Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Lae alla
Kiiremini kui brauser!
 

Vask

Index Vask

Looduslikud vasekristallid Oksüdeerunud pinnaga eheda vase tükk Vask (ladina keeles cuprum; tähis Cu) on keemiline element järjenumbriga 29.

50 suhted: Aatommass, Aatomnumber, Atsetüleen, Baarium, Düstroofiad, Elektronskeem, Eneoliitikum, Eritakistus, Hõbe, Hemoglobiin, Isotoop, Katalüsaator, Katioon, Keemiline ühend, Keemiline element, Konstantaan, Korrosioon, Kristall, Kuld, Ladina keel, Maak, Malahhiit, Massiarv, Melhior, Messing, Metallid, Metallide elektrokeemiline pingerida, Nikkel, Normaaltingimused, Oksiidid, Organism, Pronks, Pronksiaeg, Raud, Reostaat, Skisofreenia, Soojusjuhtivus, Stabiilne isotoop, Sulamistemperatuur, Sulfiidid, Takisti, Teras, Tihedus, Tina, Tsink, Uushõbe, Vaskmünt, Vasksepp, Vasksulfaat, Vaskvitriol.

Aatommass

Aatommass ehk suhteline aatommass (varem ka aatomkaal) on kas keemilise elemendi või selle isotoobi ühe aatomi mass aatommassiühikutes (amü).

Uus!!: Vask ja Aatommass · Näe rohkem »

Aatomnumber

Keemilise elemendi aatomnumber ehk järjenumber ehk laenguarv ehk tuumalaeng (Z) on prootonite arv selle elemendi aatomi tuumas.

Uus!!: Vask ja Aatomnumber · Näe rohkem »

Atsetüleen

Atsetüleen (süstemaatiline nimetus: etüün) on lihtsaim alküün, süsivesinik, mis koosneb kahest vesiniku aatomist ja kahest süsiniku aatomist kolmiksidemega seotuna.

Uus!!: Vask ja Atsetüleen · Näe rohkem »

Baarium

Baarium on keemiline element Mendelejevi tabelis aatomnumbriga 56 ja sümboliga Ba.

Uus!!: Vask ja Baarium · Näe rohkem »

Düstroofiad

Düstroofia (ladina dystrophia) on üldnimetus paljudel loomadel (sh inimestel) esineda võivate patoloogiliste ainevahetushäirete, toitumishäirete ja arengupeetuse kohta.

Uus!!: Vask ja Düstroofiad · Näe rohkem »

Elektronskeem

Elektronskeem on aatomi elektronkatte ehitust väljendav skeem, mis näitab elektronide arvu elektronkihtides.

Uus!!: Vask ja Elektronskeem · Näe rohkem »

Eneoliitikum

Eneoliitikum ehk vase-kiviaeg oli neoliitikumi ja pronksiaja vaheline siirdejärk, mil kivist tööriistade kõrval kasutati ka vaskesemeid.

Uus!!: Vask ja Eneoliitikum · Näe rohkem »

Eritakistus

Eritakistus ehk elektrieritakistus on füüsikaline suurus, mis iseloomustab teatud kindlast materjalist elektrijuhi võimet avaldada teda läbivale voolule takistust.

Uus!!: Vask ja Eritakistus · Näe rohkem »

Hõbe

Elektrolüüsi teel saadud puhta (üle 99,95%) hõbeda kristall Hõbe (ladina keeles argentum) on keemiline element sümboliga Ag ja järjenumbriga 47.

Uus!!: Vask ja Hõbe · Näe rohkem »

Hemoglobiin

Täiskasvanud inimese hemoglobiin. Punasena on kujutatud alfa-alamühikud, sinisena beeta-alamühikud, rohelisena heemirühmad. Hemoglobiin ehk verevärvnikMeditsiinisõnastik, 840:2004 (ladina keeles haemoglobinum; lühendatult Hb) on enamikul suletud vere- ja lümfiringlusega selgroogsetel punastes verelibledes ringlev globulaarne kromoproteiin, mis sisaldab rauda ning seob ja transpordib hapnikku.

Uus!!: Vask ja Hemoglobiin · Näe rohkem »

Isotoop

Mingi keemilise elemendi isotoobid on selle aine aatomite tüübid, mis erinevad üksteisest massiarvu (A) poolest.

Uus!!: Vask ja Isotoop · Näe rohkem »

Katalüsaator

Katalüsaator on keemiline aine (nii orgaaniline, kui anorgaaniline), mis muudab reaktsiooni kiirust, seda kiirendades.

Uus!!: Vask ja Katalüsaator · Näe rohkem »

Katioon

Katioon on positiivse elektrilaenguga ioon.

Uus!!: Vask ja Katioon · Näe rohkem »

Keemiline ühend

Keemiline ühend on keemiline aine, mis koosneb kahest või enamast keemilisest elemendist, mis on omavahel seotud keemiliste sidemetega.

Uus!!: Vask ja Keemiline ühend · Näe rohkem »

Keemiline element

Keemiline element ehk element on aatomituumas sama arvu prootoneid omavate (ehk sama aatomnumbriga) aatomite klass.

Uus!!: Vask ja Keemiline element · Näe rohkem »

Konstantaan

Konstantaan on vase ja nikli sulam.

Uus!!: Vask ja Konstantaan · Näe rohkem »

Korrosioon

Korrosioonil on palju vorme. Foto on tehtud Tartu Ülikooli Füüsika Instituudis skaneeriva elektronmikroskoobi (FEI) Helios Nanolab 600 abil Korrodeerunud duralumiinium pärast lühiajalist leotamist soolases vees Korrosioon ehk korrodeerumine (inglise corrosion) on keemilise aine, kivimi, koe või materjali, enamasti metalli, osaline häving keskkonnas toimuvate keemiliste reaktsioonide tõttu.

Uus!!: Vask ja Korrosioon · Näe rohkem »

Kristall

Kvartsi monokristallid Püriidi polükristall Berülli kristall silviniidi monokristallid. Kristallide kasvatamise aeg on umbes kaks kuud Valkude kristallid Kristall on korrapäraselt paigutunud aatomeist koosnev tahke homogeenne ja regulaarselt korduva ühikrakuga struktuur.

Uus!!: Vask ja Kristall · Näe rohkem »

Kuld

Sünteetilised kullakristallid Kuld on tihe, plastne, läikiv ja pehme väärismetall; see on nii keemiline element kui ka lihtaine, mis esineb looduses mineraalina.

Uus!!: Vask ja Kuld · Näe rohkem »

Ladina keel

Ladinakeelne piibel aastast 1407 Ladina keel (lingua Latina) on indoeuroopa keelkonna itali rühma kuuluv keel, mida algselt kõnelesid latiinid Latiumi maakonnas, mille keskus oli Rooma.

Uus!!: Vask ja Ladina keel · Näe rohkem »

Maak

Rauamaak ehk raudkvartsiit Krõvõi Rigist (Ukraina) Maak on mineraalne maavara, mille kaevandamine on majanduslikult otstarbekas.

Uus!!: Vask ja Maak · Näe rohkem »

Malahhiit

Malahhiit on vaske sisaldav karbonaatne rohelist värvi mineraal.

Uus!!: Vask ja Malahhiit · Näe rohkem »

Massiarv

Massiarv (tähis A) on nukleonide (prootonite ja neutronite) koguarv aatomi tuumas.

Uus!!: Vask ja Massiarv · Näe rohkem »

Melhior

Melhior on vase ja nikli (kuni 30%) sulam, mis võib sisaldada ka veidi rauda ja mangaani, mis suurendavad sulami tugevust ja korrosioonikindlust.

Uus!!: Vask ja Melhior · Näe rohkem »

Messing

Messingist täring Valgevask ehk messing on vase ja tsingi sulam, milles on 5...45% tsinki.

Uus!!: Vask ja Messing · Näe rohkem »

Metallid

Metallid (näiteks kuld, raud ja alumiinium) on keemilised elemendid, millel on metallivõre tõttu nn metallilised omadused (iseloomulik läige, hea elektri- ja soojusjuhtivus jmt).

Uus!!: Vask ja Metallid · Näe rohkem »

Metallide elektrokeemiline pingerida

Metallide elektrokeemiline pingerida (ka metallide aktiivsuse rida, metallide pingerida) on metallide järjestus nende redokspaaride standardpotentsiaalide kasvavas järjekorras.

Uus!!: Vask ja Metallide elektrokeemiline pingerida · Näe rohkem »

Nikkel

Nikkel (sümbol Ni) on ferromagnetiline keemiline element järjekorranumbriga 28.

Uus!!: Vask ja Nikkel · Näe rohkem »

Normaaltingimused

Normaaltingimused on füüsikas ja keemias kokkuleppelised tingimused temperatuurist ja rõhust sõltuvate suuruste üheseks fikseerimiseks.

Uus!!: Vask ja Normaaltingimused · Näe rohkem »

Oksiidid

Oksiidid on keemilised ained, mis koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik, ning mille molekulis hapnikuaatomite vahel puudub keemiline side.

Uus!!: Vask ja Oksiidid · Näe rohkem »

Organism

Organism (pärineb kr. k. ὀργανισμός – organismos, mis tuleneb sõnast ὄργανον – organon, "tööriist") ehk elusolend ehk elusorganism on elav terviklik rakuline süsteem.

Uus!!: Vask ja Organism · Näe rohkem »

Pronks

Pronksist Vaskratsanik Peterburis Pronks (itaalia keeles bronzo) on kitsamas mõttes vase ja tina sulam.

Uus!!: Vask ja Pronks · Näe rohkem »

Pronksiaeg

Pronksiaegne kaelakee. Toulouse'i muuseum Pronksiaeg on esiaja keskmine põhiaeg kiviaja ja rauaaja vahel.

Uus!!: Vask ja Pronksiaeg · Näe rohkem »

Raud

Raud (ladina keeles ferrum) on keemiline element järjenumbriga 26.

Uus!!: Vask ja Raud · Näe rohkem »

Reostaat

Pöördreostaat Reostaat on peamiselt tugevvoolutehnikas kasutatav muuttakisti, mille takistus on sujuvalt või astmeliselt muudetav.

Uus!!: Vask ja Reostaat · Näe rohkem »

Skisofreenia

Skisofreenia on psüühikahäire, mida iseloomustab ebatavaline sotsiaalne käitumine ja raskused reaalsuse mõistmisega.

Uus!!: Vask ja Skisofreenia · Näe rohkem »

Soojusjuhtivus

Soojusjuhtivus on energia levimine soojusena kõrgema temperatuuriga kehalt (või kehaosalt) madalama temperatuuriga kehale (kehaosale) aine mikroskoopiliste osakeste vastastikmõju tagajärjel (ei ole seotud keskkonna makroskoopilise liikumisega).

Uus!!: Vask ja Soojusjuhtivus · Näe rohkem »

Stabiilne isotoop

Stabiilne isotoop on keemilise elemendi püsiv isotoop, mis ei lagune madalama massiarvuga elementideks ega ole radioaktiivne või on nii pika poolestusajaga, et see pole mõõdetav.

Uus!!: Vask ja Stabiilne isotoop · Näe rohkem »

Sulamistemperatuur

Sulamistemperatuur ehk sulamispunkt (ka sulamistäpp) on aine temperatuur, mille saavutades hakkab aine sulama või tahkuma.

Uus!!: Vask ja Sulamistemperatuur · Näe rohkem »

Sulfiidid

Sulfiidioon Sulfiidid on väävli ja keemilise elemendi ühendid (nt Na2S ja P2S5) või orgaaniline lineaarse ehitusega või tsüklilised ühendid, mille üldvalem on RSR′, kus R ja R′ on orgaanilised radikaalid.

Uus!!: Vask ja Sulfiidid · Näe rohkem »

Takisti

Takisti skeemitähis Euroopa (EN 60617) ja Ameerika (ANSI) standardi järgi Takisti on elektroonikakomponent mingi soovitava või kindla elektritakistuse tekitamiseks vooluringis.

Uus!!: Vask ja Takisti · Näe rohkem »

Teras

Rooste ja terasleht Terassild Argentinas Teras on sulam, mille põhikomponent on raud ning mis muude elementide (väävel, fosfor jne) kõrval sisaldab kuni 2,14% süsinikku.

Uus!!: Vask ja Teras · Näe rohkem »

Tihedus

Tihedus on füüsikaline suurus, mis näitab aine massi ruumalaühikus.

Uus!!: Vask ja Tihedus · Näe rohkem »

Tina

Tina (varasem eestikeelne nimetus inglistina) on keemiline element järjekorranumbriga 50, metall.

Uus!!: Vask ja Tina · Näe rohkem »

Tsink

Tsink (sümbol: Zn) on keemiline element järjenumbriga 30, metall.

Uus!!: Vask ja Tsink · Näe rohkem »

Uushõbe

Uushõbedast meenemünt Uushõbe (ka alpaka) on vase, nikli (5–35%) ja tsingi (13–45%) sulam.

Uus!!: Vask ja Uushõbe · Näe rohkem »

Vaskmünt

Vaskmünt on vasest (enamasti tema sulamist pronksist) valmistatud münt.

Uus!!: Vask ja Vaskmünt · Näe rohkem »

Vasksepp

Vasksepp Belgias (2010) Vasksepp on vasest esemeid valmistav meister.

Uus!!: Vask ja Vasksepp · Näe rohkem »

Vasksulfaat

Vask(II)sulfaat on helerohelise või hallikasvalge värvusega tahke sool, mille molekul koosneb vase (Cu2+) katioonist ja sulfaadi (SO42-) anioonist.

Uus!!: Vask ja Vasksulfaat · Näe rohkem »

Vaskvitriol

Vaskvitriol Vaskvitrioli kristallid Monokristall, mida kasvatati umbes kaks kuud Vaskvitriol ehk vasksulfaat-5-vesi ehk vasksulfaat pentahüdraat, mille keemiline valem on CuSO4·5H2O, on vask(II)sulfaadi vesilahusest kristalliseeruv sinine keemiline ühend.

Uus!!: Vask ja Vaskvitriol · Näe rohkem »

Ümbersuunamised siin:

Cuprum.

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »