Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Free
Kiiremini kui brauser!
 

Valgud

Index Valgud

polariseerivas valguses. Polariseeriv filter annab lihtsa võimaluse eristada valgukristalle soolakristallidest, kuna valgu kristallid on valguse suhtes enamasti anisotroopsed, soolakristallid tihti mitte. Valgud ehk proteiinid (ka valkained) on biopolümeerid, mille monomeerideks on aminohappejäägid.

91 suhted: Aatommass, Aatommassiühik, Afiinsuskromatograafia, Aktiivtsenter, Aktivatsioonienergia, Albumiin, Aminohapped, Antikoodon, Arginiin, Asparagiinhape, Biokeemia, Biopolümeerid, Dehüdraatimine, Dialüüs, Diferentseerumine, Dimeer, DNA, Endoplasmaatiline retiikulum, Ensüüm, Eukarüoodid, Fenüülalaniin, Funktsionaalrühm, Geen, Glükoproteiinid, Glutamiinhape, Hapnik, Hüdrofoobsus, Hüdroksüülrühm, Hüdrolüüs, Heeliks, Histoonid, Immuunsus, Informatsiooni-RNA, Ioonivahetuskromatograafia, Johannes Voldemar Veski, Karboksürühm, Karbonüülrühm, Katalüüs, Katalüsaator, Kõrgsurvevedelikkromatograafia, Kõrvalahel, Kõrvalreaktsioon, Koodon, Kovalentne side, Kristall, Kromoproteiinid, Lüsiin, Leutsiin, Ligand, Lipiidid, ..., Lipoproteiidid, Metabolism, Metioniin, Mikroskoop, Molekul, Molekuli polaarsus, Molekulmass, Monomeer, N-terminaalne ots, Närviimpulss, Oksüdatsioon, Oligomeer, Ongström, Organism, Peptiidid, Peptiidside, Polarisatsioon, Polüpeptiidid, Rakk, Rakutuum, Reaktsiooni kiirus, Ribosomaalne RNA, Ribosoom, Sahhariidid, Südamelihas, Spektromeeter, Substraat (biokeemia), Transkriptsioon (geneetika), Translatsioon, Transpordi-RNA, Tsütoplasma, Tuumamagnetresonantsspektroskoopia, Valgusüntees prokarüootides, Valiin, Valk (perekonnanimi), Vesinik, Vesinikeksponent, Vesinikside, Viirused, XRD, 1839. Laienda indeks (41 rohkem) »

Aatommass

Aatommass ehk suhteline aatommass (varem ka aatomkaal) on kas keemilise elemendi või selle isotoobi ühe aatomi mass aatommassiühikutes (amü).

Uus!!: Valgud ja Aatommass · Näe rohkem »

Aatommassiühik

Aatommassiühik (tähis u) või dalton (tähis Da) on massi mõõtühik, mida kasutatakse aatomite ja molekulide massi väljendamiseks.

Uus!!: Valgud ja Aatommassiühik · Näe rohkem »

Afiinsuskromatograafia

Afiinsuskromatograafia on biokeemias kasutatav meetod, mida kasutatakse ainete eraldamiseks, lähtudes nendele ainetele ainuomastest keemilistest ja immunoloogilistest vastasmõjudest.

Uus!!: Valgud ja Afiinsuskromatograafia · Näe rohkem »

Aktiivtsenter

Aktiivtsenter on ensüümi pinnaala, millega seostub substraat.

Uus!!: Valgud ja Aktiivtsenter · Näe rohkem »

Aktivatsioonienergia

Aktivatsioonienergia ehk aktiviseerimisenergia on energia, mida süsteemi osakesed (molekulid) peavad saavutama, muutumaks reaktsioonivõimelisteks.

Uus!!: Valgud ja Aktivatsioonienergia · Näe rohkem »

Albumiin

Albumiin on maksas sünteesitav ja kvantitatiivselt kõige olulisem plasmavalk, mis moodustab umbes 60% valgu üldhulgast.

Uus!!: Valgud ja Albumiin · Näe rohkem »

Aminohapped

α-aminohapete üldine struktuur Aminohapped ehk aminokarboksüülhapped on bioloogilise tähtsusega orgaanilised ühendid, mis sisaldavad funktsionaalsete rühmadena amino- (-NH2) ja karboksüülrühma (-COOH) ning aminohappespetsiifilist kõrvalahelat.

Uus!!: Valgud ja Aminohapped · Näe rohkem »

Antikoodon

Antikoodon (inglise anticodon) on tRNA molekulis olev kolmest nukleotiidist koosnev spetsiifiline järjestus, mis valgu biosünteesis võib mRNA komplementaarse koodoniga moodustada aluspaare.

Uus!!: Valgud ja Antikoodon · Näe rohkem »

Arginiin

Arginiin Arginiin (lühend Arg või R) on α-aminohape, mida inimorganism ei suuda ise sünteesida ja peab seetõttu saama toiduga.

Uus!!: Valgud ja Arginiin · Näe rohkem »

Asparagiinhape

Asparagiinhape (inglise aspartic acid; lühend D-AA, Asp või D) on α-aminohape, mille keemiline valem on HOOCCH(NH2)CH2COOH.

Uus!!: Valgud ja Asparagiinhape · Näe rohkem »

Biokeemia

Biokeemia ehk bioloogiline keemia on teadus elusorganismide keemilisest koostisest, koostisosade muundumistest ja nende muundumiste seostest struktuuride spetsiifiliste funktsioonidega.

Uus!!: Valgud ja Biokeemia · Näe rohkem »

Biopolümeerid

Biopolümeerid on elusorganismides tekkivad polümeerid, nagu polüsahhariidid (tselluloos, tärklis).

Uus!!: Valgud ja Biopolümeerid · Näe rohkem »

Dehüdraatimine

Dehüdraatimine ehk dehüdratiseerimine ehk dehüdrateerimine ehk veetustamine on vee eraldamine keemilises reaktsioonis.

Uus!!: Valgud ja Dehüdraatimine · Näe rohkem »

Dialüüs

Dialüüs on meetod, mis seisneb selles, et lahusest on poolläbilaskva membraani abil võimalik eraldada suhteliselt väiksema molekulmassiga ühendid (madalmolekulaarsed ühendid, näiteks glükoos), mis membraani läbivad, suhteliselt suurema molekulmassiga ühendeist (kõrgmolekulaarsed ühendid, näiteks tärklis), mis membraani ei läbi.

Uus!!: Valgud ja Dialüüs · Näe rohkem »

Diferentseerumine

Hiire embrüonaalsed tüvirakud diferentseerumas neuraalseteks eellasrakkudeks. Diferentseerumine (ka eristumine, rakuline diferentseerumine, asümmeetriline jagunemine; ladina keeles differentiatio) on peamiselt päristuumsete organismide arengus (ontogeneesis) aset leidev, valdavalt normaalne protsess, mille käigus diferentseerumata rakutüübid või koed muutuvad, erinevate tegurite toimel, ümber teistsuguse morfoloogia ja/või funktsiooniga rakkudeks või kudedeks.

Uus!!: Valgud ja Diferentseerumine · Näe rohkem »

Dimeer

Dimeer on keemias kahe identse molekuli (kahe monomeeri molekuli) ühinemisprodukt, tihti on selleks tsükliline ühend.

Uus!!: Valgud ja Dimeer · Näe rohkem »

DNA

DNA molekuli lõik Desoksüribonukleiinhape ehk DNA (inglise keeles deoxyribonucleic acid; varem kasutati eesti keeles ka lühendit DNH) on enamikus elusorganismides pärilikku informatsiooni säilitav aine, keemiliselt desoksüriboosist, lämmastikalustest ja fosforhappe jääkidest koosnev polümeer.

Uus!!: Valgud ja DNA · Näe rohkem »

Endoplasmaatiline retiikulum

Pildil on rakk. 1.Tuumake 2.Rakutuum 3.Ribosoom 4.Vesiikul 5.'''Kare endoplasmaatiline retiikulum''' 6.Golgi kompleks 7.Tsütoskelett 8.'''Sile endoplasmaatiline retiikulum''' 9.Mitokonder 10.Vakuool 11.Tsütosool 12.Lüsosoom 13.Tsentriool Endoplasmaatiline retiikulum (ER) ehk tsütoplasmavõrgustik on organell, mis esineb kõikides eukarüootsetes rakkudes.

Uus!!: Valgud ja Endoplasmaatiline retiikulum · Näe rohkem »

Ensüüm

Arvuti modelleeritud puriin-nukleosiidfosforülaasi (PNP) struktuur Ensüümid on kõrgmolekulaarsed bioloogilised katalüsaatorid, mis kiirendavad keemiliste reaktsioonide toimumist.

Uus!!: Valgud ja Ensüüm · Näe rohkem »

Eukarüoodid

Eukarüoodid ehk päristuumsed (Eukaryota) on organismid, kelle rakud on päristuumset (eukarüootset) tüüpi.

Uus!!: Valgud ja Eukarüoodid · Näe rohkem »

Fenüülalaniin

Fenüülalaniin (lühend Phe või F) on organismi- ja toiduvalkudes sisalduv aromaatne α-aminohape struktuurivalemiga C6H5CH2CH(NH2)COOH.

Uus!!: Valgud ja Fenüülalaniin · Näe rohkem »

Funktsionaalrühm

Orgaanilises keemias on funktsionaalrühm ehk funktsionaalne rühm spetsiifiline aatomite rühm molekulis, mis määrab molekuli peamised keemilised omadused.

Uus!!: Valgud ja Funktsionaalrühm · Näe rohkem »

Geen

See diagramm näitab kuidas geen on seotud DNA kaksikheeliksi struktuuriga ning kromosooniga. Kromosoom on X-kujuline sellepärast, et see on jagunemas. Intronid eemaldatakse splaissinguga pärast transkriptsiooni, kus DNA-st saab RNA. Ainult eksonid kodeerivad valku. Sellel pildil on geenil kujutatud umbes 50 alust. Tegelikkuses aga on geenid tuhandeid kordi suuremad. DNA kaksikheeliksi keemiline struktuur. Geen ehk pärilikkustegur (inglise gene) on kromosoomi kindlas lookuses paiknev pärivustegur, mis määrab otse või kaudselt (tihti koostoimes teiste geenidega) ühe või mitme tunnuse arengu.

Uus!!: Valgud ja Geen · Näe rohkem »

Glükoproteiinid

Glükoproteiin on liitvalk ehk kompleksvalk, mis koosneb valgust ja polüsahhariidide ahelatest.

Uus!!: Valgud ja Glükoproteiinid · Näe rohkem »

Glutamiinhape

Glutamiinhappe struktuur. Glutamiinhappe kolmemõõtmeline struktuur. Glutamiinhape (lühend Glu või E, brutovalem C5H9NO4) on toidu- ja organismivalkudes esinev happeline aminohape.

Uus!!: Valgud ja Glutamiinhape · Näe rohkem »

Hapnik

Hapnik (keemiline sümbol O) on keemiline element järjenumbriga 8.

Uus!!: Valgud ja Hapnik · Näe rohkem »

Hüdrofoobsus

Hüdrofoobsus on aine omadus, mille puhul ainel puudub vastasmõju veega.

Uus!!: Valgud ja Hüdrofoobsus · Näe rohkem »

Hüdroksüülrühm

Orgaanilises keemias on hüdroksüülrühm orgaanilise ühendi molekuli osa, selle funktsionaalrühm.

Uus!!: Valgud ja Hüdroksüülrühm · Näe rohkem »

Hüdrolüüs

Hüdrolüüsiks nimetatakse keemilist reaktsiooni, mille käigus lõhustuvad molekuli keemilised sidemed veega reageerides.

Uus!!: Valgud ja Hüdrolüüs · Näe rohkem »

Heeliks

Vasakpidise heeliksi kujuline köitraag taimel. Heeliks on ruumiline vedrukujuline kõverjoon.

Uus!!: Valgud ja Heeliks · Näe rohkem »

Histoonid

Skemaatiline joonis, mis näitab, kuidas nukleosoomsed histoonid moodustavad nukleosoomi. Histoonid on väiksed aluselised valgud (koosnevad 102–135 aminohappest), mida leidub eukarüootide tuumas.

Uus!!: Valgud ja Histoonid · Näe rohkem »

Immuunsus

Immuunsuseks ehk nakkuskindluseks ehk tõvekindluseks (ladina immunitas, immunis) nimetatakse paljude loomade spetsiifilist kaitset ja vastupanuvõimet või ka vastuvõtmatust näiteks mikroobide, teiselt organismilt pärinevate kudede või toksiinide ning organismile ohtlikena tunduvate ainete vastu.

Uus!!: Valgud ja Immuunsus · Näe rohkem »

Informatsiooni-RNA

Informatsiooni-RNA (inglise keeles messenger RNA, lühend mRNA) on RNA, mille molekulilt toimub translatsioon: informatsiooni-RNA nukleotiidijärjestuse põhjal sünteesitakse polüpeptiid.

Uus!!: Valgud ja Informatsiooni-RNA · Näe rohkem »

Ioonivahetuskromatograafia

Ioonivahetuskromatograafia ehk ioonikromatograafia on keemias ja biokeemias kasutatav meetod, mis võimaldab lahutada ioone ja polaarseid molekule olenevalt nende elektrilisest laengust.

Uus!!: Valgud ja Ioonivahetuskromatograafia · Näe rohkem »

Johannes Voldemar Veski

Johann(es) Voldemar Veski (27. juuni 1873 Vaidavere – 28. märts 1968 Tartu) oli keeletoimetaja, sõnaraamatute koostaja ja terminoloog.

Uus!!: Valgud ja Johannes Voldemar Veski · Näe rohkem »

Karboksürühm

Karboksürühm Karboksüülhape Karboksürühm ehk karboksüülrühm on orgaanilist hapet karboksüülhapet iseloomustav funktsionaalrühm, mida tähistatakse –C(.

Uus!!: Valgud ja Karboksürühm · Näe rohkem »

Karbonüülrühm

Karbonüülrühm Karbonüülrühm ehk oksorühm on funktsionaalrühm, kus süsiniku aatom on kaksiksideme abil ühendatud hapniku aatomiga: C.

Uus!!: Valgud ja Karbonüülrühm · Näe rohkem »

Katalüüs

Katalüüs on keemilise reaktsiooni kiiruse muutus tänu reaktsioonis osalevale spetsiifilisele lisandile, mida nimetatakse katalüsaatoriks.

Uus!!: Valgud ja Katalüüs · Näe rohkem »

Katalüsaator

Katalüsaator on keemiline aine (nii orgaaniline, kui anorgaaniline), mis muudab reaktsiooni kiirust.

Uus!!: Valgud ja Katalüsaator · Näe rohkem »

Kõrgsurvevedelikkromatograafia

HPLC aparatuuri skemaatiline ehitus, kus 1 – pudelid eluentidega, 2 – eluendi degasaator, 3 – gradientkraan, 4 – eluendi sisestamise nõu, 5 – kõrgsurvepump, 6 – kraan sisestamise asendis, 6’ – kraani laadimisasend, 7 – silmus, 8 – eelkolonn, 9 – kromatograafiline kolonn, 10 – detektor, 11 – arvuti, 12 – jääkide või fraktsiooni koguja. Kõrgsurvevedelikkromatograafia ehk kõrgefektiivne vedelikkromatograafia (high-performance liquid chromatography, HPLC) on kromatograafiline meetod, kus kasutatakse statsionaarse faasina kromatograafilise kolonni tahket peeneteralist täidist ning liikuva faasina vedelikku ehk eluenti.

Uus!!: Valgud ja Kõrgsurvevedelikkromatograafia · Näe rohkem »

Kõrvalahel

Kõrvalahelaks, vahel ka külgahelaks, nimetatakse keemilise ühendi põhiahelaga (tavaliselt tüviühendiga) seotud (suhteliselt suurt) asendusrühma.

Uus!!: Valgud ja Kõrvalahel · Näe rohkem »

Kõrvalreaktsioon

Kõrvalreaktsioon (side reaction) on soovimatu keemiline reaktsioon, mis vähendab sünteesiprodukti saagist või moonutab klassikalise keemilise analüüsi tulemust.

Uus!!: Valgud ja Kõrvalreaktsioon · Näe rohkem »

Koodon

Koodon (inglise codon) on ühele aminohappele vastav mRNA molekuli nukleotiidikolmik (triplett) geneetilises koodis.

Uus!!: Valgud ja Koodon · Näe rohkem »

Kovalentne side

Kovalentne side ehk kovalentside ehk aatomside ehk atomaarne side ehk homöopolaarne side on ühiste elektronpaaride vahendusel aatomite vahele moodustuv keemiline side.

Uus!!: Valgud ja Kovalentne side · Näe rohkem »

Kristall

Kvartsi monokristallid. Püriidi polükristall. Berülli kristall. silviniidi monokristallid. Kristallide kasvatamise aeg on umbes kaks kuud. Valkude kristallid. Kristall on korrapäraselt paigutunud aatomeist koosnev tahke homogeenne ja regulaarselt korduva ühikrakuga struktuur.

Uus!!: Valgud ja Kristall · Näe rohkem »

Kromoproteiinid

Kromoproteiinid on liitvalgud, mille prosteetline (mittevalguline) osa sisaldab pigmenti.

Uus!!: Valgud ja Kromoproteiinid · Näe rohkem »

Lüsiin

Lüsiin Lüsiin ehk 2,6-diaminoheksaanhape (lühendtähis Lys, ühetähelisena K) on aminohape, üks kahekümnest peamisest aminohappest, mille jääkidest koosnevad valgud.

Uus!!: Valgud ja Lüsiin · Näe rohkem »

Leutsiin

Leutsiin (inglise leucine; lühend Leu või L) on α-aminohape, mille keemiline valem on HO2CCH(NH2)CH2CH(CH3)2.

Uus!!: Valgud ja Leutsiin · Näe rohkem »

Ligand

HCo(CO)4 viie ligandiga. Ligand on ioon või molekul (funktsionaalrühm), mis seondub keskse metalliaatomiga (kompleksühendi tuumaga), moodustades kompleksühendi.

Uus!!: Valgud ja Ligand · Näe rohkem »

Lipiidid

Lipiidid (inglise keeles lipids) on väga erineva struktuuriga orgaaniliste biomolekulide, enamasti estrilise ehitusega vees mittelahustuvate looduslike ühendite rühm, mis koosneb alkoholidest ja rasvhappejääkidest.

Uus!!: Valgud ja Lipiidid · Näe rohkem »

Lipoproteiidid

Lipoproteiin on vees lahustuv valgu (ehk proteiini) ja lipiidi ühend.

Uus!!: Valgud ja Lipoproteiidid · Näe rohkem »

Metabolism

Metabolism ehk ainevahetus (kreeka keeles μεταβολή metabolē 'muutus') tähendab organismis aset leidvaid sünteesi- ja lagundamisprotsesse.

Uus!!: Valgud ja Metabolism · Näe rohkem »

Metioniin

pisi Metioniin (lühend Met või M, valem HO2CCH(NH2)CH2CH2SCH3) on üks kahekümnest α-aminohappest.

Uus!!: Valgud ja Metioniin · Näe rohkem »

Mikroskoop

Stereomikroskoop. Politseiametnik uurimas reisidokumendi õigsust Mikroskoop on optikariist, mis võimaldab näha väikesest objektist (objektidest), mida enamasti inimsilmaga pole võimalik näha, suurendatud kujutist.

Uus!!: Valgud ja Mikroskoop · Näe rohkem »

Molekul

Molekul on keemilise aine vähim osake, millel on selle aine keemilised omadused.

Uus!!: Valgud ja Molekul · Näe rohkem »

Molekuli polaarsus

Aine molekulis aatomitevahelised keemilised sidemed moodustuvad ühiste elektronpaaride kaudu.

Uus!!: Valgud ja Molekuli polaarsus · Näe rohkem »

Molekulmass

Molekulmass ehk suhteline molekulmass on arv, mis näitab, mitu korda on ühe molekuli mass suurem kui aatommassiühik (amü).

Uus!!: Valgud ja Molekulmass · Näe rohkem »

Monomeer

Polüetüleen, mille monomeer on etüleen Monomeer on väikese molekulmassiga keemiline ühend, mis on võimeline liituma iseenda molekulidega moodustades monomeeri lülidest koosnevaid ahelaid, see on suurema molekulmassiga ühendeid.

Uus!!: Valgud ja Monomeer · Näe rohkem »

N-terminaalne ots

N-terminaalne ots ehk N-ots ehk amino-terminaalne ots on polüpeptiidahela ots, kus paikneb vaba -NH2-rühm.

Uus!!: Valgud ja N-terminaalne ots · Näe rohkem »

Närviimpulss

Närviimpulss on närvirakkudes toimuva lühiajalise ja väga nõrga elektrilise muutuse edasikandumine mööda närvikiude ning ühest närvirakust (seejuures vahel ka ühest kehaosast) teise.

Uus!!: Valgud ja Närviimpulss · Näe rohkem »

Oksüdatsioon

Oksüdatsioon on laiemas mõttes keemiline protsess, mille käigus aine loovutab elektrone ehk oksüdeerub.

Uus!!: Valgud ja Oksüdatsioon · Näe rohkem »

Oligomeer

Keemias on oligomeer piiratud arvust monomeeri (M) elementaarlülidest koosnev molekul.

Uus!!: Valgud ja Oligomeer · Näe rohkem »

Ongström

Ongström on pikkusühik, mis võrdub ühe kümnendikuga nanomeetrist ehk 1/10 000 000 000 meetriga ehk 1 ongström.

Uus!!: Valgud ja Ongström · Näe rohkem »

Organism

Organism (pärineb kr. k. ὀργανισμός – organismos, mis tuleneb sõnast ὄργανον – organon, "tööriist") ehk elusolend ehk elusorganism on elav terviklik rakuline süsteem.

Uus!!: Valgud ja Organism · Näe rohkem »

Peptiidid

Peptiidsideme moodustumine Peptiidse molekuli näide - hormoon oksütotsiin Peptiidid on molekulid, mis koosnevad ridamisi peptiidsidemetega üksteise külge aheldatud aminohapetest.

Uus!!: Valgud ja Peptiidid · Näe rohkem »

Peptiidside

Peptiidside ja selles osalevate aatomite vahelised kaugused ning keemiliste sidemete vahelised nurgad Peptiidside on kovalentne side valgu molekuli ehitusse kuuluvate aminohappejääkide vahel.

Uus!!: Valgud ja Peptiidside · Näe rohkem »

Polarisatsioon

Polarisatsioon on lainete võnkesuunda kirjeldav omadus.

Uus!!: Valgud ja Polarisatsioon · Näe rohkem »

Polüpeptiidid

Polüpeptiidid ehk valguahelad on peptiidsidemetega seotud aminohappejääkide ahelad, millest koosnevad valgud.

Uus!!: Valgud ja Polüpeptiidid · Näe rohkem »

Rakk

Tuum 3. Ribosoom 4. Vesiikul 5. Karedapinnaline tsütoplasmavõrgustik 6. Golgi kompleks 7. Tsütoskelett 8. Siledapinnaline tsütoplasmavõrgustik 9. Mitokonder 10. Vakuool 11. Tsütoplasma 12. Lüsosoom 13. Tsentrosoom Rakuks (ladina cellula, ingl. keel. cell) nimetatakse kõikide elusorganismide väikseimat ehituslikku ja talitluslikku osa, mis on võimeline ümbritseva elukeskkonnaga suheldes ka iseseisvalt eluks vajalikku energiat komplekteerima, kasvama, end taastootma (raku taastootmise faaside kaudu) ja vajadusel ka programmeeritud surma esile kutsuma.

Uus!!: Valgud ja Rakk · Näe rohkem »

Rakutuum

Loomarakk. 1. Tuumake 2. Rakutuum 3.Ribosoom 4. Vesiikul 5. Karedapinnaline tsütoplasmavõrgustik 6. Golgi kompleks 7. Tsütoskelett 8. Siledapinnaline tsütoplasmavõrgustik 9. Mitokonder 10. Vakuool 11. Tsütosool 12. Lüsosoom 13. Tsentriool Rakutuum on kahekihilise membraaniga ümbritsetud rakuorganell, mis esineb tsütoplasmas vaid eukarüootidel.

Uus!!: Valgud ja Rakutuum · Näe rohkem »

Reaktsiooni kiirus

Raua roostetamine on aeglane reaktsioon. Puuokste põlemine on kiirelt toimuv reaktsioon. Reaktsiooni kiirus on keemias reaktsioonis osaleva aine kontsentratsiooni muutus ajaühikus.

Uus!!: Valgud ja Reaktsiooni kiirus · Näe rohkem »

Ribosomaalne RNA

''E. coli'' 70S ribosoomi struktuur. 50S alaühik on punane ja 30S alaühik sinine. Ribosomaalsed valgud on tähistatud roosa ja helesinise värviga. Ribosomaalne RNA ehk rRNA on ribonukleiinhape, millel on mõningaid ensümaatilisi omadusi ja mis koos proteiinidega moodustab valgusünteesi läbiviivaid ribosoome.

Uus!!: Valgud ja Ribosomaalne RNA · Näe rohkem »

Ribosoom

Ribosoom (inglise ribosome) on nii eel- kui ka päristuumse raku tsütoplasmas esinev kaheosaline molekulaarne masin, mis koosneb ribosomaalse RNA (rRNA) ja valgu molekulidest.

Uus!!: Valgud ja Ribosoom · Näe rohkem »

Sahhariidid

Sahhariidid ehk glütsiidid (traditsioonilise, ent ebatäpse nimetusega süsivesikud ehk karbohüdraadid) on keemilised ained, mille molekulid on biomolekulid, mis koosnevad süsiniku, vesiniku ja hapniku aatomitest.

Uus!!: Valgud ja Sahhariidid · Näe rohkem »

Südamelihas

Südamelihas ehk müokard (myocardium) on lihas, mis ehituselt ja talitluselt sarnaneb skeletilihasega.

Uus!!: Valgud ja Südamelihas · Näe rohkem »

Spektromeeter

Spektromeeter on elektromagnetilise kiirguse intensiivsuse ja lainepikkuse vahelise sõltuvuse määramise riist.

Uus!!: Valgud ja Spektromeeter · Näe rohkem »

Substraat (biokeemia)

Substraat on keemiline ühend, millega toimuvat reaktsiooni ensüüm katalüüsib.

Uus!!: Valgud ja Substraat (biokeemia) · Näe rohkem »

Transkriptsioon (geneetika)

Transkriptsioon on matriitssüntees, mille käigus sünteesitakse DNA molekuli ühe ahela nukleotiidse järjestusega komplementaarne RNA molekul.

Uus!!: Valgud ja Transkriptsioon (geneetika) · Näe rohkem »

Translatsioon

Translatsioon on protsess, mille käigus sünteesitakse aminohapetest polüpeptiidahel.

Uus!!: Valgud ja Translatsioon · Näe rohkem »

Transpordi-RNA

tRNA molekuli ruumiline struktuur Transport-RNA ehk tRNA on ribonukleiinhape, mis tegeleb rakus aminohapete transpordiga ribosoomi, kus geneetilise koodi alusel lisatakse aminohape sünteesitavasse valguahelasse.

Uus!!: Valgud ja Transpordi-RNA · Näe rohkem »

Tsütoplasma

Tsütoplasma on raku kogu elussisu (protoplast), välja arvatud rakutuum.

Uus!!: Valgud ja Tsütoplasma · Näe rohkem »

Tuumamagnetresonantsspektroskoopia

250px Tuumamagnetresonantsspektroskoopia (lühend TMR-spektroskoopia) on raadiosagedusdiapasoonis töötav spektroskoopia liik, mille puhul spektri saamiseks rakendatakse tugevasse püsimagnetvälja (4...24 T) viidud aine aatomituumade ergastamist ja sellele järgneva kiirguse registreerimist.

Uus!!: Valgud ja Tuumamagnetresonantsspektroskoopia · Näe rohkem »

Valgusüntees prokarüootides

Valgusüntees ribosoomides. Tähendused: small subunit– väike alaühik; large subunit– suur alaühik; amino acids– aminohapped; P-site– P-sait; A-site– A-sait; newly born protein– sünteesitud valk. Valgusünteesiks nimetatakse protsessi, mille käigus sünteesitakse aminohapetest koosnevaid peptiidahelaid ehk valke.

Uus!!: Valgud ja Valgusüntees prokarüootides · Näe rohkem »

Valiin

Valiini molekuli graafiline kujutis Valiin (lühend Val või V) on üks kahekümnest α-aminohappest.

Uus!!: Valgud ja Valiin · Näe rohkem »

Valk (perekonnanimi)

Valk on perekonnanimi.

Uus!!: Valgud ja Valk (perekonnanimi) · Näe rohkem »

Vesinik

Vesinik on keemiline element järjenumbriga 1.

Uus!!: Valgud ja Vesinik · Näe rohkem »

Vesinikeksponent

Vesinikeksponent ehk vesinikueksponent ehk pH on negatiivne logaritm vesilahuse vesinikioonide kontsentratsioonist (mol/l).

Uus!!: Valgud ja Vesinikeksponent · Näe rohkem »

Vesinikside

Vesinikside on täiendav keemiline side, mille moodustab ühe molekuli negatiivse osalaenguga elektronegatiivse elemendi (F, O, N) aatom teise molekuli positiivse osalaenguga vesinikuaatomiga.

Uus!!: Valgud ja Vesinikside · Näe rohkem »

Viirused

Viirused (Vira; ladina sõnast virus 'mürk') on nukleiinhappest ja valkudest koosnevad bioloogilised objektid, millel puudub rakuline ehitus ning mis paljunevad nakatades elusorganismide rakke.

Uus!!: Valgud ja Viirused · Näe rohkem »

XRD

326x326px Röntgendifraktsioonanalüüs (XRD või XRDA – inglise keeles X-ray diffraction analysis) on kristalliliste materjalide atomaarse või molekulaarse struktuuri uurimismeetod, milles kasutatakse uuritavale materjalide langeva röntgenikiirguse difrageerumist ja selle detekteerimist.

Uus!!: Valgud ja XRD · Näe rohkem »

1839

1839.

Uus!!: Valgud ja 1839 · Näe rohkem »

Ümbersuunamised siin:

Proteiin, Proteiinid, Valk, Valkaine, Valkained.

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »