50 suhted: Aatommass, Aatomnumber, Atsetüleen, Baarium, Düstroofiad, Elektronskeem, Eneoliitikum, Eritakistus, Hõbe, Hemoglobiin, Isotoop, Katalüsaator, Katioon, Keemiline ühend, Keemiline element, Konstantaan, Korrosioon, Kristall, Kuld, Ladina keel, Maak, Malahhiit, Massiarv, Melhior, Messing, Metallid, Metallide elektrokeemiline pingerida, Nikkel, Normaaltingimused, Oksiidid, Organism, Pronks, Pronksiaeg, Raud, Reostaat, Skisofreenia, Soojusjuhtivus, Stabiilne isotoop, Sulamistemperatuur, Sulfiidid, Takisti, Teras, Tihedus, Tina, Tsink, Uushõbe, Vaskmünt, Vasksepp, Vasksulfaat, Vaskvitriol.
Aatommass
Aatommass ehk suhteline aatommass (varem ka aatomkaal) on kas keemilise elemendi või selle isotoobi ühe aatomi mass aatommassiühikutes (amü).
Uus!!: Vask ja Aatommass · Näe rohkem »
Aatomnumber
Keemilise elemendi aatomnumber ehk järjenumber ehk laenguarv ehk tuumalaeng (Z) on prootonite arv selle elemendi aatomi tuumas.
Uus!!: Vask ja Aatomnumber · Näe rohkem »
Atsetüleen
Atsetüleen (süstemaatiline nimetus: etüün) on lihtsaim alküün, süsivesinik, mis koosneb kahest vesiniku aatomist ja kahest süsiniku aatomist kolmiksidemega seotuna.
Uus!!: Vask ja Atsetüleen · Näe rohkem »
Baarium
Baarium on keemiline element Mendelejevi tabelis aatomnumbriga 56 ja sümboliga Ba.
Uus!!: Vask ja Baarium · Näe rohkem »
Düstroofiad
Düstroofia (ladina dystrophia) on üldnimetus paljudel loomadel (sh inimestel) esineda võivate patoloogiliste ainevahetushäirete, toitumishäirete ja arengupeetuse kohta.
Uus!!: Vask ja Düstroofiad · Näe rohkem »
Elektronskeem
Elektronskeem on aatomi elektronkatte ehitust väljendav skeem, mis näitab elektronide arvu elektronkihtides.
Uus!!: Vask ja Elektronskeem · Näe rohkem »
Eneoliitikum
Eneoliitikum ehk vase-kiviaeg oli neoliitikumi ja pronksiaja vaheline siirdejärk, mil kivist tööriistade kõrval kasutati ka vaskesemeid.
Uus!!: Vask ja Eneoliitikum · Näe rohkem »
Eritakistus
Eritakistus ehk elektrieritakistus on füüsikaline suurus, mis iseloomustab teatud kindlast materjalist elektrijuhi võimet avaldada teda läbivale voolule takistust.
Uus!!: Vask ja Eritakistus · Näe rohkem »
Hõbe
Elektrolüüsi teel saadud puhta (üle 99,95%) hõbeda kristall Hõbe (ladina keeles argentum) on keemiline element sümboliga Ag ja järjenumbriga 47.
Uus!!: Vask ja Hõbe · Näe rohkem »
Hemoglobiin
Täiskasvanud inimese hemoglobiin. Punasena on kujutatud alfa-alamühikud, sinisena beeta-alamühikud, rohelisena heemirühmad. Hemoglobiin ehk verevärvnikMeditsiinisõnastik, 840:2004 (ladina keeles haemoglobinum; lühendatult Hb) on enamikul suletud vere- ja lümfiringlusega selgroogsetel punastes verelibledes ringlev globulaarne kromoproteiin, mis sisaldab rauda ning seob ja transpordib hapnikku.
Uus!!: Vask ja Hemoglobiin · Näe rohkem »
Isotoop
Mingi keemilise elemendi isotoobid on selle aine aatomite tüübid, mis erinevad üksteisest massiarvu (A) poolest.
Uus!!: Vask ja Isotoop · Näe rohkem »
Katalüsaator
Katalüsaator on keemiline aine (nii orgaaniline, kui anorgaaniline), mis muudab reaktsiooni kiirust, seda kiirendades.
Uus!!: Vask ja Katalüsaator · Näe rohkem »
Katioon
Katioon on positiivse elektrilaenguga ioon.
Uus!!: Vask ja Katioon · Näe rohkem »
Keemiline ühend
Keemiline ühend on keemiline aine, mis koosneb kahest või enamast keemilisest elemendist, mis on omavahel seotud keemiliste sidemetega.
Uus!!: Vask ja Keemiline ühend · Näe rohkem »
Keemiline element
Keemiline element ehk element on aatomituumas sama arvu prootoneid omavate (ehk sama aatomnumbriga) aatomite klass.
Uus!!: Vask ja Keemiline element · Näe rohkem »
Konstantaan
Konstantaan on vase ja nikli sulam.
Uus!!: Vask ja Konstantaan · Näe rohkem »
Korrosioon
Korrosioonil on palju vorme. Foto on tehtud Tartu Ülikooli Füüsika Instituudis skaneeriva elektronmikroskoobi (FEI) Helios Nanolab 600 abil Korrodeerunud duralumiinium pärast lühiajalist leotamist soolases vees Korrosioon ehk korrodeerumine (inglise corrosion) on keemilise aine, kivimi, koe või materjali, enamasti metalli, osaline häving keskkonnas toimuvate keemiliste reaktsioonide tõttu.
Uus!!: Vask ja Korrosioon · Näe rohkem »
Kristall
Kvartsi monokristallid Püriidi polükristall Berülli kristall silviniidi monokristallid. Kristallide kasvatamise aeg on umbes kaks kuud Valkude kristallid Kristall on korrapäraselt paigutunud aatomeist koosnev tahke homogeenne ja regulaarselt korduva ühikrakuga struktuur.
Uus!!: Vask ja Kristall · Näe rohkem »
Kuld
Sünteetilised kullakristallid Kuld on tihe, plastne, läikiv ja pehme väärismetall; see on nii keemiline element kui ka lihtaine, mis esineb looduses mineraalina.
Uus!!: Vask ja Kuld · Näe rohkem »
Ladina keel
Ladinakeelne piibel aastast 1407 Ladina keel (lingua Latina) on indoeuroopa keelkonna itali rühma kuuluv keel, mida algselt kõnelesid latiinid Latiumi maakonnas, mille keskus oli Rooma.
Uus!!: Vask ja Ladina keel · Näe rohkem »
Maak
Rauamaak ehk raudkvartsiit Krõvõi Rigist (Ukraina) Maak on mineraalne maavara, mille kaevandamine on majanduslikult otstarbekas.
Uus!!: Vask ja Maak · Näe rohkem »
Malahhiit
Malahhiit on vaske sisaldav karbonaatne rohelist värvi mineraal.
Uus!!: Vask ja Malahhiit · Näe rohkem »
Massiarv
Massiarv (tähis A) on nukleonide (prootonite ja neutronite) koguarv aatomi tuumas.
Uus!!: Vask ja Massiarv · Näe rohkem »
Melhior
Melhior on vase ja nikli (kuni 30%) sulam, mis võib sisaldada ka veidi rauda ja mangaani, mis suurendavad sulami tugevust ja korrosioonikindlust.
Uus!!: Vask ja Melhior · Näe rohkem »
Messing
Messingist täring Valgevask ehk messing on vase ja tsingi sulam, milles on 5...45% tsinki.
Uus!!: Vask ja Messing · Näe rohkem »
Metallid
Metallid (näiteks kuld, raud ja alumiinium) on keemilised elemendid, millel on metallivõre tõttu nn metallilised omadused (iseloomulik läige, hea elektri- ja soojusjuhtivus jmt).
Uus!!: Vask ja Metallid · Näe rohkem »
Metallide elektrokeemiline pingerida
Metallide elektrokeemiline pingerida (ka metallide aktiivsuse rida, metallide pingerida) on metallide järjestus nende redokspaaride standardpotentsiaalide kasvavas järjekorras.
Uus!!: Vask ja Metallide elektrokeemiline pingerida · Näe rohkem »
Nikkel
Nikkel (sümbol Ni) on ferromagnetiline keemiline element järjekorranumbriga 28.
Uus!!: Vask ja Nikkel · Näe rohkem »
Normaaltingimused
Normaaltingimused on füüsikas ja keemias kokkuleppelised tingimused temperatuurist ja rõhust sõltuvate suuruste üheseks fikseerimiseks.
Uus!!: Vask ja Normaaltingimused · Näe rohkem »
Oksiidid
Oksiidid on keemilised ained, mis koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik, ning mille molekulis hapnikuaatomite vahel puudub keemiline side.
Uus!!: Vask ja Oksiidid · Näe rohkem »
Organism
Organism (pärineb kr. k. ὀργανισμός – organismos, mis tuleneb sõnast ὄργανον – organon, "tööriist") ehk elusolend ehk elusorganism on elav terviklik rakuline süsteem.
Uus!!: Vask ja Organism · Näe rohkem »
Pronks
Pronksist Vaskratsanik Peterburis Pronks (itaalia keeles bronzo) on kitsamas mõttes vase ja tina sulam.
Uus!!: Vask ja Pronks · Näe rohkem »
Pronksiaeg
Pronksiaegne kaelakee. Toulouse'i muuseum Pronksiaeg on esiaja keskmine põhiaeg kiviaja ja rauaaja vahel.
Uus!!: Vask ja Pronksiaeg · Näe rohkem »
Raud
Raud (ladina keeles ferrum) on keemiline element järjenumbriga 26.
Uus!!: Vask ja Raud · Näe rohkem »
Reostaat
Pöördreostaat Reostaat on peamiselt tugevvoolutehnikas kasutatav muuttakisti, mille takistus on sujuvalt või astmeliselt muudetav.
Uus!!: Vask ja Reostaat · Näe rohkem »
Skisofreenia
Skisofreenia on psüühikahäire, mida iseloomustab ebatavaline sotsiaalne käitumine ja raskused reaalsuse mõistmisega.
Uus!!: Vask ja Skisofreenia · Näe rohkem »
Soojusjuhtivus
Soojusjuhtivus on energia levimine soojusena kõrgema temperatuuriga kehalt (või kehaosalt) madalama temperatuuriga kehale (kehaosale) aine mikroskoopiliste osakeste vastastikmõju tagajärjel (ei ole seotud keskkonna makroskoopilise liikumisega).
Uus!!: Vask ja Soojusjuhtivus · Näe rohkem »
Stabiilne isotoop
Stabiilne isotoop on keemilise elemendi püsiv isotoop, mis ei lagune madalama massiarvuga elementideks ega ole radioaktiivne või on nii pika poolestusajaga, et see pole mõõdetav.
Uus!!: Vask ja Stabiilne isotoop · Näe rohkem »
Sulamistemperatuur
Sulamistemperatuur ehk sulamispunkt (ka sulamistäpp) on aine temperatuur, mille saavutades hakkab aine sulama või tahkuma.
Uus!!: Vask ja Sulamistemperatuur · Näe rohkem »
Sulfiidid
Sulfiidioon Sulfiidid on väävli ja keemilise elemendi ühendid (nt Na2S ja P2S5) või orgaaniline lineaarse ehitusega või tsüklilised ühendid, mille üldvalem on RSR′, kus R ja R′ on orgaanilised radikaalid.
Uus!!: Vask ja Sulfiidid · Näe rohkem »
Takisti
Takisti skeemitähis Euroopa (EN 60617) ja Ameerika (ANSI) standardi järgi Takisti on elektroonikakomponent mingi soovitava või kindla elektritakistuse tekitamiseks vooluringis.
Uus!!: Vask ja Takisti · Näe rohkem »
Teras
Rooste ja terasleht Terassild Argentinas Teras on sulam, mille põhikomponent on raud ning mis muude elementide (väävel, fosfor jne) kõrval sisaldab kuni 2,14% süsinikku.
Uus!!: Vask ja Teras · Näe rohkem »
Tihedus
Tihedus on füüsikaline suurus, mis näitab aine massi ruumalaühikus.
Uus!!: Vask ja Tihedus · Näe rohkem »
Tina
Tina (varasem eestikeelne nimetus inglistina) on keemiline element järjekorranumbriga 50, metall.
Uus!!: Vask ja Tina · Näe rohkem »
Tsink
Tsink (sümbol: Zn) on keemiline element järjenumbriga 30, metall.
Uus!!: Vask ja Tsink · Näe rohkem »
Uushõbe
Uushõbedast meenemünt Uushõbe (ka alpaka) on vase, nikli (5–35%) ja tsingi (13–45%) sulam.
Uus!!: Vask ja Uushõbe · Näe rohkem »
Vaskmünt
Vaskmünt on vasest (enamasti tema sulamist pronksist) valmistatud münt.
Uus!!: Vask ja Vaskmünt · Näe rohkem »
Vasksepp
Vasksepp Belgias (2010) Vasksepp on vasest esemeid valmistav meister.
Uus!!: Vask ja Vasksepp · Näe rohkem »
Vasksulfaat
Vask(II)sulfaat on helerohelise või hallikasvalge värvusega tahke sool, mille molekul koosneb vase (Cu2+) katioonist ja sulfaadi (SO42-) anioonist.
Uus!!: Vask ja Vasksulfaat · Näe rohkem »
Vaskvitriol
Vaskvitriol Vaskvitrioli kristallid Monokristall, mida kasvatati umbes kaks kuud Vaskvitriol ehk vasksulfaat-5-vesi ehk vasksulfaat pentahüdraat, mille keemiline valem on CuSO4·5H2O, on vask(II)sulfaadi vesilahusest kristalliseeruv sinine keemiline ühend.
Uus!!: Vask ja Vaskvitriol · Näe rohkem »