32 suhted: Žemaidid, Žemaitija, Carl Friedrich Wilhelm Russwurm, Eesti keskaeg, Gustav II Adolf, Haapsalu, Heinrich I (Saare-Lääne piiskop), Johannes IV (Saare-Lääne piiskop), Karl IX, Ladina keel, Liivimaa ordu, Linn, Pärnu, Pärnu ajalugu, Pärnu jõgi, Pärnu Postimees, Reformatsioon, Saare-Lääne piiskopkond, Saksa keel, Treniota, Vana-Pärnu linnaosa, Vana-Pärnu piiskopilinnus, Zygmunt III Waza, 1251, 1263, 1607, 1611, 1617, 19. august, 2. veebruar, 21. oktoober, 28. november.
Žemaidid
Balti hõimude asualad umbes 1200 Žemaidid (ka žmuudid, leedu keeles žemaičiai, läti keeles žemaiši) oli tänapäeva Lääne-Leedus Žemaitijas elanud balti hõim.
Uus!!: Vana-Pärnu ja Žemaidid · Näe rohkem »
Žemaitija
Etnograafilise Žemaitija ala Žemaitija (žemaidi keeles Žemaitėjė; nimetatud ka Žemaitia) on ajalooline ja etnograafiline piirkond Leedu lääneosas Žemaitija kõrgustikul.
Uus!!: Vana-Pärnu ja Žemaitija · Näe rohkem »
Carl Friedrich Wilhelm Russwurm
Carl Friedrich Wilhelm Russwurm (25. november 1812 Ratzeburg, Saksamaa – 5. veebruar 1883 Tallinn) oli saksa rahvusest Eesti ajaloolane, etnograaf ja folklorist.
Uus!!: Vana-Pärnu ja Carl Friedrich Wilhelm Russwurm · Näe rohkem »
Eesti keskaeg
Euroopa poliitiline kaart 1328. aastal Kesk-Euroopa 14. sajandi esimesel kolmandikul Eesti keskaeg on periood, mil Eesti territooriumil toimunud sotsiaalseid, majanduslikke, kultuurilisi ja poliitilisi protsesse peetakse keskaega kuuluvaks.
Uus!!: Vana-Pärnu ja Eesti keskaeg · Näe rohkem »
Gustav II Adolf
Gustav II Adolfi sarkofaag Riddarholmeni kirikus. Gustav II Adolf (19. detsember (Juliuse kalendri järgi 9. detsember) 1594 – 16. november (6. november) 1632) oli Rootsi kuningas 1611–1632.
Uus!!: Vana-Pärnu ja Gustav II Adolf · Näe rohkem »
Haapsalu
Haapsalu (Läänemaa murrakutes varem ka Oablu või Aablu) on linn Lääne-Eestis, Lääne maakonna ja omavalitsusliku Haapsalu linna halduskeskus.
Uus!!: Vana-Pärnu ja Haapsalu · Näe rohkem »
Heinrich I (Saare-Lääne piiskop)
Heinrich I (surnud 10. märtsil 1260) oli Saare-Lääne piiskop 1234–1260.
Uus!!: Vana-Pärnu ja Heinrich I (Saare-Lääne piiskop) · Näe rohkem »
Johannes IV (Saare-Lääne piiskop)
Johannes Kieveli vapp Haapsalu piiskopilinnusel Johannes IV Kievel (ka Johann Kyvel, surnud 22. aprillil 1527) oli Saare-Lääne piiskop 1515–1527.
Uus!!: Vana-Pärnu ja Johannes IV (Saare-Lääne piiskop) · Näe rohkem »
Karl IX
Karl IX (4. oktoober 1550 – 30. oktoober 1611) oli Rootsi riigihoidja 1599–1604 ja kuningas 1604–1611, Gustav I Vasa noorim poeg.
Uus!!: Vana-Pärnu ja Karl IX · Näe rohkem »
Ladina keel
Ladinakeelne piibel aastast 1407 Ladina keel (lingua Latina) on indoeuroopa keelkonna itali rühma kuuluv keel, mida algselt kõnelesid latiinid Latiumi maakonnas, mille keskus oli Rooma.
Uus!!: Vana-Pärnu ja Ladina keel · Näe rohkem »
Liivimaa ordu
Liivimaa ordu (ka Liivi ordu, eestikeelse täieliku nimega Jeruusalemma Saksa Maja Püha Maarja hospidal Liivimaal; ladina Domus Sanctae Mariae Theotonicorum in Livonia; alamsaksa Dutscher orden to Lyffland, ka saksa Deutscher Orden in Livland) oli katoliku rüütliordu, Saksa ordu Liivimaa haru, mis eksisteeris aastatel 1237–1562.
Uus!!: Vana-Pärnu ja Liivimaa ordu · Näe rohkem »
Linn
Budapest (satelliidifoto) Helsingi kesklinn (aerofoto) Tartu kesklinn (panoraamfoto) Linna mõiste ei ole täpselt määratletud.
Uus!!: Vana-Pärnu ja Linn · Näe rohkem »
Pärnu
Pärnu on sadamalinn Eesti edelarannikul Pärnu lahe ääres Pärnu jõe alamjooksul, linnasisese linnana samanimelise haldusüksuse ja Pärnu maakonna halduskeskus.
Uus!!: Vana-Pärnu ja Pärnu · Näe rohkem »
Pärnu ajalugu
Pärnu ajalugu on ülevaade Pärnu linna ajaloost.
Uus!!: Vana-Pärnu ja Pärnu ajalugu · Näe rohkem »
Pärnu jõgi
Pärnu jõgi on jõgi Kesk- ja Lääne-Eestis, Võhandu jõe järel pikkuselt teine jõgi (145 km) Eestis.
Uus!!: Vana-Pärnu ja Pärnu jõgi · Näe rohkem »
Pärnu Postimees
Perno Postimees ehk Näddalileht, esmanumbri (5. juuni 1857) esileht Pärnu Postimees on Eesti kohalik ajaleht, mis ilmub Pärnumaal.
Uus!!: Vana-Pärnu ja Pärnu Postimees · Näe rohkem »
Reformatsioon
Reformatsioon, ka protestantlik reformatsioon (ladina keeles reformatio 'ümberkujundamine', 'taastamine'; eesti keeles ka usupuhastus) oli 16. sajandi alguses tekkinud usuliikumine, mille tagajärjel eraldusid katoliku kirikust nn reformeeritud harud, peamised neist luterlus, kalvinism ja anglikaani kirik.
Uus!!: Vana-Pärnu ja Reformatsioon · Näe rohkem »
Saare-Lääne piiskopkond
Saare-Lääne piiskopkonna stiftid (helekollane) ja diötsees (vaimuliku võimu ala orduvaldustes, viirutatud tumekollane). Saare-Lääne piiskopkond (ladina keeles Episcopatus Osiliensis) oli Rooma-katoliku kiriku piiskopkond ja ühtlasi Vana-Liivimaa konföderatsiooni kuulunud ilmalik riik Eestis, mille territoorium hõlmas Läänemaad (koos hilisema parem-kalda Pärnumaa ja Hiiu saarega) ja Saaremaad.
Uus!!: Vana-Pärnu ja Saare-Lääne piiskopkond · Näe rohkem »
Saksa keel
Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.
Uus!!: Vana-Pärnu ja Saksa keel · Näe rohkem »
Treniota
Treniota (surnud 1264) oli Leedu suurvürstiriigi juht (1263–1264).
Uus!!: Vana-Pärnu ja Treniota · Näe rohkem »
Vana-Pärnu linnaosa
Vana-Pärnu on Pärnu linnaosa.
Uus!!: Vana-Pärnu ja Vana-Pärnu linnaosa · Näe rohkem »
Vana-Pärnu piiskopilinnus
Vana-Pärnu linnus oli Saare-Lääne piiskopi residents, mis asus Vana-Pärnu linnas Sauga jõe paremal kaldal.
Uus!!: Vana-Pärnu ja Vana-Pärnu piiskopilinnus · Näe rohkem »
Zygmunt III Waza
Zygmunt III Waza (Sigismund III Vasa, 20. juuni 1566 Södermanlandi lään, Gripsholm – 30. aprill 1632 Varssavi) oli Rootsi kuninga Johan III poeg.
Uus!!: Vana-Pärnu ja Zygmunt III Waza · Näe rohkem »
1251
1251.
Uus!!: Vana-Pärnu ja 1251 · Näe rohkem »
1263
1263.
Uus!!: Vana-Pärnu ja 1263 · Näe rohkem »
1607
1607.
Uus!!: Vana-Pärnu ja 1607 · Näe rohkem »
1611
1611.
Uus!!: Vana-Pärnu ja 1611 · Näe rohkem »
1617
1617.
Uus!!: Vana-Pärnu ja 1617 · Näe rohkem »
19. august
19.
Uus!!: Vana-Pärnu ja 19. august · Näe rohkem »
2. veebruar
2.
Uus!!: Vana-Pärnu ja 2. veebruar · Näe rohkem »
21. oktoober
21.
Uus!!: Vana-Pärnu ja 21. oktoober · Näe rohkem »
28. november
28.
Uus!!: Vana-Pärnu ja 28. november · Näe rohkem »