Kiiremini kui brauser!
98 suhted: Aatommass, Aatommassiühik, Afiinsuskromatograafia, Aktiin, Aktiivtsenter, Aktivatsioonienergia, Albumiin, Alfaheeliks, Aminohapped, Aminorühm, Antikoodon, Arginiin, Asparagiinhape, Biokeemia, Biopolümeerid, C-terminaalne ots, Dehüdraatimine, Dialüüs, Diferentseerumine, Dimeer, DNA, Endoplasmaatiline retiikulum, Ensüüm, Eukarüoodid, Fenüülalaniin, Funktsionaalrühm, Glükoproteiinid, Glutamiinhape, Hapnik, Hüdrofoobsus, Hüdroksüülrühm, Hüdrolüüs, Heeliks, Histoonid, Immuunsus, Informatsiooni-RNA, Ioonivahetuskromatograafia, Johannes Voldemar Veski, Karboksürühm, Karbonüülrühm, Katalüüs, Katalüsaator, Kõrgsurvevedelikkromatograafia, Kõrvalahel, Kõrvalreaktsioon, Kollageen, Koodon, Kovalentne side, Kreeka keel, Kristall, ..., Kromoproteiinid, Lüsiin, Leutsiin, Ligand, Lipiidid, Lipoproteiinid, Metabolism, Metioniin, Mikroskoop, Molekul, Molekuli polaarsus, Molekulmass, Monomeer, N-terminaalne ots, Närviimpulss, Oksüdatsioon, Oligomeer, Ongström, Organism, Peptiidid, Peptiidside, Polarisatsioon, Polüpeptiidid, Proliin, Rakk, Rakutuum, Röntgendifraktsioonanalüüs, Reaktsiooni kiirus, Ribosomaalne RNA, Ribosoom, Sahhariidid, Südamelihas, Spektromeeter, Substraat (biokeemia), Transkriptsioon (geneetika), Translatsioon, Transpordi-RNA, Tsüsteiin, Tsütoplasma, Tuumamagnetresonantsspektroskoopia, Valgusüntees prokarüootides, Valiin, Valk (perekonnanimi), Vesinik, Vesinikeksponent, Vesinikside, Viirused, 1839. Laienda indeks (48 rohkem) »
Aatommass
Aatommass ehk suhteline aatommass (varem ka aatomkaal) on kas keemilise elemendi või selle isotoobi ühe aatomi mass aatommassiühikutes (amü).
Uus!!: Valgud ja Aatommass · Näe rohkem »
Aatommassiühik
Aatommassiühik (tähis u) või dalton (tähis Da) on massi mõõtühik, mida kasutatakse aatomite ja molekulide massi väljendamiseks.
Uus!!: Valgud ja Aatommassiühik · Näe rohkem »
Afiinsuskromatograafia
Afiinsuskromatograafia on biokeemias kasutatav meetod, mida kasutatakse ainete eraldamiseks, lähtudes nendele ainetele ainuomastest keemilistest ja immunoloogilistest vastasmõjudest.
Uus!!: Valgud ja Afiinsuskromatograafia · Näe rohkem »
Aktiin
G-aktiin F-aktiin Aktiin on valk, mis moodustab polümeriseerudes tsütoskeleti mikrofilamente.
Uus!!: Valgud ja Aktiin · Näe rohkem »
Aktiivtsenter
Aktiivtsenter on ensüümi pinnaala, millega seostub substraat.
Uus!!: Valgud ja Aktiivtsenter · Näe rohkem »
Aktivatsioonienergia
Süsteemi energia muutus reaktsiooni käigus katalüsaatoriga (punane) ja ilma (must) Aktivatsioonienergia ehk aktiviseerimisenergia on energia, mida süsteemi osakesed (molekulid) peavad saavutama, muutumaks reaktsioonivõimelisteks.
Uus!!: Valgud ja Aktivatsioonienergia · Näe rohkem »
Albumiin
Albumiin on maksas sünteesitav ja kvantitatiivselt kõige olulisem plasmavalk, mis moodustab umbes 60% valgu üldhulgast.
Uus!!: Valgud ja Albumiin · Näe rohkem »
Alfaheeliks
Pealtvaateline joonis alfaheeliksi selgroost Alfaheeliks (α-heeliks) on bipolümeeri sekundaarstruktuur ja paremalt poolt rullis või spiraalne konformatsioon, kus on selgrooks N-H grupp, mis domineerib vesiniksideme C.
Uus!!: Valgud ja Alfaheeliks · Näe rohkem »
Aminohapped
α-aminohapete üldine struktuur Aminohapped ehk aminokarboksüülhapped on bioloogilise tähtsusega orgaanilised ühendid, mis sisaldavad funktsionaalsete rühmadena amino- (-NH2) ja karboksüülrühma (-COOH) ning aminohappespetsiifilist kõrvalahelat.
Uus!!: Valgud ja Aminohapped · Näe rohkem »
Aminorühm
Aminorühm primaarse amiini struktuuris. Aminorühm (tähistatakse -NH2) on orgaanilistes ühendites leiduv lämmastikku sisaldav funktsionaalrühm.
Uus!!: Valgud ja Aminorühm · Näe rohkem »
Antikoodon
Antikoodon (inglise anticodon) on tRNA molekulis olev kolmest nukleotiidist koosnev spetsiifiline järjestus, mis valgu biosünteesis võib mRNA komplementaarse koodoniga moodustada aluspaare.
Uus!!: Valgud ja Antikoodon · Näe rohkem »
Arginiin
Arginiin Arginiin (lühend Arg või R) on α-aminohape, mida inimorganism ei suuda ise sünteesida ja peab seetõttu saama toiduga.
Uus!!: Valgud ja Arginiin · Näe rohkem »
Asparagiinhape
Asparagiinhape (inglise aspartic acid; lühend D-AA, Asp või D) on α-aminohape, mille keemiline valem on HOOCCH(NH2)CH2COOH.
Uus!!: Valgud ja Asparagiinhape · Näe rohkem »
Biokeemia
Biokeemia ehk bioloogiline keemia on teadus elusorganismide keemilisest koostisest, koostisosade muundumistest ja nende muundumiste seostest struktuuride spetsiifiliste funktsioonidega.
Uus!!: Valgud ja Biokeemia · Näe rohkem »
Biopolümeerid
Biopolümeerid on elusorganismides tekkivad polümeerid, nagu polüsahhariidid (tselluloos, tärklis).
Uus!!: Valgud ja Biopolümeerid · Näe rohkem »
C-terminaalne ots
Valgu C-terminaalne aminohappejääk ja selle karboksüülrühm (protoneeritud kujul). C-terminaalne ots (ka C-ots või C-terminaal) on osa valgu molekulist ning vastab valgu primaarstruktuuri üleskirjutuses kõige parempoolsema aminohappejäägi karboksüülrühmale (sellest ka lühend „C“).
Uus!!: Valgud ja C-terminaalne ots · Näe rohkem »
Dehüdraatimine
Dehüdraatimine ehk dehüdratiseerimine ehk dehüdrateerimine ehk veetustamine on vee eraldamine keemilises reaktsioonis.
Uus!!: Valgud ja Dehüdraatimine · Näe rohkem »
Dialüüs
Dialüüs on meetod, mis seisneb selles, et lahusest on poolläbilaskva membraani abil võimalik eraldada suhteliselt väiksema molekulmassiga ühendid (madalmolekulaarsed ühendid, näiteks glükoos), mis membraani läbivad, suhteliselt suurema molekulmassiga ühendeist (kõrgmolekulaarsed ühendid, näiteks tärklis), mis membraani ei läbi.
Uus!!: Valgud ja Dialüüs · Näe rohkem »
Diferentseerumine
Hiire embrüonaalsed tüvirakud diferentseerumas neuraalseteks eellasrakkudeks Diferentseerumine (ka eristumine, rakuline diferentseerumine, asümmeetriline jagunemine; ladina keeles differentiatio) on peamiselt päristuumsete organismide arengus (ontogeneesis) aset leidev, valdavalt normaalne protsess, mille käigus diferentseerumata rakutüübid või koed muutuvad, erinevate tegurite toimel, ümber teistsuguse morfoloogia ja/või funktsiooniga rakkudeks või kudedeks.
Uus!!: Valgud ja Diferentseerumine · Näe rohkem »
Dimeer
Dimeer on keemias kahe identse molekuli (kahe monomeeri molekuli) ühinemisprodukt, tihti on selleks tsükliline ühend.
Uus!!: Valgud ja Dimeer · Näe rohkem »
DNA
DNA molekuli lõik Desoksüribonukleiinhape ehk DNA (inglise keeles deoxyribonucleic acid; varem kasutati eesti keeles ka lühendit DNH) on enamikus elusorganismides pärilikku informatsiooni säilitav aine, keemiliselt desoksüriboosist, lämmastikalustest ja fosforhappe jääkidest koosnev polümeer.
Uus!!: Valgud ja DNA · Näe rohkem »
Endoplasmaatiline retiikulum
Pildil on rakk. 1. Tuumake 2. Rakutuum 3. Ribosoom 4. Vesiikul 5. '''Kare endoplasmaatiline retiikulum''' 6. Golgi kompleks 7. Tsütoskelett 8. '''Sile endoplasmaatiline retiikulum''' 9. Mitokonder 10.Vakuool 11. Tsütosool 12. Lüsosoom 13. Tsentriool Endoplasmaatiline retiikulum (ER) ehk tsütoplasmavõrgustik on organell, mis esineb kõikides eukarüootsetes rakkudes.
Uus!!: Valgud ja Endoplasmaatiline retiikulum · Näe rohkem »
Ensüüm
ATP-d. ATP on molekul, mis salvestab elusolendites energiat ja võimaldab seda teiste keemiliste reaktsioonide otstarbeks kasutada. ATP süntaas on üks näide ensüümide katalüütilisest võimest. Ensüümid on kõrgmolekulaarsed bioloogilised katalüsaatorid, mis kiirendavad keemiliste reaktsioonide toimumist.
Uus!!: Valgud ja Ensüüm · Näe rohkem »
Eukarüoodid
Eukarüoodid ehk päristuumsed (Eukaryota) on organismid, kelle rakud on päristuumset (eukarüootset) tüüpi.
Uus!!: Valgud ja Eukarüoodid · Näe rohkem »
Fenüülalaniin
Fenüülalaniin (lühend Phe või F) on organismi- ja toiduvalkudes sisalduv aromaatne α-aminohape struktuurivalemiga C6H5CH2CH(NH2)COOH.
Uus!!: Valgud ja Fenüülalaniin · Näe rohkem »
Funktsionaalrühm
Orgaanilises keemias on funktsionaalrühm ehk funktsionaalne rühm spetsiifiline aatomite rühm molekulis, mis määrab molekuli peamised keemilised omadused.
Uus!!: Valgud ja Funktsionaalrühm · Näe rohkem »
Glükoproteiinid
Glükoproteiin on liitvalk ehk kompleksvalk, mis koosneb valgust ja polüsahhariidide ahelatest.
Uus!!: Valgud ja Glükoproteiinid · Näe rohkem »
Glutamiinhape
Glutamiinhappe struktuur Glutamiinhappe kolmemõõtmeline struktuur Glutamiinhape (lühend Glu või E, brutovalem C5H9NO4) on toidu- ja organismivalkudes esinev happeline aminohape.
Uus!!: Valgud ja Glutamiinhape · Näe rohkem »
Hapnik
Hapnik (keemiline sümbol O, ladina Oxygenium) on keemiline element järjenumbriga 8.
Uus!!: Valgud ja Hapnik · Näe rohkem »
Hüdrofoobsus
Veetilga poolitamine superhüdrofoobse noaga Hüdrofoobsus on aine omadus, mille puhul ainel puudub vastasmõju veega.
Uus!!: Valgud ja Hüdrofoobsus · Näe rohkem »
Hüdroksüülrühm
Orgaanilises keemias on hüdroksüülrühm orgaanilise ühendi molekuli osa, selle funktsionaalrühm.
Uus!!: Valgud ja Hüdroksüülrühm · Näe rohkem »
Hüdrolüüs
Hüdrolüüsiks nimetatakse keemilist reaktsiooni, mille käigus lõhustuvad molekuli keemilised sidemed veega reageerides.
Uus!!: Valgud ja Hüdrolüüs · Näe rohkem »
Heeliks
Vasakpidise heeliksi kujuline köitraag taimel Heeliks (kreeka keeles helix spiraal, keerd) on kruvijoonekujuline struktuur, näiteks bioloogias ja kunstis.
Uus!!: Valgud ja Heeliks · Näe rohkem »
Histoonid
Skemaatiline joonis, mis näitab, kuidas nukleosoomsed histoonid moodustavad nukleosoomi Histoonid on väiksed aluselised valgud (koosnevad 102–135 aminohappest), mida leidub eukarüootide tuumas.
Uus!!: Valgud ja Histoonid · Näe rohkem »
Immuunsus
Immuunsuseks ehk nakkuskindluseks ehk tõvekindluseks (ladina immunitas, immunis) nimetatakse paljude loomade spetsiifilist kaitset ja vastupanuvõimet või ka vastuvõtmatust näiteks mikroobide, teiselt organismilt pärinevate kudede või toksiinide ning organismile ohtlikena tunduvate ainete vastu.
Uus!!: Valgud ja Immuunsus · Näe rohkem »
Informatsiooni-RNA
Informatsiooni-RNA (inglise keeles messenger RNA, lühend mRNA) on RNA, mille molekulilt toimub translatsioon: informatsiooni-RNA nukleotiidijärjestuse põhjal sünteesitakse polüpeptiid.
Uus!!: Valgud ja Informatsiooni-RNA · Näe rohkem »
Ioonivahetuskromatograafia
Ioonikromatograafiliselt saadud kromatogramm Ioonivahetuskromatograafia ehk ioonikromatograafia on keemias ja biokeemias kasutatav meetod, mis võimaldab lahutada ioone ja polaarseid molekule olenevalt nende elektrilisest laengust.
Uus!!: Valgud ja Ioonivahetuskromatograafia · Näe rohkem »
Johannes Voldemar Veski
Johannes Voldemar Veski Johann(es) Voldemar Veski (27. juuni 1873 Vaidavere – 28. märts 1968 Tartu) oli keeletoimetaja, sõnaraamatute koostaja ja terminoloog, Eesti NSV Teaduste Akadeemia liige (1946).
Uus!!: Valgud ja Johannes Voldemar Veski · Näe rohkem »
Karboksürühm
Karboksürühm Karboksüülhape Karboksürühm ehk karboksüülrühm on orgaanilist hapet karboksüülhapet iseloomustav funktsionaalrühm, mida tähistatakse valemiga –C(.
Uus!!: Valgud ja Karboksürühm · Näe rohkem »
Karbonüülrühm
Karbonüülrühm Karbonüülrühm ehk oksorühm on funktsionaalrühm, kus süsiniku aatom on kaksiksideme abil ühendatud hapniku aatomiga: C.
Uus!!: Valgud ja Karbonüülrühm · Näe rohkem »
Katalüüs
Tüüpiline neljas staadiumis kulgeva katalüütilise reaktsiooni (punane joon) energia diagramm võrreldes mittekatalüütilise reaktsiooniga (must joon). Siin Ea on aktivatsioonienergia ja ΔG on Gibbsi vabaenergia Katalüüs on keemilise reaktsiooni kiirenemine tänu reaktsioonis osalevale spetsiifilisele lisandile, mida nimetatakse katalüsaatoriks.
Uus!!: Valgud ja Katalüüs · Näe rohkem »
Katalüsaator
Katalüsaator on keemiline aine (nii orgaaniline, kui anorgaaniline), mis muudab reaktsiooni kiirust, seda kiirendades.
Uus!!: Valgud ja Katalüsaator · Näe rohkem »
Kõrgsurvevedelikkromatograafia
HPLC aparatuuri skemaatiline ehitus, kus 1 – pudelid eluentidega, 2 – eluendi degasaator, 3 – gradientkraan, 4 – eluendi sisestamise nõu, 5 – kõrgsurvepump, 6 – kraan sisestamise asendis, 6’ – kraani laadimisasend, 7 – silmus, 8 – eelkolonn, 9 – kromatograafiline kolonn, 10 – detektor, 11 – arvuti, 12 – jääkide või fraktsiooni koguja. Kõrgsurvevedelikkromatograafia ehk kõrgefektiivne vedelikkromatograafia (high-performance liquid chromatography, HPLC) on kromatograafiline meetod, kus kasutatakse statsionaarse faasina kromatograafilise kolonni tahket peeneteralist täidist ning liikuva faasina vedelikku ehk eluenti.
Uus!!: Valgud ja Kõrgsurvevedelikkromatograafia · Näe rohkem »
Kõrvalahel
Kõrvalahelaks, vahel ka külgahelaks, nimetatakse keemilise ühendi põhiahelaga (tavaliselt tüviühendiga) seotud (suhteliselt suurt) asendusrühma.
Uus!!: Valgud ja Kõrvalahel · Näe rohkem »
Kõrvalreaktsioon
Kõrvalreaktsioon (side reaction) on soovimatu keemiline reaktsioon, mis vähendab sünteesiprodukti saagist või moonutab klassikalise keemilise analüüsi tulemust.
Uus!!: Valgud ja Kõrvalreaktsioon · Näe rohkem »
Kollageen
Lamba sääreluust saadud kollageen Kollageen on naha, rasvkoe või muu sidekoe liimjas põhiaine, vees lahustumatu valk.
Uus!!: Valgud ja Kollageen · Näe rohkem »
Koodon
Koodon (inglise codon) on ühele aminohappele vastav mRNA molekuli nukleotiidikolmik (triplett) geneetilises koodis.
Uus!!: Valgud ja Koodon · Näe rohkem »
Kovalentne side
Kovalentne side ehk kovalentside ehk aatomside ehk atomaarne side ehk homöopolaarne side on ühiste elektronpaaride vahendusel aatomite vahele moodustuv keemiline side.
Uus!!: Valgud ja Kovalentne side · Näe rohkem »
Kreeka keel
Uuskreeka keele murded Kreeka keel on üks indoeuroopa keeli.
Uus!!: Valgud ja Kreeka keel · Näe rohkem »
Kristall
Kvartsi monokristallid Püriidi polükristall Berülli kristall silviniidi monokristallid. Kristallide kasvatamise aeg on umbes kaks kuud Valkude kristallid Kristall on korrapäraselt paigutunud aatomeist koosnev tahke homogeenne ja regulaarselt korduva ühikrakuga struktuur.
Uus!!: Valgud ja Kristall · Näe rohkem »
Kromoproteiinid
Kromoproteiinid on liitvalgud, mille prosteetline (mittevalguline) osa sisaldab pigmenti.
Uus!!: Valgud ja Kromoproteiinid · Näe rohkem »
Lüsiin
Lüsiin Lüsiin ehk 2,6-diaminoheksaanhape (lühendtähis Lys, ühetähelisena K) on aminohape, üks kahekümnest peamisest aminohappest, mille jääkidest koosnevad valgud.
Uus!!: Valgud ja Lüsiin · Näe rohkem »
Leutsiin
Leutsiin (inglise leucine; lühend Leu või L) on α-aminohape, mille keemiline valem on HO2CCH(NH2)CH2CH(CH3)2.
Uus!!: Valgud ja Leutsiin · Näe rohkem »
Ligand
HCo(CO)4 viie ligandiga Ligand on ioon või molekul (funktsionaalrühm), mis seondub keskse metalliaatomiga (kompleksühendi tuumaga), moodustades kompleksühendi.
Uus!!: Valgud ja Ligand · Näe rohkem »
Lipiidid
Seebi lipiidide "saared" seebimulli 250-kordsel suurendamisel Lipiidid on väga mitmekesise struktuuriga orgaaniliste biomolekulide, enamasti estrilise ehitusega vees mittelahustuvate ühendite rühm.
Uus!!: Valgud ja Lipiidid · Näe rohkem »
Lipoproteiinid
Lipoproteiin on vees lahustuv valgu (ehk proteiini) ja lipiidi ühend.
Uus!!: Valgud ja Lipoproteiinid · Näe rohkem »
Metabolism
Metabolism (kreeka keeles μεταβολή metabolē 'muutus') ehk aine- ja energiavahetus tähendab organismis aset leidvaid sünteesi- ja lagundamisprotsesse.
Uus!!: Valgud ja Metabolism · Näe rohkem »
Metioniin
pisi Metioniin (lühend Met või M, valem HO2CCH(NH2)CH2CH2SCH3) on üks kahekümnest α-aminohappest.
Uus!!: Valgud ja Metioniin · Näe rohkem »
Mikroskoop
stereomikroskoobi abil reisidokumendi õigsust Mikroskoop (kreeka sõnadest mikros 'väike' ja skopeō 'vaatan') on optikariist, mis võimaldab näha väikeste, inimsilmale enamasti nähtamatute esemete, elusorganismide või nende objektide struktuuri detailide suurendatud kujutisi.
Uus!!: Valgud ja Mikroskoop · Näe rohkem »
Molekul
Molekul on keemilise aine vähim osake, millel on selle aine keemilised omadused.
Uus!!: Valgud ja Molekul · Näe rohkem »
Molekuli polaarsus
Vee (H2O) molekul on polaarne; negatiivne laeng on esitatud punase varjundiga ja positiivne laeng sinisega Aine molekulis aatomitevahelised keemilised sidemed moodustuvad ühiste elektronpaaride kaudu.
Uus!!: Valgud ja Molekuli polaarsus · Näe rohkem »
Molekulmass
Molekulmass ehk suhteline molekulmass (vananenud nimetus molekulaarmass) on arv, mis näitab, mitu korda on ühe molekuli mass suurem kui aatommassiühik (amü).
Uus!!: Valgud ja Molekulmass · Näe rohkem »
Monomeer
Polüetüleen, mille monomeer on etüleen Monomeer on väikese molekulmassiga keemiline ühend, mis on võimeline liituma iseenda molekulidega moodustades monomeeri lülidest koosnevaid ahelaid, see on suurema molekulmassiga ühendeid.
Uus!!: Valgud ja Monomeer · Näe rohkem »
N-terminaalne ots
N-terminaalne ots ehk N-ots ehk amino-terminaalne ots on polüpeptiidahela ots, kus paikneb vaba -NH2-rühm.
Uus!!: Valgud ja N-terminaalne ots · Näe rohkem »
Närviimpulss
Närviimpulss on närvirakkudes toimuva lühiajalise ja väga nõrga elektrilise muutuse edasikandumine mööda närvikiude ning ühest närvirakust (seejuures vahel ka ühest kehaosast) teise.
Uus!!: Valgud ja Närviimpulss · Näe rohkem »
Oksüdatsioon
Oksüdatsioon on laiemas mõttes keemiline protsess, mille käigus aine loovutab elektrone ehk oksüdeerub.
Uus!!: Valgud ja Oksüdatsioon · Näe rohkem »
Oligomeer
Keemias on oligomeer piiratud arvust monomeeri (M) elementaarlülidest koosnev molekul.
Uus!!: Valgud ja Oligomeer · Näe rohkem »
Ongström
Ongström (tähis Å) on mittesüsteemne pikkusühik, mis võrdub ühe kümnendikuga nanomeetrist: Ongström on nimetuse saanud rootsi füüsiku ja astronoomi Anders Jonas Ångströmi järgi.
Uus!!: Valgud ja Ongström · Näe rohkem »
Organism
Organism (pärineb kr. k. ὀργανισμός – organismos, mis tuleneb sõnast ὄργανον – organon, "tööriist") ehk elusolend ehk elusorganism on elav terviklik rakuline süsteem.
Uus!!: Valgud ja Organism · Näe rohkem »
Peptiidid
Peptiidsideme moodustumine Peptiidse molekuli näide - hormoon oksütotsiin Peptiidid on molekulid, mis koosnevad ridamisi peptiidsidemetega üksteise külge aheldatud aminohapetest.
Uus!!: Valgud ja Peptiidid · Näe rohkem »
Peptiidside
Peptiidside ja selles osalevate aatomite vahelised kaugused ning keemiliste sidemete vahelised nurgad Peptiidside on kovalentne side valgu molekuli ehitusse kuuluvate aminohappejääkide vahel.
Uus!!: Valgud ja Peptiidside · Näe rohkem »
Polarisatsioon
Polarisatsioon on lainete võnkesuunda kirjeldav omadus.
Uus!!: Valgud ja Polarisatsioon · Näe rohkem »
Polüpeptiidid
Polüpeptiidid (ka peptiidahel või valguahel) on peptiidsidemetega seotud aminohappejääkide ahelad.
Uus!!: Valgud ja Polüpeptiidid · Näe rohkem »
Proliin
zwitteriooni kujul. Vasakul ''L''-proliin, paremal ''D''-proliin. Proliin (süstemaatiline nimetus: pürrolidiin-2-karboksüülhape) on looduslik aminohape, mis on ainsana tsükliline ja sisaldab aminorühma asemel sekundaarset amiini.
Uus!!: Valgud ja Proliin · Näe rohkem »
Rakk
Tuum 3. Ribosoom 4. Vesiikul 5. Karedapinnaline tsütoplasmavõrgustik 6. Golgi kompleks 7. Tsütoskelett 8. Siledapinnaline tsütoplasmavõrgustik 9. Mitokonder 10. Vakuool 11. Tsütoplasma 12. Lüsosoom 13. Tsentrosoom Rakuks (ladina cellula, ingl. keel. cell) nimetatakse kõikide elusorganismide väikseimat ehituslikku ja talitluslikku osa, mis on võimeline ümbritseva elukeskkonnaga suheldes ka iseseisvalt eluks vajalikku energiat komplekteerima, kasvama, end taastootma (raku taastootmise faaside kaudu) ja vajadusel ka programmeeritud surma esile kutsuma.
Uus!!: Valgud ja Rakk · Näe rohkem »
Rakutuum
Rakutuum on kahekihilise membraaniga ümbritsetud rakuorganell, mis esineb tsütoplasmas vaid eukarüootidel.
Uus!!: Valgud ja Rakutuum · Näe rohkem »
Röntgendifraktsioonanalüüs
Pika säriga foto töötavast röntgendifraktomeetrist. Fotol on näha goniomeetri skaneerivate õlgade liikumine. Kaspar Kallipi foto Röntgendifraktsioonanalüüs mineraloogilise koostise määramiseks. Peeter Paaveri foto Röntgendifraktsioonanalüüs (XRDA – inglise keeles X-ray diffraction analysis; ka XRD ehk "röntgenikiirte difraktsioon") on kristalliliste materjalide atomaarse või molekulaarse struktuuri uurimismeetod, milles kasutatakse uuritavale materjalile langeva röntgenikiirguse difrageerumist ja selle detekteerimist.
Uus!!: Valgud ja Röntgendifraktsioonanalüüs · Näe rohkem »
Reaktsiooni kiirus
Raua roostetamine on aeglane reaktsioon Puuokste põlemine on kiirelt toimuv reaktsioon Reaktsiooni kiirus on keemias reaktsioonis osaleva aine kontsentratsiooni muutus ajaühikus.
Uus!!: Valgud ja Reaktsiooni kiirus · Näe rohkem »
Ribosomaalne RNA
''E. coli'' 70S ribosoomi struktuur. 50S alaühik on punane ja 30S alaühik sinine. Ribosomaalsed valgud on tähistatud roosa ja helesinise värviga Ribosomaalne RNA ehk rRNA on ribonukleiinhape, millel on mõningaid ensümaatilisi omadusi ja mis koos proteiinidega moodustab valgusünteesi läbiviivaid ribosoome.
Uus!!: Valgud ja Ribosomaalne RNA · Näe rohkem »
Ribosoom
70S ribosoomi 50S alaühik. Kollane osa on rRNA ja sinine märgib valgulist osa. Punasega on märgitud aktiivsait Ribosoom translatsioonil. Näha on ka kahe alaühiku vahel olevad tRNA-d Ribosoom (inglise ribosome) on nii eel- kui ka päristuumse raku tsütoplasmas esinev kaheosaline molekulaarne masin, mis koosneb ribosomaalse RNA (rRNA) ja valgu molekulidest.
Uus!!: Valgud ja Ribosoom · Näe rohkem »
Sahhariidid
Sahhariidid ehk glütsiidid (traditsioonilise, ent ebatäpse nimetusega süsivesikud ehk karbohüdraadid) on keemilised ained, mille molekulid on biomolekulid, mis koosnevad süsiniku, vesiniku ja hapniku aatomitest.
Uus!!: Valgud ja Sahhariidid · Näe rohkem »
Südamelihas
Südamelihas ehk müokard (myocardium) on lihas, mis ehituselt ja talitluselt sarnaneb skeletilihasega.
Uus!!: Valgud ja Südamelihas · Näe rohkem »
Spektromeeter
Spektromeeter on elektromagnetilise kiirguse intensiivsuse ja lainepikkuse vahelise sõltuvuse määramise riist.
Uus!!: Valgud ja Spektromeeter · Näe rohkem »
Substraat (biokeemia)
Substraat on biokeemias keemiline ühend, millega toimuvat reaktsiooni ensüüm katalüüsib.
Uus!!: Valgud ja Substraat (biokeemia) · Näe rohkem »
Transkriptsioon (geneetika)
Transkriptsioon on matriitssüntees, mille käigus sünteesitakse DNA molekuli ühe ahela nukleotiidse järjestusega komplementaarne RNA molekul.
Uus!!: Valgud ja Transkriptsioon (geneetika) · Näe rohkem »
Translatsioon
tRNA-de (tumesiniste ühikute) lülitumist mRNA külge. Kummagi kahe kõrvutiasetseva tRNA teises otsas liituvad aminohapped. Aminohapete progresseeruval liitumisel tekib polüpeptiidahel, mis kasvab ribosoomi teisest otsast välja. Animatsiooni lõpus on näidatud ka seda, kuidas tekkiv polüpeptiidahel läbib valgulise kanali vahendusel rakusisest membraani. Translatsioon on rakkudes toimuv molekulaarne protsess, mille käigus ribosoomid sünteesivad mRNA põhjal aminohapetest koosneva polüpeptiidahela.
Uus!!: Valgud ja Translatsioon · Näe rohkem »
Transpordi-RNA
tRNA molekuli ruumiline struktuur Transport-RNA ehk tRNA on ribonukleiinhape, mis tegeleb rakus aminohapete transpordiga ribosoomi, kus geneetilise koodi alusel lisatakse aminohape sünteesitavasse valguahelasse.
Uus!!: Valgud ja Transpordi-RNA · Näe rohkem »
Tsüsteiin
Tsüsteiini zwitterioon (kaksikioon) füsioloogilise pH juures. Tsüsteiin (süstemaatiline nimetus: 2-amino-3-sulfhüdrüülpropaanhape) on looduslik aminohape, mis sisaldab külgahelas tioolrühma.
Uus!!: Valgud ja Tsüsteiin · Näe rohkem »
Tsütoplasma
rakus Tsütoplasma on raku kogu elussisu (protoplast), välja arvatud rakutuum.
Uus!!: Valgud ja Tsütoplasma · Näe rohkem »
Tuumamagnetresonantsspektroskoopia
Tuumamagnetresonantsspektroskoopia (lühend TMR-spektroskoopia) on raadiosagedusdiapasoonis töötav spektroskoopia liik, mille puhul spektri saamiseks rakendatakse tugevasse püsimagnetvälja (4...24 T) viidud aine aatomituumade ergastamist ja sellele järgneva kiirguse registreerimist.
Uus!!: Valgud ja Tuumamagnetresonantsspektroskoopia · Näe rohkem »
Valgusüntees prokarüootides
Valgusüntees ribosoomides. ''Small subunit'' – väike alaühik; ''large subunit'' – suur alaühik; ''amino acids'' – aminohapped; ''P-site'' – P-sait; ''A-site'' – A-sait; ''newly born protein'' – sünteesitud valk. Valgusüntees ehk translatsioon prokarüootides on protsess, mille käigus sünteesitakse eeltuumsetes organismides aminohapetest koosnevaid peptiidahelaid ehk valke.
Uus!!: Valgud ja Valgusüntees prokarüootides · Näe rohkem »
Valiin
Valiinimolekuli struktuurivalem Valiin (lühend Val või V) on üks kahekümnest α-aminohappest.
Uus!!: Valgud ja Valiin · Näe rohkem »
Valk (perekonnanimi)
Valk on perekonnanimi.
Uus!!: Valgud ja Valk (perekonnanimi) · Näe rohkem »
Vesinik
Vesinik (keemiline tähis H, ladina Hydrogenium) on keemiline element järjenumbriga 1.
Uus!!: Valgud ja Vesinik · Näe rohkem »
Vesinikeksponent
Vesinikeksponent ehk vesinikueksponent ehk pH on negatiivne logaritm vesilahuse vesinikioonide kontsentratsioonist (mol/l).
Uus!!: Valgud ja Vesinikeksponent · Näe rohkem »
Vesinikside
Vesinikside on täiendav keemiline side, mille moodustab ühe molekuli negatiivse osalaenguga elektronegatiivse elemendi (F, O, N) aatom teise molekuli positiivse osalaenguga vesinikuaatomiga.
Uus!!: Valgud ja Vesinikside · Näe rohkem »
Viirused
Viirused on rakulist ehitust mitteomavad endoparasiidid.
Uus!!: Valgud ja Viirused · Näe rohkem »
1839
1839.
Uus!!: Valgud ja 1839 · Näe rohkem »
Ümbersuunamised siin:
Proteiin, Proteiinid, Valk, Valkaine, Valkained.
