Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Lae alla
Kiiremini kui brauser!
 

Vadjalased

Index Vadjalased

Vadjalaste vapp Vadjalased (endanimetused vadjalain, vad´d´alaizõd, vadjakko, vađđalaizet, maaväci) on läänemeresoome keelkonna lõunarühma kuuluv läänemeresoome hõim.

120 suhted: Aleksander IV (paavst), August Ahlqvist, Bauska, Bulla, Dmitri Tsvetkov, Eesti, Eesti 2000. aasta rahvaloendus, Eesti keel, Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti Päevaleht, Eesti Rahva Muuseum, Etnograafia, Gattšina, Grammatika, Hõim, Heidenreich Vincke von Overberg, Helsingi, Ilmjärv, Ingeri, Ingerisoomlased, Isurid, Itsipino, Karjala, Kingissepp, Koporje, Kotlõ, Krakolje, Kreevinid, Kristlus, Kukkusi, Kuressaare, Lauga jõgi, Lauri Kettunen, Lauri Posti, Läänemeresoome keeled, Läänemeresoomlased, Läti, Lõunaeesti keel, Lužitsõ (Kingissepa rajoon), Luterlus, Mõõgavendade ordu, Misjon, Moskva suurvürstiriik, Narva jõgi, Nõukogude Liit, Nestori kroonika, Novgorodi vabariik, Ohvrikivi, Oudekki Figurova, Oudova, ..., Paavst, Paganlus, Pastor, Paul Ariste, Pärismaalased, Pärisorjus, Püha, Peipsi järv, Peterburi, Piret Lotman, Pljussa, Poluvertsikud, Riia, Rooma-Katoliku Kirik, Rootsi, Saksa ordu, Sõnaraamat, Sõnastik, Soome, Soome laht, Statistikaamet, Tartu Ülikool, Tšuudid, Teine maailmasõda, Ust-Luga, Vadja keel, Vadja viiendik, Vadjamaa, Vaiga, Venelased, Venemaa, Vepslased, Volhovi jõgi, 11. sajand, 1149, 12. sajand, 1240, 1255, 13. sajand, 1384, 1444, 1447, 1484, 1488, 1534, 1548, 17. sajand, 1783, 1856, 19. sajand, 1931, 1932, 1942, 1948, 1956, 1980, 1986, 1989, 1990. aastad, 1992, 1997, 1998, 20. sajand, 2001, 2003, 2005, 2008, 3. sajand, 6. sajand, 9. sajand. Laienda indeks (70 rohkem) »

Aleksander IV (paavst)

Aleksander IV, ladinapäraselt Alexander IV (Rinaldo Conti di Segni või Rinaldo dei Conti di Segni või Rinaldo Conti, ka Rinaldo da Jenne, Raynaldus või Orlando; 1185 – 25. mai 1261) oli paavst 1254–1261.

Uus!!: Vadjalased ja Aleksander IV (paavst) · Näe rohkem »

August Ahlqvist

pisi Karl August Engelbrekt Ahlqvist (7. august 1826 Kuopio – 20. november 1889 Helsinki) oli soome luuletaja, kirjanduskriitik ja soome-ugri keeleteadlane.

Uus!!: Vadjalased ja August Ahlqvist · Näe rohkem »

Bauska

Bauska (saksa Marienland või Bauske, poola keeles Bowsk, jidiši keeles בויסק, Bojsk) on linn Lätis Zemgales, Bauska piirkonna keskus.

Uus!!: Vadjalased ja Bauska · Näe rohkem »

Bulla

Püha Rooma keiser Karl IV kullast Bulla aastat 1356 Bulla - (ladina 'kapsel') üriku külge kinnitatud metallist pitser.

Uus!!: Vadjalased ja Bulla · Näe rohkem »

Dmitri Tsvetkov

Dmitri Tsvetkov Dmitri Tsvetkov (vadja keeles Dmitri Pavlovic Tsvetkov; 30. august 1890 – 26. august 1930) oli vadja päritolu Venemaa ja Eesti pedagoog ja keeleteadlane.

Uus!!: Vadjalased ja Dmitri Tsvetkov · Näe rohkem »

Eesti

Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas.

Uus!!: Vadjalased ja Eesti · Näe rohkem »

Eesti 2000. aasta rahvaloendus

2000.

Uus!!: Vadjalased ja Eesti 2000. aasta rahvaloendus · Näe rohkem »

Eesti keel

Eesti keel (varasem nimetus: maakeel) on läänemeresoome lõunarühma kuuluv keel.

Uus!!: Vadjalased ja Eesti keel · Näe rohkem »

Eesti Kirjandusmuuseum

Eesti Kirjandusmuuseum, 2017. Foto: Alar Madisson (EKM). Eesti Kirjandusmuuseum (lühend EKM) on Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatav riigi teadus- ja arendusasutus Tartus, mis ühtlasi täidab ka riigi keskse teadusliku mäluasutuse ülesandeid, hallates olulisi kultuuriloo ja rahvaluule (folkloristika) teaduslikke arhiive ning eesti rahvustrükise ja vanaraamatu kogusid ning tagab nende strateegilise arendamise, täiendamise, säilimise ja kättesaadavaks tegemise.

Uus!!: Vadjalased ja Eesti Kirjandusmuuseum · Näe rohkem »

Eesti Päevaleht

Eesti Päevalehe hoone Tallinnas, Narva maantee 13. Eesti Päevaleht (EPL) on Eesti üks vanemaid päevalehti, mis on Tallinnas eestikeelsena ilmunud alates 16.

Uus!!: Vadjalased ja Eesti Päevaleht · Näe rohkem »

Eesti Rahva Muuseum

Eesti Rahva Muuseumis on tallel hulgaliselt materjale Eesti ajaloo ja kultuuri kohta. Friedrich Siegmund Sterni etnograafiline litograafia 19. sajandist. Eesti Rahva Muuseum on Eesti kultuuri ja Eesti ajaloo ning soome-ugri rahvaste muuseum Tartus.

Uus!!: Vadjalased ja Eesti Rahva Muuseum · Näe rohkem »

Etnograafia

Etnograafia on humanitaarteaduste hulka kuuluv teadusharu, mis uurib rahvaste materiaalset kultuuri, aga ka kombestikku, tavasid jmt.

Uus!!: Vadjalased ja Etnograafia · Näe rohkem »

Gattšina

Gattšina (ka Gatšina; vene Гатчина, soome Hatsina) on linn Venemaal, Leningradi oblasti Gattšina rajooni halduskeskus.

Uus!!: Vadjalased ja Gattšina · Näe rohkem »

Grammatika

Grammatika on keeleteaduse osa, mis tegeleb keele reeglipäradega.

Uus!!: Vadjalased ja Grammatika · Näe rohkem »

Hõim

Hõim on rahvast väiksem etniline üksus, mille liikmeid ühendavad keel, kultuur ja päritolu.

Uus!!: Vadjalased ja Hõim · Näe rohkem »

Heidenreich Vincke von Overberg

Heidenreich Vincke von Overberg (ka Heinrich; surnud 29. juunil 1450) oli Liivi ordumeister 1438/1439–1450.

Uus!!: Vadjalased ja Heidenreich Vincke von Overberg · Näe rohkem »

Helsingi

Helsingi (soome keeles Helsinki, rootsi keeles Helsingfors, soome kõnekeeles Stadi või Hesa) on Soome pealinn ja Uusimaa ajalooline keskus.

Uus!!: Vadjalased ja Helsingi · Näe rohkem »

Ilmjärv

Ilmjärv (vene keeles Ильмень, Ilmen, vanavene keeles Илмерь, Ilmer; soome keeles Ilmajärvi) on järv Venemaal.

Uus!!: Vadjalased ja Ilmjärv · Näe rohkem »

Ingeri

Ingeri ehk Ingerimaa (soome Inkeri, rootsi ja saksa Ingermanland, vene Ингерманландия, Ингрия, Ижорская земля, ladina Ingria, inglise Ingria) on ajalooline piirkond Loode-Venemaal Peterburi ümbruses ja Leningradi oblasti lääneosas.

Uus!!: Vadjalased ja Ingeri · Näe rohkem »

Ingerisoomlased

Ingerisoomlased ehk ingerlased on 17.

Uus!!: Vadjalased ja Ingerisoomlased · Näe rohkem »

Isurid

Isuri naine Isurid on läänemeresoome keelkonna põhjarühma kuuluv läänemeresoome hõim, kelle ajalooline asuala on Ingerimaa Soome lahe kagukaldal Narva ja Peterburi vahel.

Uus!!: Vadjalased ja Isurid · Näe rohkem »

Itsipino

Itsipino plaan (1860) Itsipino (vene keeles Иципино, vadja keeles Itšäpäivä, soome keeles Ikäpäiväsi, Ikäpäivösi) on küla Venemaal Leningradi oblastis Kingissepa rajoonis Nežnovo külaasunduses.

Uus!!: Vadjalased ja Itsipino · Näe rohkem »

Karjala

Karjala ajaloolised osad Karjala on ajalooline piirkond Fennoskandias Venemaa ja Soome territooriumil.

Uus!!: Vadjalased ja Karjala · Näe rohkem »

Kingissepp

Kingissepa linnaasundus Kingissepa rajooni kaardil Kingissepp (vene keeles Кингисепп; eesti keeles ka Jaama, Jamburg) on linn Venemaal Leningradi oblastis, Kingissepa rajooni keskus.

Uus!!: Vadjalased ja Kingissepp · Näe rohkem »

Koporje

Koporje (soome Kaprio, Landvern, eesti keeles Kaporje) on küla (село) Venemaal Leningradi oblastis Lomonossovi rajoonis, Koporje lahe ääres.

Uus!!: Vadjalased ja Koporje · Näe rohkem »

Kotlõ

Kotlõ (vadja Kattila; eesti keeles mööndav Katla) on küla Venemaal Leningradi oblastis Kingissepa rajoonis Kotlõ vallas.

Uus!!: Vadjalased ja Kotlõ · Näe rohkem »

Krakolje

Krakolje plaan (1860) Krakolje (vene keeles Краколье, vadja keeles Jõgõperä, soome keeles Joenperä) oli küla Venemaal Leningradi oblastis Kingissepa rajoonis Ust-Luga külaasunduses.

Uus!!: Vadjalased ja Krakolje · Näe rohkem »

Kreevinid

Rahvariides kreevinid M. de Pauly joonistusel. Kreevinid olid vadjalaste rühm, kes elas 15.–19.

Uus!!: Vadjalased ja Kreevinid · Näe rohkem »

Kristlus

Kristluse osakaal riigiti, kõrgeim osakaal on lillaga, madalaim oranžiga Kristlus ehk ristiusk on monoteistlik usund, mille keskmeks on Jeesus Kristuse elu ja õpetused.

Uus!!: Vadjalased ja Kristlus · Näe rohkem »

Kukkusi

Kukkusi (vadja Kukkuzi) on küla Venemaal Leningradi oblastis Kingissepa rajoonis Bolšoi Lutski külaasunduses.

Uus!!: Vadjalased ja Kukkusi · Näe rohkem »

Kuressaare

Kuressaare (vanasti ka Kuresaare) on linn Saaremaa lõunarannikul, Saare maakonna halduskeskus.

Uus!!: Vadjalased ja Kuressaare · Näe rohkem »

Lauga jõgi

Lauga jõgi (vene keeles Луга, soome keeles Laukaanjoki) on jõgi Venemaal Leningradi ja Novgorodi oblastis.

Uus!!: Vadjalased ja Lauga jõgi · Näe rohkem »

Lauri Kettunen

Lauri Kettunen Lauri Einari Kettunen (10. september 1885 Joroinen – 26. veebruar 1963 Helsingi) oli silmapaistev soome murrete ja läänemeresoome keelte uurija.

Uus!!: Vadjalased ja Lauri Kettunen · Näe rohkem »

Lauri Posti

Lauri Albert Posti (17. märts 1908, Lieto – 5. märts 1988, Helsingi) oli soome keeleteadlane.

Uus!!: Vadjalased ja Lauri Posti · Näe rohkem »

Läänemeresoome keeled

Läänemeresoome keeled on soome-ugri keelte rühm, millesse kuuluvad teiste hulgas eesti keel ja soome keel.

Uus!!: Vadjalased ja Läänemeresoome keeled · Näe rohkem »

Läänemeresoomlased

Läänemeresoome keeled Läänemeresoomlased (ka läänemeresoome rahvad, läänemeresoome hõimud) on läänemeresoome keeli kõnelev ajalooline rahvuste rühm Põhja-Euroopas.

Uus!!: Vadjalased ja Läänemeresoomlased · Näe rohkem »

Läti

Läti (ametlikult Läti Vabariik) on riik Euroopas, üks kolmest Balti riigist.

Uus!!: Vadjalased ja Läti · Näe rohkem »

Lõunaeesti keel

Lõunaeesti (võru, setu, mulgi ja tartu) keel ja keelesaared (Leivu, Lutsi ja Kraasna). Lõunaeesti keel (lõunaeesti keeles lõunaeesti kiil) on Lõuna-Eestis kõneldav põline piirkondlik keel ehk regionaalkeel, mis on ühtlasi läänemeresoome keeltest lõunapoolseim.

Uus!!: Vadjalased ja Lõunaeesti keel · Näe rohkem »

Lužitsõ (Kingissepa rajoon)

Lužitsõ plaan (1860) Lužitsõ (vene keeles Лужицы, soome keeles Luutsa, vadja keeles Luuditsa) on küla Venemaal Leningradi oblastis Kingissepa rajoonis Ust-Luga külaasunduses.

Uus!!: Vadjalased ja Lužitsõ (Kingissepa rajoon) · Näe rohkem »

Luterlus

Lutheri roos Luterlus on kristlik konfessioon, mis on alguse saanud Martin Lutheri tegevusest protestantliku reformatsiooni algatajana.

Uus!!: Vadjalased ja Luterlus · Näe rohkem »

Mõõgavendade ordu

Mõõgavendade ordu (ametlik nimi Kristuse Sõjateenistuse Vennad, ladina keeles Fratres Militiae Christi ehk Ensiferi, Mõõgakandjad; algselt Kristuse sõdalasvennad) oli kristlik sõjaline ordu, mis eksisteeris aastatel 1202–1237.

Uus!!: Vadjalased ja Mõõgavendade ordu · Näe rohkem »

Misjon

rootslastele ristiusku. Ansgar tegutses 9. sajandil. Gravüür aastast 1830. Misjon ehk misjonitöö on kristluses misjonikäsu alusel toimuv kristluse kuulutamine mittekristlastele ja kristlusest eemale jäänutele.

Uus!!: Vadjalased ja Misjon · Näe rohkem »

Moskva suurvürstiriik

Moskva suurvürstiriik (vene keeles Великое княжество Московское) oli riik, mis tekkis 13. sajandi teisel poolel Vladimiri-Suzdali vürstiriigi osastisvürstiriigina; sai 14. sajandi keskpaiku suurvürstiriigiks ja eksisteeris sellisena aastani 1547, mil Ivan IV kuulutas ta Moskva tsaaririigiks.

Uus!!: Vadjalased ja Moskva suurvürstiriik · Näe rohkem »

Narva jõgi

Narva jõgi on jõgi Eesti idapiiril, mis algab Peipsist Vasknarva külast lõuna pool ja suubub Narva-Jõesuus Narva lahte.

Uus!!: Vadjalased ja Narva jõgi · Näe rohkem »

Nõukogude Liit

Nõukogude Liit (Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit ehk NSV Liit ehk NSVL; vene keeles Союз Советских Социалистических Республик ehk Советский Союз ehk СССР) oli aastatel 1922–1991 eksisteerinud sotsialistlik riik.

Uus!!: Vadjalased ja Nõukogude Liit · Näe rohkem »

Nestori kroonika

Nestori kroonika ehk "Jutustus möödunud aegadest", täpsemalt "Ajalike aastate lugu"Ain Mäesalu.

Uus!!: Vadjalased ja Nestori kroonika · Näe rohkem »

Novgorodi vabariik

Новгородская земьляNovgorodimaa 100px100px LippVapp 300pxNovgorodimaa, 1400 ÕukonnakeelVanavene ReligioonÕigeusk PealinnSuur-Novgorod RiigipeaNovgorodi vürst Seadusandlik võimNovgorodi veetše Iseseisvus1136–1478 Novgorodi vabariik oli ajavahemikul 1136–1478 tänapäeva Loode-Venemaal eksisteerinud riik.

Uus!!: Vadjalased ja Novgorodi vabariik · Näe rohkem »

Ohvrikivi

Ohvrikivi Helmes Ohvrikivi on ohverdamiseks kasutatud püha kivi, tihti ühe või mitme lohuga.

Uus!!: Vadjalased ja Ohvrikivi · Näe rohkem »

Oudekki Figurova

Oudekki Figurova (14. märts 1891 – 9. veebruar 1978Arukask, Madis 2003. – Mäetagused nr 21, lk 222–230. (Kasutatud 5.1.2017).) oli vadja rahvaravitseja (vadja keeles tǟtäjä, 'teadja') ja rahvalaulik.

Uus!!: Vadjalased ja Oudekki Figurova · Näe rohkem »

Oudova

Oudova (venepäraselt Gdov) on linn Venemaa Pihkva oblastis.

Uus!!: Vadjalased ja Oudova · Näe rohkem »

Paavst

Paavst (ka Rooma paavst) (ladina papa; kreeka πάππας pappas, 'isa') on katoliku kiriku piiskopipühitsusega pea ja Vatikani riigipea.

Uus!!: Vadjalased ja Paavst · Näe rohkem »

Paganlus

Paganlus on mõiste, mis tuleneb ladinakeelsest sõnast paganus 'maamees, talupoeg'.

Uus!!: Vadjalased ja Paganlus · Näe rohkem »

Pastor

Pastor ('karjane') ehk (kiriku)õpetaja on protestantlike koguduste vaimulik.

Uus!!: Vadjalased ja Pastor · Näe rohkem »

Paul Ariste

Paul Ariste (1927. aastani Paul Berg; 3. veebruar 1905 Rääbise, Võtikvere vald (Torma kihelkond) – 2. veebruar 1990 Tallinn) oli eesti keeleteadlane.

Uus!!: Vadjalased ja Paul Ariste · Näe rohkem »

Pärismaalased

Brasiilia pärismaalaste Kayapo inimeste juhid Saamide perekond aastal 1900 Põliselanikud ehk pärismaalased ehk aborigeenid on etnos või etnosed, kes on mingil maal elanud teadaolevalt kauem ja varem kui teised, hiljem sisserännanud etnosed või etnoste esindajad.

Uus!!: Vadjalased ja Pärismaalased · Näe rohkem »

Pärisorjus

Pärisorjus ehk pärisorjuslik sõltuvus on isiku kui pärisorja feodaalse sõltuvuse raskeim aste.

Uus!!: Vadjalased ja Pärisorjus · Näe rohkem »

Püha

Püha ehk sakraalne (ld. sacer, sanctus) on nähtus, olend, paik, aeg, ese, tekst vm., mis on oluline, puutumatu, õige, tõene.

Uus!!: Vadjalased ja Püha · Näe rohkem »

Peipsi järv

Peipsi järv Peipsi järv (ka Suurjärv, Külmjärv, Чудское озеро) on järv Põhja-Euroopas Eesti ja Venemaa piiril, Peipsi-Pihkva järve suurim osa.

Uus!!: Vadjalased ja Peipsi järv · Näe rohkem »

Peterburi

Peterburi (vene keeles Санкт-Петербург, Sankt-Peterburg; aastatel 1914–1924 Petrograd, Петроград; aastatel 1924–1991 Leningrad, Ленинград; kõnekeeles ka Piiter, Питер) on üks kolmest Venemaa keskalluvusega linnast, Moskva järel suuruselt teine linn Venemaal ja suurim linn Läänemere rannikul.

Uus!!: Vadjalased ja Peterburi · Näe rohkem »

Piret Lotman

Piret Lotman (sündinud 24. juunil 1950) on eesti ajaloolane, Eesti Rahvusraamatukogu vanemteadur 1988.

Uus!!: Vadjalased ja Piret Lotman · Näe rohkem »

Pljussa

Pljussa on alev Venemaal Pihkva oblastis, Pljussa rajooni keskus.

Uus!!: Vadjalased ja Pljussa · Näe rohkem »

Poluvertsikud

Poluvertsikud (ka: poluvernikud, harvem: poluverstsikud) olid Iisaku kihelkonnas elanud vadja-vene rahvarühm (vaadatud 01.08.2013).

Uus!!: Vadjalased ja Poluvertsikud · Näe rohkem »

Riia

Riia (läti Rīga, latgali Reiga, liivi Rīgõ, saksa Riga) on Läti pealinn.

Uus!!: Vadjalased ja Riia · Näe rohkem »

Rooma-Katoliku Kirik

Katoliku kirik ehk roomakatoliku kirik (eestikeelne ametlik nimi Rooma-Katoliku Kirik, ladina Sancta Romana Ecclesia 'Püha Rooma Kirik') on maailma suurim kristlik kirik (üle 1,2 miljardi liikme).

Uus!!: Vadjalased ja Rooma-Katoliku Kirik · Näe rohkem »

Rootsi

Rootsi (rootsi keeles Sverige, ametliku nimega Rootsi Kuningriik (Konungariket Sverige)) on riik Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (62° põhjalaiust, 15° idapikkust).

Uus!!: Vadjalased ja Rootsi · Näe rohkem »

Saksa ordu

Saksa ordu ehk Teutooni ordu, ametliku nimega Jeruusalemma Saksa Koja Püha Maarja hospidali vendade ordu (saksa keeles Deutscher Orden, ametlikult Orden der Brüder vom Deutschen Haus St. Mariens in Jerusalem; ladina keeles ametlikult Ordo domus Sanctæ Mariæ Theutonicorum Hierosolymitanorum, lühend O.T.) on katoliiklik vaimulik ordu, mis kuni 1929.

Uus!!: Vadjalased ja Saksa ordu · Näe rohkem »

Sõnaraamat

Taani-rootsi sõnaraamat Sõnaraamat on raamatukujuline sõnastik.

Uus!!: Vadjalased ja Sõnaraamat · Näe rohkem »

Sõnastik

Sõnastik on andmebaas, mis sisaldab tähestikulises järjestuses või muu reegli järgi järjestatud või elektroonselt otsitaval kujul sõnu või muid keelendeid ning nende tähendusi sõnaseletustena või tõlkevasteid.

Uus!!: Vadjalased ja Sõnastik · Näe rohkem »

Soome

Soome Vabariik on riik Põhja-Euroopas Rootsi ja Venemaa vahel, üks Põhjamaadest.

Uus!!: Vadjalased ja Soome · Näe rohkem »

Soome laht

Soome laht Soome laht on laht Läänemeres.

Uus!!: Vadjalased ja Soome laht · Näe rohkem »

Statistikaamet

Statistikaamet on Rahandusministeeriumi haldusalas olev Eesti riigiasutus, mis toodab riiklikku statistikat.

Uus!!: Vadjalased ja Statistikaamet · Näe rohkem »

Tartu Ülikool

Tartu Ülikool (lühend TÜ) on vanim ja suurim Eestis tegutsev ülikool.

Uus!!: Vadjalased ja Tartu Ülikool · Näe rohkem »

Tšuudid

Tšuudid (vene keeles чудь, чюдь) on Vana-Vene leetopissides kasutatud etnonüüm, mida arvatakse 9.–10.

Uus!!: Vadjalased ja Tšuudid · Näe rohkem »

Teine maailmasõda

Teise maailmasõja käik Euroopas Teine maailmasõda (II MS) oli 1. septemberist 1939 2. septemberini 1945 kestnud maailmasõda.

Uus!!: Vadjalased ja Teine maailmasõda · Näe rohkem »

Ust-Luga

Ust-Luga ehk Laukaansuu ehk Laugasuu on asula (посёлок) Venemaa Leningradi oblasti Kingissepa rajoonis, Ust-Luga külaasunduse halduskeskus.

Uus!!: Vadjalased ja Ust-Luga · Näe rohkem »

Vadja keel

Vadja keel (vađđaa tšeeli, vanema nimega maa tšeeli või maatšeeli) on olnud üks väikseima kõnelejaskonnaga läänemeresoome keeli, mille lähimad sugulaskeeled on eesti ja liivi keel.

Uus!!: Vadjalased ja Vadja keel · Näe rohkem »

Vadja viiendik

Vadja viiendik (vene keeles Во́дская пяти́на, soome keeles Vatjan viidennes) oli Vadjamaa territoorium Novgorodi vabariigi ja hiljem Moskva suurvürstiriigi ja Moskva tsaaririigis.

Uus!!: Vadjalased ja Vadja viiendik · Näe rohkem »

Vadjamaa

Vadjamaa oli vadjalaste maakond Eesti kirdepiiril, Ingeris Soome lahe ääres Narva jõest ja Peipsist Gattšinani.

Uus!!: Vadjalased ja Vadjamaa · Näe rohkem »

Vaiga

Eesti muinasmaakonnad. Soopoolitse on sellel kaardil arvatud Vaiga koosseisu. Vaiga (ka Vaia, Vaiamaa) oli muinasaja lõpus Eesti alal eksisteerinud territoriaalne üksus, üks nn Kesk-Eesti väikemaakondadest.

Uus!!: Vadjalased ja Vaiga · Näe rohkem »

Venelased

Venelased (endanimetus русские) on idaslaavi rahvus, kes räägib vene keelt ja elab põhiliselt Venemaal ja selle naaberriikides.

Uus!!: Vadjalased ja Venelased · Näe rohkem »

Venemaa

Venemaa (ametlik nimi Venemaa Föderatsioon) on riik Euroopas ja Aasias.

Uus!!: Vadjalased ja Venemaa · Näe rohkem »

Vepslased

Vepslased (endanimetused vepslaine, bepslaane, lüdinik ja lüdilaine; vananenud kirjanduses ka: tšuharid, kaivanid) on läänemeresoome rahvas Venemaal Äänisjärve edelarannikul ja Vepsa kõrgustikul.

Uus!!: Vadjalased ja Vepslased · Näe rohkem »

Volhovi jõgi

thumb Volhovi jõgi juulis 2004, taustal Novgorod Volhovi jõgi (vene Волхов, soome Olhavajoki) on jõgi Euroopas.

Uus!!: Vadjalased ja Volhovi jõgi · Näe rohkem »

11. sajand

11.

Uus!!: Vadjalased ja 11. sajand · Näe rohkem »

1149

1149.

Uus!!: Vadjalased ja 1149 · Näe rohkem »

12. sajand

12.

Uus!!: Vadjalased ja 12. sajand · Näe rohkem »

1240

1240.

Uus!!: Vadjalased ja 1240 · Näe rohkem »

1255

1255.

Uus!!: Vadjalased ja 1255 · Näe rohkem »

13. sajand

13.

Uus!!: Vadjalased ja 13. sajand · Näe rohkem »

1384

1384.

Uus!!: Vadjalased ja 1384 · Näe rohkem »

1444

1444.

Uus!!: Vadjalased ja 1444 · Näe rohkem »

1447

1447.

Uus!!: Vadjalased ja 1447 · Näe rohkem »

1484

1484.

Uus!!: Vadjalased ja 1484 · Näe rohkem »

1488

1488.

Uus!!: Vadjalased ja 1488 · Näe rohkem »

1534

1534.

Uus!!: Vadjalased ja 1534 · Näe rohkem »

1548

1548.

Uus!!: Vadjalased ja 1548 · Näe rohkem »

17. sajand

17.

Uus!!: Vadjalased ja 17. sajand · Näe rohkem »

1783

1783.

Uus!!: Vadjalased ja 1783 · Näe rohkem »

1856

1856.

Uus!!: Vadjalased ja 1856 · Näe rohkem »

19. sajand

USA kaart aastal 1800 Euroopa kaart pärast Viini kongressi 1815. aastal Musée du Louvre galeriis Pariisis Tallinna ehk varasema nimega Revali vanasadam Aleksei Bogoljubovi maalil, 1853 Anton von Werneri maal Berliini kongressi viimasest koosolekust, mis toimus 13. juulil 1878 New Yorgi lahte Hudsoni jõe suudmesse 1886. aastal 1880ndatel 1880ndate kõrgklassi mood Euroopa kaart aastal 1890 Victoria teemantjuubeli foto 1893. aastast 19.

Uus!!: Vadjalased ja 19. sajand · Näe rohkem »

1931

1931.

Uus!!: Vadjalased ja 1931 · Näe rohkem »

1932

1932.

Uus!!: Vadjalased ja 1932 · Näe rohkem »

1942

1942.

Uus!!: Vadjalased ja 1942 · Näe rohkem »

1948

1948.

Uus!!: Vadjalased ja 1948 · Näe rohkem »

1956

1956.

Uus!!: Vadjalased ja 1956 · Näe rohkem »

1980

1980.

Uus!!: Vadjalased ja 1980 · Näe rohkem »

1986

1986.

Uus!!: Vadjalased ja 1986 · Näe rohkem »

1989

1989.

Uus!!: Vadjalased ja 1989 · Näe rohkem »

1990. aastad

1990.

Uus!!: Vadjalased ja 1990. aastad · Näe rohkem »

1992

1992.

Uus!!: Vadjalased ja 1992 · Näe rohkem »

1997

1997.

Uus!!: Vadjalased ja 1997 · Näe rohkem »

1998

1998.

Uus!!: Vadjalased ja 1998 · Näe rohkem »

20. sajand

New Yorgi Park Row tänaval asusid varajased kõrghooned, mis kuulusid peamiselt ajalehetoimetustele; foto umbes aastast 1906 Esimese maailmasõja vallandumise daatumiks 20. sajand nägi mitmete sõltumatute rahvusriikide sündi Euroopas. Euroopa kaart aastast 1923. Atlase skulptuur avati Rockefeller Centeris aastal 1937 II maailmasõda Euroopas 1942. aastal Auschwitz-Birkenau koonduslaager HMS Malaya lahkub New Yorgi sadamast pärast torpeedorünnakust põhjustatud parandustöid 9. juulil 1941 külma sõja aegne poliitriikide peamine heidutusvahend. Fotol on aatomipommi tekitatud "tuumaseen" Nagasaki kohal 9. augustil 1945, mis tõusis plahvatuse hüpotsentrist 18 km kõrgusele. Tretjakovi galeriis Moskvas Nõukogude Liit ja selle poolt okupeeritud või selle kommunistliku režiimi mõjusfääris (vt raudne eesriie) olnud riigid Kuuba revolutsiooni ajal Balti riigipeadega 1998. aastal Pentagonis USAs Balti keti 10. aastapäevale pühendatud Leedu postmargiplokk kroonine kupüür Jugoslaavia lagunemine 20.

Uus!!: Vadjalased ja 20. sajand · Näe rohkem »

2001

Jaanuar Veebruar Märts Aprill Mai Juuni Juuli August September Oktoober November Detsember 2001.

Uus!!: Vadjalased ja 2001 · Näe rohkem »

2003

2003.

Uus!!: Vadjalased ja 2003 · Näe rohkem »

2005

2005.

Uus!!: Vadjalased ja 2005 · Näe rohkem »

2008

2008.

Uus!!: Vadjalased ja 2008 · Näe rohkem »

3. sajand

3.

Uus!!: Vadjalased ja 3. sajand · Näe rohkem »

6. sajand

6.

Uus!!: Vadjalased ja 6. sajand · Näe rohkem »

9. sajand

9.

Uus!!: Vadjalased ja 9. sajand · Näe rohkem »

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »