool (lühend EMÜ; ametlik ingliskeelne nimi Estonian University of Life Sciences) on Tartus asuv avalik-õiguslik ülikool.

Uus!!: Võrtsjärve Limnoloogiakeskus ja Eesti Maaülikool · Näe rohkem »

Eesti Maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituut

Eesti Maaülikooli Põllumajandus- ja keskkonnainstituut (PKI) on Eesti Maaülikooli instituut.

Uus!!: Võrtsjärve Limnoloogiakeskus ja Eesti Maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituut · Näe rohkem »

Eesti Teaduste Akadeemia

Eesti Teaduste Akadeemia on Eesti teaduste akadeemia, praegu eelkõige personaalakadeemia, varem paljusid teadusasutusi otseselt juhtinud asutus, mille asutamisaastaks loetakse aastat 1938, mil asutati Eesti Teaduste Akadeemia.

Uus!!: Võrtsjärve Limnoloogiakeskus ja Eesti Teaduste Akadeemia · Näe rohkem »

Hüdroloogia

Veeringe skeem Hüdroloogia (vanakreeka sõnadest hydōr 'vesi' ja logos 'mõiste, õpetus') on teadus, mis uurib Maa ja teiste planeetide vee liikumist, jagunemist ja kvaliteeti, kaasa arvatud veeringet, vee ressursse ja keskkonna veevarude haldamist.

Uus!!: Võrtsjärve Limnoloogiakeskus ja Hüdroloogia · Näe rohkem »

Henn Haberman

Henn Haberman (13. jaanuar 1935 Tartu – 8. mai 1991 Tartu) oli eesti ihtüoloog ja hüdrobioloog.

Uus!!: Võrtsjärve Limnoloogiakeskus ja Henn Haberman · Näe rohkem »

Ingmar Ott

Ingmar Ott (sündinud 14. septembril 1955 Tartus) on eesti botaanik ja limnoloog, bioloogiakandidaat (1987).

Uus!!: Võrtsjärve Limnoloogiakeskus ja Ingmar Ott · Näe rohkem »

Kauplus

Paljude poodidega Tasku kaubanduskeskus Tartus Nõuni kauplus on näide väiksemast maapoest Kauplus ehk pood on kaupade ostu-müügikoht, kus on müügisaal.

Uus!!: Võrtsjärve Limnoloogiakeskus ja Kauplus · Näe rohkem »

Limnoloogia

Limnoloogia ehk järveteadus (Wetzel, R.G. 2001. Limnology: Lake and River Ecosystems, 3rd ed. Academic Press. (ISBN 0-12-744760-1). Limnoloogia rajajaks peetakse François-Alphonse Foreli, kelle peamiseks uurimisobjektiks oli Genfi järv. Traditsiooniliselt on limnoloogia tihedalt seotud hüdrobioloogiaga. Kuigi termin „limnoloogia“ hõlmab kõiki  soolaseid-  ja teisei mandriveekogud, siis traditsiooniliselt  ei kuulu limnoloogiaõpetuse alla märgalad, põhjavesi ja vooluveekogud. Seetõttu käsitletakse enamasti limnoloogiat kui mageveekogusid (Wetzel, 2001). Limnoloogia uurimus on pikaajalise akadeemilise ranguse ja laia interdistsiplinaarse ajalooga. Üks tõeliselt põnev aspekt limnoloogias on, et  uurimus on pikaajalise akadeemilise ranguse ja laia interdistsiplinaarse ajalooga geoloogiliste, keemiliste, füüsikaliste ja bioloogiliste koostoimete integreerimine, mis määratlevad veesüsteeme. Ükski limnologist ei ole näitanud paremini akadeemilise sünteesi kasutamist kui G. E. Hutchingson, ta tegi tänapäevase limnoloogia määratlemiseks rohkem kui ükski teine ​​inimene. Aga teised veekeskkonna ökoloogid on teinud palju põnevaid teaduslikke edusamme, sealhulgas kontseptsiooni täiustamist, ökoloogilisi meetodeid haiguse tõrjele lähenemiseks, veereostuse hindamise ja kõrvaldamise meetodeid, kalapüügi juhtimise viisid, magevee elupaikade taastamine, ainulaadsete organismide säilitamine Iidsetel aegadel on tsivilisatsioonid sõltuvad mageveekogudest-järvedest, veehoidlatest, jõgedest ja märgaladest. Magevesi on oluline mitte ainult inimeste elu säilitamiseks, vaid ka selleks, et toetada jõukate majanduste aluseks olevaid tegevusi. Samal ajal, kui veeressursid on inimühiskondade jaoks hädavajalikud, võib nende ühiskondade tegevus reostada ja halvendada veevarusid, piirates nende kasulikke kasutusviise. Alates 1960. aastate "keskkonna liikumise" algusest ja eriti pärast Puhta Veeseaduse (Clean Water Act)  läbimist 1972. aastal Ameerika Ühendriikides, on põhja-ameeriklased mõistnud, et tootmine, põllumajandus, mäetööstus, linnaarendus ja muud tegevused võivad mageveekogudele ohtu kujutada, ja nad on astunud samme nende ohtude vähendamiseks. Ülevaade Eesti limnoloogilistest uurimustest: Limnoloogia kui iseseisva teadusharu alguseks Eestis tuleb pidada kompleksseid hüdrobioloogilisi uurimistöid Tallinna vesivarustuse huvides Ülemiste järvel aastatel 1904-1905 (Schneider, 1905), kuigi esimesed kalavarude uuringud seoses kalasaakide vähenemisega tegi Peipsi-Pihkva järvel K. E. Von Baer juba aastatel 1851-1852. Samal aastal tehti ka G. Siversi poolt Võrtsjärve ja Suure Emajõe hüdrograafiline uurimine seoses üleujutustega. Suure tähtsusega Eesti hüdrobioloogia arengus oli järvekomisjoni loomine Tartu Ülikooli juures tegutsevas Loodusuurijate Seltsis (LUS) 1905.a., mis sai peamiseks hüdrobioloogilisi uurimistöid läbiviivaks keskuseks kuni I maailmasõjani. Uuriti põhjalikult paljusid Eesti jõgesid (Emajõgi, Paala, Pedja) ja väikejärvi (Saadjärv, Pangodi, Võrtsjärv, Peipsi jt), kogudes hulgaliselt materjali nende floora, fauna ja geoloogilise ehituse kohta. Paraku ei omanud need uurimused veel kompleksset iseloomu, vaid täitsid tihti mingit kitsast ülesannet. Esimeseks eestikeelseks limnoloogia-alaseks tööks oli A. Audova ja H. Bekkeri uurimus Pühajärvest (1923), milles käsitleti järve geofüüsikat ja elustikku. Koostati järve suurtaimestiku kirjeldus ning pöörati olulist tähelepanu järve fütoplanktonile ja zooplanktonile, uurides ka viimase dünaamikat. Hüdrobioloogiliste uuringute keskuseks sai Eesti Vabariigis Tartu Ülikooli juures tegutsev  Eesti Vete Uurimise Komitee eesotsas  H. Riikojaga, keda võib tinglikult pidada ka Eesti limnoloogia rajajaks. Tema juhtimisel algasid 1925. a. süstemaatilised hüdrokeemilised uurimistööd, millest esimeseks oli uurimus hapniku stratifakatsiooni kohta eutroofsetes härvedes (Riikoja, 1929). Peale sõja lõppu algasid jällegi laialdased uurimistööd, mille eesmärgiks oli hinnata peamiselt järvede kalamajanduslikku olukorda ja leida viisid nende ratsionaalsemaks majandamiseks. Limnoloogiline uurimistöö koondus nüüd peamiselt kahte kohta: Tartu Ülikooli Selgrootute ja Hüdrobioloogia õppetooli  ning TA Bioloogia Instituudi (hilisem Zooloogia ja Botaanika Instituut) juurde. Üldiselt toimusid Eesti limnoloogias ja hüdrobioloogias alates 1960ndatest aastatest olulised muutused. Võrtsjärve limnoloogiajaam loodi 1954. a., hüdrobioloogia sektor Zooloogia ja Botaanika Instituudi juurde 1957. a. Limnoloogiajaama peahoone valmis 1963. a. ja see asutus kujunes sisevete uuringute keskuseks. Kui senine limnoloogia oli olnud valdavalt kirjeldav, siis lihtsale kvalitatiivsele kirjeldamisele hakkasid alates 1960ndatest aastatest lisanduma kvantitatiivsed näitajad nagu biomass ja produktsioon. Uue hoo said 1960ndatel sisse ka geograafilised ja geoloogilised uurimused, K. Oraviku, L. Orviku, H. Kessel, R. Männil, R. Pirrus, A. Sarv ja teised uurisid ja hindasid Eesti järvesetete stratigraafiat ja jaotumist suures plaanis (Mäemets, 1971). Hinnati mitmete Eesti piirkondade järvede tihedust ja koostati uus Eesti järvede nimestik (Kask, 1964), mis sisaldas andmeid 1148 rohkem kui hektarilise pindalaga järve kohta. Monomeetriliste andmete kõrval leidus seal ka rohkesti uusi hüdroloogilisi ja hüdrobioloogilisi andmeid.  Uuriti ka sapropeeli ja järvelubja keemilist koostist ning hinnati nende varusid (Veber, 1964; 1970). Ilmusid uurimused Eesti järvede ja soode peamiste kujunemisjärkude kohta Holotseenis, kasutades C14 meetodit (Ilves & Sarv, 1969; 1970. Eesti pinnavete hüdroloogiliste uuringute tulemusena eraldas T. Eipre (1967) seitse hüdroloogilist regiooni. Eelnevate aastakümnete poolt kogutud hiiglaslik materjal koondati mahukasse ja ülevaatlikusse monograafiasse Eesti järved (1968), mille toimetuskolleegiumi kuulusid A. Mäemets, H. Simm ja E. Varep. 15 autorit annavad selles ülevaate 150 järve geograafiast, hüdrokeemiast, makrofloorast, fütoplanktonist, zooplanktonist, põhjaelusustikust ja kalastikust. Käsitlemist leidsid ka linnustik, jõevähk ning isegi arheoloogia ja folkloor. Suur materjali hulk lubas alustada ka töid järvede klassifitseerimise alal. Seoses põllumajandusliku ja tööstusliku tegevuse intensiivistumisega ning linnade hoogsa kasvuga hakati 1970. aastail täheldama järvede hüdrokeemilises ja hüdrobioloogilises režiimis olulisi nihkeid, mis viitasid antropogeensele eutrofeerumisele. Sellele faktorile hakati rohkem tähelepanu pöörama. Ilmusid kogumikud „Antropogeenne mõju väikejärvedele“ (1980), Eesti NSV järvede nüüdisseisund (1982) jt., kus vastavaid ilminguid põhjalikult ka valgustati. 1980ndate algusest hakkasid olulisemat tähtsust omandama ökoloogilised uurimused. Suuremat tähelepanu pöörati seejuures erinevatel troofsustasemetel toimuvatele protsessidele ja nende põhjuslikele mehhanismidele ning kahe suure järve, Peipsi ja Võrtsjärve, ökosüsteemidele. Eesti taasiseseisvumise järel toimusid suured muutused limnoloogias ja hüdrobioloogias. Senine teaduskorralduse süsteem finantseerimine muutusid oluliselt ning nõudlus akadeemia instituutide järele vähenes tunduvalt. Peamiselt jätkusid tööd varasemate materjalide üldistamise ja kokkuvõtmise alal. 1994.a. ilmus juba 1980ndate lõpul valminud L. Saarse mahukas monograafia väikejärvede põhjasetete kohta, kus leiavad valgustamist põhjasetete koostis ja kujunemine ning biostratigraafia ja geoloogia (Caapce, 1994). Väga ulatuslike produktsioon-bioloogiliste kompleksuuringute lõpptulemuseks kujunes P. Nõgese juhtimisel (Nõges, 1994a) kokkuvõte erinevate järvetüüpide produktsiooniprotsessidest (1989-1994). Alates 1991.a. koostatakse E. Pihu juhtimisel monograafiat „Eesti kalad“, mis lisab uusi materjale kalade leviku, bioloogia ja kalastiku koosseisu kohta. Teoreetilis-teaduslike uuringute kõrval 1980-1990ndatel aastatel on olulist kajastamist leidnud rakendusökoloogilised ja eelkõige elukeskkonda kajastavad uuringud Ingliskeelse väljaande eessõna: Mageveekogud moodustavad ainult väikese osa Maa pindalast. Siiski on nende tähtsus joogivee pakkumises, niisutuses, kalanduses, akvakultuuris ja turismis vaieldamatu. Limnoloogia e. siseveekogusid uuriv teadus tagab vajaliku teadusliku aluse järvede ja jõgede korrashoiuks. Limnoloogia roll on siiski suurem ja fundamentaalsem. Isegi kõige varasemad limnoloogid uskusid, et neil oli ökoloogia jaoks tähtis sõnum. See jätkuv uskumus on esile tõstetud artiklite pealkirjades nagu: “Järv kui mikrokosmos” (Forbes 1877) ja “​ Aerjalgsete teadus (copepodology) ​ornitoloogile” (Hutchinson 1951). Eriti järvesid on peetud väikesteks teatriteks, kus toimuvat suurejoonelist ökoloogiste interaktsioonide näitemängu, interaktsioone organismide seas ja organismide ning keskkonna vahel, saab uurida kergemini kui kusagil mujal. Järved saavad funktsioneerida nende väikeste teatritena (“mikrokosmostena” - Forbes) põhjusel, et neist on suhteliselt kerge proove võtta, sest nad on selgelt piiritletud (võrreldes maapealsete ökosüsteemidega) ja sellepärast, et tegevusala eksperimente on kerge teostada. Limnoloogiast on toimunud jätkuv informatsiooni vool teistesse ökoloogia tegevusaladesse kõikidel teaduse tasemetel, alustades kvantitatiivsete katsete tegemise metodoloogilistest probleemidest ja lõpetades kõrgelt abstraktsete kontseptsioonidega, nagu toitumisahel ja troofiline kaskaad. Üks kõige esileküündivamaid limnolooge G.E.Hutchinson on arendanud välja enamik tänapäeva populatsiooni ja ühiskonna ökoloogia aluseid. Limnoloogia on, vastupidiselt, saanud lähteandmeid peamiselt teoreetilisest ökoloogiast ja vähem eksperimenteerijatelt ning limnoloogia tegevusalalt välja jäävatelt ökoloogidelt. Erandiks on mereökoloogia, mis on andnud limnoloogiale mõned tähtsad metodoloogilised edasiminekud. Limnoloogia on aidanud kaasa teoreetilise ökoloogia mudelite ja eksperimentaalse uuringu ühendamisele rohkem kui ükski teine ökoloogia allharu. “Järve kui mikrokosmose” idee viitab loomulikult “ökoloogia ühtsuse” kontseptsioonile. Võib eeldada, et samad printsiibid ning seadused juhivad limnoloogilist, mere- ja maapealseid kogukondi.

Uus!!: Võrtsjärve Limnoloogiakeskus ja Limnoloogia · Näe rohkem »

Neeme-Õnneleid Mikelsaar

Neeme-Õnneleid Mikelsaar (kuni 1938. aastani Neema-Õnneleid Mikkelsaar; 5. august 1910 Vana-Laitsna vald, Võrumaa – 22. oktoober 1990 Vehendi) oli eesti zooloog ja hüdrobioloog; bioloogiakandidaat (1959).

Uus!!: Võrtsjärve Limnoloogiakeskus ja Neeme-Õnneleid Mikelsaar · Näe rohkem »

Peipsi järv

Peipsi järv Peipsi järv (ka Suurjärv, Külmjärv, Чудское озеро) on järv Põhja-Euroopas Eesti ja Venemaa piiril, Peipsi-Pihkva järve suurim osa.

Uus!!: Võrtsjärve Limnoloogiakeskus ja Peipsi järv · Näe rohkem »

Tartu maakond

Tartu maakond ehk Tartumaa on 1. järgu haldusüksus Eestis.

Uus!!: Võrtsjärve Limnoloogiakeskus ja Tartu maakond · Näe rohkem »

Võrtsjärv

Võrtsjärv Võrtsjärv on suurim tervikuna Eesti territooriumil olev järv, suuruselt jääb see alla Peipsile, millest osa asub Venemaa piirides.

Uus!!: Võrtsjärve Limnoloogiakeskus ja Võrtsjärv · Näe rohkem »

Vehendi

Vehendi on küla Tartu maakonnas Elva vallas.

Uus!!: Võrtsjärve Limnoloogiakeskus ja Vehendi · Näe rohkem »

Zooloogia ja Botaanika Instituut

Zooloogia ja Botaanika Instituut (lühend ZBI) on olnud pikka aega Eesti keskne bioloogiaalane uurimisasutus.

Uus!!: Võrtsjärve Limnoloogiakeskus ja Zooloogia ja Botaanika Instituut · Näe rohkem »

14. september

14.

Uus!!: Võrtsjärve Limnoloogiakeskus ja 14. september · Näe rohkem »

1950. aastad

1950.

Uus!!: Võrtsjärve Limnoloogiakeskus ja 1950. aastad · Näe rohkem »

1954

1954.

Uus!!: Võrtsjärve Limnoloogiakeskus ja 1954 · Näe rohkem »

1958

1958.

Uus!!: Võrtsjärve Limnoloogiakeskus ja 1958 · Näe rohkem »

1961

1961.

Uus!!: Võrtsjärve Limnoloogiakeskus ja 1961 · Näe rohkem »

1962

1962.

Uus!!: Võrtsjärve Limnoloogiakeskus ja 1962 · Näe rohkem »

1980. aastad

1980.

Uus!!: Võrtsjärve Limnoloogiakeskus ja 1980. aastad · Näe rohkem »

1991

1991.

Uus!!: Võrtsjärve Limnoloogiakeskus ja 1991 · Näe rohkem »

2001

Jaanuar Veebruar Märts Aprill Mai Juuni Juuli August September Oktoober November Detsember 2001.

Uus!!: Võrtsjärve Limnoloogiakeskus ja 2001 · Näe rohkem »

6. mai

6.

Uus!!: Võrtsjärve Limnoloogiakeskus ja 6. mai · Näe rohkem »

Ümbersuunamised siin:

Limnoloogiajaam, Limnoloogiakeskus, Võrtsjärve Limnoloogiajaam, Võrtsjärve limnoloogiajaam, ZBI Limnoloogiajaam.

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »