Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Lae alla
Kiiremini kui brauser!
 

Vastseliina piiskopilinnus

Index Vastseliina piiskopilinnus

Vastseliina piiskopilinnus 2008. aasta märtsikuusVastseliina piiskopilinnus 2008. aasta suvel. Vaade linnuse kirdetornist Vastseliina piiskopilinnuse kirdetorn 2011. aasta septembris Linnuse asendiplaan 19. sajandist. Autor: Wilhelm Tusch Linnuse vaade idast 19. sajandil.Autor: Wilhelm Tusch Vastseliina piiskopilinnuse (saksa Neuhausen) varemed asuvad Vana-Vastseliina külas umbes 5 km kaugusel Vastseliina alevist Võru vallas Võru maakonnas strateegiliselt tähtsas kohas Piusa jõe kõrgel kaldal kohas, kus Meeksi oja Piusasse suubub, seega piiratuna kolmest küljest veetõkkega.

64 suhted: Bartholomäus Hoeneke, Bastion, Burchard von Dreileben, Dansker, Eesti, Eesti linnuste loend, Eesti Riiklik Kirjastus, Hermann II Wesel, Innocentius VI, Jam-Zapolski vaherahu, Kabel, Kärde rahu, Kirumpää piiskopilinnus, Läti, Liivi sõda, Liivimaa noorem riimkroonika, Liivimaa ordu, Linnus, Maarja, Mõõgavendade ordu, Miikse oja, Ordulinnus, Palissaad, Palverännak, Põhjasõda, Pihkva, Piusa jõgi, Pjotr Šuiski, Poola, Poola aeg, Riia, Rootsi, Rzeczpospolita, Saksa keel, Sulev Vahtre, Suurtükk, Tartu piiskop, Tartu piiskopkond, Tornlinnus, Vallisaare vaherahu, Vana-Vastseliina, Vastseliina, Võnnu ordulinnus, Võru maakond, Võru vald, Vene-Rootsi sõda (1656–1658), 1. juuli, 1237, 1342, 1354, ..., 1379, 15. juuni, 15. sajand, 1562, 1582, 16. sajand, 1620, 1625, 1656, 1658, 1661, 1702, 21. juuli, 25. märts. Laienda indeks (14 rohkem) »

Bartholomäus Hoeneke

Bartholomäus Hoeneke (harvem kirjutatud ka Bartholomeus Hoeneke) oli 14. sajandil elanud Liivi ordu kaplan ja kroonik.

Uus!!: Vastseliina piiskopilinnus ja Bartholomäus Hoeneke · Näe rohkem »

Bastion

Väikse Rannavärava bastion, Tallinnas Bastion on eenduva kolmnurga kujuline muldkehandiga kaitseehitis, sageli toetatud kivimüüriga (eskarp).

Uus!!: Vastseliina piiskopilinnus ja Bastion · Näe rohkem »

Burchard von Dreileben

Burchard von Dreileben (ka Borchart van Dreinlove, Dreyleven, ladinapäraselt Borgardus de Drelegen) oli Liivimaa ordumeister aastatel 1340–1345.

Uus!!: Vastseliina piiskopilinnus ja Burchard von Dreileben · Näe rohkem »

Dansker

Tallinna linnamüüri Kiek in de Köki kaitsetorni dansker, mida kasutati käimlana Dansker on keskaja arhitektuuris kaitsemüüri välisküljelt välja ulatuv väike nelinurkne ehitis.

Uus!!: Vastseliina piiskopilinnus ja Dansker · Näe rohkem »

Eesti

Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas.

Uus!!: Vastseliina piiskopilinnus ja Eesti · Näe rohkem »

Eesti linnuste loend

Eesti linnuste loend on loetelu Eesti territooriumil asunud linnustest.

Uus!!: Vastseliina piiskopilinnus ja Eesti linnuste loend · Näe rohkem »

Eesti Riiklik Kirjastus

Eesti Riiklik Kirjastus (lühend ERK) oli 1949–1964 tegutsenud Eesti NSV riiklik universaalkirjastus, mis andis välja lõviosa tolleaegsest Eesti NSV raamatutoodangust (kokku umbes 9000 raamatut ja brošüüri).

Uus!!: Vastseliina piiskopilinnus ja Eesti Riiklik Kirjastus · Näe rohkem »

Hermann II Wesel

Hermann Weseli piiskoplik vapp on vasakpoolne Hermann II (surnud 15. juunil 1563) oli viimane Tartu piiskop 1552–1558.

Uus!!: Vastseliina piiskopilinnus ja Hermann II Wesel · Näe rohkem »

Innocentius VI

Innocentius VI (Étienne Aubert, 1282 – 12. september 1362) oli paavst 1352–1362.

Uus!!: Vastseliina piiskopilinnus ja Innocentius VI · Näe rohkem »

Jam-Zapolski vaherahu

Jam-Zapolski vaherahu (Kiverova Gorka vaherahu) sõlmiti Rzeczpospolita ja Moskva suurvürstiriigi vahel 15. jaanuaril 1582 Jam-Zapolski küla lähedal Pihkvamaal.

Uus!!: Vastseliina piiskopilinnus ja Jam-Zapolski vaherahu · Näe rohkem »

Kabel

Sixtuse kabel Vatikanis on maailma tuntumaid kabeleid 15. sajandil rajatud Saha kabel on vanim terviklikul kujul säilinud keskaegne kivikabel Eestis Kabel on kirikust väiksem kristlik altariga (õigeusus tavaliselt ilma altarita) sakraalhoone.

Uus!!: Vastseliina piiskopilinnus ja Kabel · Näe rohkem »

Kärde rahu

Kärde rahumajake Kärde rahu sõlmiti 1. juulil (vkj 21. juunil) 1661 Kärde mõisas (praegu Jõgeva maakonnas) Rootsi ja Moskva tsaaririigi vahel ning see lõpetas 1656.–1658.

Uus!!: Vastseliina piiskopilinnus ja Kärde rahu · Näe rohkem »

Kirumpää piiskopilinnus

Kirumpää linnus. Linnuse üksikud müürid. Kirumpää piiskopilinnus on linnus, mis asub Võru linna põhjapiiril ringtee ääres Võhandu jõe kõrgel kaldaseljandikul.

Uus!!: Vastseliina piiskopilinnus ja Kirumpää piiskopilinnus · Näe rohkem »

Läti

Läti (ametlikult Läti Vabariik) on riik Euroopas, üks kolmest Balti riigist.

Uus!!: Vastseliina piiskopilinnus ja Läti · Näe rohkem »

Liivi sõda

Liivimaa kaart, Joann Portantius, 1573 Liivi sõda on Vana-Liivimaa aladel ja ülemvõimu nimel 16. sajandil, aastatel 1558–1583 aset leidnud sõjategevus.

Uus!!: Vastseliina piiskopilinnus ja Liivi sõda · Näe rohkem »

Liivimaa noorem riimkroonika

Liivimaa noorem riimkroonika on ordukroonika, mille pani 14. sajandi keskel kirja Liivimaa ordumeistri kaplan Bartholomäus Hoeneke.

Uus!!: Vastseliina piiskopilinnus ja Liivimaa noorem riimkroonika · Näe rohkem »

Liivimaa ordu

Liivimaa ordu (ka Liivi ordu), eestikeelse täieliku nimega Jeruusalemma Saksa Maja Püha Maarja hospidal Liivimaal (ladina Domus Sanctae Mariae Theotonicorum in Livonia, alamsaksa Dutscher orden to Lyffland, ka saksa Deutscher Orden in Livland) oli katoliku rüütliordu, Saksa ordu Liivimaa haru, mis eksisteeris aastatel 1237–1562.

Uus!!: Vastseliina piiskopilinnus ja Liivimaa ordu · Näe rohkem »

Linnus

Kuressaare piiskopilinnuse konvendihoone õhtuhämaruses Linnus on muinas-, vana- või keskaegne kaitseehitis, mille ümber rajati asulaid.

Uus!!: Vastseliina piiskopilinnus ja Linnus · Näe rohkem »

Maarja

Raffael. Sixtuse madonna. 1512–1513. Üks tuntumaid Maarja kujutisi Maarja (Mariam: kreeka Μαριάμ, heebrea מרים, aramea ܡܪܝܡ) on Uues Testamendis mainitud Jeesuse ema.

Uus!!: Vastseliina piiskopilinnus ja Maarja · Näe rohkem »

Mõõgavendade ordu

Mõõgavendade ordu (ametlik nimi Kristuse Sõjateenistuse Vennad, ladina keeles Fratres Militiae Christi ehk Ensiferi, Mõõgakandjad; algselt Kristuse sõdalasvennad) oli kristlik sõjaline ordu, mis eksisteeris aastatel 1202–1237.

Uus!!: Vastseliina piiskopilinnus ja Mõõgavendade ordu · Näe rohkem »

Miikse oja

Miikse oja Vastseliina linnuse juures Miikse oja (ka Meeksi oja, Jaama oja) on 13,3 km pikkune oja, mis suubub Piusa jõkke.

Uus!!: Vastseliina piiskopilinnus ja Miikse oja · Näe rohkem »

Ordulinnus

Liivi ordu valdused aastatel 1346(1347)–1558 Marienburgi ordulinnus Malborkis Ordulinnus oli Eestis ja Lätis Liivi ordule kuulunud sõjaline tugipunkt ja ordukonvendi asukoht, mida valitses komtuur või foogt.

Uus!!: Vastseliina piiskopilinnus ja Ordulinnus · Näe rohkem »

Palissaad

Palisaad on üksteise kõrvale tihedalt maasse rammitud ja ülaotstest teravdatud palkidest tõke.

Uus!!: Vastseliina piiskopilinnus ja Palissaad · Näe rohkem »

Palverännak

Palverännak on usulistel põhjustel kindlatesse pühapaikadesse sooritatav rännak.

Uus!!: Vastseliina piiskopilinnus ja Palverännak · Näe rohkem »

Põhjasõda

Põhjasõda oli 1700.–1721.

Uus!!: Vastseliina piiskopilinnus ja Põhjasõda · Näe rohkem »

Pihkva

Vaade Pihkva kremlile Velikaja jõelt Pihkva (esialgselt Pleskov, vene Псков, saksa Pleskau, läti Pleskava, Pliskava) on linn Venemaal Velikaja jõe alamjooksul.

Uus!!: Vastseliina piiskopilinnus ja Pihkva · Näe rohkem »

Piusa jõgi

Piusa jõgi (ka Pimža jõgi; vene Пиуза, Пимжа) on jõgi Kagu-Eestis, mille alamjooks kuni 14 km ulatuses asub Venemaa territooriumil.

Uus!!: Vastseliina piiskopilinnus ja Piusa jõgi · Näe rohkem »

Pjotr Šuiski

Vürst Pjotr Ivanovitš Šuiski (vene Пётр Иванович Шуйский; surnud 26. jaanuar 1564) oli Ivan IV aegse Vene tsaaririigi vojevood, sõjaväelane, riigitegelane ja bojaar (1550. aastast).

Uus!!: Vastseliina piiskopilinnus ja Pjotr Šuiski · Näe rohkem »

Poola

Poola Vabariik on riik Kesk-Euroopas (teise liigituse järgi Ida-Euroopas).

Uus!!: Vastseliina piiskopilinnus ja Poola · Näe rohkem »

Poola aeg

Poola aeg on ajavahemik, millal Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti ehk Liivimaa kubermangu territoorium kuulus Poola-Leedu ühisriigi Rzeczpospolita koosseisu.

Uus!!: Vastseliina piiskopilinnus ja Poola aeg · Näe rohkem »

Riia

Riia (läti Rīga, latgali Reiga, liivi Rīgõ, saksa Riga) on Läti pealinn.

Uus!!: Vastseliina piiskopilinnus ja Riia · Näe rohkem »

Rootsi

Rootsi (rootsi keeles Sverige, ametliku nimega Rootsi Kuningriik (Konungariket Sverige)) on riik Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (62° põhjalaiust, 15° idapikkust).

Uus!!: Vastseliina piiskopilinnus ja Rootsi · Näe rohkem »

Rzeczpospolita

Euroopa poliitiline kaart, u 1560. aastal Rzeczpospolita Obojga Narodów (Mõlema Rahva Vabariik, ladina keeles Regnum Serenissima Poloniae, valgevene keeles Рэч Паспалі́тая, leedu keeles Žečpospolita või Abiejų Tautų Respublika) ehk Poola-Leedu oli Lublini uniooniga tekkinud ja 1569–1795 eksisteerinud föderatiivne riik, mis koosnes Poola Kuningriigist ning Leedu suurvürstiriigist.

Uus!!: Vastseliina piiskopilinnus ja Rzeczpospolita · Näe rohkem »

Saksa keel

Saksa keele levik maailmas. '''Tumeoranž:''' riigikeel '''Heleoranž:''' teine riigikeel või mitteametlik asjaajamiskeel '''Oranž ruut:''' saksakeelne vähemus Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.

Uus!!: Vastseliina piiskopilinnus ja Saksa keel · Näe rohkem »

Sulev Vahtre

Sulev Vahtre (kuni 1937. aastani Sulev Vinkmann; 7. juuli 1926 Laiuse vald – 31. august 2007 Tartu) oli eesti ajaloolane.

Uus!!: Vastseliina piiskopilinnus ja Sulev Vahtre · Näe rohkem »

Suurtükk

Saksa suurtükimeeskond Läänerindel 1914 USA välisuurtükimeeskond Iraagis 2004 Moodne Saksa liikursuurtükk PzH 2000 Suurtükk on mürskudega tulistav vint- või sileraudne tulirelv kaliibriga vähemalt 20 mm.

Uus!!: Vastseliina piiskopilinnus ja Suurtükk · Näe rohkem »

Tartu piiskop

Tartu piiskop (ladina keeles Episcopus Tarbatensis) oli Tartu piiskopkonna ilmalik ja vaimulik valitseja aastatel 1224–1558.

Uus!!: Vastseliina piiskopilinnus ja Tartu piiskop · Näe rohkem »

Tartu piiskopkond

Vana-Liivimaa valitsejate vappe aastast 1556. Tartu piiskopkonna vapp (nelitatud piiskop Hermann Weseli perekonnavapiga) on vasakpoolne Tartu piiskopkond (Ecclesia seu Dioecesis Tarbatensis) oli Rooma-katoliku kiriku Riia peapiiskopkonna piiskopkond Kagu-Eestis.

Uus!!: Vastseliina piiskopilinnus ja Tartu piiskopkond · Näe rohkem »

Tornlinnus

Tornlinnus (ebatäpselt ka tornilinnus) on linnusetüüp, mille põhiosa on bergfriid või donžoon.

Uus!!: Vastseliina piiskopilinnus ja Tornlinnus · Näe rohkem »

Vallisaare vaherahu

Vallisaare vaherahu oli Rootsi ja Moskva tsaaririigi (Venemaa) vahel 1658.

Uus!!: Vastseliina piiskopilinnus ja Vallisaare vaherahu · Näe rohkem »

Vana-Vastseliina

Vana-Vastseliina ehk Vahtsõliinamõisa ehk Vastseliina-Asunduse ehk Vastseliina küla asub Võru maakonnas Võru vallas.

Uus!!: Vastseliina piiskopilinnus ja Vana-Vastseliina · Näe rohkem »

Vastseliina

Vastseliina on alevik Võru maakonnas Võru vallas.

Uus!!: Vastseliina piiskopilinnus ja Vastseliina · Näe rohkem »

Võnnu ordulinnus

Elutorn ja üks suurtükitornidest Elutorn (ordumeistri elukoht) Elutorn siseõuelt vaadatuna Ordumeistri eluruumi lagi Võnnu ordulinnus (ka Cēsise ordulinnus; läti Cēsu pils; saksa Wenden, vene Кесь, poola Kieś) on endine Mõõgavendade ordu ja Liivi ordu maameistri residentslinnus Lätis Cēsises (Võnnus).

Uus!!: Vastseliina piiskopilinnus ja Võnnu ordulinnus · Näe rohkem »

Võru maakond

Võru maakond ehk Võrumaa (võru keeles Võro maakund, Võromaa) on 1. järgu haldusüksus Eesti kaguosas.

Uus!!: Vastseliina piiskopilinnus ja Võru maakond · Näe rohkem »

Võru vald

Võru vald on 2017.

Uus!!: Vastseliina piiskopilinnus ja Võru vald · Näe rohkem »

Vene-Rootsi sõda (1656–1658)

Vene-Rootsi sõda (1656–1658) oli osa aastatel 1656–1661 Moskva tsaaririigi ja Rootsi kuningriigi vahel toimunud sõjategevusest ülemvõimu pärast Liivimaal, osa Teisest Põhjasõjast.

Uus!!: Vastseliina piiskopilinnus ja Vene-Rootsi sõda (1656–1658) · Näe rohkem »

1. juuli

1.

Uus!!: Vastseliina piiskopilinnus ja 1. juuli · Näe rohkem »

1237

1237.

Uus!!: Vastseliina piiskopilinnus ja 1237 · Näe rohkem »

1342

1342.

Uus!!: Vastseliina piiskopilinnus ja 1342 · Näe rohkem »

1354

1354.

Uus!!: Vastseliina piiskopilinnus ja 1354 · Näe rohkem »

1379

1379.

Uus!!: Vastseliina piiskopilinnus ja 1379 · Näe rohkem »

15. juuni

15.

Uus!!: Vastseliina piiskopilinnus ja 15. juuni · Näe rohkem »

15. sajand

15.

Uus!!: Vastseliina piiskopilinnus ja 15. sajand · Näe rohkem »

1562

1562.

Uus!!: Vastseliina piiskopilinnus ja 1562 · Näe rohkem »

1582

1582.

Uus!!: Vastseliina piiskopilinnus ja 1582 · Näe rohkem »

16. sajand

16.

Uus!!: Vastseliina piiskopilinnus ja 16. sajand · Näe rohkem »

1620

1620.

Uus!!: Vastseliina piiskopilinnus ja 1620 · Näe rohkem »

1625

1625.

Uus!!: Vastseliina piiskopilinnus ja 1625 · Näe rohkem »

1656

1656.

Uus!!: Vastseliina piiskopilinnus ja 1656 · Näe rohkem »

1658

1658.

Uus!!: Vastseliina piiskopilinnus ja 1658 · Näe rohkem »

1661

1661.

Uus!!: Vastseliina piiskopilinnus ja 1661 · Näe rohkem »

1702

1702.

Uus!!: Vastseliina piiskopilinnus ja 1702 · Näe rohkem »

21. juuli

21.

Uus!!: Vastseliina piiskopilinnus ja 21. juuli · Näe rohkem »

25. märts

25.

Uus!!: Vastseliina piiskopilinnus ja 25. märts · Näe rohkem »

Ümbersuunamised siin:

Vastseliina linnus, Vastseliina ordulinnus.

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »