Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Lae alla
Kiiremini kui brauser!
 

Veenuse koloniseerimine

Index Veenuse koloniseerimine

Kunstniku kujutis hõljukbaasist Veenuse atmosfääris Veenuse koloniseerimine on teoreetiline protsess, mille käigus loob inimkond planeedile Veenus püsivad elupaigad.

13 suhted: Aerostaat, Baar (ühik), Gravitatsioon, Hapnik, Kosmiline kiirgus, Lämmastik, Maa, Päikesesüsteem, Süsihappegaas, Skafander, Väävelhape, Veenus, Veenuse atmosfäär.

Aerostaat

'''Kuumaõhupallid ja dirižaablid'''. 1. Montgolfier' kuumaõhupall. 2. Charlesi vesinikuõhupall. 3. Blanchardi vesinikuõhupall. 4. Giffardi aerostaat. 5. Giffardi aerostaat (vaba). 6. Dupuy de Lôme'i aerostaat. 7. Henleini dirižaabel. 8. Renardi ja Krebsi aerostaat. Nüüdisaegne kuumaõhupall Aerostaat (kreeka keelest aero 'õhk' + statos 'seisev'), on õhust kergem, õhukese kestaga õhus püsiv ümara kujuga seadeldis, mille tõstejõud saavutatakse aerostaatilise üleslükke jõul.

Uus!!: Veenuse koloniseerimine ja Aerostaat · Näe rohkem »

Baar (ühik)

Baar (kreeka sõnast baros, 'raskus'; tähis bar) on mittesüsteemne rõhu mõõtühik.

Uus!!: Veenuse koloniseerimine ja Baar (ühik) · Näe rohkem »

Gravitatsioon

Gravitatsioon ehk raskusjõud on loodusnähtus, mille toimel kõik massiga kehad üksteise poole tõmbuvad.

Uus!!: Veenuse koloniseerimine ja Gravitatsioon · Näe rohkem »

Hapnik

Hapnik (keemiline sümbol O, ladina Oxygenium) on keemiline element järjenumbriga 8.

Uus!!: Veenuse koloniseerimine ja Hapnik · Näe rohkem »

Kosmiline kiirgus

Kosmilise primaarkiirguse suure energiaga osake (prooton p) laguneb atmosfääri ülakihtide osakestega põrkumisel elementaarosakesteks ja aatomituuma kildudeks, mis omakorda põrkudes laviinitaoliselt paljunevad, moodustades kosmilise sekundaarkiirguse. Maapinnale jõudvatest osakestest moodustavad suurema osa müüonid (µ), mis kohe lagunevad Kosmiline kiirgus on maailmaruumis väga kiiresti liikuvate laenguga osakeste (esmas- ehk primaarkiirguse) ja Maa atmosfääris nende toimel tekkivate osakeste (teis- ehk sekundaarkiirguse) voog.

Uus!!: Veenuse koloniseerimine ja Kosmiline kiirgus · Näe rohkem »

Lämmastik

Arvutiga loodud lämmastiku molekuli mudel teaduskeskuse Ahhaa teadusteatris Lämmastik (tähis N) on keemiline element järjenumbriga 7.

Uus!!: Veenuse koloniseerimine ja Lämmastik · Näe rohkem »

Maa

Maa on Päikesesüsteemi kolmas planeet Päikese poolt loetuna ning ainuke teadaolev planeet universumis, kus leidub elu.

Uus!!: Veenuse koloniseerimine ja Maa · Näe rohkem »

Päikesesüsteem

Päikesesüsteemi planeedid. Planeetide suurused on mõõtkavas, kaugused aga mitte Päikesesüsteemi planeet Päikesesüsteem koosneb Päikesest ning sellega gravitatsiooniliselt seotud astronoomilistest objektidest.

Uus!!: Veenuse koloniseerimine ja Päikesesüsteem · Näe rohkem »

Süsihappegaas

Süsinikdioksiid Süsinikdioksiid Süsihappegaas ehk süsinikdioksiid (CO2) on süsiniku stabiilseim oksiid, mille molekul koosneb ühest süsiniku ja kahest hapniku aatomist, mis on kovalentselt seotud süsiniku aatomiga.

Uus!!: Veenuse koloniseerimine ja Süsihappegaas · Näe rohkem »

Skafander

Astronaut Michael Fincke skafandris avakosmoses Skafander on suletav tehiskeskkond, mille eesmärk on kaitsta astronauti avakosmoses valitsevate tingimuste eest.

Uus!!: Veenuse koloniseerimine ja Skafander · Näe rohkem »

Väävelhape

Kips on väävelhappe hüdraaditud sool Väävelhape (valemiga H2SO4) on anorgaaniline hape, tema anhüdriid on vääveltrioksiid.

Uus!!: Veenuse koloniseerimine ja Väävelhape · Näe rohkem »

Veenus

Veenus on Päikese poolt loetuna teine planeet Päikesesüsteemis (siseplaneet; keskmine kaugus Päikesest 108 miljonit km) ja meile lähim planeet (vähim kaugus Maast 38,2 miljonit km), tiirlemisperioodiga 224,7 Maa ööpäeva.

Uus!!: Veenuse koloniseerimine ja Veenus · Näe rohkem »

Veenuse atmosfäär

Pilvede struktuur Veenusel. Veenuse atmosfäär on Maa omast mitmeid kordi tihedam ja kõrgema temperatuuriga.

Uus!!: Veenuse koloniseerimine ja Veenuse atmosfäär · Näe rohkem »

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »