Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Lae alla
Kiiremini kui brauser!
 

Vedelik

Index Vedelik

Vedelik on üks neljast aine agregaatolekust.

27 suhted: Agregaatolek, Aine (füüsika), Aurustumine, Betoon, Celsiuse skaala, Füüsikaline suurus, Gaas, Hüdrauliline löök, Heljum, Ideaalne vedelik, Insener, Kavitatsioon, Keemistemperatuur, Kiirus, Laminaarne voolamine, Mört, Mõõtühik, Molekul, Rõhk, Ruumala, Stooks, Suspensioon, Tahkis, Temperatuur, Tihedus, Viskoossus, Viskosimeeter.

Agregaatolek

Agregaatolek ehk aine olek (ka lihtsalt: olek) on aine vorm, mille määrab tema molekulide soojusliikumise iseloom.

Uus!!: Vedelik ja Agregaatolek · Näe rohkem »

Aine (füüsika)

Aine (ka: mateeria) all mõistetakse füüsikas tavaliselt stabiilseid seisumassiga elementaarosakesi (tavaliselt prootoneid, neutroneid ja elektrone) ning nende kombinatsioone.

Uus!!: Vedelik ja Aine (füüsika) · Näe rohkem »

Aurustumine

Faasisiirded Päikeseenergia kasutamine looduses pinnasest vee kogumiseks: 1 – läbipaistev plast, 2 – kivid plasti fikseerimiseks, 3 – veeauru kondensatsioon plasti alaküljel, 4 – vee kogumisnõu, 5 – voolik vee ammutamiseks kogumisnõust, 6 – pinnas Aurustumine on aine üleminek kondenseerunud faasist kõrgema energiaga gaasifaasi ehk aurufaasi.

Uus!!: Vedelik ja Aurustumine · Näe rohkem »

Betoon

USA betoonitöölised Korrodeerunud betoonist piketipost Vasalemma-Keila raudteelõigul. Betoon (prantsuse keeles béton, ladina sõnast bitumen 'maapigi') on tehislik kivimaterjal, üks põhilisi ehitusmaterjale.

Uus!!: Vedelik ja Betoon · Näe rohkem »

Celsiuse skaala

Celsiuse skaala on temperatuuriskaala, mille võttis 1742.

Uus!!: Vedelik ja Celsiuse skaala · Näe rohkem »

Füüsikaline suurus

Füüsikaline suurus on füüsikalise objekti mõõdetav omadus või olek, mida saab matemaatiliselt tõlgendada suurusena ja mis võimaldab inimesel objekti tähise ning mõõtühiku abil arvuliselt kirjeldada.

Uus!!: Vedelik ja Füüsikaline suurus · Näe rohkem »

Gaas

Gaas on aine agregaatolek, milles osakesed (aatomid ja molekulid) liiguvad vabalt, olemata püsivas vastasmõjus aine teiste osakestega.

Uus!!: Vedelik ja Gaas · Näe rohkem »

Hüdrauliline löök

Hüdrauliliseks löögiks nimetatakse vedeliku rõhu äkilist suurenemist torustikus.

Uus!!: Vedelik ja Hüdrauliline löök · Näe rohkem »

Heljum

Heljum ehk heljeained on vedelikus liikuvad (heljuvad) väikesed tahked osakesed, mis ei setti põhja.

Uus!!: Vedelik ja Heljum · Näe rohkem »

Ideaalne vedelik

Ideaalne vedelik ehk ideaalvedelik on kujutletav vedelik, millel täielikult puudub viskoossus ja kokkusurutavus.

Uus!!: Vedelik ja Ideaalne vedelik · Näe rohkem »

Insener

Kapitooliumis. Skulptor Howard Roberts (1889) Insener (prantsuse keeles ingénieur ENE, 3. köide, Kirjastus Valgus:Tallinn, 1988, lk 644.

Uus!!: Vedelik ja Insener · Näe rohkem »

Kavitatsioon

Kavitatsiooniks nimetatakse nähtust, kui vedeliku voolamisel voolu pidevus katkeb ja vedelikku tekivad tühikud ehk kavernid.

Uus!!: Vedelik ja Kavitatsioon · Näe rohkem »

Keemistemperatuur

Keemistemperatuur ehk keemispunkt ehk keemistäpp on temperatuur, mille juures vedeliku aururõhk saab võrdseks välisrõhuga (atmosfäärirõhul), see tähendab aine hakkab keema.

Uus!!: Vedelik ja Keemistemperatuur · Näe rohkem »

Kiirus

Kiirus üldisemas mõttes tähendab muutumiskiirust – suurust, mis näitab ajaühikus toimuvat muutust – näiteks keemilise reaktsiooni kiirus.

Uus!!: Vedelik ja Kiirus · Näe rohkem »

Laminaarne voolamine

Voolu asetatud keha. Laminaarne voolamine (lad. lamina - leht, plaat, lame) on vedeliku või gaasi selline voolamine, kus aineosakestel on vaid ühtlane voolusuunaline kiirus, voolamine on korrapärane.

Uus!!: Vedelik ja Laminaarne voolamine · Näe rohkem »

Mört

Mört telliste vahel Mört on liiva ja lubja segu.

Uus!!: Vedelik ja Mört · Näe rohkem »

Mõõtühik

Mõõtühik ehk ühik on füüsikalise suuruse väärtus, mida kokkuleppeliselt kasutatakse selle suuruse väärtuste võrdlemiseks ning kvantitatiivseks iseloomustamiseks.

Uus!!: Vedelik ja Mõõtühik · Näe rohkem »

Molekul

Molekul on keemilise aine vähim osake, millel on selle aine keemilised omadused.

Uus!!: Vedelik ja Molekul · Näe rohkem »

Rõhk

Rõhk on füüsikaline suurus, mis võrdub pinnale risti mõjuva jõu ja pindala suhtega: p.

Uus!!: Vedelik ja Rõhk · Näe rohkem »

Ruumala

Ruumala on füüsikaline suurus, mis kirjeldab keha mahtu või aine mahulist kogust.

Uus!!: Vedelik ja Ruumala · Näe rohkem »

Stooks

Stooks (tähis St) on kinemaatilise viskoossuse ühik CGS-süsteemis.

Uus!!: Vedelik ja Stooks · Näe rohkem »

Suspensioon

Suspensioon on dispersne süsteem, mille puhul vedelikku on pihustunud tahket keemilist ainet.

Uus!!: Vedelik ja Suspensioon · Näe rohkem »

Tahkis

Tahkis ehk tahke keha on keha, mis on tahkeks olekuks nimetatavas agregaatolekus.

Uus!!: Vedelik ja Tahkis · Näe rohkem »

Temperatuur

Temperatuur on füüsikaline suurus, mis iseloomustab süsteemi või keha soojuslikku olekut ehk soojusastet.

Uus!!: Vedelik ja Temperatuur · Näe rohkem »

Tihedus

Tihedus on füüsikaline suurus, mis näitab aine massi ruumalaühikus.

Uus!!: Vedelik ja Tihedus · Näe rohkem »

Viskoossus

Pildil on eksperiment, mis näitab pigi voolavust. Pigi viskoossus on umbes 100 miljardit korda suurem kui veel nii, et võtab aastaid enne kui moodustub selline tilk. Viskoossus (ladina k. viscosus -kleepuv) on vedelike ja gaaside (fluidumi) molekulide sisehõõrdumisest tekkiv voolamise võime.

Uus!!: Vedelik ja Viskoossus · Näe rohkem »

Viskosimeeter

Viskosimeeter on riist, millega mõõdetakse vedelike viskoossust.

Uus!!: Vedelik ja Viskosimeeter · Näe rohkem »

Ümbersuunamised siin:

Vedel, Vedel olek.

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »