Kiiremini kui brauser!
63 suhted: Ameerika, Briti saared, Christoph Kolumbus, Danegeld, Dnepr, Eelviikingiaeg, Gröönimaa, Haakon Shetelig, Harald Sinihammas, Hälsingland, Hirv, Hoburaudsõlg, Iirimaa, Island, Jüütimaa, Jellingi kivid, Kaspia meri, Kaubatee varjaagide juurest kreeklasteni, Keldi kunst, Keskaja kunst, Knud Suur, Kristlus, Liivakivi, Lindisfarne, Loomastiil, Merevaik, Metallidetektor, Morsk, Must meri, Newfoundland, Ojamaa, Olav Kyrre, Opplandi maakond, Osebergi laevmatus, Oslo, Ovaalsõlg, Pildikivi, Rahvasterännuaja kunst, Relikviaar, Romaani kunst, Skandinaavia, Taani, Taani rahvusmuuseum, Tätoveering, Tønsberg, Thor, Trondheim, Urnesi püstpalkkirik, Vangi vald, Väärismetallid, ..., Vestfoldi maakond, Viikingiaeg, Viikingid, Viikingilaevade muuseum, Volga, Zoomorfism, 10. sajand, 11. sajand, 12. sajand, 4. sajand, 793, 8. sajand, 834. Laienda indeks (13 rohkem) »
Ameerika
Ameerika Ameerika maailmajagu Ameerika on maailmajagu Maa läänepoolkeral.
Uus!!: Viikingite kunst ja Ameerika · Näe rohkem »
Briti saared
Briti saarte asukoht Briti saared on saarestik Atlandi ookeani põhjaosas.
Uus!!: Viikingite kunst ja Briti saared · Näe rohkem »
Christoph Kolumbus
Christoph Kolumbus Christoph Kolumbus (Genova murdes Christoffa Corombo; itaalia keeles Cristoforo Colombo, hispaania keeles Cristóbal Colón ja portugali keeles Cristóvão Colombo, ladina keeles Christophorus Columbus) (arvatavasti 1451 Genova vabariik – 20. mai 1506 Valladolid, Kastiilia kroon) oli maadeavastaja ja kaupmees, kes 1492.
Uus!!: Viikingite kunst ja Christoph Kolumbus · Näe rohkem »
Danegeld
Rootsis Upplandi maakonnas asuv Inglismaale rändamist kajastav ruunikivi U 241. Selle püstitasid viiking Ulfríkri lapselapsed ligikaudu aastal 1050 mälestamaks seda, et Ulfríkr sai kaks korda Inglismaal danegeldi Danegeld ('Taani maks', sõna-sõnalt 'taanlaste tribuut') oli maks, mida koguti viikingitest sissetungijatele tribuudi maksmiseks, et viimased maad rüüstamisest säästaksid.
Uus!!: Viikingite kunst ja Danegeld · Näe rohkem »
Dnepr
Dnepr (vene keeles Днепр, valgevene keeles Дняпро, Dniapro, ukraina keeles Дніпро) on jõgi Euroopas.
Uus!!: Viikingite kunst ja Dnepr · Näe rohkem »
Eelviikingiaeg
Eelviikingiaeg on periood Põhja-Euroopa ajaloos, mis jääb rahvasterännuaja ja viikingiaja vahele.
Uus!!: Viikingite kunst ja Eelviikingiaeg · Näe rohkem »
Gröönimaa
Satelliidifoto Gröönimaast Gröönimaa on omavalitsuslik ala Taani Kuningriigi koosseisus.
Uus!!: Viikingite kunst ja Gröönimaa · Näe rohkem »
Haakon Shetelig
Haakon Shetelig (25. juuni 1877 – 22. juuli 1955) oli norra arheoloog, kes koos oma rootsi kolleegi Gabriel Gustafsoniga kaevas välja ja konserveeris aastatel 1904–1905 Osebergi laevmatuse.
Uus!!: Viikingite kunst ja Haakon Shetelig · Näe rohkem »
Harald Sinihammas
Munk Poppo ristib Harald Sinihammast Harald Sinihammas (Taanis Harald I, taani keeles Harald Blåtand, vanapõhja keeles Haraldr blátönn; norra keeles Harald Blåtann; umbes 910 – umbes 986 Jomsborg) oli Taani kuningas alates 958 ja Norra kuningas alates 976 kuni surmani umbes 986.
Uus!!: Viikingite kunst ja Harald Sinihammas · Näe rohkem »
Hälsingland
Hälsinglandi vapp Hälsinglandi asukoht Hälsingland on Rootsi keskosas asuv ajalooline maakond (rootsi keeles landskap).
Uus!!: Viikingite kunst ja Hälsingland · Näe rohkem »
Hirv
Hirv Uppsala äärelinna pargis. Hirv (Cervus) on perekond sõralisi imetajaid, mis kuulub hirvlaste sugukonda.
Uus!!: Viikingite kunst ja Hirv · Näe rohkem »
Hoburaudsõlg
Hoburaudsõlg on katkestatud rõnga kujuline sõlg, mille nõela kand on keeratud ümber sõlekaare ning võib kaarel vabalt liikuda.
Uus!!: Viikingite kunst ja Hoburaudsõlg · Näe rohkem »
Iirimaa
Iiri viiulipala Iirimaa ehk Iiri (iiri keeles Éire, inglise keeles Ireland) on riik Lääne-Euroopas Suurbritannia saarest läänes.
Uus!!: Viikingite kunst ja Iirimaa · Näe rohkem »
Island
Islandi kaart Lääne-Islandi maastik Droonivaade kuusnurksetele basaltsammastele Stuðlagili kanjonis Islandil Sólheimajökulli liustiku sulamine Islandil. Esimene salvestus Islandi hümnist Lofsöngur, esitab Pjetur A. Jónsson (1929. aasta) Islandi Vabariik on saareriik Atlandi ookeani põhjaosas Gröönimaa, Šotimaa ja Norra vahel.
Uus!!: Viikingite kunst ja Island · Näe rohkem »
Jüütimaa
Jüütimaa Jüütimaa ehk Jüüti poolsaar (taani keeles Jylland, saksa keeles Jytland, friisi keeles Jutlân, alamsaksa keeles Jötlann) on poolsaar, mis langeb enam-vähem kokku Taani mandriosaga.
Uus!!: Viikingite kunst ja Jüütimaa · Näe rohkem »
Jellingi kivid
Jellingi kivid Jellingi kivid (taani keeles Jellingstenene) on kaks 10.
Uus!!: Viikingite kunst ja Jellingi kivid · Näe rohkem »
Kaspia meri
Kaspia mere rand Iraanis Kaspia meri (vene keeles Каспийское море, aserbaidžaani keeles Xəzər dənizi, kasahhi keeles Каспий теңізі, türkmeeni keeles Hazar deňzi, pärsia keeles درياى خزر, Daryā-e Khazar) on väljavooluta järv Euraasias, mille läbi läheb piir Euroopa ja Aasia vahel.
Uus!!: Viikingite kunst ja Kaspia meri · Näe rohkem »
Kaubatee varjaagide juurest kreeklasteni
Läänemerelt Mustale merele viinud kaubateede harud Kaubatee varjaagide juurest kreeklasteni (ka Austrvegr ehk Idatee) oli keskaegne (8.–11. sajandi) kaubatee Põhja-Euroopa ja Aasia vahel.
Uus!!: Viikingite kunst ja Kaubatee varjaagide juurest kreeklasteni · Näe rohkem »
Keldi kunst
Keldi kunst on keldi hõimude loodud kunst Kesk- ja Lääne-Euroopas ajavahemikus 5. sajandist eKr kuni selle hääbumiseni Euroopa mandriosas gallo-rooma kultuuri mõjul meie ajaarvamise esimestel sajanditel.
Uus!!: Viikingite kunst ja Keldi kunst · Näe rohkem »
Keskaja kunst
Keskaja kunst hõlmab kunsti, mis loodi Lääne-Euroopas, osati ka Lähis-Idas ja Põhja-Aafrikas keskaja jooksul, täpsemalt Rooma keisririigi lagunemisest Ida- ja Lääne-Rooma riigiks 4. sajandil kuni renessansi alguseni Itaalias 14. sajandil.
Uus!!: Viikingite kunst ja Keskaja kunst · Näe rohkem »
Knud Suur
Knut Suur ehk Knud II, ka Knud Suur (taani keeles Knud den Store, inglise Canute the Great, eesti keeles mõnikord ka Kanut; umbes 995 – 12. november 1035) oli Inglise kuningas alates 1016, Taani kuningas alates 1018 ja Norra kuningas alates 1028 kuni surmani.
Uus!!: Viikingite kunst ja Knud Suur · Näe rohkem »
Kristlus
Kristlus ehk ristiusk on monoteistlik usund, mille keskmeks on Jeesus Kristuse elu ja õpetused.
Uus!!: Viikingite kunst ja Kristlus · Näe rohkem »
Liivakivi
Suur Taevaskoda koosneb devoni ajastul settinud liivast moodustunud liivakivist Peeneteraline Gauja lademe liivakivi koosneb kõige suurema kvartsisisaldusega liivast Eestis Ninamaa panga liivakivi Liivakivi on tsementeerunud liivast koosnev settekivim.
Uus!!: Viikingite kunst ja Liivakivi · Näe rohkem »
Lindisfarne
Lindisfarne'i linnus Lindisfarne ehk Holy Island ('püha saar') on tõusu ajal saar Inglismaa kirderannikul Põhjameres.
Uus!!: Viikingite kunst ja Lindisfarne · Näe rohkem »
Loomastiil
sküüdi kuldnaast aastaist 400–500 eKr Pronksripats u 1000 aastast. Taani Loomastiil, ka zoomorfne stiil (kreeka keelest ζῷον zôon 'loom' ja μορφή morphḗ 'kuju') on enamasti loomamotiividest kujundatud ornament, vahel on seal ka stiliseeritud inimfiguure.
Uus!!: Viikingite kunst ja Loomastiil · Näe rohkem »
Merevaik
naksurlaste sugukonnast Sipelgas merevaigus Merevaik on taimse päritolu ja polümeerse ehitusega amorfne mineraloid.
Uus!!: Viikingite kunst ja Merevaik · Näe rohkem »
Metallidetektor
Metallidetektor ehk metalliotsija on metallesemete otsimise seade.
Uus!!: Viikingite kunst ja Metallidetektor · Näe rohkem »
Morsk
Morsk (Odobenus rosmarus) on ainuke morsklaste sugukonda kuuluv liik ja Arktika suurim loivaline.
Uus!!: Viikingite kunst ja Morsk · Näe rohkem »
Must meri
Musta mere sügavuskaart NASA foto Mustast merest Kuldsetelt Liivadelt Must meri (vene keeles Черное море, ukraina keeles Чорне море, bulgaaria keeles Черно море, rumeenia keeles Marea Neagră, türgi keeles Karadeniz, gruusia keeles შავი ზღვა, krimmitatari keeles Qara deñiz) on Atlandi ookeani ja Vahemere basseini kuuluv Kagu-Euroopa ja Väike-Aasia vahele jääv sisemeri.
Uus!!: Viikingite kunst ja Must meri · Näe rohkem »
Newfoundland
thumb Newfoundland on saar Põhja-Ameerika ranniku lähedal Atlandi ookeanis.
Uus!!: Viikingite kunst ja Newfoundland · Näe rohkem »
Ojamaa
Landsati satelliidifoto Ojamaa (rootsi Gotland) on Läänemere suurim saar, kui mitte arvestada osaliselt Läänemere piirile jäävat Sjællandit.
Uus!!: Viikingite kunst ja Ojamaa · Näe rohkem »
Olav Kyrre
Olav Haraldsson (Olav Kyrre (norra keeles 'rahumeelne') või Olav III; umbes 1050 – 1093 Haukbø Ranrikes (praegune Håkeby Rootsis Tanumi vallas) oli Norra kuningas aastail 1067–1093. Tema valitsusajal oli Norras pikk rahuperiood. Olavi vanemad olid Norra kuningas Harald Hardråde ja Tora Torbergsdatter Giskest. Ta oli Erling Skjalgssoni tütretütre poeg, kuningas Olav II Haraldsson Püha poolvenna poeg ja kuningas Magnus II Haraldssoni vend. Saagad ütlevad, et Olav oli koos oma vanema venna Magnus Haraldssoniga kaasas, kui nende isa kuningas Harald Hardråde pidas 1062 Hallandis Niså lahingu. Ükski skaldilauludest seda ei kinnita. Olav võttis osa viikingite vallutusretkest Inglismaale 1066. aastal. 25. septembril toimunud Stamford Bridge'i lahingust ta osa ei võtnud, vaid oli sel ajal laevade juures. Selles lahingus langes Olavi isa Harald; seda sündmust peetakse viikingiajastu lõpuks. Pärast kaotust sõitis Olav koos Norra vägede jäänustega Orkney saartele, kus talvituti. Tagasi Norrasse jõuti 1067. Isa surma järel jagas Olav Norra trooni oma vanema venna Magnus Haraldssoniga, kes oli kuningaks saanud 1065. Olav valitses Vikenit (Kagu-Norra), Magnus Norra põhja- ja läänepiirkondi. Pärast Magnuse surma haigusesse 1069. aastal sai Olavist Norra ainuvalitseja. Olav sõlmis rahu Inglismaa kuninga William Vallutajaga. Samuti sõlmis ta rahu Taani kuninga Svend Estridseniga, ilma et sõda oleks alustatud, ning abiellus tema tütre Ingerid Svendsdatteriga. Pärast seda ta enam ühtki sõda ei pidanud, mille tõttu ta oma lisanime (vanapõhja kyrri ('rahumeelne')) saigi. Ta loobus oma eelkäijate püüdest kuningriiki Taani või Inglismaa arvel laiendada. Pärimuse kohaselt asutas Olav 1070. aastal Bergeni linna. Tema teine lisanimi oli bóndi ('talupoeg'). Ühe inglise allika järgi õppis Olav lugema ning kirjutama; ilmselt oli ta esimene Norra kuningas, kes seda tegi. Tema valitsusajal tugevnes Norras kuningavõim ning käsitööliste ja kaupmeeste hulgas seati sisse gildisüsteem. Tema valitsusajal pandi ilmselt esmakordselt kirja ka Norra seadused (Gulatingsloven). Olav seadis sisse head suhted paavstiga ning Põhjamaade kirikujuhtkonnaga Bremenis, asutas nähtavasti Bergeni ja Nidarosi piiskopkonna ning laskis rajada Bergeni Kristuse kiriku ja Nidarosi vana toomkiriku (Kristuse kiriku). Pärimuse järgi kahekordistas ta vahtkonna kuningatalus. Kuninganna Ingerid Svendssatteriga Olavil lapsi ei olnud, kuid hilisem kuningas Magnus Paljasjalg oli tema vallaspoeg, kelle ema oli Tora Arnesdatter. Olav oli kuningas Håkon Magnusson Toresfostre onu. Olav Kyrre on maetud Bergeni vanasse toomkirikusse (Kristuse kirikusse). Umbes 1225. aastal kirjutas Snorri Sturluson saaga Olavist oma "Heimskringlas". Et Olav sõdu ei pidanud, polnud Snorril tema 26 aastat kestnud valitsemisaja kohta kuigi palju öelda. 1998. aastal püstitati Bergenisse Olavi abstraktne ratsamonument.
Uus!!: Viikingite kunst ja Olav Kyrre · Näe rohkem »
Opplandi maakond
Opplandi maakond oli 1.
Uus!!: Viikingite kunst ja Opplandi maakond · Näe rohkem »
Osebergi laevmatus
Osebergi laev Oslo viikingilaevade muuseumis Osebergi laevmatus oli 9. sajandi esimese poole laevmatus Norras Vestfoldis Tønsbergi linna lähistel Osebergi talu maadel.
Uus!!: Viikingite kunst ja Osebergi laevmatus · Näe rohkem »
Oslo
Oslo on Norra suurim linn ja aastast 1814 pealinn.
Uus!!: Viikingite kunst ja Oslo · Näe rohkem »
Ovaalsõlg
Ovaalsõlg ehk kilpkonnsõlg, ka kupalsõlg, on laias plaanis ketassõlega sarnanev sõlg, millel on ovaalne väga kumer sõlekeha ja mis kinnitub haaknõela põhimõttel.
Uus!!: Viikingite kunst ja Ovaalsõlg · Näe rohkem »
Pildikivi
Stora Hammarsi I kivi Pildikivi on germaani rauaajal (400–800 pKr) või viikingiajal (8. sajandi lõpust 11. sajandi keskpaigani) Skandinaavias ja eriti Gotlandi saarel püstitatud kaunistatud kiviplaat (tavaliselt lubjakivist).
Uus!!: Viikingite kunst ja Pildikivi · Näe rohkem »
Rahvasterännuaja kunst
Paar germaani kaarsõlgi 5. sajandist Rahvasterännuaja kunst on umbes aastail 300–900 Suure rahvasterände perioodil Euroopas loodud kunst.
Uus!!: Viikingite kunst ja Rahvasterännuaja kunst · Näe rohkem »
Relikviaar
Relikviaar on mahuti (laegas, karp või kapsel), milles säilitatakse reliikviat või reliikviaid.
Uus!!: Viikingite kunst ja Relikviaar · Näe rohkem »
Romaani kunst
Cluny kloostrikirik Romaani kiriku raidportaal. Pons, Charente-Maritime valgmiku aknad Romaani ristvõlv (servjoonvõlv) Romaani kunst, ka romaanika või romaani stiil on kunstistiil, mis oli keskajal levinud üle kogu Lääne-Euroopa ja seega esimene suuremat piirkonda hõlmav kunstistiil pärast Vana-Rooma kunsti.
Uus!!: Viikingite kunst ja Romaani kunst · Näe rohkem »
Skandinaavia
Skandinaavia kitsam mõiste punasesSkandinaavia laiem mõiste oranžis Skandinaaviaks ehk Skandinaavia maadeks (varasem nimekuju Skandinaaviamaad) nimetatakse kitsamas, geograafilises tähenduses Rootsit ja Norrat (riike, mille territooriumi põhiosa asub Skandinaavia poolsaarel).
Uus!!: Viikingite kunst ja Skandinaavia · Näe rohkem »
Taani
Taani (taani keeles Danmark) on maa Euroopas Skandinaavia poolsaare ja Saksamaa vahel.
Uus!!: Viikingite kunst ja Taani · Näe rohkem »
Taani rahvusmuuseum
Taani rahvusmuuseum (taani keeles Nationalmuseet) on rahvusmuuseum Taanis Kopenhaagenis.
Uus!!: Viikingite kunst ja Taani rahvusmuuseum · Näe rohkem »
Tätoveering
Kuud ja loorkakku kujutav tätoveering vasakul säärel Tätoveering on inimese või looma nahapinna alla kantud tint, mis muudab naha pigmenti.
Uus!!: Viikingite kunst ja Tätoveering · Näe rohkem »
Tønsberg
Tønsberg on linn Norras Vestfold og Telemargi maakonnas, Tønsbergi valla ja endise Vestfoldi maakonna keskus, mis asub Oslo fjordi ääres Oslost 73 km edelas.
Uus!!: Viikingite kunst ja Tønsberg · Näe rohkem »
Thor
archiv-bot.
Uus!!: Viikingite kunst ja Thor · Näe rohkem »
Trondheim
Trondheim (ka Trondhjem, keskajal Nidaros) on linn Norras Trøndelagi maakonnas, endise Sør-Trøndelagi maakonna keskus.
Uus!!: Viikingite kunst ja Trondheim · Näe rohkem »
Urnesi püstpalkkirik
Urnesi püstpalkkirik on kirik Ornesi talu maadel Lusteri vallas Vestlandi maakonnas Norras.
Uus!!: Viikingite kunst ja Urnesi püstpalkkirik · Näe rohkem »
Vangi vald
Vangi vald on omavalitsusüksus Norras Innlandeti maakonna lääneosas.
Uus!!: Viikingite kunst ja Vangi vald · Näe rohkem »
Väärismetallid
Väärismetallid on haruldased metallid, millel on majanduslikult kõrge ja suhteliselt stabiilne väärtus.
Uus!!: Viikingite kunst ja Väärismetallid · Näe rohkem »
Vestfoldi maakond
Vestfoldi maakond oli Norra maakond, mille keskus oli Tønsbergis ning mis asus Oslo fjordi lääne- ja Skagerraki põhja-looderannikul.
Uus!!: Viikingite kunst ja Vestfoldi maakond · Näe rohkem »
Viikingiaeg
Viikingiaja linnad Skandinaavias Viikingiaeg on Euroopa ajaloo periood 8.–11. sajandini (Eesti ajaloos umbkaudu aastatel 800–1050Marek Strandberg Sirp, 14.03.2013 (intervjuu arheoloog Andres Tvauriga; vaadatud 15. märtsil 2013)).
Uus!!: Viikingite kunst ja Viikingiaeg · Näe rohkem »
Viikingid
Carl Schmidti värviline trükk lõuendil aastast 1887) Viikingite tegevusala ja asundused Viikingid olid muinasskandinaavia päritolu meresõitjad, kelle iseloomuliku kultuuri õitseaeg oli umbes 8.–11. sajandil (nn viikingiaeg).
Uus!!: Viikingite kunst ja Viikingid · Näe rohkem »
Viikingilaevade muuseum
Vikingskipshuset, Bygdøy, Oslo Viikingilaevade muuseum (norra Vikingskipshuset 'Viikingilaevamaja') asub Bygdøy poolsaarel Oslos, Norras.
Uus!!: Viikingite kunst ja Viikingilaevade muuseum · Näe rohkem »
Volga
Volga jõe vesikond Volga on Euroopa pikim ja suurima vesikonnaga jõgi.
Uus!!: Viikingite kunst ja Volga · Näe rohkem »
Zoomorfism
Zoomorfism on üleloomulike olendite kujutlemine väliselt või olemuslikult loomataolistena.
Uus!!: Viikingite kunst ja Zoomorfism · Näe rohkem »
10. sajand
10.
Uus!!: Viikingite kunst ja 10. sajand · Näe rohkem »
11. sajand
11.
Uus!!: Viikingite kunst ja 11. sajand · Näe rohkem »
12. sajand
12.
Uus!!: Viikingite kunst ja 12. sajand · Näe rohkem »
4. sajand
4.
Uus!!: Viikingite kunst ja 4. sajand · Näe rohkem »
793
793.
Uus!!: Viikingite kunst ja 793 · Näe rohkem »
8. sajand
8.
Uus!!: Viikingite kunst ja 8. sajand · Näe rohkem »
834
834.
Uus!!: Viikingite kunst ja 834 · Näe rohkem »
Ümbersuunamised siin:
Vanapõhja kunst, Viikingiaja kunst.
