Vedelkütus

Kütuseproovi võtmine Vedelkütus on vedel, s.t valatav ja pumbatav põlevaine, mida saab kasutada energiaallikana soojusjõumasinates ja muudes selleks sobivates energiamuundamisseadmetes.

Kasuta AI-d

Sisukord

1. 10 suhted: Bensiin, Diislikütus, Gaasiõlid, Kütteõlid, Kivisüsi, Nafta, Põlevkivi, Petrooleum, Pruunsüsi, Vedelgaas.

Bensiin

Bensiin purgis Bensiin (Briti inglise keeles petrol, Ameerika inglise keeles gasoline, saksa keeles Benzin) on peamiselt mootorikütusena kasutatav kergete süsivesinike segu (keeb temperatuurivahemikus 30–200 °C), kergesti süttiv, enamasti värvusetu vedelik.

Vaata Vedelkütus ja Bensiin

Diislikütus

Biodiislikütus Diislikütus (inglise diesel fuel, saksa Dieselkraftstoff) on peamiselt mootorikütusena kasutatav süsivesinike segu, mis keeb temperatuurivahemikus 200–350 °C.

Vaata Vedelkütus ja Diislikütus

Gaasiõlid

Gaasiõlideks nimetatakse vedelaid naftasaadusi, mille mahust (k.a kaod) destilleerub temperatuuril 250 °C alla 65% ja temperatuuril 350 °C destilleerub 85% või rohkem.

Vaata Vedelkütus ja Gaasiõlid

Kütteõlid

Kütteõlid ehk õlikütused (inglise keeles fuel oils) on vedelkütused, mis on enamasti toodetud nafta fraktsioneeriva destillatsiooni teel.

Vaata Vedelkütus ja Kütteõlid

Kivisüsi

Kivisüsi Kivisüsi Kivisüsi on taimset päritolu süsinikurikas põlev maavara, kaustobioliit.

Vaata Vedelkütus ja Kivisüsi

Nafta

Nafta Nafta on looduslik maakoores leiduv peamiselt vedelate süsivesinike segu.

Vaata Vedelkütus ja Nafta

Põlevkivi

Eesti põlevkivi ehk kukersiit Jordaania põlevkivi Põlevkivi on kerogeeni sisaldav peenkihiline musta või pruuni värvi settekivim.Orgaaniline aines koosneb enamasti vetikate või bakterite jäänustest moodustunud kerogeenist.

Vaata Vedelkütus ja Põlevkivi

Petrooleum

Petrooleum ehk petrool (inglise keeles kerosene, vahel ka kerosine, Inglismaal ja Lõuna-Aafrikas paraffin) on 175–325 °C keemistemperatuuride vahemikuga süsivesinikest koosnev naftasaadus.

Vaata Vedelkütus ja Petrooleum

Pruunsüsi

Pruunsüsi Pruunsüsi ehk ligniit on pruunika värvusega kaustobioliit.

Vaata Vedelkütus ja Pruunsüsi

Vedelgaas

Vedelgaas on gaasi jahutamise või kokkusurumise teel osaliselt või täielikult veeldatud aine, mis püsib vedelana kas normaalrõhu juures piisavalt madalal temperatuuril (näiteks hapnik ja lämmastik) või normaaltemperatuuri juures rõhu all (näiteks propaan ja butaan).

Vaata Vedelkütus ja Vedelgaas

Unioonpeedia on mõiste kaardi või semantiline võrgustik, korraldati nagu entsüklopeedia - sõnastik. See annab lühikese definitsiooni iga mõiste ja selle suhteid.

See on suur-line mõttekaarti mis toimib aluse kontseptsiooni diagrammid. See on tasuta kasutada ja iga artikli või dokumendi saab alla laadida. See on vahend, ressurss või viide õppe-, teadus-, haridus-, teadus- või õppetöö, mida saab kasutada õpetajad, kasvatajad, õpilaste või üliõpilaste; akadeemilise maailma: koolis, alg-, kesk-, keskkooli, keskmine tehniline tase, kolledži, ülikooli bakalaureuse-, magistri- või doktorikraadi; paberid, aruanded, projektid, ideed, dokumentatsiooni, uuringute kokkuvõtted või väitekirja. Siin on mõiste, seletus, kirjeldus, või mõtet iga olulise kohta, mis teil on vaja andmeid, ning loetelu nendega seotud mõisted nagu sõnastik. Saadaval Eesti, Inglise, Hispaania, Portugali, Jaapani, Hiina, Prantsuse, Saksa, Itaalia, Poola, Hollandi, Vene, Araabia, Hindi, Rootsi, Ukraina, Ungari, Katalaani, Tšehhi, Heebrea, Taani, Soome, Indoneesia, Norra, Rumeenia, Türgi, Vietnamese, Korea, Tai, Kreeka, Bulgaaria, Horvaatia, Slovakkia, Leedu, Filipino, Läti ja Sloveenia Varsti rohkem keeli.

Teave põhineb Vikipeedia artiklitel ja muudel Wikimedia projektidel ning on saadaval Creative Commonsi Attribution-ShareAlike litsentsi alusel.

Unioonpeedia ei ole Wikimedia Foundationi poolt heaks kiidetud ega sellega seotud.

Google Play, Android ja Google Play logo on ettevõtte Google Inc. kaubamärgid.

Privaatsuspoliitika