Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Lae alla
Kiiremini kui brauser!
 

Vana-Liivimaa

Index Vana-Liivimaa

Vana-Liivimaa 1260. aasta paiku Vana-Liivimaa all mõistetakse tavaliselt poliitilis-territoriaalset üksust, mis eksisteeris 13.–16. sajandil ning hõlmas üldjoontes tänased Eesti ja Läti alad.

148 suhted: Aizkraukle komtuurkond, Albert (Riia piiskop), Aluliina komtuurkond, Alutaguse kihelkond, Augsburgi usutunnistus, Baltlased, Bauska foogtkond, Cēsis, Dünaburgi komtuurkond, Dünamünde komtuurkond, Dobele komtuurkond, Eesti, Eesti keskaeg, Eesti kihelkondade loend, Eesti kihelkondade loend maakonniti, Eestimaa, Eestimaa hertsogkond, Eestimaa rüütelkond, Erik XIV, Foogt, Foogtkond, Frederik II, Gotthard Kettler, Grobiņa foogtkond, Hansa Liit, Harjumaa, Heinrich Lüdinghausen-Wulff, Järva foogtkond, Järvamaa, Johannes V (Saare-Lääne piiskop), Kandava foogtkond, Karksi foogtkond, Katoliiklus, Kihelkond, Koknese, Komtuur, Komtuurkond, Kuldīga, Kuldīga komtuurkond, Kuramaa, Kuramaa hertsog, Kuramaa hertsogiriik, Kuramaa piiskop, Kuramaa piiskopkond, Kursi komtuurkond, Läänemereprovintsid, Läti, Läti keel, Lübecki õigus, Leedu suurvürst, ..., Lihula komtuurkond, Liivi sõda, Liivimaa, Liivimaa hertsogkond, Liivimaa konföderatsioon, Liivimaa maapäev, Liivimaa ordu, Liivimaa ordu maameister, Liivimaa rüütelkond, Limbaži, Linnaõigus, Linnriik, Luterlus, Maaisand, Maarjamaa, Maasilinna foogtkond, Magnus, Mõõgavendade ordu, Miitavi komtuurkond, Moskva tsaar, Moskva tsaaririik, Narva, Narva foogtkond, Paide komtuurkond, Pärnu, Pärnu komtuurkond, Pöide foogtkond, Põltsamaa foogtkond, Piiskop, Piiskopkond, Piltene, Poola aeg, Rakvere foogtkond, Rüütelkond, Rēzekne foogtkond, Riia, Riia peapiiskop, Riia peapiiskopkond, Riigipäev (Saksa-Rooma riik), Riigivürst, Rootsi, Rootsi aeg, Rootsi kuningas, Ruhja komtuurkond, Rzeczpospolita, Saare-Lääne piiskop, Saare-Lääne piiskopkond, Saaremaa, Saksa ordu, Saksa-Rooma keiser, Saksa-Rooma riik, Sigulda komtuurkond, Stift, Straupe, Taani, Taani kuningas, Tallinn, Tallinna komtuurkond, Tartu, Tartu piiskopkond, Toolse foogtkond, Uskmatu, Vaimulik, Valmiera, Vana-Liivimaa linnadepäev, Vasallilinnus, Vasknarva foogtkond, Vene-Liivi sõda, Ventspils, Viljandi, Viljandi komtuurkond, Vilno leping (1561), Vindavi komtuurkond, Virumaa, Vojevoodkond, Wilhelm von Hohenzollern, Zygmunt II August, 13. sajand, 13. sajand Eestis, 1346, 1420. aastad, 1495, 15. sajand, 1521, 1526, 1558, 1559, 1561, 1562, 1563, 1564, 1572, 1573, 1581, 1582, 1583, 16. sajand, 16. sajand Eestis. Laienda indeks (98 rohkem) »

Aizkraukle komtuurkond

Vana-Liivimaa aastal 1534. Aizkraukle komtuurkond jäi alale nr 2 Aizkraukle komtuurkond oli Liivi ordu valitsusüksus (komtuurkond).

Uus!!: Vana-Liivimaa ja Aizkraukle komtuurkond · Näe rohkem »

Albert (Riia piiskop)

Albertus (hiljem omistatud nimed Albert von Buxhövden, Albert von Appeldern, Albert von Buxhoeveden, Albrecht von Buxthevden, Albert de Bekeshovede; umbes 1165 Bexhövede – 17. jaanuar 1229 Riia) oli Riia piiskop (Liivimaa piiskop) aastast 1199 kuni oma surmani 1229.

Uus!!: Vana-Liivimaa ja Albert (Riia piiskop) · Näe rohkem »

Aluliina komtuurkond

Vana-Liivimaa aastal 1534. Aluliina komtuurkond on nr 7 Aluliina komtuurkond oli Liivi ordu valitsusüksus (komtuurkond).

Uus!!: Vana-Liivimaa ja Aluliina komtuurkond · Näe rohkem »

Alutaguse kihelkond

Alutaguse kihelkond (Alentagh) oli muinaskihelkond Virumaal 13.

Uus!!: Vana-Liivimaa ja Alutaguse kihelkond · Näe rohkem »

Augsburgi usutunnistus

Augsburgi usutunnistuse ettelugemine 1530. aasta Augsburgi riigipäeval Augsburgi usutunnistus (ladina keeles Confessio Augustana; saksa keeles Augsburger Bekenntnis või Augsburger Konfession) on luterlike Saksa-Rooma riigiseisuste (6 riigivürsti ja 2 riigilinna) poolt 1530.

Uus!!: Vana-Liivimaa ja Augsburgi usutunnistus · Näe rohkem »

Baltlased

Balti hõimude asuala umbes aastal 1200 Baltlased ehk balti rahvad on rühm Läänemere-äärseid rahvaid, kes kõnelevad balti keeli, mis on indoeuroopa keelkonda kuuluv keelerühm.

Uus!!: Vana-Liivimaa ja Baltlased · Näe rohkem »

Bauska foogtkond

Vana-Liivimaa aastal 1534. Bauska foogtkond on nr 15 Bauska foogtkond oli Liivi ordu valitsusüksus (foogtkond).

Uus!!: Vana-Liivimaa ja Bauska foogtkond · Näe rohkem »

Cēsis

Cēsis (eesti Võnnu, saksa Wenden, liivi Venden, poola Kieś) on linn Lätis Vidzemes.

Uus!!: Vana-Liivimaa ja Cēsis · Näe rohkem »

Dünaburgi komtuurkond

Vana-Liivimaa aastal 1534. Dünaburgi komtuurkond on nr 17 Dünaburgi komtuurkond oli Liivi ordu valitsusüksus (komtuurkond).

Uus!!: Vana-Liivimaa ja Dünaburgi komtuurkond · Näe rohkem »

Dünamünde komtuurkond

Vana-Liivimaa aastal 1534. Dünamünde komtuurkond paiknes Riia lähedasel alal Dünamünde komtuurkond oli Liivi ordu valitsusüksus (komtuurkond).

Uus!!: Vana-Liivimaa ja Dünamünde komtuurkond · Näe rohkem »

Dobele komtuurkond

Vana-Liivimaa aastal 1534. Dobele komtuurkond on nr 19 Dobele komtuurkond oli Liivi ordu valitsusüksus (komtuurkond).

Uus!!: Vana-Liivimaa ja Dobele komtuurkond · Näe rohkem »

Eesti

Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas.

Uus!!: Vana-Liivimaa ja Eesti · Näe rohkem »

Eesti keskaeg

Euroopa poliitiline kaart 1328. aastal Kesk-Euroopa 14. sajandi esimesel kolmandikul Eesti keskaeg on periood, mil Eesti territooriumil toimunud sotsiaalseid, majanduslikke, kultuurilisi ja poliitilisi protsesse peetakse keskaega kuuluvaks.

Uus!!: Vana-Liivimaa ja Eesti keskaeg · Näe rohkem »

Eesti kihelkondade loend

Kirjeldus ei ole.

Uus!!: Vana-Liivimaa ja Eesti kihelkondade loend · Näe rohkem »

Eesti kihelkondade loend maakonniti

Selles loendis on esitatud Eesti kihelkonnad maakonniti rahvateadustes ning filoloogias tarvitatud traditsioonilises järjekorras.

Uus!!: Vana-Liivimaa ja Eesti kihelkondade loend maakonniti · Näe rohkem »

Eestimaa

Soomemaa, Ingerimaa, Eestimaa, Liivimaa ja Kuramaa piirid 17. sajandil Eestimaa värvid (''Landesfarben'') Eestimaa oli ajalooline piirkond Põhja-Eestis, mida on teatud nii Eestimaa hertsogiriigi kui ka Eestimaa kubermanguna.

Uus!!: Vana-Liivimaa ja Eestimaa · Näe rohkem »

Eestimaa hertsogkond

Eestimaa hertsogkond (taani keeles Hertugdømme Estland, ladina keeles Ducatus Estonie) oli Taani kuninga valdus (ladina keeles dominium directum), mille moodustas Taani vallutatud osa Eestist (Taani valdused Eestis).

Uus!!: Vana-Liivimaa ja Eestimaa hertsogkond · Näe rohkem »

Eestimaa rüütelkond

Eestimaa rüütelkond (saksa keeles Hoch- und Hochwolgeborne Ritterschaft des Herzogthums Ehstland, vene keeles Эстляндское дворянство) oli Eestimaa kesk-, varauusaja ja uusaja seisuliku ühiskonna territoriaalseisuslik omavalitsus aastatel 1252–1920.

Uus!!: Vana-Liivimaa ja Eestimaa rüütelkond · Näe rohkem »

Erik XIV

Erik XIV (13. detsember 1533 Stockholm – 26. veebruar 1577 Örbyhus) oli Rootsi kuningas 1560–1568.

Uus!!: Vana-Liivimaa ja Erik XIV · Näe rohkem »

Foogt

Foogt oli feodalismiaegne kõrgem haldusametnik ja kohtunik.

Uus!!: Vana-Liivimaa ja Foogt · Näe rohkem »

Foogtkond

Foogtkond oli haldusüksus, mida juhtis foogt.

Uus!!: Vana-Liivimaa ja Foogtkond · Näe rohkem »

Frederik II

Frederik II (1. juuli 1534 Haderslevhusis – 4. aprill 1588 Antvorskovi lossis) oli Taani kuningas ja Norra kuningas aastatel 1559–1588.

Uus!!: Vana-Liivimaa ja Frederik II · Näe rohkem »

Gotthard Kettler

Gotthard Kettler (ka Goddert Kettler või Keteler; umbes 1517 Eggeringhausen, Vestfaal – 27. mai 1587 Jelgava Kuramaa hertsogiriik) oli Liivi ordumeister 1559–1562 ja Kuramaa hertsog 1562–1587.

Uus!!: Vana-Liivimaa ja Gotthard Kettler · Näe rohkem »

Grobiņa foogtkond

Vana-Liivimaa aastal 1534. Grobiņa foogtkond on nr 21 Grobiņa foogtkond oli Liivi ordu valitsusüksus (foogtkond) Kuramaal.

Uus!!: Vana-Liivimaa ja Grobiņa foogtkond · Näe rohkem »

Hansa Liit

Hansa Liidu kaubaringid Hansa Liit (hanse tähistas vanasaksa keeles meeste salka) oli 13.–17. sajandil tegutsenud Põhja-Saksamaa, Skandinaavia maade, Madalmaade ja Liivimaa linnade kaubanduslik ja poliitiline liit.

Uus!!: Vana-Liivimaa ja Hansa Liit · Näe rohkem »

Harjumaa

Harjumaa on ajalooline maakond Mandri-Eesti loodeosas.

Uus!!: Vana-Liivimaa ja Harjumaa · Näe rohkem »

Heinrich Lüdinghausen-Wulff

Heinrich Lüdinghausen-Wulff (ka Lüdingshausen-Wulff või Lüdingshausen, genannt Wulf; enne 1510 – 1574) oli Vana-Liivimaa aadlik, enne Liivi sõda Maasilinna foogt ning hiljem Taani valduste nominaalne valitseja Lääne-Eestis.

Uus!!: Vana-Liivimaa ja Heinrich Lüdinghausen-Wulff · Näe rohkem »

Järva foogtkond

Järva foogtkonna asend Põhja-Eestis Järva foogtkond oli algul Taani, hiljem Mõõgavendade ordu ja seejärel Liivi ordu valitsusüksus (saksa keeles Gebiet).

Uus!!: Vana-Liivimaa ja Järva foogtkond · Näe rohkem »

Järvamaa

Paide ordulinnus rajati 13. sajandil Järvamaa ja Alempoisi piirialale Järvamaa (saksa keeles Kreis Jerwen; vanades ürikutes ja kaartidel Gerwa – Jerwia – Ieruen – Iervia – Iervenland – Iervenlandia) on üks Eesti vanimaid maakondi.

Uus!!: Vana-Liivimaa ja Järvamaa · Näe rohkem »

Johannes V (Saare-Lääne piiskop)

Johannes von Münchhausen (ka Johannes või Johann von Mönnikhusen; surnud 1572) oli Kuramaa piiskop (Johannes IV nime all) 1540–1560 ja Saare-Lääne piiskop (Johannes V nime all) 1541/1542–1560.

Uus!!: Vana-Liivimaa ja Johannes V (Saare-Lääne piiskop) · Näe rohkem »

Kandava foogtkond

Vana-Liivimaa aastal 1534. Kandava (Kandau) foogtkond on nr 20 Kandava foogtkond oli Liivi ordu valitsusüksus (foogtkond) Kuramaal.

Uus!!: Vana-Liivimaa ja Kandava foogtkond · Näe rohkem »

Karksi foogtkond

Karksi foogtkond oli Liivi ordu territoorium (saksa keeles Gebiet) Eestis, mida valitses Karksi foogt.

Uus!!: Vana-Liivimaa ja Karksi foogtkond · Näe rohkem »

Katoliiklus

Katoliiklus (kreeka sõnast καθολικός (katholikós) 'üleüldine', 'universaalne') ehk katolitsism on kristluse levinuim usutunnistus, mis tunnustab paavsti oma vaimuliku peana; õigeusu ja protestantismi kõrval üks kolmest kristluse põhiharust.

Uus!!: Vana-Liivimaa ja Katoliiklus · Näe rohkem »

Kihelkond

Kihelkond (van. kihlakond, kihhelkond, kihhelkund) on Eesti aladel ajalooline, mujal ka tänapäeval reaalselt eksisteeriv kiriklik haldusüksus.

Uus!!: Vana-Liivimaa ja Kihelkond · Näe rohkem »

Koknese

Koknese on linn Lätis Vidzemes Aizkraukle piirkonnas, endise Koknese piirkonna keskus.

Uus!!: Vana-Liivimaa ja Koknese · Näe rohkem »

Komtuur

Komtuur (saksa keeles Komtur) oli feodalismiaegne vaimuliku rüütliordu ametnik, kes oma valitsemispiirkonnas (komtuurkonnas) omas kõrgeimat kohtu-, haldus- ja sõjalist võimu.

Uus!!: Vana-Liivimaa ja Komtuur · Näe rohkem »

Komtuurkond

Komtuurkond oli feodalismiaegne ilmalik sõjalis-majanduslik halduspiirkond, mida valitses komtuur.

Uus!!: Vana-Liivimaa ja Komtuurkond · Näe rohkem »

Kuldīga

Kuldīga (saksa keeles Goldingen, ka Jesusburg) on linn (aastast 1378) Lätis Kurzemes Venta jõel.

Uus!!: Vana-Liivimaa ja Kuldīga · Näe rohkem »

Kuldīga komtuurkond

Kuldīga komtuurkond oli Liivi ordu valitsusüksus (saksa keeles Gebiet).

Uus!!: Vana-Liivimaa ja Kuldīga komtuurkond · Näe rohkem »

Kuramaa

Seloonia (läti k. Sēlija, leedu k. Aukšzemė), Vidzeme, Latgale Balti hõimude ajaloolised piirkonnad Leedus: Žemaitija ehk Samogitia, Aukštaitija, Väike-Leedu, Suvalkija ja Dzūkija Kuramaa on Läti ja oli Vana-Liivimaa läänepoolseim ajalooline piirkond, mis hõlmab Kura poolsaare ning sellest lõuna ja ida poole jäävad Läti alad.

Uus!!: Vana-Liivimaa ja Kuramaa · Näe rohkem »

Kuramaa hertsog

Kuramaa hertsog (ametlikult Kuramaa ja Zemgale hertsog; saksa Herzog von Kurland und Semgallen) oli Kuramaa hertsogiriigi valitseja 16.–18. sajandil.

Uus!!: Vana-Liivimaa ja Kuramaa hertsog · Näe rohkem »

Kuramaa hertsogiriik

Kuramaa hertsogiriik ehk Kuramaa ja Zemgale Hertsogiriik (ladina keeles Ducatus Curlandiae et Semigalliae) oli riik praeguse Läti alal Daugavast lõunas, mis hõlmas Kuramaa ja Zemgale piirkondi.

Uus!!: Vana-Liivimaa ja Kuramaa hertsogiriik · Näe rohkem »

Kuramaa piiskop

Kuramaa piiskop oli Kuramaa piiskopkonna vaimulik ja ilmalik valitseja 13.–16. sajandil.

Uus!!: Vana-Liivimaa ja Kuramaa piiskop · Näe rohkem »

Kuramaa piiskopkond

Kuramaa piiskopkond oli katoliiklik vaimulik ala, Vana-Liivimaa Läti lääne- ja edelaosas, mida valitses Kuramaa piiskop.

Uus!!: Vana-Liivimaa ja Kuramaa piiskopkond · Näe rohkem »

Kursi komtuurkond

Kursi komtuurkond oli Liivi ordu valitsusüksus (saksa keeles Gebiet).

Uus!!: Vana-Liivimaa ja Kursi komtuurkond · Näe rohkem »

Läänemereprovintsid

Läänemereprovintsid ehk Idamereprovintsid (rootsi keeles Östersjöprovinserna) olid 16.–18.

Uus!!: Vana-Liivimaa ja Läänemereprovintsid · Näe rohkem »

Läti

Läti (ametlikult Läti Vabariik (Latvijas Republika, Leţmō Vabāmō)) on riik Euroopas, üks kolmest Balti riigist.

Uus!!: Vana-Liivimaa ja Läti · Näe rohkem »

Läti keel

Läti keel (läti keeles latviešu valoda) kuulub indoeuroopa keelkonna balti rühma.

Uus!!: Vana-Liivimaa ja Läti keel · Näe rohkem »

Lübecki õigus

Lübecki õigus (ius lubicense) oli keskaegne Mandri-Euroopa õigusnormide kogumik (linnaõigus), mis oli kehtiv ühtekokku ligi sajas linnas, teiste hulgas Lübeckis, Kielis, Rostockis, Wismaris, Stralsundis, Greifswaldis, Tallinnas, Rakveres ja Narvas.

Uus!!: Vana-Liivimaa ja Lübecki õigus · Näe rohkem »

Leedu suurvürst

Leedu suurvürst oli Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi valitseja tiitel aastatel 1236–1795.

Uus!!: Vana-Liivimaa ja Leedu suurvürst · Näe rohkem »

Lihula komtuurkond

Lihula komtuurkonna alad (punane). Lihula komtuurkond oli Liivi ordu valdus (saksa keeles Gebiet) Läänemaal 13.–15. sajandil.

Uus!!: Vana-Liivimaa ja Lihula komtuurkond · Näe rohkem »

Liivi sõda

Liivimaa kaart, Joann Portantius, 1573 Liivi sõda ehk Liivimaa sõda on Vana-Liivimaa aladel ja ülemvõimu nimel 16. sajandil, aastatel 1558–1583 aset leidnud sõjategevus.

Uus!!: Vana-Liivimaa ja Liivi sõda · Näe rohkem »

Liivimaa

Vana-Liivimaa 16. sajandi kaardil. Liivimaa (ladina Livonia, läti Vidzeme (tänapäeval kasutatakse peamiselt Läti territooriumile jääva Liivimaa kohta), Livonija (kasutusel peamiselt Vana-Liivimaa kohta), Līvzeme (kasutusel liivlaste asuala kohta), saksa Livland, liivi Līvõmō, poola Inflanty, vene Лифляндия, Ливония) on ajalooline territoorium nüüdisaegse Eesti ja Läti alal.

Uus!!: Vana-Liivimaa ja Liivimaa · Näe rohkem »

Liivimaa hertsogkond

Liivimaa hertsogkonna vojevoodkondade vapp Kuramaa piiskopkonna territooriumid Liivimaa hertsogkond (ladina Ducatus Ultradunensis, poola Księstwo Inflanckie) oli haldusterritoorium 16.

Uus!!: Vana-Liivimaa ja Liivimaa hertsogkond · Näe rohkem »

Liivimaa konföderatsioon

Liivimaa konföderatsioon oli Vana-Liivimaa piiskopkondade, ordu ja linnade tihedama koostöö periood aastatel 1435–1561.

Uus!!: Vana-Liivimaa ja Liivimaa konföderatsioon · Näe rohkem »

Liivimaa maapäev

Liivimaa maapäev (saksa keeles Livländische Landtag, inglise keeles Livonian Diet) oli Vana-Liivimaa maaisandate (Riia peapiiskopi, Liivi ordu, Tartu piiskopi, Saare-Lääne piiskopi, Kuramaa piiskopi ning formaalselt ka Tallinna piiskopi) ja nende seisuste (linnade ja vasallide) nõupidamine, mis oli ühtlasi Liivimaa kõrgeim seadusandlik ja kohtulik võim.

Uus!!: Vana-Liivimaa ja Liivimaa maapäev · Näe rohkem »

Liivimaa ordu

Liivimaa ordu (ka Liivi ordu, eestikeelse täieliku nimega Jeruusalemma Saksa Maja Püha Maarja hospidal Liivimaal; ladina Domus Sanctae Mariae Theotonicorum in Livonia; alamsaksa Dutscher orden to Lyffland, ka saksa Deutscher Orden in Livland) oli katoliku rüütliordu, Saksa ordu Liivimaa haru, mis eksisteeris aastatel 1237–1562.

Uus!!: Vana-Liivimaa ja Liivimaa ordu · Näe rohkem »

Liivimaa ordu maameister

Liivi ordu maameistri pitsat Liivimaa ordu maameister oli Saksa ordu Liivimaa haru (Liivi ordu) kõrgeim kohalik juht aastatel 1237–1562.

Uus!!: Vana-Liivimaa ja Liivimaa ordu maameister · Näe rohkem »

Liivimaa rüütelkond

Liivimaa rüütelkond (Ritter und Landschaft des Herzogthumbs Liefland) oli Liivimaa (Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti) aadlikke ühendav territoriaalseisuslik omavalitsus.

Uus!!: Vana-Liivimaa ja Liivimaa rüütelkond · Näe rohkem »

Limbaži

Limbaži (eesti keeles Lemsalu, liivi keeles Lämmist nīn) on linn Lätis Vidzemes, Limbaži piirkonna keskus.

Uus!!: Vana-Liivimaa ja Limbaži · Näe rohkem »

Linnaõigus

Linnaõigus on keskajast pärinev õigusnormide kogum linnakogukonna jaoks.

Uus!!: Vana-Liivimaa ja Linnaõigus · Näe rohkem »

Linnriik

Tänapäeva linnriigi Singapuri panoraam Linnriik on majanduslikult iseseisev, oma kultuuri ja õiguskorraga väikeriik, mille mõjuala võib ulatuda ka suuremale territooriumile.

Uus!!: Vana-Liivimaa ja Linnriik · Näe rohkem »

Luterlus

Lutheri roos Luterlus on kristlik konfessioon, mis on alguse saanud Martin Lutheri tegevusest protestantliku reformatsiooni algatajana.

Uus!!: Vana-Liivimaa ja Luterlus · Näe rohkem »

Maaisand

Maaisand ehk maaemand on feodaalist või vaimulikust maavaldaja ehk senjöör/süserään.

Uus!!: Vana-Liivimaa ja Maaisand · Näe rohkem »

Maarjamaa

Maarjamaa (ladina Terra Mariae ehk Terra Mariana) oli tulevase Vana-Liivimaa alade (hilisema Eesti ja Läti) üldine nimi, mille 1201.

Uus!!: Vana-Liivimaa ja Maarjamaa · Näe rohkem »

Maasilinna foogtkond

Maasilinna foogtkonna asend Maasilinna foogtkond oli Liivi ordu territoorium (saksa keeles Gebiet), mida valitses Maasilinna foogt.

Uus!!: Vana-Liivimaa ja Maasilinna foogtkond · Näe rohkem »

Magnus

Hertsog Magnus 1563. aastal Saare-Lääne piiskopi pitsat Magnus ehk hertsog Magnus (26. august 1540 Kopenhaageni loss – 18./28. märts 1583 Piltene) oli Taani kuninga Christian III poeg, Saare-Lääne ja Kuramaa piiskop ning Liivimaa kuningas 1570–1577.

Uus!!: Vana-Liivimaa ja Magnus · Näe rohkem »

Mõõgavendade ordu

Mõõgavendade ordu (saksa keeles Schwertbrüderorden, ametliku nimega Kristuse Sõjateenistuse Vennad Liivimaal, ladina keeles Fratres militiæ Christi Livoniae) oli katoliiklik sõjaline rüütliordu, mille asutas 1202.

Uus!!: Vana-Liivimaa ja Mõõgavendade ordu · Näe rohkem »

Miitavi komtuurkond

Vana-Liivimaa aastal 1534. Miitavi komtuurkond asus piirkonna nr 1 lõunaosas Miitavi ehk Jelgava komtuurkond oli Liivi ordu valitsusüksus (komtuurkond).

Uus!!: Vana-Liivimaa ja Miitavi komtuurkond · Näe rohkem »

Moskva tsaar

Moskva tsaar või Vene tsaar oli Moskva (Vene) tsaaririigi valitseja tiitel 1547–1721.

Uus!!: Vana-Liivimaa ja Moskva tsaar · Näe rohkem »

Moskva tsaaririik

Moskva tsaaririigiks ehk Vene tsaaririigiks nimetatakse Venemaa territooriumil asunud riiki alates Ivan IV tsaarikskroonimisest 1547 kuni Peeter I keisriks kroonimiseni 1721.

Uus!!: Vana-Liivimaa ja Moskva tsaaririik · Näe rohkem »

Narva

Narva on linn Eesti kirdeosas Ida-Viru maakonnas Narva jõe alamjooksul Eesti-Venemaa piiri ääres.

Uus!!: Vana-Liivimaa ja Narva · Näe rohkem »

Narva foogtkond

Narva foogtkonna asend Põhja-Eestis Narva foogtkond oli Liivi ordu valitsusüksus (saksa keeles Gebiet).

Uus!!: Vana-Liivimaa ja Narva foogtkond · Näe rohkem »

Paide komtuurkond

Paide komtuurkond oli Liivi ordu valitsusüksus (komtuurkond), mida valitses Paide komtuur.

Uus!!: Vana-Liivimaa ja Paide komtuurkond · Näe rohkem »

Pärnu

Pärnu on sadamalinn Eesti edelarannikul Pärnu lahe ääres Pärnu jõe alamjooksul, linnasisese linnana samanimelise haldusüksuse ja Pärnu maakonna halduskeskus.

Uus!!: Vana-Liivimaa ja Pärnu · Näe rohkem »

Pärnu komtuurkond

Pärnu komtuurkonna alad (punane ja roosakas). Pärnu komtuurkond oli Liivi ordu valitsusüksus (saksa keeles Gebiet).

Uus!!: Vana-Liivimaa ja Pärnu komtuurkond · Näe rohkem »

Pöide foogtkond

Pöide foogtkond oli Liivi ordu territoorium (foogtkond), mida valitses Pöide foogt.

Uus!!: Vana-Liivimaa ja Pöide foogtkond · Näe rohkem »

Põltsamaa foogtkond

Põltsamaa foogtkond (ladina keeles Transpalis, Transpalen; alamsaksa keeles Overpalen; ülemsaksa keeles Oberpahlen) oli Liivi ordu territoorium (saksa keeles Gebiet) Eestis, mida valitses Põltsamaa foogt.

Uus!!: Vana-Liivimaa ja Põltsamaa foogtkond · Näe rohkem »

Piiskop

Õigeusu kiriku piiskopi mitra Piiskop (laenu algallikas on vanakreeka sõna ἐπίσκοπος episkopos 'ülevaataja') on roomakatoliku kiriku, õigeusu kiriku ja luteriusu kiriku ülemvaimulik, piiskopkonna koguduste ülevaataja.

Uus!!: Vana-Liivimaa ja Piiskop · Näe rohkem »

Piiskopkond

Piiskopkond ehk diötsees (ladina keeles diœcesis, kreeka keeles dioikesis) on kiriku haldusüksus, ühe piiskopi jurisdiktsiooni all olev territoorium ja kogudused.

Uus!!: Vana-Liivimaa ja Piiskopkond · Näe rohkem »

Piltene

Piltene (saksa keeles Pilten, Wensau) on linn Lätis Kurzemes Ventspilsi piirkonnas.

Uus!!: Vana-Liivimaa ja Piltene · Näe rohkem »

Poola aeg

Poola aeg on ajavahemik, millal Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti ehk Liivimaa territoorium kuulus Poola-Leedu ühisriigi Rzeczpospolita koosseisu.

Uus!!: Vana-Liivimaa ja Poola aeg · Näe rohkem »

Rakvere foogtkond

Rakvere foogtkond Rakvere foogtkond oli Liivi ordu valitsusüksus (saksa keeles Gebiet).

Uus!!: Vana-Liivimaa ja Rakvere foogtkond · Näe rohkem »

Rüütelkond

Rüütelkond on mitmetähenduslik sõna, mille all tavaliselt mõistetakse teatud piirkonna aadelkonna seisuslikku ühendust.

Uus!!: Vana-Liivimaa ja Rüütelkond · Näe rohkem »

Rēzekne foogtkond

Rēzekne foogtkond (ka Räisaku foogtkond) oli Liivi ordu valitsusüksus (saksa keeles Gebiet).

Uus!!: Vana-Liivimaa ja Rēzekne foogtkond · Näe rohkem »

Riia

Riia (läti Rīga, latgali Reiga, liivi Rīgõ, saksa Riga) on Läti pealinn, suurim linn ühtlasi Baltimaades.

Uus!!: Vana-Liivimaa ja Riia · Näe rohkem »

Riia peapiiskop

Riia peapiiskopi vapp Riia peapiiskop oli aastatel 1253–1563 ja on alates 1923 katoliikliku Riia peapiiskopkonna kõrgeim juht, kes allub otse paavstile.

Uus!!: Vana-Liivimaa ja Riia peapiiskop · Näe rohkem »

Riia peapiiskopkond

Riia peapiiskopkond oli katoliiklik piiskopkond ja riik, mis eksisteeris aastatel 1186–1562/1563 (1186–1202 Üksküla piiskopkonnana, 1202–1251/1253 Riia piiskopkonnana), Rooma-katoliku kiriku paavsti valitsemisalas.

Uus!!: Vana-Liivimaa ja Riia peapiiskopkond · Näe rohkem »

Riigipäev (Saksa-Rooma riik)

Riigipäeva avamise istumisplaan Regensburgi raekojas 1675. aasta gravüüril: keiser ja kuurvürstid poodiumil, ilmalikud vürstid vasakul, vaimulikud paremal, riigilinnade saadikud esiplaanil Riigipäev (ladina: Dieta Imperii / Comitium Imperiale; saksa: Reichstag) oli Saksa-Rooma riigi nõuandev kogu.

Uus!!: Vana-Liivimaa ja Riigipäev (Saksa-Rooma riik) · Näe rohkem »

Riigivürst

Riigivürst (saksa keeles Reichsfürst, ladina keeles princeps regni või princeps imperii) oli Saksa-Rooma riigi kõrgaadlik (hertsog, vürst ja mitme suurema valduse krahv) või ilmaliku võimuga vaimulik isand (peapiiskop, piiskop ja mõne kloostri abt või abtiss), kes oli Saksa-Rooma valitseja (Saksa kuninga või Saksa-Rooma keisri) otsene vasall.

Uus!!: Vana-Liivimaa ja Riigivürst · Näe rohkem »

Rootsi

Rootsi hümn Ameerika Ühendriikide mereväeorkestri esituses 1994. aastal Rootsi (rootsi keeles Sverige, ametliku nimega Rootsi Kuningriik (Konungariket Sverige)) on riik Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (63° põhjalaiust, 15° idapikkust).

Uus!!: Vana-Liivimaa ja Rootsi · Näe rohkem »

Rootsi aeg

Rootsi kuningriik ja dominioonid 1658. aastal Rootsi aeg on periood Eesti ajaloos, mille kestel oluline osa praegusest Eesti territooriumist kuulus Rootsi suurvõimu ajastul Rootsi kuningriigile.

Uus!!: Vana-Liivimaa ja Rootsi aeg · Näe rohkem »

Rootsi kuningas

Rootsi kuningas Carl XVI Gustaf Rootsi kuningas on Rootsi riigipea.

Uus!!: Vana-Liivimaa ja Rootsi kuningas · Näe rohkem »

Ruhja komtuurkond

Ruhja komtuurkond oli Liivi ordu valitsusüksus (saksa keeles Gebiet), mis eksisteeris Liivi sõja alguses, aastatel 1559–1560.

Uus!!: Vana-Liivimaa ja Ruhja komtuurkond · Näe rohkem »

Rzeczpospolita

Euroopa poliitiline kaart u 1560. aastal Rzeczpospolita ehk Poola-Leedu (ametlikult Mõlema Rahva Vabariik, poola keeles Rzeczpospolita Obojga Narodów, ladina keeles Regnum Serenissima Poloniae, valgevene keeles Рэч Паспалі́тая, leedu keeles Žečpospolita või Abiejų Tautų Respublika) oli Lublini uniooniga tekkinud ja 1569–1795 eksisteerinud föderatiivne riik, mis koosnes Poola Kuningriigist ja Leedu suurvürstiriigist.

Uus!!: Vana-Liivimaa ja Rzeczpospolita · Näe rohkem »

Saare-Lääne piiskop

Saare-Lääne piiskoppide loend Kuressaare piiskopilinnuses Saare-Lääne piiskop (keskajal tegelikult Saaremaa piiskop, ladina episcopus Osiliensis) oli Saare-Lääne piiskopkonna ilmalik ja vaimulik valitseja 13.–16. sajandil.

Uus!!: Vana-Liivimaa ja Saare-Lääne piiskop · Näe rohkem »

Saare-Lääne piiskopkond

Saare-Lääne piiskopkonna stiftid (helekollane) ja diötsees (vaimuliku võimu ala orduvaldustes, viirutatud tumekollane). Saare-Lääne piiskopkond (ladina keeles Episcopatus Osiliensis) oli Rooma-katoliku kiriku piiskopkond ja ühtlasi Vana-Liivimaa konföderatsiooni kuulunud ilmalik riik Eestis, mille territoorium hõlmas Läänemaad (koos hilisema parem-kalda Pärnumaa ja Hiiu saarega) ja Saaremaad.

Uus!!: Vana-Liivimaa ja Saare-Lääne piiskopkond · Näe rohkem »

Saaremaa

Saaremaa (varem ka Kuresaar, liivi Sōrmō, läti Sāmsala, rootsi ja saksa Ösel, ladina Osilia, vananorra Eysysla) asub Läänemeres ja on Eesti suurim saar.

Uus!!: Vana-Liivimaa ja Saaremaa · Näe rohkem »

Saksa ordu

Saksa ordu ehk Teutooni ordu (ametliku nimega Jeruusalemma Saksa Koja Püha Maarja hospidali vendade ordu, (saksa keeles Deutscher Orden, ametlikult Orden der Brüder vom Deutschen Haus St. Mariens in Jerusalem; ladina keeles ametlikult Ordo domus Sanctæ Mariæ Theutonicorum Hierosolymitanorum, lühend O.T.) on katoliiklik vaimulik ordu, mis kuni 1929. aastani oli vaimulik rüütliordu. Saksa ordu loodi kolmanda suure rüütliorduna pärast Templiordut ja pühale Johannesele pühitsetud hospitaliitide ordut.

Uus!!: Vana-Liivimaa ja Saksa ordu · Näe rohkem »

Saksa-Rooma keiser

Saksa-Rooma keiser ehk Püha Rooma keiser oli aastatel 962–1806 eksisteerinud Saksa-Rooma impeeriumi valitseja tiitel, mille võttis kasutusele Saksa kuningas Otto I.

Uus!!: Vana-Liivimaa ja Saksa-Rooma keiser · Näe rohkem »

Saksa-Rooma riik

Saksa-Rooma riik ehk Saksa Rahvuse Püha Rooma keisririik (ka Rooma keisririik, saksa keeles Heiliges Römisches Reich Deutscher Nation, ladina keeles Sacrum Romanum Imperium Nationis Germanicae; riigi algusaegade kohta on kasutatud ka nime Püha Rooma riik, kuid seda hakati kasutama alles 13. sajandil) oli keskajal ja uusajal riik Kesk-Euroopas.

Uus!!: Vana-Liivimaa ja Saksa-Rooma riik · Näe rohkem »

Sigulda komtuurkond

Vana-Liivimaa aastal 1534. Sigulda komtuurkond jäi alale nr 2 Sigulda komtuurkond oli Liivi ordu valitsusüksus (komtuurkond).

Uus!!: Vana-Liivimaa ja Sigulda komtuurkond · Näe rohkem »

Stift

Stift oli piiskopkonna ilmaliku võimu ala, peapiiskopile alluv maavaldus (lään), mida reaalselt haldas stiftifoogt.

Uus!!: Vana-Liivimaa ja Stift · Näe rohkem »

Straupe

Straupe (saksa Roop, eesti Raupa, Roopa) on küla (lielciems) Straupe vallas Cēsise piirkonnas Lätis.

Uus!!: Vana-Liivimaa ja Straupe · Näe rohkem »

Taani

Taani (taani keeles Danmark) on maa Euroopas Skandinaavia poolsaare ja Saksamaa vahel.

Uus!!: Vana-Liivimaa ja Taani · Näe rohkem »

Taani kuningas

Taani kuningas on Taani Kuningriigi valitseja tiitel; kahel korral on riiki valitsenud ka kuninganna (praegu Margrethe II).

Uus!!: Vana-Liivimaa ja Taani kuningas · Näe rohkem »

Tallinn

Kadriorust avanenud vaade Tallinnale ja tema sadamale (1816) Tallinn on Eesti pealinn ja Harju maakonna halduskeskus, mis paikneb Põhja-Eesti rannikul Tallinna lahe ääres.

Uus!!: Vana-Liivimaa ja Tallinn · Näe rohkem »

Tallinna komtuurkond

Tallinna komtuurkonna asend Tallinna komtuurkond oli 13. sajandil Põhja-Eestis eksisteerinud Mõõgavendade ordu ja hiljem, 14.-16.

Uus!!: Vana-Liivimaa ja Tallinna komtuurkond · Näe rohkem »

Tartu

Tartu on ülikoolilinn ja Tartu Ülikool on üks peamisi linna arengut suunavaid asutusi Tartu raekoda 2016. aasta detsembris Kvartali kaubanduskeskus Tartu (lõunaeesti keeles Tarto) on rahvaarvult Eesti teine linn, linnasisese linnana haldusliku Tartu linna keskasula, Lõuna-Eesti suurim keskus ja Tartu maakonna keskus.

Uus!!: Vana-Liivimaa ja Tartu · Näe rohkem »

Tartu piiskopkond

Vana-Liivimaa valitsejate vappe aastast 1556. Tartu piiskopkonna vapp (nelitatud piiskop Hermann Weseli perekonnavapiga) on vasakpoolne Tartu piiskopkond (ladina keeles Ecclesia seu Dioecesis Tarbatensis) oli Rooma-katoliku kiriku Riia peapiiskopkonna piiskopkond Kagu-Eestis.

Uus!!: Vana-Liivimaa ja Tartu piiskopkond · Näe rohkem »

Toolse foogtkond

Toolse foogtkond (tähistatud punasega) Toolse foogtkond (eksisteeris 1471–1558) oli Liivi ordu valitsusüksus (saksa keeles Gebiet).

Uus!!: Vana-Liivimaa ja Toolse foogtkond · Näe rohkem »

Uskmatu

Uskmatu e. ilmalik ("truudusetu") on mõnes religioonis kasutatav mõiste nende kohta, keda süüdistatakse uskmatuses oma religiooni kesksetesse tõekspidamistesse, mõne teise religiooni esindajate või uskmatute vastu.

Uus!!: Vana-Liivimaa ja Uskmatu · Näe rohkem »

Vaimulik

Vaimulik on eesti keeles.

Uus!!: Vana-Liivimaa ja Vaimulik · Näe rohkem »

Valmiera

Valmiera (eesti keeles Volmari, saksa keeles Wolmar) on linn Lätis Vidzemes, Valmiera piirkonna keskus.

Uus!!: Vana-Liivimaa ja Valmiera · Näe rohkem »

Vana-Liivimaa linnadepäev

Vana-Liivimaa linnadepäev oli Vana-Liivimaa kohalike hansalinnade võimuorgan.

Uus!!: Vana-Liivimaa ja Vana-Liivimaa linnadepäev · Näe rohkem »

Vasallilinnus

Vasallilinnus on vasalli poolt rajatud või kasutuses olnud linnus.

Uus!!: Vana-Liivimaa ja Vasallilinnus · Näe rohkem »

Vasknarva foogtkond

Vasknarva foogtkonna asend Vasknarva foogtkond oli Liivi ordu valitsusüksus (saksa keeles Gebiet).

Uus!!: Vana-Liivimaa ja Vasknarva foogtkond · Näe rohkem »

Vene-Liivi sõda

Liivimaa kaart, Joann Portantius 1573 Vene-Liivi sõda ehk Vene-Liivimaa sõda oli relvakonflikt Vene tsaaririigi ja Vana-Liivimaa (peamiselt Liivi ordu relvajõudude) vahel 16. sajandil, aastatel 1558–1561.

Uus!!: Vana-Liivimaa ja Vene-Liivi sõda · Näe rohkem »

Ventspils

Ventspils (saksa keeles Windau, eesti keeles Vindavi, liivi keeles Vǟnta) on linn (aastast 1378) Lätis Kurzemes Venta jõe suudmes.

Uus!!: Vana-Liivimaa ja Ventspils · Näe rohkem »

Viljandi

Viljandi (ajalooliselt saksa keeles Fellin, poola keeles Felin, läti keeles Vīlande) on linn Lõuna-Eestis, Viljandi maakonna halduskeskus.

Uus!!: Vana-Liivimaa ja Viljandi · Näe rohkem »

Viljandi komtuurkond

Viljandi komtuurkond oli Mõõgavendade ordu ja hiljem Liivi ordu valitsusüksus (saksa keeles Gebiet).

Uus!!: Vana-Liivimaa ja Viljandi komtuurkond · Näe rohkem »

Vilno leping (1561)

Vilno leping (ajalookirjanduses ka Vilno pakt, Vilniuse leping (pakt)) oli 28. novembril 1561 (ukj) Liivi sõja ajal Vilniuses Liivimaa konföderatsiooni ja Rzeczpospolita vahel sõlmitud leping.

Uus!!: Vana-Liivimaa ja Vilno leping (1561) · Näe rohkem »

Vindavi komtuurkond

Vana-Liivimaa aastal 1534. Vindavi komtuurkond on nr 22 Vindavi komtuurkond oli Liivi ordu valitsusüksus (komtuurkond) Kuramaal.

Uus!!: Vana-Liivimaa ja Vindavi komtuurkond · Näe rohkem »

Virumaa

kubermangu Viru kreis ehk Cercle Ludwig August Mellini kaardil Virumaa (saksa keeles Kreis Wierland, ladina keeles Vironia, Vyronia) on ajalooline maakond Eesti põhja- ja kirdeosas.

Uus!!: Vana-Liivimaa ja Virumaa · Näe rohkem »

Vojevoodkond

Poola vojevoodkonnad Vojevoodkond (poola keeles województwo) on haldusüksus Poolas ning oli ajalooline haldusüksus Rzeczpospolitas.

Uus!!: Vana-Liivimaa ja Vojevoodkond · Näe rohkem »

Wilhelm von Hohenzollern

Riia viimane peapiiskop Wilhelm Wilhelm von Hohenzollern (ka Wilhelm von Brandenburg või Wilhelm von Brandenburg-Ansbach, tuntud ka kui markkrahv Wilhelm (Markgraf Wilhelm); 29. juuni 1498 Ansbach, Ansbachi markkrahvkond – 4. veebruar 1563 Riia, Liivimaa) oli viimane keskaegne Riia peapiiskop aastatel 1539–1563.

Uus!!: Vana-Liivimaa ja Wilhelm von Hohenzollern · Näe rohkem »

Zygmunt II August

Zygmunt II August (ka Sigismund August, leedu keeles Žygimantas Augustas (1. august 1520 – 7. juuli 1572) oli 1529. aastast Leedu suurvürst, sai Poola kuningaks 1548 ja oli seda kuni surmani, jäädes Leedu päritolu Jagelloonide dünastia viimaseks Rzeczpospolita kuningaks.

Uus!!: Vana-Liivimaa ja Zygmunt II August · Näe rohkem »

13. sajand

13.

Uus!!: Vana-Liivimaa ja 13. sajand · Näe rohkem »

13. sajand Eestis

13.

Uus!!: Vana-Liivimaa ja 13. sajand Eestis · Näe rohkem »

1346

1346.

Uus!!: Vana-Liivimaa ja 1346 · Näe rohkem »

1420. aastad

1420.

Uus!!: Vana-Liivimaa ja 1420. aastad · Näe rohkem »

1495

1495.

Uus!!: Vana-Liivimaa ja 1495 · Näe rohkem »

15. sajand

15.

Uus!!: Vana-Liivimaa ja 15. sajand · Näe rohkem »

1521

1521.

Uus!!: Vana-Liivimaa ja 1521 · Näe rohkem »

1526

1526.

Uus!!: Vana-Liivimaa ja 1526 · Näe rohkem »

1558

1558.

Uus!!: Vana-Liivimaa ja 1558 · Näe rohkem »

1559

1559.

Uus!!: Vana-Liivimaa ja 1559 · Näe rohkem »

1561

1561.

Uus!!: Vana-Liivimaa ja 1561 · Näe rohkem »

1562

1562.

Uus!!: Vana-Liivimaa ja 1562 · Näe rohkem »

1563

1563.

Uus!!: Vana-Liivimaa ja 1563 · Näe rohkem »

1564

1564.

Uus!!: Vana-Liivimaa ja 1564 · Näe rohkem »

1572

1572.

Uus!!: Vana-Liivimaa ja 1572 · Näe rohkem »

1573

1573.

Uus!!: Vana-Liivimaa ja 1573 · Näe rohkem »

1581

1581.

Uus!!: Vana-Liivimaa ja 1581 · Näe rohkem »

1582

1582.

Uus!!: Vana-Liivimaa ja 1582 · Näe rohkem »

1583

1583.

Uus!!: Vana-Liivimaa ja 1583 · Näe rohkem »

16. sajand

16.

Uus!!: Vana-Liivimaa ja 16. sajand · Näe rohkem »

16. sajand Eestis

16.

Uus!!: Vana-Liivimaa ja 16. sajand Eestis · Näe rohkem »

Ümbersuunamised siin:

Keskaegne Liivimaa.

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »