Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Installi
Kiiremini kui brauser!
 

Veen

Index Veen

Veenideks ehk tõmbsoonteks (ladina ains vena, mitm venae) nimetatakse peamiselt paljudel selgroogsetel loomadel tsirkulatsioonisüsteemi kuuluvaid õhukese seinaga mahtuvusveresooni, mida mööda juhitakse verd südame suunas.

31 suhted: Ajuripats, Arst, Arter, Arteriaalne veri, Arterite loend, Autonoomne närvisüsteem, Cerebrospinal Venous System, Galenos, Georg Loogna, Hemorroidid, Hippokrates, Kapillaar, Kehavedelik, Koolibrilased, Kopsud, Kude, Ladina keel, Maks, Medicina, Meeli Roosalu, Süda, Südame-veresoonkond, Süsihappegaas, Selgroogsed, Suur vereringe, Vana-Kreeka, Väike vereringe, Veenipõimik, Veresoon, William Harvey, 2010.

Ajuripats

pisi Ajuripats ehk hüpofüüs (inglise keeles hypophysis, pituitary gland, ladina keeles hypophysis; glandula pituitaria) on selgroogsete organismide peaajus, suuraju all kiilluu türgi sadula ajuripatsiaugus paiknev munaja kujuga kehake, ka sisenõrenääre.

Uus!!: Veen ja Ajuripats · Näe rohkem »

Arst

Arst (ka doktor; vanemas kõnekeeles tohter) on tänapäeval spetsiifilise akadeemilise haridusega spetsialist (Eestis tervishoiutöötaja), kelle tegevus on suunatud tervise edendamisele ja taastamisele ning haiguste diagnoosimisele ja ravile.

Uus!!: Veen ja Arst · Näe rohkem »

Arter

Arter (ladina keeles arteria) ehk tuiksoon on veresoon, mis viib verd südamest eemale.

Uus!!: Veen ja Arter · Näe rohkem »

Arteriaalne veri

Arteriaalne veri on kopsudes hapnikuga rikastunud veri, mis voolab südamest teiste elundite suunas.

Uus!!: Veen ja Arteriaalne veri · Näe rohkem »

Arterite loend

Siia nimekirja palume kanda arterite (veresoonte liik) eestikeelseid nimetusi.

Uus!!: Veen ja Arterite loend · Näe rohkem »

Autonoomne närvisüsteem

Autonoomne närvisüsteem ehk vegetatiivne närvisüsteem (ladina keeles systema nervosum autonomicum, pars autonomica systematis nervosi, divisio autonomica systematis nervosi peripherici) on paljudel keelikloomadel vahetult tahtele allumatu närvisüsteemi osa, mis liigitatakse piirdenärvisüsteemi hulka.

Uus!!: Veen ja Autonoomne närvisüsteem · Näe rohkem »

Cerebrospinal Venous System

Cerebrospinal Venous System (lühend CSVS) on Tobinicki ja Vega pakutud termin, millega kirjeldatakse selgroogsetel loomadel veenisüsteemi seda osa, mis koosneb omavahel ühenduses olevast venoosurgete ja veenipõimikutega, kuid veeniklappideta peaaju veenisüsteemist (inglise keeles cerebral venous system) ja seljaaju veenisüsteemist (vertebral venous system, VVP).

Uus!!: Veen ja Cerebrospinal Venous System · Näe rohkem »

Galenos

Galenos Galenos (umbes 129 – umbes 200) oli Vana-Rooma arst ja anatoom.

Uus!!: Veen ja Galenos · Näe rohkem »

Georg Loogna

Georg Loogna (aastani 1939 Georg Gross; 20. november 1914 Peterburi – 20. jaanuar 2009) oli eesti arstiteadlane, meditsiinikandidaat.

Uus!!: Veen ja Georg Loogna · Näe rohkem »

Hemorroidid

Kolmandas etapis hemorroid Hemorroidid ehk päraku veenikomud (ladina keeles haemorrhoides) on pärakukanali veenilaiendid.

Uus!!: Veen ja Hemorroidid · Näe rohkem »

Hippokrates

Hippokrates Kos'ist Hippokrates Kosilt (umbes 460 – umbes 370 eKr) oli Vana-Kreeka arst, arstiteaduse ja arsti kutse-eetika rajaja.

Uus!!: Veen ja Hippokrates · Näe rohkem »

Kapillaar

Kapillaar on väga väikese läbimõõduga torukujuline tühemik mingis aines.

Uus!!: Veen ja Kapillaar · Näe rohkem »

Kehavedelik

Kehavedelik ehk orgaaniline kehavedelik (inglise body fluid) on elavate organismide sees leiduv bioloogiline vedelik.

Uus!!: Veen ja Kehavedelik · Näe rohkem »

Koolibrilased

Koolibrilased (Trochilidae) on lindude sugukond pikatiivaliste seltsist.

Uus!!: Veen ja Koolibrilased · Näe rohkem »

Kopsud

Inimese kopsude joonis.1 – hingetoru2 – kopsuveen3 – kopsuarter4 – alveolaarjuhake5 – kopsualveoolid6 – südamejäljend7 – bronh ehk kopsutoru 8 – segmendibronh9 – sagarabronh10 – peabronh 11 – keeleluu Kopsud (ladina keeles pulmones) on hingamiselundkonna peamised elundid paljudel tetrapoodidel ja osadel kaladel.

Uus!!: Veen ja Kopsud · Näe rohkem »

Kude

Kude (ladina keeles textus) on ühesuguse tekke, ehituse ja talitlusega rakutüüpide ning rakkude vaheaine kogum, mis on taime või looma elundi osa.

Uus!!: Veen ja Kude · Näe rohkem »

Ladina keel

Ladinakeelne piibel aastast 1407 Ladina keel (lingua Latina) on indoeuroopa keelkonna itali rühma kuuluv keel, mida algselt kõnelesid latiinid Latiumi maakonnas, mille keskus oli Rooma.

Uus!!: Veen ja Ladina keel · Näe rohkem »

Maks

pisi Maks (ladina keeles hepar ehk jecur) on paljudel selgroogsetel ja osadel teistel loomadel vahelduva kuju, suuruse ja asendiga seedeelundkonna elund.

Uus!!: Veen ja Maks · Näe rohkem »

Medicina

Kirjastus Medicina ehk Aktsiaselts Medicina ehk Medicina AS (ka – Medicina, vana registrinumber 01262883, registrikood 10380512) oli Eesti Arstide Liidu, Soome Arstide Seltsi Duodecim ja kirjastuse Kustannus Oy Duodecim poolt Eestis 2.

Uus!!: Veen ja Medicina · Näe rohkem »

Meeli Roosalu

Meeli Roosalu (aastani 1970 Meeli Puuraid; sündinud 21. oktoobril 1948 Viljandis) on eesti füsioloog.

Uus!!: Veen ja Meeli Roosalu · Näe rohkem »

Süda

Animatsioon südame tööst Vesikirbu südamelöögid Süda (ladina keeles cor, cardia; vanakreeka keeles καρδίᾱ kardiā) on vereringet või hemolümfiringet tagav elund.

Uus!!: Veen ja Süda · Näe rohkem »

Südame-veresoonkond

Südame- ja veresoonkond ehk kardiovaskulaarsüsteem ehk südame ja soonte süsteem ehk tsirkulatsioonisüsteem ehk vereringeelundkond (ladina keeles apparatus circulatorius) on paljudel selgroogsetel peamiselt vere ringlust reguleeriv elundkond.

Uus!!: Veen ja Südame-veresoonkond · Näe rohkem »

Süsihappegaas

Süsinikdioksiid Süsinikdioksiid Süsihappegaas ehk süsinikdioksiid (CO2) on süsiniku stabiilseim oksiid, mille molekul koosneb ühest süsiniku ja kahest hapniku aatomist, mis on kovalentselt seotud süsiniku aatomiga.

Uus!!: Veen ja Süsihappegaas · Näe rohkem »

Selgroogsed

Selgroogsed ehk vertebraadid (Vertebrata) on keelikloomade hõimkonna suurim alamhõimkond.

Uus!!: Veen ja Selgroogsed · Näe rohkem »

Suur vereringe

Suur vereringe ehk kehavereringe (ladina circulatio systemica) on vereringe osa suletud kardiovaskulaarsüsteemiga loomadel.

Uus!!: Veen ja Suur vereringe · Näe rohkem »

Vana-Kreeka

Hellas ehk Vana-Kreeka ehk Antiik-Kreeka oli vanaaja maa, mida asustasid muinaskreeklased ehk hellenid.

Uus!!: Veen ja Vana-Kreeka · Näe rohkem »

Väike vereringe

Väike vereringeTõlkijad Katrin Rehemaa, Sirje Ootsing, Laine Trapido.

Uus!!: Veen ja Väike vereringe · Näe rohkem »

Veenipõimik

Veenipõimik (ladina ains plexus venosus) on paljudel suletud kardiovaskulaarsüsteemiga loomadel veenide hargnemisest ja põimumisest moodustuv võrgutaoline vaskulaarne struktuur.

Uus!!: Veen ja Veenipõimik · Näe rohkem »

Veresoon

Veresoon (ladina keeles vas sanguineum, mitmuses vasa sanguinea; varasemas eesti keeles ka: aader) on looma, sealhulgas inimese torukujuline elund (soon), milles voolab veri.

Uus!!: Veen ja Veresoon · Näe rohkem »

William Harvey

William Harvey William Harvey (1. aprill 1578 Folkestone, Kent – 3. juuni 1657) oli inglise arst ja anatoom.

Uus!!: Veen ja William Harvey · Näe rohkem »

2010

2010.

Uus!!: Veen ja 2010 · Näe rohkem »

Ümbersuunamised siin:

Tõmbsoon, Tõmbsooned, Veenid, Vena, Venae.

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »