Kiiremini kui brauser!
67 suhted: Bartholomäus Hoeneke, Bastion, Burchard von Dreileben, Dansker, Eesti, Eesti linnuste loend, Eesti Riiklik Kirjastus, Hermann II Wesel, Innocentius VI, Jam-Zapolski vaherahu, Kabel, Kärde rahu, Kirumpää piiskopilinnus, Läti, Lõuna-Eesti Postimees, Liivi sõda, Liivimaa noorem riimkroonika, Liivimaa ordu, Linnus, Maarja, Mõõgavendade ordu, Miikse oja, Ordulinnus, Palissaad, Palverännak, Põhjasõda, Pihkva, Piusa jõgi, Pjotr Šuiski, Poola, Poola aeg, Riia, Rootsi, Rzeczpospolita, Saksa keel, Sulev Vahtre, Suurtükk, Tartu piiskop, Tartu piiskopkond, Tornlinnus, Vallikraav, Vallisaare vaherahu, Vana-Vastseliina, Vastseliina, Võnnu ordulinnus, Võru maakond, Võru vald, Vene-Rootsi sõda (1656–1658), 1. juuli, 1237, ..., 1342, 1354, 1379, 15. juuni, 15. sajand, 1562, 1582, 16. sajand, 1620, 1625, 1656, 1658, 1661, 1702, 21. juuli, 25. märts, 30. jaanuar. Laienda indeks (17 rohkem) »
Bartholomäus Hoeneke
Bartholomäus Hoeneke (vahel ka Bartholomeus Hoeneke) oli 14. sajandil elanud preester ja Liivimaa noorema riimkroonika autor.
Uus!!: Vastseliina piiskopilinnus ja Bartholomäus Hoeneke · Näe rohkem »
Bastion
Väikse Rannavärava bastion Tallinnas Bastion on eenduv kolmnurga kujuline muldkehandiga kaitseehitis, sageli toetatud kivimüüriga (eskarpmüür).
Uus!!: Vastseliina piiskopilinnus ja Bastion · Näe rohkem »
Burchard von Dreileben
Burchard von Dreileben (ka Borchart van Dreinlove, Dreyleven, ladinapäraselt Borgardus de Drelegen) oli Liivimaa ordumeister aastatel 1340–1345.
Uus!!: Vastseliina piiskopilinnus ja Burchard von Dreileben · Näe rohkem »
Dansker
Tallinna linnamüüri Kiek in de Köki kaitsetorni dansker, mida kasutati käimlana Dansker on keskaja arhitektuuris kaitsemüüri välisküljelt välja ulatuv väike nelinurkne ehitis.
Uus!!: Vastseliina piiskopilinnus ja Dansker · Näe rohkem »
Eesti
Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas.
Uus!!: Vastseliina piiskopilinnus ja Eesti · Näe rohkem »
Eesti linnuste loend
Eesti linnuste loend on loetelu Eesti territooriumil asunud linnustest.
Uus!!: Vastseliina piiskopilinnus ja Eesti linnuste loend · Näe rohkem »
Eesti Riiklik Kirjastus
Eesti Riiklik Kirjastus (lühend ERK) oli aastatel 1949–1964 tegutsenud Eesti NSV riiklik universaalkirjastus, mis andis välja lõviosa tolleaegsest raamatutoodangust (kokku umbes 9000 raamatut ja brošüüri).
Uus!!: Vastseliina piiskopilinnus ja Eesti Riiklik Kirjastus · Näe rohkem »
Hermann II Wesel
Hermann Weseli piiskoplik vapp on vasakpoolne Hermann II (surnud 15. juunil 1563) oli viimane Tartu piiskop 1552–1558.
Uus!!: Vastseliina piiskopilinnus ja Hermann II Wesel · Näe rohkem »
Innocentius VI
Innocentius VI (Étienne Aubert, 1282 – 12. september 1362) oli paavst 1352–1362.
Uus!!: Vastseliina piiskopilinnus ja Innocentius VI · Näe rohkem »
Jam-Zapolski vaherahu
Jam-Zapolski vaherahu (Kiverova Gorka vaherahu) sõlmiti Rzeczpospolita ja Moskva suurvürstiriigi vahel 15. jaanuaril 1582 Jam-Zapolski küla lähedal Pihkvamaal.
Uus!!: Vastseliina piiskopilinnus ja Jam-Zapolski vaherahu · Näe rohkem »
Kabel
Sixtuse kabel Vatikanis on maailma tuntumaid kabeleid Jõelähtme vallas on vanim terviklikul kujul säilinud keskaegne kivikabel Eestis Palermo ''Cappella Palatina'' sisevaade Cappella dei magi, Palazzo Medici-Riccardi Firenzes Versailles's Kabel (keskaja ladina keeles capella, hilisladina sõnast cappa 'mantel') on kirikutaoline sakraalehitis.
Uus!!: Vastseliina piiskopilinnus ja Kabel · Näe rohkem »
Kärde rahu
Kärde rahumajake Kärde rahu sõlmiti 1. juulil (vkj 21. juunil) 1661 Kärde mõisas (praegu Jõgeva maakonnas) Rootsi ja Moskva tsaaririigi vahel ning see lõpetas 1656.–1658.
Uus!!: Vastseliina piiskopilinnus ja Kärde rahu · Näe rohkem »
Kirumpää piiskopilinnus
Kirumpää linnus. Linnuse üksikud müürid. Kirumpää piiskopilinnus on linnus, mis asub Võru linna põhjapiiril ringtee ääres Võhandu jõe kõrgel kaldaseljandikul.
Uus!!: Vastseliina piiskopilinnus ja Kirumpää piiskopilinnus · Näe rohkem »
Läti
Läti (ametlikult Läti Vabariik (Latvijas Republika, Leţmō Vabāmō)) on riik Euroopas, üks kolmest Balti riigist.
Uus!!: Vastseliina piiskopilinnus ja Läti · Näe rohkem »
Lõuna-Eesti Postimees
Lõuna-Eesti Postimees on Eesti ajaleht.
Uus!!: Vastseliina piiskopilinnus ja Lõuna-Eesti Postimees · Näe rohkem »
Liivi sõda
Liivimaa kaart, Joann Portantius, 1573 Liivi sõda ehk Liivimaa sõda on Vana-Liivimaa aladel ja ülemvõimu nimel 16. sajandil, aastatel 1558–1583 aset leidnud sõjategevus.
Uus!!: Vastseliina piiskopilinnus ja Liivi sõda · Näe rohkem »
Liivimaa noorem riimkroonika
Liivimaa noorem riimkroonika (ka Hoeneke kroonika) on kroonika, mille pani 14. sajandi keskel kirja Bartholomäus Hoeneke.
Uus!!: Vastseliina piiskopilinnus ja Liivimaa noorem riimkroonika · Näe rohkem »
Liivimaa ordu
Liivimaa ordu (ka Liivi ordu, eestikeelse täieliku nimega Jeruusalemma Saksa Maja Püha Maarja hospidal Liivimaal; ladina Domus Sanctae Mariae Theotonicorum in Livonia; alamsaksa Dutscher orden to Lyffland, ka saksa Deutscher Orden in Livland) oli katoliku rüütliordu, Saksa ordu Liivimaa haru, mis eksisteeris aastatel 1237–1562.
Uus!!: Vastseliina piiskopilinnus ja Liivimaa ordu · Näe rohkem »
Linnus
Kuressaare piiskopilinnuse konvendihoone õhtuhämaruses Viiburi linnus Viiburis Venemaal Linnus on muinas-, vana- või keskaegne kaitseehitis, mille ümber rajati asulaid.
Uus!!: Vastseliina piiskopilinnus ja Linnus · Näe rohkem »
Maarja
Raffael. Sixtuse madonna. 1512–1513 Maarja (ka neitsi Maarja, vanakreeka keeles Μαριάμ Mariám, lühemalt Μαρία María; heebrea keeles מרים Maryām; aramea keeles ܡܪܝܡ Mariam) on kristluse rajaja Jeesuse ema, kelle abikaasa oli puusepp Joosep ja kelle tegevuse peamine allikas on Uus Testament.
Uus!!: Vastseliina piiskopilinnus ja Maarja · Näe rohkem »
Mõõgavendade ordu
Mõõgavendade ordu (saksa keeles Schwertbrüderorden, ametliku nimega Kristuse Sõjateenistuse Vennad Liivimaal, ladina keeles Fratres militiæ Christi Livoniae) oli katoliiklik sõjaline rüütliordu, mille asutas 1202.
Uus!!: Vastseliina piiskopilinnus ja Mõõgavendade ordu · Näe rohkem »
Miikse oja
Miikse oja Vastseliina linnuse juures Miikse oja (ka Meeksi oja, Jaama oja) on 13,3 km pikkune oja, mis suubub Piusa jõkke.
Uus!!: Vastseliina piiskopilinnus ja Miikse oja · Näe rohkem »
Ordulinnus
Liivi ordu valdused aastatel 1346(1347)–1558 Marienburgi ordulinnus Malborkis Ordulinnus oli Eestis ja Lätis Liivi ordule kuulunud sõjaline tugipunkt ja ordukonvendi asukoht, mida valitses komtuur või foogt.
Uus!!: Vastseliina piiskopilinnus ja Ordulinnus · Näe rohkem »
Palissaad
Palisaad on üksteise kõrvale tihedalt maasse rammitud ja ülaotstest teravdatud palkidest tõke.
Uus!!: Vastseliina piiskopilinnus ja Palissaad · Näe rohkem »
Palverännak
Palverännak on usulistel põhjustel kindlatesse pühapaikadesse sooritatav rännak.
Uus!!: Vastseliina piiskopilinnus ja Palverännak · Näe rohkem »
Põhjasõda
Põhjasõda oli 1700.–1721.
Uus!!: Vastseliina piiskopilinnus ja Põhjasõda · Näe rohkem »
Pihkva
Vaade Pihkva kremlile Velikaja jõelt Pihkva (kõigepealt Pleskov; vene keeles Псков, saksa keeles Pleskau, läti keeles Pleskava, Pliskava) on linn Venemaal Velikaja jõe alamjooksul.
Uus!!: Vastseliina piiskopilinnus ja Pihkva · Näe rohkem »
Piusa jõgi
Piusa jõgi (ka Pimža jõgi; vene Пиуза, Пимжа) on jõgi Kagu-Eestis.
Uus!!: Vastseliina piiskopilinnus ja Piusa jõgi · Näe rohkem »
Pjotr Šuiski
Pjotr Šuiski kujutamine kroonikas Vürst Pjotr Ivanovitš Šuiski (vene Пётр Иванович Шуйский; surnud 26. jaanuar 1564) oli Ivan IV aegse Vene tsaaririigi vojevood, sõjaväelane, riigitegelane ja bojaar (1550. aastast).
Uus!!: Vastseliina piiskopilinnus ja Pjotr Šuiski · Näe rohkem »
Poola
Poola Vabariik on riik Kesk-Euroopas (teise liigituse järgi Ida-Euroopas).
Uus!!: Vastseliina piiskopilinnus ja Poola · Näe rohkem »
Poola aeg
Poola aeg on ajavahemik, millal Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti ehk Liivimaa territoorium kuulus Poola-Leedu ühisriigi Rzeczpospolita koosseisu.
Uus!!: Vastseliina piiskopilinnus ja Poola aeg · Näe rohkem »
Riia
Riia (läti Rīga, latgali Reiga, liivi Rīgõ, saksa Riga) on Läti pealinn, suurim linn ühtlasi Baltimaades.
Uus!!: Vastseliina piiskopilinnus ja Riia · Näe rohkem »
Rootsi
Rootsi hümn Ameerika Ühendriikide mereväeorkestri esituses 1994. aastal Rootsi (rootsi keeles Sverige, ametliku nimega Rootsi Kuningriik (Konungariket Sverige)) on riik Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (63° põhjalaiust, 15° idapikkust).
Uus!!: Vastseliina piiskopilinnus ja Rootsi · Näe rohkem »
Rzeczpospolita
Euroopa poliitiline kaart u 1560. aastal Rzeczpospolita ehk Poola-Leedu (ametlikult Mõlema Rahva Vabariik, poola keeles Rzeczpospolita Obojga Narodów, ladina keeles Regnum Serenissima Poloniae, valgevene keeles Рэч Паспалі́тая, leedu keeles Žečpospolita või Abiejų Tautų Respublika) oli Lublini uniooniga tekkinud ja 1569–1795 eksisteerinud föderatiivne riik, mis koosnes Poola Kuningriigist ja Leedu suurvürstiriigist.
Uus!!: Vastseliina piiskopilinnus ja Rzeczpospolita · Näe rohkem »
Saksa keel
Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.
Uus!!: Vastseliina piiskopilinnus ja Saksa keel · Näe rohkem »
Sulev Vahtre
Sulev Vahtre (1937. aastani Sulev Vinkmann; 7. juuli 1926 Laiuse vald – 31. august 2007 Tartu) oli eesti ajaloolane.
Uus!!: Vastseliina piiskopilinnus ja Sulev Vahtre · Näe rohkem »
Suurtükk
Saksa suurtükimeeskond läänerindel 1914 USA välisuurtükimeeskond Iraagis 2004 Moodne Saksa liikursuurtükk PzH 2000 Suurtükk on mürskudega tulistav vint- või sileraudne tulirelv kaliibriga vähemalt 20 mm.
Uus!!: Vastseliina piiskopilinnus ja Suurtükk · Näe rohkem »
Tartu piiskop
Tartu piiskop (ladina keeles Episcopus Tarbatensis) oli Tartu piiskopkonna ilmalik ja vaimulik valitseja aastatel 1224–1558.
Uus!!: Vastseliina piiskopilinnus ja Tartu piiskop · Näe rohkem »
Tartu piiskopkond
Vana-Liivimaa valitsejate vappe aastast 1556. Tartu piiskopkonna vapp (nelitatud piiskop Hermann Weseli perekonnavapiga) on vasakpoolne Tartu piiskopkond (ladina keeles Ecclesia seu Dioecesis Tarbatensis) oli Rooma-katoliku kiriku Riia peapiiskopkonna piiskopkond Kagu-Eestis.
Uus!!: Vastseliina piiskopilinnus ja Tartu piiskopkond · Näe rohkem »
Tornlinnus
Tornlinnus (ebatäpselt ka tornilinnus) on linnusetüüp, mille põhiosa on bergfriid või donžoon.
Uus!!: Vastseliina piiskopilinnus ja Tornlinnus · Näe rohkem »
Vallikraav
Vallikraav Kuressaare linnuse ümber Vallikraav on linnuse, kindluse, lossi, muu ehitise või linna ümber kaevatud lai ja sügav kraav, mis võib olla täidetud veega.
Uus!!: Vastseliina piiskopilinnus ja Vallikraav · Näe rohkem »
Vallisaare vaherahu
Vallisaare vaherahu oli Rootsi ja Moskva tsaaririigi (Venemaa) vahel 20. detsembril 1658 Vallisaare mõisas (Usnowa) Vaivara kihelkonnas Virumaal sõlmitud kokkulepe, millega katkestati osapoolte sõjategevus kolmeks aastaks.
Uus!!: Vastseliina piiskopilinnus ja Vallisaare vaherahu · Näe rohkem »
Vana-Vastseliina
Vana-Vastseliina ehk Vahtsõliinamõisa ehk Vastseliina-Asunduse ehk Vastseliina küla asub Võru maakonnas Võru vallas.
Uus!!: Vastseliina piiskopilinnus ja Vana-Vastseliina · Näe rohkem »
Vastseliina
Vastseliina on alevik Võru maakonnas Võru vallas.
Uus!!: Vastseliina piiskopilinnus ja Vastseliina · Näe rohkem »
Võnnu ordulinnus
Võnnu ordulinnus (ka Cēsise ordulinnus; läti keeles Cēsu pils; saksa keeles Wenden, vene keeles Кесь, poola keeles Kieś) on endine Mõõgavendade ordu ja Liivi ordu maameistri residentslinnus Lätis Cēsises (Võnnus).
Uus!!: Vastseliina piiskopilinnus ja Võnnu ordulinnus · Näe rohkem »
Võru maakond
Võru maakond ehk Võrumaa (võru keeles Võro maakund, Võromaa) on 1. järgu haldusüksus Eesti kaguosas.
Uus!!: Vastseliina piiskopilinnus ja Võru maakond · Näe rohkem »
Võru vald
Võru vald on omavalitsusüksus Eestis Võru maakonnas.
Uus!!: Vastseliina piiskopilinnus ja Võru vald · Näe rohkem »
Vene-Rootsi sõda (1656–1658)
Vene-Rootsi sõda (1656–1658) oli osa aastatel 1656–1661 Moskva tsaaririigi ja Rootsi kuningriigi vahel toimunud sõjategevusest ülemvõimu pärast Liivimaal, osa Teisest Põhjasõjast.
Uus!!: Vastseliina piiskopilinnus ja Vene-Rootsi sõda (1656–1658) · Näe rohkem »
1. juuli
1.
Uus!!: Vastseliina piiskopilinnus ja 1. juuli · Näe rohkem »
1237
1237.
Uus!!: Vastseliina piiskopilinnus ja 1237 · Näe rohkem »
1342
1342.
Uus!!: Vastseliina piiskopilinnus ja 1342 · Näe rohkem »
1354
1354.
Uus!!: Vastseliina piiskopilinnus ja 1354 · Näe rohkem »
1379
1379.
Uus!!: Vastseliina piiskopilinnus ja 1379 · Näe rohkem »
15. juuni
15.
Uus!!: Vastseliina piiskopilinnus ja 15. juuni · Näe rohkem »
15. sajand
15.
Uus!!: Vastseliina piiskopilinnus ja 15. sajand · Näe rohkem »
1562
1562.
Uus!!: Vastseliina piiskopilinnus ja 1562 · Näe rohkem »
1582
1582.
Uus!!: Vastseliina piiskopilinnus ja 1582 · Näe rohkem »
16. sajand
16.
Uus!!: Vastseliina piiskopilinnus ja 16. sajand · Näe rohkem »
1620
1620.
Uus!!: Vastseliina piiskopilinnus ja 1620 · Näe rohkem »
1625
1625.
Uus!!: Vastseliina piiskopilinnus ja 1625 · Näe rohkem »
1656
1656.
Uus!!: Vastseliina piiskopilinnus ja 1656 · Näe rohkem »
1658
1658.
Uus!!: Vastseliina piiskopilinnus ja 1658 · Näe rohkem »
1661
1661.
Uus!!: Vastseliina piiskopilinnus ja 1661 · Näe rohkem »
1702
1702.
Uus!!: Vastseliina piiskopilinnus ja 1702 · Näe rohkem »
21. juuli
21.
Uus!!: Vastseliina piiskopilinnus ja 21. juuli · Näe rohkem »
25. märts
25.
Uus!!: Vastseliina piiskopilinnus ja 25. märts · Näe rohkem »
30. jaanuar
30.
Uus!!: Vastseliina piiskopilinnus ja 30. jaanuar · Näe rohkem »
Ümbersuunamised siin:
Vastseliina linnus, Vastseliina ordulinnus.
