Kiiremini kui brauser!
101 suhted: Aerjalgsed, Ainuõõssed, Atlandi heeringas, Balti lehtsarv, Bioluminestsents, Delfiinlased, Ellujäämus, Evolutsioon, Fennekrebane, Geen, Gradient, Hailaadsed, Harilik sarvikrästik, Hüüp, Herbivoor, Hoiatusvärvus, Hormoonid, Hulkharjasussid, Illusioon, Kaelkirjak, Kalad, Kalmaarilised, Kammloomad, Kase-kedrikvaksik, Käitumine, Kõrb, Kisklus, Kollageen, Kontuur, Lainepikkus, Läbipaistvus, Lõivsuhe, Lõvi, Lehtpuud, Leopard, Lihas, Liiv, Linnud, Looduslik valik, Loomad, Maastik, Mantelloomad, Materjal, Mürk, Meduus, Melanism, Mereloomastik, Merevesi, Meri, Meririst, ..., Mets, Metskurvits, Mimees (bioloogia), Mimikri, Mudel, Muna, Murdumisnäitaja, Objekt, Organism, Part, Põõsas, Peajalgsed, Peegel, Puu, Puukoor, Rakk, Rannik, Röövloom, Rohukonn, Saakloom, Saasteaine, Sarvkest, Savann, Sõjaline maskeering, Silm, Silmalääts, Sini-paelöölane, Soomused, Soorüdi, Substraat (ökoloogia), Täiskasvanu, Tööstus, Teod, Tiib, Tikutaja, Tirtsulised, Toitumine, Tursk, Valgud, Valgus, Vari, Vasikas, Vastne, Vähilaadsed, Värv, Värvitoon, Võrkkest, Vesi, Viirpapagoi, Zooloogia, Zooplankton. Laienda indeks (51 rohkem) »
Aerjalgsed
Video lõpushännalisest (kalatäi) Aerjalgsed (Maxillopoda ehk Copepodoides) on vähkide alamhõimkonda (või klassi) kuuluv klass (või alamklass) väikeseid vähilisi.
Uus!!: Varjevärvus ja Aerjalgsed · Näe rohkem »
Ainuõõssed
Meriroosiliste ja nahkkorallide hulka kuuluv õisloom Ainuõõssed ehk kõrveraksed (Cnidaria) on algeliste hulkraksete loomade hõimkond pärishulkraksete alamriigist.
Uus!!: Varjevärvus ja Ainuõõssed · Näe rohkem »
Atlandi heeringas
Atlandi heeringas on parvekala Atlandi heeringas Atlandi heeringas ehk harilik heeringas (Clupea harengus) on heeringlaste sugukonda heeringa perekonda kuuluv kalaliik.
Uus!!: Varjevärvus ja Atlandi heeringas · Näe rohkem »
Balti lehtsarv
Balti lehtsarv (Idotea balthica) on kakandiliste seltsi kuuluv vähilaadne.
Uus!!: Varjevärvus ja Balti lehtsarv · Näe rohkem »
Bioluminestsents
jaanimardikatel esineb bioluminestsents Bioluminestsents on elus organismide võime iseseisvalt helendada, ehk kiirata valgust.
Uus!!: Varjevärvus ja Bioluminestsents · Näe rohkem »
Delfiinlased
Delfiinlased (Delphinidae) on mereimetajate sugukond vaalaliste seltsist hammasvaalaliste alamseltsist.
Uus!!: Varjevärvus ja Delfiinlased · Näe rohkem »
Ellujäämus
Ellujäämus ehk elumus on populatsioonidünaamikas mingi ajaperioodi jooksul või välise mõju tagajärjel ellu jäänud (taksoni) isendite suhteline hulk.
Uus!!: Varjevärvus ja Ellujäämus · Näe rohkem »
Evolutsioon
Evolutsioon ehk bioloogiline evolutsioon ehk bioevolutsioon on päritavate tunnuste pöördumatu muutumine põlvkonnast põlvkonda organismide populatsioonides.
Uus!!: Varjevärvus ja Evolutsioon · Näe rohkem »
Fennekrebane
Fennekrebane ehk fennek ehk kõrberebane (Vulpes zerda) on koerlaste sugukonda rebase perekonda kuuluv kiskjaline.
Uus!!: Varjevärvus ja Fennekrebane · Näe rohkem »
Geen
aluspaarist (punased põikipulgad). Tegelikult on geenid sadu kuni tuhandeid kordi pikemad. Geen (kreeka keeles genos tekkimine, sünd, saamine) on DNA või RNA nukleotiidjärjestus, mille põhjal sünteesitakse kindlat RNA-d. Geeni molekulaarne järjestus on bioloogiline informatsioon, mis osaleb nii ainu- kui ka hulkraksete organismide ja viiruste ülesehitamisel ning säilitamisel.
Uus!!: Varjevärvus ja Geen · Näe rohkem »
Gradient
Neil kahel joonisel on skalaarväli hall ning gradient on tähistatud siniste nooltega. Tumedad alad on seotud suuremate ja valged alad väiksemate välja väärtustega Gradient (ladina sõnast gradiens 'sammuv') on ruumilise muutumise kiirus, s.t see väljendab suuruse muutust pikkusühiku kohta.
Uus!!: Varjevärvus ja Gradient · Näe rohkem »
Hailaadsed
Hailaadsed ehk haid (Selachomorpha) on kõhrkalade klassi varilõpuseste alamklassi kuuluv ülemselts.
Uus!!: Varjevärvus ja Hailaadsed · Näe rohkem »
Harilik sarvikrästik
Harilik sarvikrästik (Cerastes cerastes) on pärisrästiklaste alamsugukonda kuuluv, valdavalt öise eluviisiga mürkmadu, kes elutseb Põhja-Aafrikas ja osas Lähis-Idas.
Uus!!: Varjevärvus ja Harilik sarvikrästik · Näe rohkem »
Hüüp
Hüüp (Botaurus stellaris) on haigurlaste sugukonda kuuluv lind.
Uus!!: Varjevärvus ja Hüüp · Näe rohkem »
Herbivoor
Rohusööja ehk herbivoor on loom, kes on anatoomiliselt ja psühholoogiliselt kohandunud toituma taimsest materjalist, näiteks lehtedest või rohust.
Uus!!: Varjevärvus ja Herbivoor · Näe rohkem »
Hoiatusvärvus
Hoiatusvärvus ehk aposemaatiline värvus on loomade kehakatte ere muster, mis teeb mittesöödava looma (nt lepatriinu) või hästi kaitstud looma (nt okassea) eriti silmapaistvaks, vältimaks kiskjate juhuslikke kallaletunge; loomade kaitsekohastumusi.
Uus!!: Varjevärvus ja Hoiatusvärvus · Näe rohkem »
Hormoonid
Hormoonid (vanakreeka keeles ὁρμᾶν (hormān) 'virgutama' 'ärritama') on väga erineva struktuuriga orgaaniliste ja bioaktiivse toimega essentsiaalsete, valdavalt endogeensete biokeemiliste signaalmolekulide rühmad, ka bioregulaatorid, mille struktuur ja funktsioonid mõjutavad mikrokogustes iga päev hulkraksete organismide peaaegu kõikide füsioloogiliste protsesside normaalset toimimist.
Uus!!: Varjevärvus ja Hormoonid · Näe rohkem »
Hulkharjasussid
Hulkharjasussid ehk polüheedid (Polychaeta) on klass rõngusside hõimkonnast.
Uus!!: Varjevärvus ja Hulkharjasussid · Näe rohkem »
Illusioon
Optilise illusiooni ketas, mis keerutamisel jätab mulje, et pall kukub mehe käest konna suhu. Osa 1830. aastal välja antud 12-kettalisest komplektist "''McLean’s Optical Illusions or Magic Panorama''" Illusioon ehk eksitaju ehk meelepete on tegeliku objekti moonutatud taju.
Uus!!: Varjevärvus ja Illusioon · Näe rohkem »
Kaelkirjak
Kolm kaelkirjakut Masai Mara rahvuspargis Kaelkirjak (Giraffa camelopardalis) on kaelkirjaklaste sugukonda kuuluv sõraline.
Uus!!: Varjevärvus ja Kaelkirjak · Näe rohkem »
Kalad
Ameerika Ühendriikides Videos on näha kala embrüo ja selle südame tegevust Indoneesias Kalad on vees elavate kõigusoojaste keelikloomade üldnimetus.
Uus!!: Varjevärvus ja Kalad · Näe rohkem »
Kalmaarilised
Kalmaarilised (Oegopsida; varem kasutusel ka Teuthida) on peajalgsete klassi kuuluv merelise eluviisiga kõrgelt arenenud selgrootute selts.
Uus!!: Varjevärvus ja Kalmaarilised · Näe rohkem »
Kammloomad
Kammloomad (Ctenophora) on loomade hõimkond, mida klassikaliselt on käsitletud koos ainuõõssetega Coelenterata (obsoleetne takson) hõimkonnas.
Uus!!: Varjevärvus ja Kammloomad · Näe rohkem »
Kase-kedrikvaksik
Kase-kedrikvaksik. Tumedatiivaline kase-kedrikvaksiku vorm. Kase-kedrikvaksik (Biston betularia või Biston betularius) on vaksiklaste sugukonda kedrikvaksiku perekonda kuuluv liblikaliik.
Uus!!: Varjevärvus ja Kase-kedrikvaksik · Näe rohkem »
Käitumine
Käitumismustrite mitmekesisus loomariigis Käitumise all mõistetakse bioloogias indiviidi nähtavaid toiminguid.
Uus!!: Varjevärvus ja Käitumine · Näe rohkem »
Kõrb
Gobi kõrb Atacama kõrb Kõrb on ala, kus aastane sademete hulk jääb alla 200 mm.
Uus!!: Varjevärvus ja Kõrb · Näe rohkem »
Kisklus
Kisklus ehk röövlus ehk episitism ehk predatsioon on röövlooma ja saaklooma vaheline toitumissuhe.
Uus!!: Varjevärvus ja Kisklus · Näe rohkem »
Kollageen
Lamba sääreluust saadud kollageen Kollageen on naha, rasvkoe või muu sidekoe liimjas põhiaine, vees lahustumatu valk.
Uus!!: Varjevärvus ja Kollageen · Näe rohkem »
Kontuur
Kontuur (prantsuse keeles contour) on üldmõistena piirjoon.
Uus!!: Varjevärvus ja Kontuur · Näe rohkem »
Lainepikkus
Siinusvõnkumise lainepikkus \scriptstyle \lambda Lainepikkuseks nimetatakse füüsikas kaugust kahe teineteisele lähima samas faasis võnkuva punkti vahel.
Uus!!: Varjevärvus ja Lainepikkus · Näe rohkem »
Läbipaistvus
Varbussid on läbipaistavad organismid. See lihtsustab nende uurimist ja on muutnud nad üheks bioloogias oluliseks mudelorganismiks Läbipaistvus on keha füüsikaline omadus, mille korral aine hajutab, neelab ja muundab teatud sagedusega elektromagnetilisi laineid (valgust) väga vähe või ei tee seda üldse.
Uus!!: Varjevärvus ja Läbipaistvus · Näe rohkem »
Lõivsuhe
Lõivsuhe on mingi ressursi (nt energia) piiratuse tingimustes kujunev suhe, kus mingi ühe tegevuse vähendamisel saadakse võit mingi teise tegevuse jaoks.
Uus!!: Varjevärvus ja Lõivsuhe · Näe rohkem »
Lõvi
Lõvi (Panthera leo) on Aafrika savannides ja poolkõrbetes ning India lääneosas elutsev suur kaslane pantri perekonnast.
Uus!!: Varjevärvus ja Lõvi · Näe rohkem »
Lehtpuud
Arukask (''Betula pendula'') Lehtpuud on heitlehised või igihaljad puittaimed katteseemnetaimede hõimkonnast.
Uus!!: Varjevärvus ja Lehtpuud · Näe rohkem »
Leopard
Leopard (Panthera pardus) on kaslaste sugukonda pantri perekonda kuuluv imetaja.
Uus!!: Varjevärvus ja Leopard · Näe rohkem »
Lihas
Lihas (argikeeles muskel) on enamiku loomade kokkutõmbumisvõimeliste lihaskiudude kogum (elund), mis koordineeritult talitledes võimaldab loomorganismil sooritada liigutusi.
Uus!!: Varjevärvus ja Lihas · Näe rohkem »
Liiv
basaldis leidub rohkelt) 5. Biogeenne liiv Molokailt (Hawaii), mis koosneb peamiselt korallide tükkidest ja foraminifeeride kodadest. 6. Peene hematiidipigmendiga kaetud kvartsiterad Utah' osariigist (USA). 7. Vulkaaniline klaas (obsidiaan) Californiast (Kaskaadise vulkaaniline ahelik) 8. Granaatliiv Idaho'st (Emerald Creek) 9. Oliviinliiv Papakolea rannast, Hawaii Liiv on purdsete, mille terasuurus on 0,0625...2 mm (Wentworthi lõimiseskaala).
Uus!!: Varjevärvus ja Liiv · Näe rohkem »
Linnud
Linnud (Aves) on keelikloomade klass selgroogsete alamhõimkonnast, kellele on iseloomulik võime aktiivselt lennata, nende keha on kaetud sulgedega ja esijäsemed on moondunud tiibadeks.
Uus!!: Varjevärvus ja Linnud · Näe rohkem »
Looduslik valik
Looduslik valik (vahel tõlgitud ka: loomulik valik) on bioloogilise evolutsiooni tegur, mida kirjeldas põhilisena Charles Darwin, eristades seda kunstlikust valikust ja sugulisest valikust, ning mida neodarvinistlikus bioloogias peetakse ka liigitekke teguriks.
Uus!!: Varjevärvus ja Looduslik valik · Näe rohkem »
Loomad
Loomad (Animalia, Metazoa) on riik organismide taksonoomilises klassifikatsioonis.
Uus!!: Varjevärvus ja Loomad · Näe rohkem »
Maastik
Maastik Maastik on inimese poolt tunnetatav, looduslike ja/või inimtekkeliste tegurite toimel ning vastasmõjul kujunenud iseloomulik ala.
Uus!!: Varjevärvus ja Maastik · Näe rohkem »
Mantelloomad
Meritupp ''Ciona intestinalis''. Mantelloomad (Tunicata, varem ka Urochordata) on alamhõimkond keelikloomade hõimkonnas.
Uus!!: Varjevärvus ja Mantelloomad · Näe rohkem »
Materjal
Materjal on aine, millest midagi valmistatakse.
Uus!!: Varjevärvus ja Materjal · Näe rohkem »
Mürk
Paljud loomad kasutavad enesekaitseks või saagi püüdmiseks mürki. Vapsiku nõel mürgiga Mürk (ka mürkaine) on aine, mis võib ainevahetuse kaudu põhjustada organismi tervisehäire või surma.
Uus!!: Varjevärvus ja Mürk · Näe rohkem »
Meduus
Meduusid Meduus ehk millimallikas on teatud ainuõõssete suguline arengujärk ehk põlvkond.
Uus!!: Varjevärvus ja Meduus · Näe rohkem »
Melanism
Melanism (ladina melanismus) on paljudel organismidel melaniini toime tulemusel tekkiv naha, limaskestade või ka elundite ning isegi karvkatte tumedus.
Uus!!: Varjevärvus ja Melanism · Näe rohkem »
Mereloomastik
Merefauna ehk mereloomastik on mereelustikku kuuluv maailmamere loomastik, kes asustab merepõhja ja veemassiivi.
Uus!!: Varjevärvus ja Mereloomastik · Näe rohkem »
Merevesi
Maailmamere soolsus promillides, andmed 2001. aasta atlasest "World Ocean Atlas" Soolade sisaldus merevees (paremal) ja meresoolade koostis (vasakul) Merevesi on merede ja ookeanide vesi, mille keskmine soolsus on ~3,5% ehk 35 promilli.
Uus!!: Varjevärvus ja Merevesi · Näe rohkem »
Meri
Meri on maailmamere osa, mida ookeanidest või teistest meredest suuremal või vähemal määral eraldavad mandrid, saared või põhjakõrgendikud ning mille hüdroloogiline režiim erineb ookeani omast.
Uus!!: Varjevärvus ja Meri · Näe rohkem »
Meririst
Meriristi joonis Meririst ehk millimallikas (Aurelia aurita) on karikloomade klassi kuuluv väike mere-eluline ainuõõsne.
Uus!!: Varjevärvus ja Meririst · Näe rohkem »
Mets
Pillapalu kuusemets Sierra Nevada mäestikus Mets on ökosüsteem, mis koosneb kasvavate puudega maast ja selle elustikust (taimestikust, loomastikust, seenestikust).
Uus!!: Varjevärvus ja Mets · Näe rohkem »
Metskurvits
---- Metskurvits (Scolopax rusticola) on linnuliik kurvitslaste sugukonnast.
Uus!!: Varjevärvus ja Metskurvits · Näe rohkem »
Mimees (bioloogia)
Mimees ehk mimetism on loomade kaitsekohastumuse tüüp, mis väljendub nende käitumise ja välimuse sarnanemisega mingi elutu (näiteks kiviga) või elus objektiga (teise loomaga).
Uus!!: Varjevärvus ja Mimees (bioloogia) · Näe rohkem »
Mimikri
Mimikri näiteks võib olla nii taustaga ühte sulav liblikas kui ka erksavärviline liblikas, mis sarnaneb mõne mürgise ja söödamatu liblikaliigiga Mimikri on kohastumuse tüüp, mis väljendub organismi (looma, taime) tunnuste sarnanemises teise liigi tunnustega, keskkonnaelemendiga või kummagi üldistusega.
Uus!!: Varjevärvus ja Mimikri · Näe rohkem »
Mudel
Mudel on objekti struktuurselt sarnane esitus, analoog, mis asendab tunnetusprotsessis tavaliselt keerukamat objekti.
Uus!!: Varjevärvus ja Mudel · Näe rohkem »
Muna
Muna ehitus kanamuna näitel:1. koorkest ehk munakoor2. nahkkest3. sisemembraan 4. rebuväät 5. väline munavalge 6. seesmine munavalge 7. rebukest 8. rebu 9. looteketas ehk blastodisk 10. kollane rebu 11. valge rebu 12. seesmine munavalge 13. rebuväät 14. õhuruum 15. kutiikula Muna (ladina keeles ovum) on üldjuhul viljastatud munarakk (sügoot), mis on kaetud koorega (enamikul lindudel, roomajatel ja ürgsetel imetajatel) või kestaga lülijalgsetel (putukad, vähilaadsed, ämblikulaadsed).
Uus!!: Varjevärvus ja Muna · Näe rohkem »
Murdumisnäitaja
Optilise keskkonna murdumisnäitajaks ehk refraktsiooniindeksiks nimetatakse dimensioonitut suurust, mis näitab, mitu korda erineb valguse või suvalise teise kiirguse faasikiirus selles keskkonnas valguse kiirusest vaakumis.
Uus!!: Varjevärvus ja Murdumisnäitaja · Näe rohkem »
Objekt
Objektiks nimetatakse üldkeeles eset, isikut või nähtust, kellele või millele on tegevus suunatud.
Uus!!: Varjevärvus ja Objekt · Näe rohkem »
Organism
Organism (pärineb kr. k. ὀργανισμός – organismos, mis tuleneb sõnast ὄργανον – organon, "tööriist") ehk elusolend ehk elusorganism on elav terviklik rakuline süsteem.
Uus!!: Varjevärvus ja Organism · Näe rohkem »
Part
Parti võib näha ka puu otsas. Tartu, 2015. aasta aprill. Part (Anas) on haneliste seltsi kuuluv perekond veelinde.
Uus!!: Varjevärvus ja Part · Näe rohkem »
Põõsas
Tüüpilise põõsa välisilme (''Cytisus scoparius'') Põõsas on puittaim, mille tüvi haruneb maapinna lähedalt ja moodustab mitu ühetugevust tüvikut ehk tüvekestEndel Laas.
Uus!!: Varjevärvus ja Põõsas · Näe rohkem »
Peajalgsed
Peajalgsed (Cephalopoda) on limuste hõimkonda kuuluv loomade klass.
Uus!!: Varjevärvus ja Peajalgsed · Näe rohkem »
Peegel
Peegel Kõverpeegel suunab valguskiired ühte punkti Pildi moodustumine Auto külgmine tahavaatepeegel Louise Catherine Breslau. Tualett. 1898 Peegel on sileda ja tugevasti valgust peegeldava pinnaga keha, mis tekitab esemetest, sealhulgas valgusallikatest optilisi kujutisi.
Uus!!: Varjevärvus ja Peegel · Näe rohkem »
Puu
Leinaremmelgas (''Salix ×sepulcralis'') Rannikusekvoia (''Sequoia sempervirens'') Puu on hästi välja kujunenud varrega (tüvega) puittaim, mis võib saavutada suured mõõtmedEndel Laas.
Uus!!: Varjevärvus ja Puu · Näe rohkem »
Puukoor
Kiirja männi koor Puukoor (ka koor) on puittaime pindmine kiht, mis kaitseb taime sisemisi kudesid.
Uus!!: Varjevärvus ja Puukoor · Näe rohkem »
Rakk
Tuum 3. Ribosoom 4. Vesiikul 5. Karedapinnaline tsütoplasmavõrgustik 6. Golgi kompleks 7. Tsütoskelett 8. Siledapinnaline tsütoplasmavõrgustik 9. Mitokonder 10. Vakuool 11. Tsütoplasma 12. Lüsosoom 13. Tsentrosoom Rakuks (ladina cellula, ingl. keel. cell) nimetatakse kõikide elusorganismide väikseimat ehituslikku ja talitluslikku osa, mis on võimeline ümbritseva elukeskkonnaga suheldes ka iseseisvalt eluks vajalikku energiat komplekteerima, kasvama, end taastootma (raku taastootmise faaside kaudu) ja vajadusel ka programmeeritud surma esile kutsuma.
Uus!!: Varjevärvus ja Rakk · Näe rohkem »
Rannik
Kuhjelise rannavööndi elemendid Kaarel Orviku järgi Rannik on randlat ja sellega piirnevat mere või suurjärve põhja ja maismaad hõlmav vöönd.
Uus!!: Varjevärvus ja Rannik · Näe rohkem »
Röövloom
Kiskja ehk röövloom ehk predaator on kiskeluviisiga loom, kes peab jahti saakloomadele.
Uus!!: Varjevärvus ja Röövloom · Näe rohkem »
Rohukonn
Rohukonn Prandi külas Rohukonna kuduklomp ja kärnkonna kudunöör 2021. aasta kevadel Kõrvemaal Rohukonn (Rana temporaria) on konlaste sugukonda konna perekonda kuuluv kahepaikne.
Uus!!: Varjevärvus ja Rohukonn · Näe rohkem »
Saakloom
Saakloom on loom, kellele röövloom (teise liiki kuuluv) jahti peab ja kelle saagiks ta langeb.
Uus!!: Varjevärvus ja Saakloom · Näe rohkem »
Saasteaine
Saasteaine (ka reoaine, pollutant) on inimtegevuse tagajärjel keskkonda (õhku, vette, mulda) sattunud aine, mis enamasti mõjub negatiivselt inimesele ja teistele organismidele.
Uus!!: Varjevärvus ja Saasteaine · Näe rohkem »
Sarvkest
Sarvkest (ladina keeles cornea) on inimestel ja paljudel maismaa- ja veeloomadel silmamuna fibrooskesta osa.
Uus!!: Varjevärvus ja Sarvkest · Näe rohkem »
Savann
Savann Keenias Savann on troopiline või lähistroopiline puisrohtla.
Uus!!: Varjevärvus ja Savann · Näe rohkem »
Sõjaline maskeering
Täpsuslaskur kandmas moondeülikonda Maskeeritud üksused Sõjaline maskeering ehk kamuflaaž on maskeering, mida militaarüksused kasutavad sõdurite, masinate ja positsioonide varjamiseks.
Uus!!: Varjevärvus ja Sõjaline maskeering · Näe rohkem »
Silm
Inimese silma läbilõige Kassikaku silm Suurendatud vaade kärbse liitsilmast Silm (ladina keeles oculus) on nägemiselund.
Uus!!: Varjevärvus ja Silm · Näe rohkem »
Silmalääts
Silmalääts (ladina keeles lens chrystallina) on paljude loomade silmamunas paiknev kude.
Uus!!: Varjevärvus ja Silmalääts · Näe rohkem »
Sini-paelöölane
Sini-paelöölase valmik. Sini-paelöölase röövik. Sini-paelöölane (Catocala fraxini) on paelöölase perekonda öölaste sugukonda kuuluv liik liblikalisi.
Uus!!: Varjevärvus ja Sini-paelöölane · Näe rohkem »
Soomused
Soomused on paljude loomade keratiinist koosnevad, jäigad ja plaatjad nahatekised, millel on peamiselt kaitsefunktsioon.
Uus!!: Varjevärvus ja Soomused · Näe rohkem »
Soorüdi
Soorüdi ehk soorisla ehk alpirisla"Loomade elu", 6.
Uus!!: Varjevärvus ja Soorüdi · Näe rohkem »
Substraat (ökoloogia)
Substraat ehk toitekeskkond on ökoloogias taimede, seente ning sessiilsete loomade kasvupinda või aktiivsete (vagiilsete) loomade kulgemiskeskkond.
Uus!!: Varjevärvus ja Substraat (ökoloogia) · Näe rohkem »
Täiskasvanu
Täiskasvanu on üldine mõiste organismi arengustaadiumi kohta, mida iseloomustab küpsus.
Uus!!: Varjevärvus ja Täiskasvanu · Näe rohkem »
Tööstus
Tööstus on ühiskonna tootlike jõudude arenemist mõjustav rahvamajandusharu, mille ettevõtted (tehased, vabrikud, kaevandused, elektrijaamad) valmistavad töövahendeid nii tööstuse enese kui ka teiste rahvamajandusharude jaoks, toodavad tooraineid, materjale, kütust ja energiat ning töötlevad tööstus- ja põllumajandussaadusi.
Uus!!: Varjevärvus ja Tööstus · Näe rohkem »
Teod
Teo (''Helix pomatia'') limakiht on nii paks, et ta võib vigastamatult üle žiletitera roomata Teod ehk kõhtjalgsed (Gastropoda) on loomade riiki limuste hõimkonda kuuluv klass.
Uus!!: Varjevärvus ja Teod · Näe rohkem »
Tiib
Kühmnokk-luik sirutab tiibu Tiib (bioloogia) on loomadel esinev paariline õhus tõstejõudu tekitav liikumiselund, mis on evolutsiooni käigus arenenud loomade lendamist võimaldavaks kulgemisviisiks.
Uus!!: Varjevärvus ja Tiib · Näe rohkem »
Tikutaja
Tikutaja muna Tikutaja ehk taevasikk (Gallinago gallinago) on linnuliik kurvitslaste sugukonnast nepi perekonnast.
Uus!!: Varjevärvus ja Tikutaja · Näe rohkem »
Tirtsulised
Tirtsulised ehk lühitundlalised (Caelifera ehk Brachycera) on sihktiivaliste seltsi kuuluvate putukate alamselts.
Uus!!: Varjevärvus ja Tirtsulised · Näe rohkem »
Toitumine
Toitumine ka toiduahel on organismide üldine eluavaldus, ka energia hankimise protsess, mille käigus toimub toidu hankimine, ära söömine, metabolism (oksüdatsioon jpm) ja seedimine koos toitainete omastamise ja väljutamisega.
Uus!!: Varjevärvus ja Toitumine · Näe rohkem »
Tursk
Tursk ehk atlandi tursk ehk kabeljoo (Gadus morhua) on tursklaste sugukonda kuuluv kalaliik.
Uus!!: Varjevärvus ja Tursk · Näe rohkem »
Valgud
aminohapet. Valgud ehk proteiinid on biopolümeerid, mille monomeerideks on aminohappejäägid.
Uus!!: Varjevärvus ja Valgud · Näe rohkem »
Valgus
Nähtava valguse riba elektromagnetlainete spektris: gammakiirgus – röntgenikiirgus – ultraviolettkiirgus – nähtav valgus – infrapunakiirgus ja mikrolained – raadiolained Valgus on elektromagnetkiirgus, mille lainepikkus on vahemikus 380–700 nanomeetrit.
Uus!!: Varjevärvus ja Valgus · Näe rohkem »
Vari
Inimeste varjud Vari on valgustatud eseme taha jääva ala valgustamata (või vähem valgustatud) osa.
Uus!!: Varjevärvus ja Vari · Näe rohkem »
Vasikas
Vasikas on paljude veislaste ja hirvlaste varajases vanusejärgus loom.
Uus!!: Varjevärvus ja Vasikas · Näe rohkem »
Vastne
surulase ''Proserpinus proserpina'' röövik Vastne ehk larv (ladina larva) on moondelise arenguga loomade esimene arengujärk (vastsejärk) pärast munast vms koorumist, kusjuures vastne erineb oluliselt valmikust.
Uus!!: Varjevärvus ja Vastne · Näe rohkem »
Vähilaadsed
Vähid ehk vähilaadsed ehk koorikloomad (Crustacea) on väga mitmekesine alamhõimkond lülijalgseid.
Uus!!: Varjevärvus ja Vähilaadsed · Näe rohkem »
Värv
Värv on pigmenti ja sideainet sisaldav vedel, pastataoline või tahke aine, mis pinnale kantuna moodustab füüsikalise või keemilise protsessi tulemusel tahke kelme ning kaunistab pinda ja kaitseb seda kahjustavate tegurite eest.
Uus!!: Varjevärvus ja Värv · Näe rohkem »
Värvitoon
Värvitoon on värvi omadus, mis annab värvusele tema koha spektris, määratleb värviperekonna ja on kirjeldatav värvinimetusega (näiteks punane, kollane, roheline, sinine või mõni vahekategooria).
Uus!!: Varjevärvus ja Värvitoon · Näe rohkem »
Võrkkest
Hispaania neurobioloogi Santiago Ramón y Cajali joonis "Imetajate võrkkesta struktuur", 1900 Võrkkest ehk reetina (ladina keeles retina) on inimeste ja osade loomade silmamuna seinakihi kõige seesmine kiht.
Uus!!: Varjevärvus ja Võrkkest · Näe rohkem »
Vesi
Vesi ehk divesinikmonooksiid ehk divesinikoksiid (indeksit üks tavaliselt ei nimetata) ehk üldisemalt vesinikoksiid ehk oksidaan on keemiline ühend molekulaarse valemiga H2O.
Uus!!: Varjevärvus ja Vesi · Näe rohkem »
Viirpapagoi
Isane viirpapagoi Kölni loomaaias. Viirpapagoi (Melopsittacus undulatus) on Austraalia päritolu papagoiline.
Uus!!: Varjevärvus ja Viirpapagoi · Näe rohkem »
Zooloogia
Zooloogia ehk loomateadus on bioloogia haru, mis uurib loomi.
Uus!!: Varjevärvus ja Zooloogia · Näe rohkem »
Zooplankton
hiilgevähiliste seltsi kuuluv ''Meganyctiphanes norvegica'' Zooplankton ehk loomhõljum on pelagiaalis hõljuvate valdavalt heterotroofse toitumistüübiga loomorganismide (zooplankterite) kogum.
Uus!!: Varjevärvus ja Zooplankton · Näe rohkem »
