Kiiremini kui brauser!
80 suhted: Antonio Possevino, Antsla vald, Antsla vasallilinnus, Antsla–Vaabina maantee, Armin Tuulse, August Wilhelm Hupel, Basiilika, Bērzaune, Bērzaune vasallilinnus, Bellingshausen, Fabian von Tiesenhausen, Friisid, Gersdorfi vald, Gustav II Adolf, Harju, Hülsen, Igelström, Jam-Zapolski vaherahu, Jan Zamoyski, Järvakandi vasallilinnus, Johannes XXIII, Kalsnava vasallilinnus, Kavilda vasallilinnus, Kirumpää piiskopilinnus, Lübeck, Leo X, Liivi sõda, Moskva suurvürstiriik, Patkule mõis, Põhjasõda, Rein, Robin von Eltz, Rootsi kuningas, Rzeczpospolita, Saksa keel, Schreiterfeld, Stefan Batory, Tartu piiskopkond, Tartu toomkirik, Tiesenhausen, Tirza vasallilinnus, Urbanus V, Urbanus VI, Urvaste kirik, Vaabina, Vaabina mõis, Vasallilinnus, Võru maakond, Zygmunt III Waza, 1385, ..., 1388, 1413, 1419, 1477, 1483, 1484, 15. sajand, 1513, 1522, 1530, 1555, 1558, 1577, 1582, 1587, 1588, 1590, 16. sajand, 1600, 1605, 1625, 1627, 1636, 1638, 1643, 1723, 1802, 1811, 1967, 1973. Laienda indeks (30 rohkem) »
Antonio Possevino
:pl) Antonio Possevino (ladina keeles Antonius Possevinus; 1533 või 1534 – 26. veebruar 1611 Ferrara) oli itaalia vaimulik ja paavsti legaat Põhja-Euroopas.
Uus!!: Vaabina vasallilinnus ja Antonio Possevino · Näe rohkem »
Antsla vald
Antsla vald on vald Võru maakonnas.
Uus!!: Vaabina vasallilinnus ja Antsla vald · Näe rohkem »
Antsla vasallilinnus
Üxküllide aadliperekonna kahe kilbiga vapp aastast 1475, loodud Antsla Peter von Üxkülli tellimisel Antsla linnus (saksa keeles Anzen) oli keskajast pärinev vasallilinnus, mis kuulus Uexküllidele.
Uus!!: Vaabina vasallilinnus ja Antsla vasallilinnus · Näe rohkem »
Antsla–Vaabina maantee
Maantee Vaabina külas Antsla–Vaabina maantee (registrinumbriga 70) on üks Eesti tugimaanteedest.
Uus!!: Vaabina vasallilinnus ja Antsla–Vaabina maantee · Näe rohkem »
Armin Tuulse
Armin Tuulse (aastani 1936 Armin Neumann; 1. oktoober 1907 Sänna, Tsooru mõis, Valgamaa – 9. detsember 1977 Stockholm) oli eesti kunstiteadlane, rahvusvaheliselt tuntud kindlusarhitektuuri uurija ning esimene eestlasest kunstiajaloo professor Tartu Ülikoolis aastatel 1942–1944.
Uus!!: Vaabina vasallilinnus ja Armin Tuulse · Näe rohkem »
August Wilhelm Hupel
August Wilhelm Hupel August Wilhelm Hupeli mälestuskivi Paides Reopalu kalmistul August Wilhelm Hupel (25. veebruar (vkj 14. veebruar) 1737 Buttelstedt, Saksi-Weimari hertsogiriik – 18. jaanuar (vkj 6. jaanuar) 1819 Paide) oli pastor, kodu-uurija ja literaat.
Uus!!: Vaabina vasallilinnus ja August Wilhelm Hupel · Näe rohkem »
Basiilika
Salzburgi toomkirik järgib algse basiilika konstruktsioone Niguliste kirik Tallinnas on hoone tüübilt basiilika Basiilika põhiplaan Basiilika San Piero a Grado Pisa lähedal, 10. saj Basiilika (kreeka stoa basilikē 'kuninglik koda') on pikliku põhiplaaniga samba- või piilariridadega löövideks jaotatud hoone tüüp, mille kesklööv on külglöövidest tunduvalt laiem ja niipalju kõrgem, et saab valgust külglöövide katustest kõrgemal asuvaist aknaist, mis moodustavad akenderea ehk valgmiku.
Uus!!: Vaabina vasallilinnus ja Basiilika · Näe rohkem »
Bērzaune
Bērzaune on küla (vidējciems) Lätis Madona piirkonnas Bērzaune vallas.
Uus!!: Vaabina vasallilinnus ja Bērzaune · Näe rohkem »
Bērzaune vasallilinnus
Linnuse territooriumil olev tornivare, ilmselt ümara suurtükitorni oma. U. 2010. aastal Berzaune vasallilinnus (eesti Bersoni, saksa Bersohn, vene Berzon) oli Riia peapiiskopkonna lätlaste aladel asunud vasallilinnus, mis kuulus Sesviina (Cesvaine) linnusepiirkonda ja oli läänistatud Tiesenhausenite perekonnale ning mis paikneb Lätis, Vidzeme kultuuriajaloolises piirkonnas, Madona piirkonnas (Madonas novads), Bērzaune vallas (Bērzaunes pagasts), Bērzaune asulas, Bērzaune jõe ülemjooksu vasakkaldal, Bērzaune luteri kirikust 350 m lõunas.
Uus!!: Vaabina vasallilinnus ja Bērzaune vasallilinnus · Näe rohkem »
Bellingshausen
Bellingshausen on Saaremaa, Liivimaa ja Eestimaa aadlisuguvõsa.
Uus!!: Vaabina vasallilinnus ja Bellingshausen · Näe rohkem »
Fabian von Tiesenhausen
Fabian von Tiesenhausen vanem (surnud 1559) oli Kavilda vasallilinnusest pärit Vana-Liivimaa aadlik, Riia peapiiskopi vasall ja eesistuja maapäevadel.
Uus!!: Vaabina vasallilinnus ja Fabian von Tiesenhausen · Näe rohkem »
Friisid
Friisid ehk friislased (endanimetus Friezen) on läänegermaani rahvas, kes praegu elab Kirde-Hollandis ja Loode-Saksamaal ning kes on minevikus asustanud väga suurt osa Põhjamere lõuna- ja idaranniku äärsetest aladest.
Uus!!: Vaabina vasallilinnus ja Friisid · Näe rohkem »
Gersdorfi vald
Gersdorf on vald Saksamaal Saksimaa Zwickau kreisis.
Uus!!: Vaabina vasallilinnus ja Gersdorfi vald · Näe rohkem »
Gustav II Adolf
Gustav II Adolfi sarkofaag Riddarholmeni kirikus. Gustav II Adolf (19. detsember (Juliuse kalendri järgi 9. detsember) 1594 – 16. november (6. november) 1632) oli Rootsi kuningas 1611–1632.
Uus!!: Vaabina vasallilinnus ja Gustav II Adolf · Näe rohkem »
Harju
Harju on mitme koha nimi.
Uus!!: Vaabina vasallilinnus ja Harju · Näe rohkem »
Hülsen
Hülsenite vapp Hülsen oli Friisimaalt pärit aadlisuguvõsa, mille esindajad 16.
Uus!!: Vaabina vasallilinnus ja Hülsen · Näe rohkem »
Igelström
Igelström (rootsi keeles Igelström, vene keeles Игельстрем) on Rootsi päritolu aadlisuguvõsa.
Uus!!: Vaabina vasallilinnus ja Igelström · Näe rohkem »
Jam-Zapolski vaherahu
Jam-Zapolski vaherahu (Kiverova Gorka vaherahu) sõlmiti Rzeczpospolita ja Moskva suurvürstiriigi vahel 15. jaanuaril 1582 Jam-Zapolski küla lähedal Pihkvamaal.
Uus!!: Vaabina vasallilinnus ja Jam-Zapolski vaherahu · Näe rohkem »
Jan Zamoyski
Jan Zamoyski Jan Zamoyski (19. märts 1542 Skokówka – 3. juuni 1605 Zamość) oli Poola-Leedu riigimees ja väejuht.
Uus!!: Vaabina vasallilinnus ja Jan Zamoyski · Näe rohkem »
Järvakandi vasallilinnus
Vittinghoffide aadliperekonna vapp. Vapil on 3 kollast merekarpi - palveränduri tunnusmärk Järvakandi vasallilinnus oli väikelinnus hilisema Järvakandi mõisa südames Rapla kihelkonnas (praeguses Valli külas).
Uus!!: Vaabina vasallilinnus ja Järvakandi vasallilinnus · Näe rohkem »
Johannes XXIII
Johannes XXIII, ladinapäraselt Ioannes XXIII (Angelo Giuseppe Roncalli, 25. november 1881 – 3. juuni 1963) oli paavst 1958–1963.
Uus!!: Vaabina vasallilinnus ja Johannes XXIII · Näe rohkem »
Kalsnava vasallilinnus
Kalsnava vasallilinnus (eesti Kaltsenau, saksa Kalzenau, Calzenau) oli Riia peapiiskopkonna lätlaste aladel asunud vasallilinnus, mis oli Berzaune abilinnus ja läänistatud Tiesenhausenite perekonnale.
Uus!!: Vaabina vasallilinnus ja Kalsnava vasallilinnus · Näe rohkem »
Kavilda vasallilinnus
Kavilda vasallilinnus (saksa keeles Kawelecht) oli Tartu piiskopkonnas asunud kivist vasallilinnus, mis tänapäevase haldusjaotuse järgi asetseb Tartumaal Kavilda ürgoru läänenõlval, praeguse Elva valla territooriumil.
Uus!!: Vaabina vasallilinnus ja Kavilda vasallilinnus · Näe rohkem »
Kirumpää piiskopilinnus
Kirumpää linnus. Linnuse üksikud müürid. Kirumpää piiskopilinnus on linnus, mis asub Võru linna põhjapiiril ringtee ääres Võhandu jõe kõrgel kaldaseljandikul.
Uus!!: Vaabina vasallilinnus ja Kirumpää piiskopilinnus · Näe rohkem »
Lübeck
Teises maailmasõjas hukkunud Eesti sõjapõgenike mälestusmärk Lübecki Vorwerkeri kalmistul Lübeck (varem eesti keeles ka Lüübek) on linn Saksamaal Schleswig-Holsteini liidumaal.
Uus!!: Vaabina vasallilinnus ja Lübeck · Näe rohkem »
Leo X
Leo X (Giovanni de' Medici; 11. detsember 1475 – 1. detsember 1521) oli paavst aastatel 1513–1521.
Uus!!: Vaabina vasallilinnus ja Leo X · Näe rohkem »
Liivi sõda
Liivimaa kaart, Joann Portantius, 1573 Liivi sõda ehk Liivimaa sõda on Vana-Liivimaa aladel ja ülemvõimu nimel 16. sajandil, aastatel 1558–1583 aset leidnud sõjategevus.
Uus!!: Vaabina vasallilinnus ja Liivi sõda · Näe rohkem »
Moskva suurvürstiriik
Moskva suurvürstiriik (vene keeles Великое княжество Московское) oli riik, mis tekkis 13. sajandi teisel poolel Vladimiri-Suzdali vürstiriigi osastisvürstiriigina; sai 14. sajandi keskpaiku suurvürstiriigiks ja eksisteeris sellisena aastani 1547, mil Ivan IV kuulutas ta Moskva tsaaririigiks.
Uus!!: Vaabina vasallilinnus ja Moskva suurvürstiriik · Näe rohkem »
Patkule mõis
Patkule mõis (saksa keeles Gilsen, läti keeles Patkules muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Võnnu kreisis Lazdona kihelkonnas.
Uus!!: Vaabina vasallilinnus ja Patkule mõis · Näe rohkem »
Põhjasõda
Põhjasõda oli 1700.–1721.
Uus!!: Vaabina vasallilinnus ja Põhjasõda · Näe rohkem »
Rein
Reini jõe kaart Reini hüdrograaf Rein (saksa keeles Rhein, prantsuse keeles Rhin, hollandi keeles Rijn) on jõgi Euroopas.
Uus!!: Vaabina vasallilinnus ja Rein · Näe rohkem »
Robin von Eltz
Robin von Eltz (surnud pärast 10. augustit 1388) oli Liivi ordu maameister aastatel 1385–1388.
Uus!!: Vaabina vasallilinnus ja Robin von Eltz · Näe rohkem »
Rootsi kuningas
Rootsi kuningas Carl XVI Gustaf Rootsi kuningas on Rootsi riigipea.
Uus!!: Vaabina vasallilinnus ja Rootsi kuningas · Näe rohkem »
Rzeczpospolita
Euroopa poliitiline kaart u 1560. aastal Rzeczpospolita ehk Poola-Leedu (ametlikult Mõlema Rahva Vabariik, poola keeles Rzeczpospolita Obojga Narodów, ladina keeles Regnum Serenissima Poloniae, valgevene keeles Рэч Паспалі́тая, leedu keeles Žečpospolita või Abiejų Tautų Respublika) oli Lublini uniooniga tekkinud ja 1569–1795 eksisteerinud föderatiivne riik, mis koosnes Poola Kuningriigist ja Leedu suurvürstiriigist.
Uus!!: Vaabina vasallilinnus ja Rzeczpospolita · Näe rohkem »
Saksa keel
Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.
Uus!!: Vaabina vasallilinnus ja Saksa keel · Näe rohkem »
Schreiterfeld
Schreiterfeld (varem Schreiter) oli Vestfaalist Wickedest pärit aadlisuguvõsa.
Uus!!: Vaabina vasallilinnus ja Schreiterfeld · Näe rohkem »
Stefan Batory
Stefan Bátory. Martin Koberi maal (1583) Stefan Bátory, Stefan Bathory või Stephan Batory (ungaripäraselt István Báthory; 27. september 1533 Somlyó – 12. detsember 1586 Hrodna) oli 1571–1576 Transilvaania vürst ja alates 1576 kuni surmani Rzeczpospolita kuningas.
Uus!!: Vaabina vasallilinnus ja Stefan Batory · Näe rohkem »
Tartu piiskopkond
Vana-Liivimaa valitsejate vappe aastast 1556. Tartu piiskopkonna vapp (nelitatud piiskop Hermann Weseli perekonnavapiga) on vasakpoolne Tartu piiskopkond (ladina keeles Ecclesia seu Dioecesis Tarbatensis) oli Rooma-katoliku kiriku Riia peapiiskopkonna piiskopkond Kagu-Eestis.
Uus!!: Vaabina vasallilinnus ja Tartu piiskopkond · Näe rohkem »
Tartu toomkirik
Tartu toomkirik on Tartus Toomemäel asuv ehitis.
Uus!!: Vaabina vasallilinnus ja Tartu toomkirik · Näe rohkem »
Tiesenhausen
Tiesenhausen (ka Tisenhusen, poola k. Tyzenhauz, läti k. Tīzenhauzeni) on baltisaksa aadlisuguvõsa, mille esivanemaks on esimest korda 1210 (sõjakäik Sakalasse) ja 1224.
Uus!!: Vaabina vasallilinnus ja Tiesenhausen · Näe rohkem »
Tirza vasallilinnus
Tirza vasallilinnus (eesti Tõrsa või Tirseni, saksa Tirsen) oli Riia peapiiskopkonna lätlaste aladel asunud vasallilinnus, mis kuulus Kulna (Gulbene) linnusepiirkonda ja oli läänistatud Tiesenhausenite perekonnale ning mis paikneb Lätis, Vidzeme kultuuriajaloolises piirkonnas, Kulna (Gulbene) piirkonnas, Tirza vallas (Tirzas pagasts), Tirza asulas, Tirza (Tõrsa) jõe vasakkalda ja Tirzast Kulnasse mineva maantee vahel, endise mõisa keskuses ning Tirza luteri kirikust 500 m idaloodes.
Uus!!: Vaabina vasallilinnus ja Tirza vasallilinnus · Näe rohkem »
Urbanus V
Urbanus V (Guillaume de Grimoard, 1310 – 19. detsember 1370) oli paavst 1362–1370.
Uus!!: Vaabina vasallilinnus ja Urbanus V · Näe rohkem »
Urbanus VI
Urbanus VI (Bartolomeo Prignano, 1318 – 15. oktoober 1389) oli paavst 1378–1389.
Uus!!: Vaabina vasallilinnus ja Urbanus VI · Näe rohkem »
Urvaste kirik
Urvaste kirik mais 2009 pisi Urvaste Püha Urbanuse kirik on kirik Võru maakonnas Antsla vallas Kirikukülas.
Uus!!: Vaabina vasallilinnus ja Urvaste kirik · Näe rohkem »
Vaabina
Vaabina on küla Võru maakonnas Antsla vallas.
Uus!!: Vaabina vasallilinnus ja Vaabina · Näe rohkem »
Vaabina mõis
Vaabina mõis (saksa keeles Uelzen) oli rüütlimõis Urvaste kihelkonnas Võrumaal (vaadatud 23.11.2015).
Uus!!: Vaabina vasallilinnus ja Vaabina mõis · Näe rohkem »
Vasallilinnus
Vasallilinnus on vasalli poolt rajatud või kasutuses olnud linnus.
Uus!!: Vaabina vasallilinnus ja Vasallilinnus · Näe rohkem »
Võru maakond
Võru maakond ehk Võrumaa (võru keeles Võro maakund, Võromaa) on 1. järgu haldusüksus Eesti kaguosas.
Uus!!: Vaabina vasallilinnus ja Võru maakond · Näe rohkem »
Zygmunt III Waza
Zygmunt III Waza (Sigismund III Vasa, 20. juuni 1566 Södermanlandi lään, Gripsholm – 30. aprill 1632 Varssavi) oli Rootsi kuninga Johan III poeg.
Uus!!: Vaabina vasallilinnus ja Zygmunt III Waza · Näe rohkem »
1385
1385.
Uus!!: Vaabina vasallilinnus ja 1385 · Näe rohkem »
1388
1388.
Uus!!: Vaabina vasallilinnus ja 1388 · Näe rohkem »
1413
1413.
Uus!!: Vaabina vasallilinnus ja 1413 · Näe rohkem »
1419
Sajandid: 14. sajand - 15. sajand - 16. sajand Aastakümned: 1360. aastad 1370. aastad 1380. aastad 1390. aastad 1400. aastad – 1410. aastad – 1420. aastad 1430. aastad 1440. aastad 1450. aastad 1460. aastad Aastad: 1414 1415 1416 1417 1418 – 1419 – 1420 1421 1422 1423 1424 ------------- 1419 (MCDXIX) oli 15. sajandi 19.
Uus!!: Vaabina vasallilinnus ja 1419 · Näe rohkem »
1477
1477.
Uus!!: Vaabina vasallilinnus ja 1477 · Näe rohkem »
1483
1483.
Uus!!: Vaabina vasallilinnus ja 1483 · Näe rohkem »
1484
1484.
Uus!!: Vaabina vasallilinnus ja 1484 · Näe rohkem »
15. sajand
15.
Uus!!: Vaabina vasallilinnus ja 15. sajand · Näe rohkem »
1513
1513.
Uus!!: Vaabina vasallilinnus ja 1513 · Näe rohkem »
1522
1522.
Uus!!: Vaabina vasallilinnus ja 1522 · Näe rohkem »
1530
1530.
Uus!!: Vaabina vasallilinnus ja 1530 · Näe rohkem »
1555
1555.
Uus!!: Vaabina vasallilinnus ja 1555 · Näe rohkem »
1558
1558.
Uus!!: Vaabina vasallilinnus ja 1558 · Näe rohkem »
1577
1577.
Uus!!: Vaabina vasallilinnus ja 1577 · Näe rohkem »
1582
1582.
Uus!!: Vaabina vasallilinnus ja 1582 · Näe rohkem »
1587
1587.
Uus!!: Vaabina vasallilinnus ja 1587 · Näe rohkem »
1588
1588.
Uus!!: Vaabina vasallilinnus ja 1588 · Näe rohkem »
1590
1590.
Uus!!: Vaabina vasallilinnus ja 1590 · Näe rohkem »
16. sajand
16.
Uus!!: Vaabina vasallilinnus ja 16. sajand · Näe rohkem »
1600
1600.
Uus!!: Vaabina vasallilinnus ja 1600 · Näe rohkem »
1605
1605.
Uus!!: Vaabina vasallilinnus ja 1605 · Näe rohkem »
1625
1625.
Uus!!: Vaabina vasallilinnus ja 1625 · Näe rohkem »
1627
1627.
Uus!!: Vaabina vasallilinnus ja 1627 · Näe rohkem »
1636
1636.
Uus!!: Vaabina vasallilinnus ja 1636 · Näe rohkem »
1638
1638.
Uus!!: Vaabina vasallilinnus ja 1638 · Näe rohkem »
1643
1643.
Uus!!: Vaabina vasallilinnus ja 1643 · Näe rohkem »
1723
1723.
Uus!!: Vaabina vasallilinnus ja 1723 · Näe rohkem »
1802
1802.
Uus!!: Vaabina vasallilinnus ja 1802 · Näe rohkem »
1811
1811.
Uus!!: Vaabina vasallilinnus ja 1811 · Näe rohkem »
1967
1967.
Uus!!: Vaabina vasallilinnus ja 1967 · Näe rohkem »
1973
1973.
Uus!!: Vaabina vasallilinnus ja 1973 · Näe rohkem »
