29 suhted: Adramaa, Asehalduskord, Axel Oxenstierna, Brenguļi, Brenguļi vald, Gustav II Adolf, Heinrich von Hagemeister, Herbord Bienemann von Bienenstamm, Jaunbrenguļi mõis, Katariina I, Katariina II, Läti, Läti keel, Liivimaa, Liivimaa rüütelkond, Paul I, Rüütelkonnamõis, Rüütlimõis, Saksa keel, Trikāta kihelkond, Valga kreis, Valmiera piirkond, 1474, 1531, 1599, 1725, 1786, 1788, 1797.
Adramaa
Adramaa oli maakasutus-, maksustus- ja pindalaühik Eestis.
Uus!!: Vecbrenguļi mõis ja Adramaa · Näe rohkem »
Asehalduskord
Asehalduskord oli Venemaa keisrinna Katariina II ajal aastatel 1775–1795 Venemaa keisririigis kehtinud piirkondlik valitsusvorm, mis tugines Venemaa keisrinna Katariina II poolt ette valmistatud ja Venemaa keisririigis 1775.
Uus!!: Vecbrenguļi mõis ja Asehalduskord · Näe rohkem »
Axel Oxenstierna
Axel Oxenstierna '''Axel Oxenstierna''' monument Riddarhuseti ees Stockholmis. Krahv Axel Oxenstierna af Södermöre (16. juuni 1583 Fånö mõis, Uppland – 28. august 1654 Stockholm) oli Rootsi riigitegelane.
Uus!!: Vecbrenguļi mõis ja Axel Oxenstierna · Näe rohkem »
Brenguļi
Brenguļi on küla (vidējciems) Lätis Valmiera piirkonnas, Brenguļi valla halduskeskus.
Uus!!: Vecbrenguļi mõis ja Brenguļi · Näe rohkem »
Brenguļi vald
Brenguļi vald Brenguļi vald (läti keeles Brenguļu pagasts) on vald Lätis Valmiera piirkonnas.
Uus!!: Vecbrenguļi mõis ja Brenguļi vald · Näe rohkem »
Gustav II Adolf
Gustav II Adolfi sarkofaag Riddarholmeni kirikus. Gustav II Adolf (19. detsember (Juliuse kalendri järgi 9. detsember) 1594 – 16. november (6. november) 1632) oli Rootsi kuningas 1611–1632.
Uus!!: Vecbrenguļi mõis ja Gustav II Adolf · Näe rohkem »
Heinrich von Hagemeister
Heinrich Gotthard Theodor von Hagemeister (läti keeles Heinrihs fon Hāgemeisters, vene keeles Х. Г. Гагемейстер (28. märts (ukj 8. aprill) 1784 Drusti, Liivimaa – 12. (ukj 24. mai) 1845 Vecdrusti, Liivimaa) oli baltisaksa päritolu õuenõunik (1824), tarbetekstide autor, reisikirjanik, luuletaja ja põldur.
Uus!!: Vecbrenguļi mõis ja Heinrich von Hagemeister · Näe rohkem »
Herbord Bienemann von Bienenstamm
Herbord Carl Friedrich von Bienenstamm (6. september 1778 (ukj) Liepaja, Läti – 8. mai 1840 Riia) oli baltisaksa geograaf, publitsist (vaadatud 29.01.2016).
Uus!!: Vecbrenguļi mõis ja Herbord Bienemann von Bienenstamm · Näe rohkem »
Jaunbrenguļi mõis
Jaunbrenguļi mõis (saksa keeles Neu-Wrangelshof, läti keeles Jaunbrenguļu muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Valga kreisis Trikāta kihelkonnas.
Uus!!: Vecbrenguļi mõis ja Jaunbrenguļi mõis · Näe rohkem »
Katariina I
Katariina I Katariina I (15. aprill (vana kalendri järgi 5. aprill) 1684 – 17. mai (vkj 6. mai) 1727) oli Venemaa Keisririigi keisrinna aastatel 1725–1727, kes abielu kaudu Peeter Esimesega sai Romanovite dünastia liikmeks ning pärast Peeter I surma 1725.
Uus!!: Vecbrenguļi mõis ja Katariina I · Näe rohkem »
Katariina II
Katariina II (vene Екатерина II; ka Katariina Suur, vene Екатерина Великая; sünninimega Sophie Friederike Auguste, Anhalt-Zerbsti printsess; 2. mai 1729 Stettin, Preisimaa kuningriik – 17. november (vkj 6. november) 1796 Peterburi, Venemaa keisririik) oli Venemaa keisrinna aastatel 1762–1796.
Uus!!: Vecbrenguļi mõis ja Katariina II · Näe rohkem »
Läti
Läti (ametlikult Läti Vabariik (Latvijas Republika, Leţmō Vabāmō)) on riik Euroopas, üks kolmest Balti riigist.
Uus!!: Vecbrenguļi mõis ja Läti · Näe rohkem »
Läti keel
Läti keel (läti keeles latviešu valoda) kuulub indoeuroopa keelkonna balti rühma.
Uus!!: Vecbrenguļi mõis ja Läti keel · Näe rohkem »
Liivimaa
Vana-Liivimaa 16. sajandi kaardil. Liivimaa (ladina Livonia, läti Vidzeme (tänapäeval kasutatakse peamiselt Läti territooriumile jääva Liivimaa kohta), Livonija (kasutusel peamiselt Vana-Liivimaa kohta), Līvzeme (kasutusel liivlaste asuala kohta), saksa Livland, liivi Līvõmō, poola Inflanty, vene Лифляндия, Ливония) on ajalooline territoorium nüüdisaegse Eesti ja Läti alal.
Uus!!: Vecbrenguļi mõis ja Liivimaa · Näe rohkem »
Liivimaa rüütelkond
Liivimaa rüütelkond (Ritter und Landschaft des Herzogthumbs Liefland) oli Liivimaa (Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti) aadlikke ühendav territoriaalseisuslik omavalitsus.
Uus!!: Vecbrenguļi mõis ja Liivimaa rüütelkond · Näe rohkem »
Paul I
Stepan Štšukin. Imperaator Paul I portree (1797) Paul I (vene Павел I; 1. oktoober 1754 – 11. vkj/23. märts 1801) oli Venemaa keiser aastatel 1796–1801.
Uus!!: Vecbrenguļi mõis ja Paul I · Näe rohkem »
Rüütelkonnamõis
Rüütelkonnamõis, harvemini rüütlikogu mõis (saksa keeles Ritterschaftsgut), ka landraadimõis (Landratsgut) oli rüütelkonnale kuulunud mõis.
Uus!!: Vecbrenguļi mõis ja Rüütelkonnamõis · Näe rohkem »
Rüütlimõis
Rüütlimõis oli algselt rüütlile kuulunud läänimõis.
Uus!!: Vecbrenguļi mõis ja Rüütlimõis · Näe rohkem »
Saksa keel
Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.
Uus!!: Vecbrenguļi mõis ja Saksa keel · Näe rohkem »
Trikāta kihelkond
Valga kreis Ludwig August Mellini kaardil "Atlas von Liefland, oder von den beyden Gouvernementern u. Herzogthümern Lief- und Ehstland, und der Provinz Oesel" (1798) Trikāta kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Trikaten, läti keeles Trikātas draudzes novads) oli haldusüksus Liivimaal Võnnu vojevoodkonnas, Võnnu ja Valga kreisis.
Uus!!: Vecbrenguļi mõis ja Trikāta kihelkond · Näe rohkem »
Valga kreis
Valga kreis (ka Valga maakond) ehk Valka maakond (saksa keeles Der Walksche Kreis, läti keeles Valkas apriņķis, vene keeles Валкский уезд) oli haldusüksus Venemaa keisririigi Riia asehaldurkonnas (1783−1796) ja Liivimaa kubermangus (a-st 1888; aastatel 1796−1888 kuulus Võnnu-Valga kaksikkreisi koosseisu), Läti Vabariigis (1920−1940), Läti NSV-s (1940−1941 ja 1944−1949) ja Läti kindralkomissariaadis (1941−1944).
Uus!!: Vecbrenguļi mõis ja Valga kreis · Näe rohkem »
Valmiera piirkond
Valmiera piirkond on 1.
Uus!!: Vecbrenguļi mõis ja Valmiera piirkond · Näe rohkem »
1474
1474.
Uus!!: Vecbrenguļi mõis ja 1474 · Näe rohkem »
1531
1531.
Uus!!: Vecbrenguļi mõis ja 1531 · Näe rohkem »
1599
1599.
Uus!!: Vecbrenguļi mõis ja 1599 · Näe rohkem »
1725
1725.
Uus!!: Vecbrenguļi mõis ja 1725 · Näe rohkem »
1786
1786.
Uus!!: Vecbrenguļi mõis ja 1786 · Näe rohkem »
1788
1788.
Uus!!: Vecbrenguļi mõis ja 1788 · Näe rohkem »
1797
1797.
Uus!!: Vecbrenguļi mõis ja 1797 · Näe rohkem »