Kiiremini kui brauser!
55 suhted: Ahven, Anaeroobne keskkond, Biogeenid, Ehmestiivalised, Elurikkus, Elva, Elva orund, Epilimnion, Eutroofsus, Fütoplankton, Fosfaadid, Fosfor, Harilik pilliroog, Harilik vesihernes, Haug, Hüpertroofne järv, Hüppekiht, Hundinui, Järv, Jõevähk, Kardhein, Kavilda jõgi, Keriloomad, Kiisk, Klaasiksääsklased, Koger, Konnaosi, Latikas, Limused, Linask, Makrofüüdid, Mandrijää, Männas-vesikuusk, Mõhn, Orgaaniline aine, Põhjavesi, Pinnavesi, Reljeef, Roosärg, Särg, Sõõr-särjesilm, Soopihl, Sulfaadid, Supelrand, Surusääsklased, Tarn, Tähk-vesikuusk, Valgla, Vastne, Veekogu stratifikatsioon, ..., Vesikirbulised, Vesilestad, Vesinikeksponent, Vesiniksulfiid, Zooplankton. Laienda indeks (5 rohkem) »
Ahven
Ahven ehk harilik ahven (Perca fluviatilis) on ahvenlaste sugukonda ahvena perekonda kuuluv röövkala.
Uus!!: Verevi järv ja Ahven · Näe rohkem »
Anaeroobne keskkond
Anaeroobne keskkond on keskkond, kus puudub nii vaba hapnik kui ka keemilisse ühendeisse seotud hapnik (nt puuduvad seal ka nitraadid (-NO3)).
Uus!!: Verevi järv ja Anaeroobne keskkond · Näe rohkem »
Biogeenid
Biogeenid ehk biogeensed ühendid on organismidest väliskeskkonda sattunud anorgaanilised biokeemilised ühendid.
Uus!!: Verevi järv ja Biogeenid · Näe rohkem »
Ehmestiivalised
Ehmestiivalised (Trichoptera) on putukate selts, kelle valmikud sarnanevad koiliblikatega.
Uus!!: Verevi järv ja Ehmestiivalised · Näe rohkem »
Elurikkus
Vihmametsad on ühed kõige mitmekesisemad ökosüsteemid Laelatu puisniit Eestis on üks maailma suurima elurikkusega paiku, arvestades soontaimeliikide absoluutset arvu 1 m² kohta Elurikkus ehk biodiversiteet ehk bioloogiline mitmekesisus ehk looduslik mitmekesisus ehk elustiku mitmekesisus on mingi ökosüsteemi, bioomi või kogu Maa taksonite mitmekesisus.
Uus!!: Verevi järv ja Elurikkus · Näe rohkem »
Elva
Elva on linn Tartu maakonnas Elva vallas.
Uus!!: Verevi järv ja Elva · Näe rohkem »
Elva orund
Elva orund on orund Ugandi lavamaal, halduslikult Tartu maakonnas.
Uus!!: Verevi järv ja Elva orund · Näe rohkem »
Epilimnion
Epilimnion (ka pealisvesi) on kihistunud veekogu (enamasti järve) kõige ülemine veekiht (limnion), mis asetseb allpool oleva hüpolimnioni peal (kui eristatakse ka metalimnioni, siis viimase peal).
Uus!!: Verevi järv ja Epilimnion · Näe rohkem »
Eutroofsus
Eutroofsus ehk eutroofia ehk rohketoitelisus on ökosüsteemi seisund, kus veekogus või soos on toitesoolade ehk toiteainete rohkus, mistõttu need ökosüsteemid on enamasti liigirikkad ja produktiivsed.
Uus!!: Verevi järv ja Eutroofsus · Näe rohkem »
Fütoplankton
Läänemeres, 3. juuli 2001 Fütoplankton ehk taimhõljum koosneb vees vabalt hõljuvatest enamasti mikroskoopilistest organismidest, kes elavad veekogude eufootilises kihis.
Uus!!: Verevi järv ja Fütoplankton · Näe rohkem »
Fosfaadid
Fosfaat Fosfaadid on fosforhapete soolad.
Uus!!: Verevi järv ja Fosfaadid · Näe rohkem »
Fosfor
Fosfor on keemiline element, mille sümbol on P ja aatomnumber 15.
Uus!!: Verevi järv ja Fosfor · Näe rohkem »
Harilik pilliroog
Harilik pilliroog (Phragmites australis) on kõrreliste sugukonda pilliroo perekonda kuuluv taim.
Uus!!: Verevi järv ja Harilik pilliroog · Näe rohkem »
Harilik vesihernes
Harilik vesihernes (Utricularia vulgaris) on vesiherneliste sugukonda vesiherne perekonda kuuluv taim.
Uus!!: Verevi järv ja Harilik vesihernes · Näe rohkem »
Haug
Haug ehk harilik haug ehk havi (Esox lucius) on hauglaste sugukonda haugi perekonda kuuluv röövkala.
Uus!!: Verevi järv ja Haug · Näe rohkem »
Hüpertroofne järv
Hüper(eu)troofne ehk ülirohketoiteline järv (ka liigtoiteline järv) on järv, kus on väga suur toitainete sisaldus ja ülemäärane taimestik.
Uus!!: Verevi järv ja Hüpertroofne järv · Näe rohkem »
Hüppekiht
Hüppekiht on suhteliselt sügavate veekogude (järved, mered jne) veekiht, enamasti õhuke, kus vee füüsikalised ja/või keemilised omadused kiiresti muutuvad.
Uus!!: Verevi järv ja Hüppekiht · Näe rohkem »
Hundinui
Hundinui (Typha) on kõrreliselaadsete seltsi hundinuialiste sugukonda kuuluv õistaimede perekond.
Uus!!: Verevi järv ja Hundinui · Näe rohkem »
Järv
Väimela Alajärv läbipaistev ja sügavsinise värvusega Järv on seisva veega siseveekogu, millel puudub vahetu ühendus maailmamerega ning tavaliselt asub see merepinnast kõrgemal.
Uus!!: Verevi järv ja Järv · Näe rohkem »
Jõevähk
Jõevähk ehk harilik jõevähk ehk väärisvähk (Astacus astacus) on jõevähklaste sugukonda kuuluv vähilaadne.
Uus!!: Verevi järv ja Jõevähk · Näe rohkem »
Kardhein
Kardhein (Ceratophyllum) on taimeperekond kardheinaliste sugukonnast.
Uus!!: Verevi järv ja Kardhein · Näe rohkem »
Kavilda jõgi
Kavilda jõgi on Emajõe parempoolne lisajõgi, mis asub Tartu maakonna lääneosas.
Uus!!: Verevi järv ja Kavilda jõgi · Näe rohkem »
Keriloomad
Keriloomad ehk rotatoorid (Rotifera ehk Rotatoria) on kosmopoliitne alamate loomade hõimkond, kuhu kuuluvad mikroskoopilised pseudotsöloomiga loomad.
Uus!!: Verevi järv ja Keriloomad · Näe rohkem »
Kiisk
Kiisa levila Kiisk (Acerina cernua või Gymnocephalus cernuus) on ahvenlaste sugukonda kiisa perekonda kuuluv väike röövkala.
Uus!!: Verevi järv ja Kiisk · Näe rohkem »
Klaasiksääsklased
Klaasiksääsklased (Chaoboridae) on sääseliste alamseltsi kuuluv sugukond täismoondelisi putukaid.
Uus!!: Verevi järv ja Klaasiksääsklased · Näe rohkem »
Koger
Koger ehk harilik koger ehk kuldkoger (Carassius carassius) on karpkalaliste sugukonda kogre perekonda kuuluv kala.
Uus!!: Verevi järv ja Koger · Näe rohkem »
Konnaosi
Konnaosi (Equisetum fluviatile, sünonüüm Equisetum limosum) on mitmeaastane sõnajalgtaim osjaliste sugukonnast osja perekonnast.
Uus!!: Verevi järv ja Konnaosi · Näe rohkem »
Latikas
Latikas (Abramis brama) on karpkalalaste sugukonda latika perekonda kuuluv kala.
Uus!!: Verevi järv ja Latikas · Näe rohkem »
Limused
Limused ehk molluskid (Mollusca) on rühm pehme, segmenteerumata, enamasti bilateraalsümmeetrilise kehaga selgrootuid.
Uus!!: Verevi järv ja Limused · Näe rohkem »
Linask
Linask (Tinca tinca L.) on mageveekala, kes kuulub kiiruimsete (Actinopterygii) klassi, karpkalaliste (Cypriniformes) seltsi ja karpkalaste (Cyprinidae) sugukonda.
Uus!!: Verevi järv ja Linask · Näe rohkem »
Makrofüüdid
Makrofüüdid ehk suurtaimed on veetaimed, mis on palja silmaga nähtavad.
Uus!!: Verevi järv ja Makrofüüdid · Näe rohkem »
Mandrijää
Mandrijää ehk jääkilp on suure paksuse ning enam kui 50 000 km² pindalaga liustik, mis võib reeglina laieneda kõigis suundades.
Uus!!: Verevi järv ja Mandrijää · Näe rohkem »
Männas-vesikuusk
Männas-vesikuusk (Myriophyllum verticillatum) on vesikuuseliste sugukonda arvatud taimeliik.
Uus!!: Verevi järv ja Männas-vesikuusk · Näe rohkem »
Mõhn
Mõhn on liustiku sulamisvee setetest koosnev üldjuhul ümar kuhjepinnavorm.
Uus!!: Verevi järv ja Mõhn · Näe rohkem »
Orgaaniline aine
Orgaaniline aine ehk orgaaniline aines ehk orgaanika on aine, mis pärineb elusloodusest ja sisaldab orgaanilisi ühendeid.
Uus!!: Verevi järv ja Orgaaniline aine · Näe rohkem »
Põhjavesi
Põhjavesi on maakoore ülaosa kivimite ja setete poorides ning lõhedes olev vaba vesi.
Uus!!: Verevi järv ja Põhjavesi · Näe rohkem »
Pinnavesi
Pinnavee moodustab Maa pinda kattev vesi.
Uus!!: Verevi järv ja Pinnavesi · Näe rohkem »
Reljeef
Aafrika reljeef. Pinnavormide paremaks esiletoomiseks on kasutatud reljeefivarjutust Reljeef ehk pinnamood on vaadeldava maa-ala pinnavormide kogum.
Uus!!: Verevi järv ja Reljeef · Näe rohkem »
Roosärg
Roosärg (Scardinius erythrophthalmus) on karpkalaliste seltsi kuuluv kala.
Uus!!: Verevi järv ja Roosärg · Näe rohkem »
Särg
Särg (Rutilus rutilus) on karpkalaliste seltsi kuuluv kala.
Uus!!: Verevi järv ja Särg · Näe rohkem »
Sõõr-särjesilm
Sõõr-särjesilm (Ranunculus circinatus) on tulikaliste sugukonda arvatud taimeliik.
Uus!!: Verevi järv ja Sõõr-särjesilm · Näe rohkem »
Soopihl
Soopihl (Potentilla palustris L. või Comarum palustre L.) on roosõieliste sugukonda marana perekonda kuuluv 30–90 cm kõrgune mitmeaastane poolpõõsas, mis on Eestis laialt levinud.
Uus!!: Verevi järv ja Soopihl · Näe rohkem »
Sulfaadid
Kips ehk hüdraatunud kaltsiumsulfaat Sulfaadid on väävelhappe soolad.
Uus!!: Verevi järv ja Sulfaadid · Näe rohkem »
Supelrand
Narva-Jõesuu supelrand Lodjakoja supelrand Emajõe ääres, Tartus. 2014. aasta juuli. Supelrand ehk plaaž on järve, mere, lahe või muu veekogu osa (rand), mis sobib inimestele suplemiseks.
Uus!!: Verevi järv ja Supelrand · Näe rohkem »
Surusääsklased
Surusääsklased ehk hironomiidid (Chironomidae) on suur sugukond sääselisi, keda praeguseks on teada üle 3500 liigi.
Uus!!: Verevi järv ja Surusääsklased · Näe rohkem »
Tarn
Tarn (Carex) on kõrreliselaadsete seltsi kuuluva lõikheinaliste sugukonna liigirikkaim perekond.
Uus!!: Verevi järv ja Tarn · Näe rohkem »
Tähk-vesikuusk
Tähk-vesikuusk (ka tähkjas vesikuusk ja päine vesikuusk; Myriophyllum spicatum) on veesisene taim, kes kasvab seisvas või aeglasevoolulises vees.
Uus!!: Verevi järv ja Tähk-vesikuusk · Näe rohkem »
Valgla
jõgikonnad Veekogu valgla ehk valgala (ka vesikond, bassein) on maa-ala, millelt vesi sellesse veekogusse voolab.
Uus!!: Verevi järv ja Valgla · Näe rohkem »
Vastne
surulase ''Proserpinus proserpina'' röövik Vastne ehk larv (ladina larva) on moondelise arenguga loomade esimene arengujärk (vastsejärk) pärast munast vms koorumist, kusjuures vastne erineb oluliselt valmikust.
Uus!!: Verevi järv ja Vastne · Näe rohkem »
Veekogu stratifikatsioon
Veekogu stratifikatsioon ehk veekogu kihistumine on nähtus, kus veekogus (meres, lahes, järves jne) toimub vertikaalsihis erinevate keemiliste ja/või füüsikaliste omadustega kihtide tekkimine ehk kihitumine.
Uus!!: Verevi järv ja Veekogu stratifikatsioon · Näe rohkem »
Vesikirbulised
Vesikirbulised ehk kladotseerid (Diplostraca/Cladocera) on selts väikeseid vähke lõpusjalgsete klassist.
Uus!!: Verevi järv ja Vesikirbulised · Näe rohkem »
Vesilestad
Vesilestad (Hydrachnidia) on väga liigirikas väikeste ämblikulaadsete rühm, keda on jaotatud üle 50 sugukonda.
Uus!!: Verevi järv ja Vesilestad · Näe rohkem »
Vesinikeksponent
Vesinikeksponent ehk vesinikueksponent ehk pH on negatiivne logaritm vesilahuse vesinikioonide kontsentratsioonist (mol/l).
Uus!!: Verevi järv ja Vesinikeksponent · Näe rohkem »
Vesiniksulfiid
Vesiniksulfiidi molekuli ehitus Vesiniksulfiid ehk divesiniksulfiid (vananenud termin: väävelvesinik; keemiline valem H2S) on mädamuna lõhnaga värvuseta ja mürgine gaas.
Uus!!: Verevi järv ja Vesiniksulfiid · Näe rohkem »
Zooplankton
hiilgevähiliste seltsi kuuluv ''Meganyctiphanes norvegica'' Zooplankton ehk loomhõljum on pelagiaalis hõljuvate valdavalt heterotroofse toitumistüübiga loomorganismide (zooplankterite) kogum.
Uus!!: Verevi järv ja Zooplankton · Näe rohkem »
