Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Lae alla
Kiiremini kui brauser!
 

Veresoon

Index Veresoon

Veresoon (ladina keeles vas sanguineum, mitmuses vasa sanguinea; varasemas eesti keeles ka: aader) on looma, sealhulgas inimese torukujuline elund (soon), milles voolab veri.

34 suhted: Aort, Arter, Arteriaalne veri, Arteriool, Elund, Endoteel, Epiteelkude, Hapnik, Imetajad, Inimene, Kapillaar, Kapillaar (anatoomia), Kopsutüvi, Kude, Ladina keel, Lümf, Lümfisooned, Loomad, Metabolism, Mikroskoop, Närv, Rakk, Süda, Südame-veresoonkond, Süsihappegaas, Sidekude, Silelihased, Stent, Suur vereringe, Väike vereringe, Veen, Vereplasma, Vereringe, Veri.

Aort

Sea lahtilõigatud aort, näha on ka mõned aordist väljuvad arterid Aordiks (ladina keeles aorta, kreeka keeles ἀορτή – aortē) nimetatakse inimese ja paljude loomade kehas asuvat suurimat arterit.

Uus!!: Veresoon ja Aort · Näe rohkem »

Arter

Arter (ladina arteria) ehk tuiksoon on veresoon, mis viib verd südamest eemale.

Uus!!: Veresoon ja Arter · Näe rohkem »

Arteriaalne veri

Arteriaalne veri on kopsudes hapnikuga rikastunud veri, mis voolab südamest teiste elundite suunas.

Uus!!: Veresoon ja Arteriaalne veri · Näe rohkem »

Arteriool

Arterioolid (ladina keeles ains arteriola; mitm arteriolae) on mikrovereringe väikesed arterid, mis algavad arteritest ja lähevad üle kapillaaridesse.

Uus!!: Veresoon ja Arteriool · Näe rohkem »

Elund

Elund ehk organ (kreeka organon 'tööriist') on hulkraksete organismide kindlaid funktsioone täitev kudedest koosnev talitlusüksus (näiteks leht taimedel või süda loomadel).

Uus!!: Veresoon ja Elund · Näe rohkem »

Endoteel

Endoteeliks (ladina keeles endothelium) nimetatakse paljude selgroogsete loomade vere- ja lümfisoonte sisekesta ning südame sisepinda katvat ühekihilist endoteelirakkudest koosnevat lameepiteelikihti.

Uus!!: Veresoon ja Endoteel · Näe rohkem »

Epiteelkude

Epiteelkude ehk epiteel (ingl k "epithelial tissue", kr k thēlē “nisa”) on loomorganismi välispinda kattev ja sisepinda vooderdav või näärmeid moodustav kude.

Uus!!: Veresoon ja Epiteelkude · Näe rohkem »

Hapnik

Hapnik (keemiline sümbol O) on keemiline element järjenumbriga 8.

Uus!!: Veresoon ja Hapnik · Näe rohkem »

Imetajad

Imetajad ehk mammaalid (Mammalia) on loomade klass keelikloomade hõimkonnast.

Uus!!: Veresoon ja Imetajad · Näe rohkem »

Inimene

Inimene kõige üldisemas tähenduses on liigi Homo sapiens ('tark inimene') esindaja.

Uus!!: Veresoon ja Inimene · Näe rohkem »

Kapillaar

Kapillaar on väga väikese läbimõõduga torukujuline tühemik mingis aines.

Uus!!: Veresoon ja Kapillaar · Näe rohkem »

Kapillaar (anatoomia)

Kapillaarid ehk juussooned (ladina keeles ains vas capillare; mitm vasa capillaria) on peenimad vere- või lümfisooned, mille sooneseina moodustavad endoteel (endoteelirakud) ja basaalmembraan.

Uus!!: Veresoon ja Kapillaar (anatoomia) · Näe rohkem »

Kopsutüvi

Kopsutüveks (ladina truncus pulmonalis) nimetatakse paljude suletud kardiovaskulaarsüsteemiga loomade südames paiknevat ja südamevatsakesest lähtuvat arterit.

Uus!!: Veresoon ja Kopsutüvi · Näe rohkem »

Kude

Kude (ladina keeles textus) on ühesuguse tekke, ehituse ja talitlusega rakutüüpide ning rakkude vaheaine kogum, mis on taime või looma elundi osa.

Uus!!: Veresoon ja Kude · Näe rohkem »

Ladina keel

Ladina keel (lingua Latina) on indoeuroopa keelkonna itali rühma kuuluv keel, mida algselt kõnelesid latiinid Latiumi maakonnas, mille keskus oli Rooma.

Uus!!: Veresoon ja Ladina keel · Näe rohkem »

Lümf

Lümf ehk lümfivedelik (ladina lympha) on enamiku selgroogsete lümfisüsteemi teedes olev kehavedelik, mis kulgeb tsentraalselt ja valandub ülemisse õõnesveenisüsteemi.

Uus!!: Veresoon ja Lümf · Näe rohkem »

Lümfisooned

Lümfisooned (ladina ains vas lymphaticum; mitm vasa lymphatica) on paljude loomade lümfisüsteemi kuuluvad sooned, kus liigub lümf.

Uus!!: Veresoon ja Lümfisooned · Näe rohkem »

Loomad

Loomad (Animalia, Metazoa) on riik organismide taksonoomilises klassifikatsioonis.

Uus!!: Veresoon ja Loomad · Näe rohkem »

Metabolism

Metabolism ehk ainevahetus (kreeka keeles μεταβολή metabolē 'muutus') tähendab organismis aset leidvaid sünteesi- ja lagundamisprotsesse.

Uus!!: Veresoon ja Metabolism · Näe rohkem »

Mikroskoop

Stereomikroskoop. Politseiametnik uurimas reisidokumendi õigsust Mikroskoop on optikariist, mis võimaldab näha väikesest objektist (objektidest), mida enamasti inimsilmaga pole võimalik näha, suurendatud kujutist.

Uus!!: Veresoon ja Mikroskoop · Näe rohkem »

Närv

Närviks (ladina keeles nervus) nimetatakse enamikul närvisüsteemiga loomadel sidekoega ümbritsetud, väljaspool kesknärvisüsteemi asuvat, närvikiudude kimpudest koosnevat nööritaolist moodustist.

Uus!!: Veresoon ja Närv · Näe rohkem »

Rakk

Tuum 3. Ribosoom 4. Vesiikul 5. Karedapinnaline tsütoplasmavõrgustik 6. Golgi kompleks 7. Tsütoskelett 8. Siledapinnaline tsütoplasmavõrgustik 9. Mitokonder 10. Vakuool 11. Tsütoplasma 12. Lüsosoom 13. Tsentrosoom Rakuks (ladina cellula, ingl. keel. cell) nimetatakse kõikide elusorganismide väikseimat ehituslikku ja talitluslikku osa, mis on võimeline ümbritseva elukeskkonnaga suheldes ka iseseisvalt eluks vajalikku energiat komplekteerima, kasvama, end taastootma (raku taastootmise faaside kaudu) ja vajadusel ka programmeeritud surma esile kutsuma.

Uus!!: Veresoon ja Rakk · Näe rohkem »

Süda

Süda (ladina cor; kreeka καρδίᾱ, kardiā) on enamiku keelikloomade südame-veresoonkonna elund, mis on evolutsiooniteooria kohaselt jaotunud kambriteks ning mille töö (pumbafunktsiooni) tulemusel tagatakse elusorganismi rakkude pidev vere- ja lümfiringlus.

Uus!!: Veresoon ja Süda · Näe rohkem »

Südame-veresoonkond

Südame-veresoonkond ehk kardiovaskulaarsüsteem ehk südame ja soonte süsteem ehk tsirkulatsioonisüsteem ehk vereringeelundkond (ladina apparatus circulatorius) on paljudel selgroogsetel peamiselt vere ringlust reguleeriv elundisüsteem.

Uus!!: Veresoon ja Südame-veresoonkond · Näe rohkem »

Süsihappegaas

Süsinikdioksiid Süsinikdioksiid Süsihappegaas ehk süsinikdioksiid (CO2) on süsiniku stabiilseim oksiid, mille molekul koosneb ühest süsiniku ja kahest hapniku aatomist, mis on kovalentselt seotud süsiniku aatomiga.

Uus!!: Veresoon ja Süsihappegaas · Näe rohkem »

Sidekude

Sidekude on koeliik, mis toetab, ühendab ja eraldab erinevaid koetüüpe ja elundeid.

Uus!!: Veresoon ja Sidekude · Näe rohkem »

Silelihased

Silelihased on lihased, mis koosnevad siseelundite seinu vooderdavatest silelihasrakkudest.

Uus!!: Veresoon ja Silelihased · Näe rohkem »

Stent

pisi Stent on tehistoruke, mida kasutatakse meditsiinis juhade ja veresoonte asendamisel.

Uus!!: Veresoon ja Stent · Näe rohkem »

Suur vereringe

Suur vereringe ehk kehavereringe (ladina circulatio systemica) on vereringe osa suletud kardiovaskulaarsüsteemiga loomadel.

Uus!!: Veresoon ja Suur vereringe · Näe rohkem »

Väike vereringe

Väike vereringeTõlkijad Katrin Rehemaa, Sirje Ootsing, Laine Trapido.

Uus!!: Veresoon ja Väike vereringe · Näe rohkem »

Veen

Veenideks ehk tõmbsoonteks (ladina ains vena, mitm venae) nimetatakse peamiselt paljudel selgroogsetel loomadel tsirkulatsioonisüsteemi kuuluvaid õhukese seinaga mahtuvusveresooni, mida mööda juhitakse verd südame suunas.

Uus!!: Veresoon ja Veen · Näe rohkem »

Vereplasma

Veredoonorilt pärinev, külmutatud vereplasma Vereplasma on vere kollakas vedel komponent.

Uus!!: Veresoon ja Vereplasma · Näe rohkem »

Vereringe

Vereringe on tsirkulatsioonisüsteemiga organismidel peamiselt südame poolt tekitatud vere normaalne liikumine veresoonestikus.

Uus!!: Veresoon ja Vereringe · Näe rohkem »

Veri

Kategooria:Kehavedelikud Vereproovid Veri (ladina sanguis) on paljude selgrootute ja selgroogsete loomade organismis südame või südamelaadsete elundite töö ja vererõhu toel veresoontes ringlev kehavedelik.

Uus!!: Veresoon ja Veri · Näe rohkem »

Ümbersuunamised siin:

Aader, Vas sanguineum, Vasa sanguinea, Veresooned.

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »