Kiiremini kui brauser!
73 suhted: Albu vald (Järva-Madise kihelkond), Arabia, Armeenia, Aserbaidžaan, Bakuu, Berliin, Eesti, Eesti Kunstiakadeemia, Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidium, Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum, Eestlased, Faenza, Géza Jakó, Helene Kuma, Herman Talvik, Itaalia, Järvamaa, Jerevan, Kasvatusteadlane, Kauniainen, Keraamik, Keraamika, Kopenhaagen, Moskva, Prantsuse revolutsioon, Rakenduskunstnike Ühing, Rakvere, Seidla mõis, Sirp (ajaleht), Skulptor, Skulptuur, Soome, Stockholm, Tallinn, Tallinna Kunstihoone, Tallinna Linna I Tütarlaste Gümnaasium, Tarbekunst, Tehnoloogia, Tuberkuloos, Voldemar Eller, 18. oktoober, 1868, 1870, 1899, 19. oktoober, 1906, 1915, 1924, 1925, 1929, ..., 1930, 1932, 1933, 1934, 1935, 1937. aasta Pariisi maailmanäitus, 1939, 1941, 1942, 1945, 1946, 1947, 1950, 1957, 1958, 1960, 1961, 1963, 1967, 2004, 7. veebruar, 8. august, 8. mai. Laienda indeks (23 rohkem) »
Albu vald (Järva-Madise kihelkond)
Albu vald (saksa keeles Gemeinde Alp) oli vald Järva-Madise kihelkonnas.
Uus!!: Valli Eller ja Albu vald (Järva-Madise kihelkond) · Näe rohkem »
Arabia
Ettevõtte hoone, mida tänapäeval kasutatakse üliõpilaselamuna (august 2012) Ettevõtte tooteid 1970. aastatest Arabia oli Soome portselaniettevõte.
Uus!!: Valli Eller ja Arabia · Näe rohkem »
Armeenia
Armeenia (armeenia keeles: Հայաստան (Hajastan), ametlikult Armeenia Vabariik (Հայաստանի Հանրապետություն (Hajastani Hanrapetuthjun)), on merepiirita riik Ees-Aasias Musta mere ja Kaspia mere vahelisel maakitsusel Lõuna-Kaukaasias. Armeenia piirneb põhjas Gruusiaga, idas Aserbaidžaaniga (ning ainult Armeenia poolt tunnustatud riigi Mägi-Karabahhi Vabariigiga), lõunas Iraaniga, edelas Aserbaidžaani eksklaavi Nahhitševaniga ja läänes Türgiga, hõlmates ajaloolisest Armeeniast vaid idaosa. 19. sajandil langes Ida-Armeenia, sealhulgas Armeenia ja Mägi-Karabahhi ala, teise Vene-Pärsia sõja järel Venemaa võimu alla. 28. mail 1918 kuulutati välja iseseisev Armeenia Demokraatlik Vabariik. 29. novembril 1920 kehtestati nõukogude võim ja moodustati Armeenia NSV, mis kuulus aastail 1922–1936 Nõukogude Liidu koosseisu Taga-Kaukaasia SFNV osana ning alates 5. detsembrist 1936 eraldi liiduvabariigina. Armeenia NSV oli pindalalt väikseim liiduvabariik. 23. septembril 1991 võttis Armeenia Ülemnõukogu kahe päeva eest toimunud referendumi tulemuste põhjal vastu "Deklaratsiooni Armeenia riiklikust iseseisvusest". Nõukogude Liidu lagunemine 1991 tõi kaasa Armeenia iseseisvumise. 22. märtsil 1992 võeti Armeenia Vabariik vastu ÜRO-sse, 25. jaanuaril 2001 Euroopa Nõukogusse. (Üks ÜRO liige, Pakistan, ei ole Armeeniat tänini tunnustanud, sest ta toetab Mägi-Karabahhi konfliktis Aserbaidžaani. See konflikt tekkis 1980ndatel Aserbaidžaani valdavalt armeenia rahvastikuga piirkonna Mägi-Karabahhi pärast.) Pärast Mägi-Karabahhi konflikti ja Nõukogude Liidu lagunemist tabas Armeenia majandust tõsine tagasilöök. Sisemajanduse kogutoodang oli 2012. aastal 19,73 miljardit USA dollarit, sisemajanduse kogutoodang elaniku kohta 6645 USA dollarit. Rahaühik on Armeenia dramm (2012. aasta keskmine kurss oli 412 drammi 1 USA dollari eest). Armeenia Vabariik moodustab väikese osa ajaloolisest Armeeniast, mis hõlmab 300–400 tuhat km² Türgi idaosast Kaspia mereni. Armeenia pindala on 29 743 km², rahvaarv on 3 027 600 (1. aprill 2013). Pealinn on Jerevan, riigikeel on armeenia keel. Tallinnas on Armeenia Apostliku Kiriku Eesti Püha Gregoriuse kogudus.
Uus!!: Valli Eller ja Armeenia · Näe rohkem »
Aserbaidžaan
Aserbaidžaani Vabariik (aserbaidžaani keeles: Azərbaycan Respublikası) on riik Lõuna-Kaukaasias Kaspia mere läänekaldal.
Uus!!: Valli Eller ja Aserbaidžaan · Näe rohkem »
Bakuu
Vaade Bakuule Bakuu (aserbaidžaani keeles: Bakı) on Aserbaidžaani pealinn ja suurim linn.
Uus!!: Valli Eller ja Bakuu · Näe rohkem »
Berliin
Berliin (saksa keeles Berlin) on Saksamaa pealinn.
Uus!!: Valli Eller ja Berliin · Näe rohkem »
Eesti
Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas.
Uus!!: Valli Eller ja Eesti · Näe rohkem »
Eesti Kunstiakadeemia
Eesti Kunstiakadeemia (lühend EKA) on avalik-õiguslik ülikool Tallinnas.
Uus!!: Valli Eller ja Eesti Kunstiakadeemia · Näe rohkem »
Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidium
Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidium oli Eesti NSV Ülemnõukogu alaliselt tegutsenud juhtorgan.
Uus!!: Valli Eller ja Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidium · Näe rohkem »
Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum
Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum (lühend ETDM) on muuseum, mis on keskendunud eeskätt tarbekunsti ja disaini ajaloo tutvustamisele Eestis.
Uus!!: Valli Eller ja Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum · Näe rohkem »
Eestlased
Rahvarõivais eestlased Eestlaste osakaal Eesti maakondades Eestlaste diasporaa Eduard von Gebhardt, "Eesti talumees", 1867 Eestlased (varasem omanimetus maarahvas) on läänemeresoome rahvus, Eesti põlisrahvas.
Uus!!: Valli Eller ja Eestlased · Näe rohkem »
Faenza
Faenza on linnaks nimetatav omavalitsusüksus (comune) Itaalias Emilia Romagna maakonnas Ravenna provintsis.
Uus!!: Valli Eller ja Faenza · Näe rohkem »
Géza Jakó
Géza Jakó (4. jaanuar 1886 – 19. oktoober 1943) oli ungari päritolu Eestis tegutsenud keraamik ja pedagoog.
Uus!!: Valli Eller ja Géza Jakó · Näe rohkem »
Helene Kuma
Helene Kuma (kuni aastani 1935 Helene Gutmann; abielus ka Helene Viies; 7. september 1921 Tallinn – 11. oktoober 2009) oli eesti keraamik, kunstiajaloolane ja pedagoog.
Uus!!: Valli Eller ja Helene Kuma · Näe rohkem »
Herman Talvik
Herman Talvik (sünninimi Hermann Truu, 31. mai 1906 Tallinn – 11. jaanuar 1984 Funäsdalen, Rootsi) oli eesti maalikunstnik ja graafik.
Uus!!: Valli Eller ja Herman Talvik · Näe rohkem »
Itaalia
Itaalia hümn mereväeorkestri esituses 2006. aastal Itaalia (ametlik nimi Itaalia Vabariik, itaalia keeles Repubblica Italiana) on riik Euroopas.
Uus!!: Valli Eller ja Itaalia · Näe rohkem »
Järvamaa
Paide ordulinnus rajati 13. sajandil Järvamaa ja Alempoisi piirialale Järvamaa (saksa keeles Kreis Jerwen; vanades ürikutes ja kaartidel Gerwa – Jerwia – Ieruen – Iervia – Iervenland – Iervenlandia) on üks Eesti vanimaid maakondi.
Uus!!: Valli Eller ja Järvamaa · Näe rohkem »
Jerevan
Peapostkontor Jerevan. Keskel ooperiteater, taustal Väike-Ararat (vasemal) ja Suur-Ararat (paremal) 2014. aastal Jerevan (armeenia keeles Երևան või Երեւան) on Armeenia pealinn ja suurim linn.
Uus!!: Valli Eller ja Jerevan · Näe rohkem »
Kasvatusteadlane
Pedagoog (vanakreeka keele sõnast paidagogos 'lapse saatja') on pedagoogikateadlane või pedagoogilisi teadmisi rakendav ja õpetajana töötav inimene.
Uus!!: Valli Eller ja Kasvatusteadlane · Näe rohkem »
Kauniainen
Kauniainen on linn Soomes Uusimaa maakonnas Suur-Helsingi regioonis.
Uus!!: Valli Eller ja Kauniainen · Näe rohkem »
Keraamik
Keraamik Keraamik on keraamika valmistamisega tegelev kunstnik.
Uus!!: Valli Eller ja Keraamik · Näe rohkem »
Keraamika
Lühifilm savinõu valmistajast (1926) Amforad Keraamika (vanakreeka sõnast keramos 'savi') on põletamisel põhinev savitöötehnika ja -kunst, samuti põletatud savist esemed ja tarindid (nõud, ehituskeraamika, kuumakindel keraamika, elektrokeraamika).
Uus!!: Valli Eller ja Keraamika · Näe rohkem »
Kopenhaagen
Vilhelm Arnesen, "Vaade Borsgravenilt Borseni, Christiansborgi ja tornide poole" (1924) Kopenhaageni Nyhavn õhtul Kopenhaagen on Taani pealinn.
Uus!!: Valli Eller ja Kopenhaagen · Näe rohkem »
Moskva
Moskva (vene keeles Москва) on Venemaa pealinn.
Uus!!: Valli Eller ja Moskva · Näe rohkem »
Prantsuse revolutsioon
Bastille vallutamine Prantsuse revolutsioon (prantsuse keeles Révolution française; vanemas ja nõukogulikus keelepruugis Suur Prantsuse revolutsioon ja Prantsuse kodanlik revolutsioon) on rida revolutsioonilisi sündmusi Prantsusmaal aastail 1789–1799.
Uus!!: Valli Eller ja Prantsuse revolutsioon · Näe rohkem »
Rakenduskunstnike Ühing
Rakenduskunstnike Ühing (lühend RaKü) oli 1932.
Uus!!: Valli Eller ja Rakenduskunstnike Ühing · Näe rohkem »
Rakvere
Droonivideo Rakvere linnusest ja linnast 2022. aasta veebruaris Turu plats Rakvere (ajalooline nimi Tarvanpää; saksa keeles Wesenberg, vene keeles Rakovor) on linn Lääne-Viru maakonnas, maakonna haldus-, majandus- ja kultuurikeskus.
Uus!!: Valli Eller ja Rakvere · Näe rohkem »
Seidla mõis
Seidla mõisa peahoone Seidla mõisa tuuleveski Seidla mõis (saksa keeles Seydell) oli rüütlimõis Järva-Madise kihelkonnas Järvamaal.
Uus!!: Valli Eller ja Seidla mõis · Näe rohkem »
Sirp (ajaleht)
Sirp (endised nimed Sirp ja Vasar, Reede ja Kultuurileht) on Eesti Kultuuriministeeriumi valitsemisalas oleva riigi sihtasutuse toimetatav kultuuriajaleht, mis ilmub üks kord nädalas.
Uus!!: Valli Eller ja Sirp (ajaleht) · Näe rohkem »
Skulptor
pisi Skulptor ehk kujur on loovisik, kes tegeleb kujude ehk skulptuuride kavandamise ja valmistamisega.
Uus!!: Valli Eller ja Skulptor · Näe rohkem »
Skulptuur
Antiikskulptuuride järgi tehtud kipskoopiad Tartu Ülikooli Kunstimuuseumis Guanyini puuskulptuur Hongkongi kunstimuuseumis Skulptuur (ladina keeles sculptura) on kujutava kunsti põhiliike graafika ja maalikunsti kõrval, mille peamiseks väljendusvahendiks on vorm.
Uus!!: Valli Eller ja Skulptuur · Näe rohkem »
Soome
Soome Vabariik on riik Põhja-Euroopas Rootsi ja Venemaa vahel, üks Põhjamaadest.
Uus!!: Valli Eller ja Soome · Näe rohkem »
Stockholm
Stockholm (ametlikult Stockholmi vald (Stockholms kommun, poolametlikult Stockholmi linn (Stockholms stad)) on Rootsi pealinn, vald Rootsis Stockholmi läänis. Põhjala Veneetsiaks ja Mälareni kuningannaks nimetatud Stockholm asub Mälareni järve ja Läänemere vahelise väina kaldail ja saartel, mida ühendab üle 50 silla. 1252 asutatud linna ajalooline südamik paikneb Stadeni saarel. Stockholmis on palju kauneid keskaegseid ehitisi. 1950. aastatel rajati Stadenist põhja poole Norrmalmi 5 ühesuguse kõrghoonega ärikeskus Hötorgscity, kus tohib liikuda ainult jalgsi. Djurgårdeni saarel on muuseume (Skanseni vabaõhumuuseum, Põhjala muuseum, Vasa laev Vasa muuseumis), suur park ja loomaaed. Stockholmis asub enamik riigi suuri õppe- ja teadusasutusi (ülikool, akadeemiad, 3 Nobeli instituuti). Stockholm on riigi suurimaid sadama- ja tööstuslinnu. Veebruaris 2009 tunnustas Euroopa Komisjon Stockholmi keskkonnasõbraliku eluviisi eest ning nimetas linna 2010. aasta Euroopa keskkonnapealinnaks. Stockholmi kliimadiagramm.
Uus!!: Valli Eller ja Stockholm · Näe rohkem »
Tallinn
Kadriorust avanenud vaade Tallinnale ja tema sadamale (1816) Tallinn on Eesti pealinn ja Harju maakonna halduskeskus, mis paikneb Põhja-Eesti rannikul Tallinna lahe ääres.
Uus!!: Valli Eller ja Tallinn · Näe rohkem »
Tallinna Kunstihoone
Tallinna Kunstihoone Tallinna Kunstihooneks nimetatakse Tallinnas Vabaduse väljak 8 asuvat hoonet, kus korraldab näitusi Eesti Kunstnike Liidu ja Kultuuriministeeriumi asutatud SA Kunstihoone.
Uus!!: Valli Eller ja Tallinna Kunstihoone · Näe rohkem »
Tallinna Linna I Tütarlaste Gümnaasium
Tallinna Linna I Tütarlaste Gümnaasium oli Tallinnas aadressil Narva maantee 1 asunud kool.
Uus!!: Valli Eller ja Tallinna Linna I Tütarlaste Gümnaasium · Näe rohkem »
Tarbekunst
Raili Keiv. Portselanist ja betoonist serviis. Foto: Katrin Press Tarbekunst, ka rakenduskunst, vanemas kirjanduses ka kunstkäsitöö, on kunstiharu, mis hõlmab tarbeesemete kunstilist kujundamist.
Uus!!: Valli Eller ja Tarbekunst · Näe rohkem »
Tehnoloogia
Tehnoloogia (kreeka keeles τέχνη (téchne) – oskus; λόγος (logos) – sõna, teadmine, mõtlemine, õppimine) on meetodite ja instrumentide kogum, mis on vajalik soovitud tulemuste saavutamiseks; laias mõistes- teaduslike teadmiste rakendamine praktiliste probleemide lahendamiseks.
Uus!!: Valli Eller ja Tehnoloogia · Näe rohkem »
Tuberkuloos
Tuberkuloos (ladina keeles tuberculosis; lühend TB, tbc) ehk tiisikus on mitmetel selgroogsetel (sh madudel) esinev akuutne või krooniline granulomatoosse põletikuga kulgev nakkushaigus, mida võivad põhjustada tuberkuloosi mükobakteri kompleksi rühma liikmed, kes võivad nakatada kõiki elundkondi ja kudesid, kõige sagedamini kopse.
Uus!!: Valli Eller ja Tuberkuloos · Näe rohkem »
Voldemar Eller
Voldemar Eller (14. mai 1906 Palivere – 28. mai 2004 Tallinn) oli eesti kunstnik, kunstiteadlane ja ajakirjanik.
Uus!!: Valli Eller ja Voldemar Eller · Näe rohkem »
18. oktoober
18.
Uus!!: Valli Eller ja 18. oktoober · Näe rohkem »
1868
1868.
Uus!!: Valli Eller ja 1868 · Näe rohkem »
1870
1870.
Uus!!: Valli Eller ja 1870 · Näe rohkem »
1899
1899.
Uus!!: Valli Eller ja 1899 · Näe rohkem »
19. oktoober
19.
Uus!!: Valli Eller ja 19. oktoober · Näe rohkem »
1906
1906.
Uus!!: Valli Eller ja 1906 · Näe rohkem »
1915
1915.
Uus!!: Valli Eller ja 1915 · Näe rohkem »
1924
1924.
Uus!!: Valli Eller ja 1924 · Näe rohkem »
1925
1925.
Uus!!: Valli Eller ja 1925 · Näe rohkem »
1929
1929.
Uus!!: Valli Eller ja 1929 · Näe rohkem »
1930
1930.
Uus!!: Valli Eller ja 1930 · Näe rohkem »
1932
1932.
Uus!!: Valli Eller ja 1932 · Näe rohkem »
1933
1933.
Uus!!: Valli Eller ja 1933 · Näe rohkem »
1934
1934.
Uus!!: Valli Eller ja 1934 · Näe rohkem »
1935
1935.
Uus!!: Valli Eller ja 1935 · Näe rohkem »
1937. aasta Pariisi maailmanäitus
1937. aasta Pariisi maailmanäitus 1937.
Uus!!: Valli Eller ja 1937. aasta Pariisi maailmanäitus · Näe rohkem »
1939
1939.
Uus!!: Valli Eller ja 1939 · Näe rohkem »
1941
1941.
Uus!!: Valli Eller ja 1941 · Näe rohkem »
1942
1942.
Uus!!: Valli Eller ja 1942 · Näe rohkem »
1945
1945.
Uus!!: Valli Eller ja 1945 · Näe rohkem »
1946
1946.
Uus!!: Valli Eller ja 1946 · Näe rohkem »
1947
1947.
Uus!!: Valli Eller ja 1947 · Näe rohkem »
1950
1950.
Uus!!: Valli Eller ja 1950 · Näe rohkem »
1957
1957.
Uus!!: Valli Eller ja 1957 · Näe rohkem »
1958
1958.
Uus!!: Valli Eller ja 1958 · Näe rohkem »
1960
1960.
Uus!!: Valli Eller ja 1960 · Näe rohkem »
1961
1961.
Uus!!: Valli Eller ja 1961 · Näe rohkem »
1963
1963.
Uus!!: Valli Eller ja 1963 · Näe rohkem »
1967
1967.
Uus!!: Valli Eller ja 1967 · Näe rohkem »
2004
2004.
Uus!!: Valli Eller ja 2004 · Näe rohkem »
7. veebruar
7.
Uus!!: Valli Eller ja 7. veebruar · Näe rohkem »
8. august
8.
Uus!!: Valli Eller ja 8. august · Näe rohkem »
8. mai
8.
Uus!!: Valli Eller ja 8. mai · Näe rohkem »
Ümbersuunamised siin:
Valli Helene Eller, Valli Neuhaus, Valli Talvik.
