Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Free
Kiiremini kui brauser!
 

Veri

Index Veri

Kategooria:Kehavedelikud Vereproovid Veri (ladina sanguis) on paljude selgrootute ja selgroogsete loomade organismis südame või südamelaadsete elundite töö ja vererõhu toel veresoontes ringlev kehavedelik.

43 suhted: Albumiin, Basofiil, Elund, Eosinofiilid, Erütrotsüüt, Hapnik, Hematokrit, Hemoglobiin, Hormoonid, Imetajad, Immuunsüsteem, Kana, Kasvaja, Kehavedelik, Kopsud, Laboratoorne diagnostika, Ladina keel, Lümfoidkoe arengut mõjutavad rakud, Lümfotsüüt, Leukotsüüt, Leukotsütoos, Loomad, Maolised, Monotsüüt, Neutrofiil, Põletik, Rakutuum, Ringlevad kasvajarakud, Süda, Süsihappegaas, Selgroogsed, Selgrootud, Sidekude, Tartu Ülikooli Kirjastus, Toitained, Vähirakk, Vere hüübimine, Veregrupid, Verelible, Vereliistak, Vereplasma, Vererõhk, Veresoon.

Albumiin

Albumiin on maksas sünteesitav ja kvantitatiivselt kõige olulisem plasmavalk, mis moodustab umbes 60% valgu üldhulgast.

Uus!!: Veri ja Albumiin · Näe rohkem »

Basofiil

Basofiilid ehk basofiilsed granulotsüüdid (ladina keeles basophilus) on paljudel selgroogsetel peamiselt verega ringlevad mittefagotsüütilised leukotsüüdid.

Uus!!: Veri ja Basofiil · Näe rohkem »

Elund

Elund ehk organ (kreeka organon 'tööriist') on hulkraksete organismide kindlaid funktsioone täitev kudedest koosnev talitlusüksus (näiteks leht taimedel või süda loomadel).

Uus!!: Veri ja Elund · Näe rohkem »

Eosinofiilid

Eosinofiil mikroskoobi all vaadatuna (400x). Eosinofiili ümbritsevad punased verelibled (vasakul) Eosinofiilid ehk eosinofiilsed granulotsüüdid ehk atsidofiilid (ladina keeles eosinum, eosinophilus, granulocytys acidophilus) on paljude selgroogsete lümfoid(-immuun)süsteemi fagotsüütilised leukotsüüdid.

Uus!!: Veri ja Eosinofiilid · Näe rohkem »

Erütrotsüüt

Punased verelibled Erütrotsüüt ehk punalible ehk punaverelible (ladina erythrocytus; lüh RBC) on selgroogsetel südame-veresoonkonna kaudu hapnikku ja süsihappegaasi transportiv vererakk.

Uus!!: Veri ja Erütrotsüüt · Näe rohkem »

Hapnik

Hapnik (keemiline sümbol O) on keemiline element järjenumbriga 8.

Uus!!: Veri ja Hapnik · Näe rohkem »

Hematokrit

Hematokrit on vererakkude osa vere üldmahust.

Uus!!: Veri ja Hematokrit · Näe rohkem »

Hemoglobiin

Hemoglobiin täiskasvanud inimesel Hemoglobiin ehk verevärvnikMeditsiinisõnastik, 840:2004 ka globulaarne kromoproteiin (ladina keeles haemoglobinum; lühendatult Hb) on enamikul suletud vere- ja lümfiringlusega selgroogsetel punastes verelibledes ringlev valk, mis sisaldab rauda ning seob ja transpordib hapnikku.

Uus!!: Veri ja Hemoglobiin · Näe rohkem »

Hormoonid

Hormoonid (kreeka ὁρμᾶν (hormān) 'virgutama' 'ärritama') on väga erineva struktuuriga orgaaniliste ja bioaktiivse toimega essentsiaalsete, valdavalt endogeensete biokeemiliste signaalmolekulide rühmad, ka bioregulaatorid, mille struktuur ja funktsioonid mõjutavad mikrokogustes igapäevaselt hulkraksete organismide pea kõikide füsioloogiliste protsesside normaalset toimimist.

Uus!!: Veri ja Hormoonid · Näe rohkem »

Imetajad

Imetajad ehk mammaalid (Mammalia) on loomade klass keelikloomade hõimkonnast.

Uus!!: Veri ja Imetajad · Näe rohkem »

Immuunsüsteem

Immuunsüsteemiks ehk immuunsussüsteemiks ehk lümforetikulaarseks süsteemiks (inglise immune system) nimetatakse selgroogsete loomade organismi spetsiifilise immuunvastuse aktivatsioonil osalevaid elundeid, lümfotsüüte ja makrofaage ning kaasatud molekule.

Uus!!: Veri ja Immuunsüsteem · Näe rohkem »

Kana

Kana ehk kodukana (Gallus gallus domesticus) on faasanlaste sugukonda kuuluv kodulind, kelle eellane on metsik puna-džunglikana ehk bankiva kana.

Uus!!: Veri ja Kana · Näe rohkem »

Kasvaja

Kasvaja ehk neoplasma ehk uudismoodustis ehk tuumor ehk blastoom (ka: mass, moodustis) (ladina keeles neoplasma, tumor) on koondnimetus organismi genoomimuutustest tingitud regulatsioonimehhanismide puudulikkusest tuleneva paikse, harilikult ühe rakutüübi soovimatu, funktsionaalselt kasutu ja ebanormaalse paljunemise tulemusel sündinud rakulis-koelise moodustise kohta.

Uus!!: Veri ja Kasvaja · Näe rohkem »

Kehavedelik

Kehavedelik ehk orgaaniline kehavedelik (inglise body fluid) on elavate organismide sees leiduv bioloogiline vedelik.

Uus!!: Veri ja Kehavedelik · Näe rohkem »

Kopsud

Inimese kopsude joonis.1 – hingetoru2 – kopsuveen3 – kopsuarter4 – alveolaarjuhake5 – kopsualveoolid6 – südamejäljend7 – bronh ehk kopsutoru 8 – segmendibronh9 – sagarabronh10 – peabronh 11 – keeleluu Kopsud (ladina keeles pulmones) on sünnijärgselt hädavajalikud hingamiselundkonna elundid paljudel tetrapoodidel ja osadel kaladel.

Uus!!: Veri ja Kopsud · Näe rohkem »

Laboratoorne diagnostika

Laboratoorne diagnostika on meditsiini-, geeni- ja molekulaarbioloogia haru, kus tegeletakse teaduslike analüüside ja meetodite ning statistikaga tänapäeval tuntud mikroskoopilisel tasandil.

Uus!!: Veri ja Laboratoorne diagnostika · Näe rohkem »

Ladina keel

Ladina keel (lingua Latina) on indoeuroopa keelkonna itali rühma kuuluv keel, mida algselt kõnelesid latiinid Latiumi maakonnas, mille keskus oli Rooma.

Uus!!: Veri ja Ladina keel · Näe rohkem »

Lümfoidkoe arengut mõjutavad rakud

Lümfoidkoe arengut mõjutavad rakud (lüh LTi, inglise lymphoid tissue inducer cells) on paljude selgroogsete loomade lümfoid(-immuun)süsteemi lümfirakkude tüüp.

Uus!!: Veri ja Lümfoidkoe arengut mõjutavad rakud · Näe rohkem »

Lümfotsüüt

elektronmikroskoobis Lümfotsüüt ehk lümfirakk (ladina lymphocytus) on paljude selgroogsete immuunsüsteemi agranuloosne rakk.

Uus!!: Veri ja Lümfotsüüt · Näe rohkem »

Leukotsüüt

Leukotsüüt ehk valgelible (ka immuunrakk; vere valgelible, ladina leucocytys; lüh WBC) on koondnimetus vere ja sidekoe granulotsüütide, lümfo- ja monotsüütidele ning mitmetele teistele rakkudele.

Uus!!: Veri ja Leukotsüüt · Näe rohkem »

Leukotsütoos

Leukotsütoosiks ehk valgeliblerohkuseks ehk rohkevalgeliblesuseks (ladina leucocytosis) nimetatakse ebanormaalselt kõrget leukotsüütide taset veres.

Uus!!: Veri ja Leukotsütoos · Näe rohkem »

Loomad

Loomad (Animalia, Metazoa) on riik organismide taksonoomilises klassifikatsioonis.

Uus!!: Veri ja Loomad · Näe rohkem »

Maolised

Maolised ehk maod (Serpentes ehk Ophidia) on roomajate klassi soomuseliste seltsi kuuluv alamselts.

Uus!!: Veri ja Maolised · Näe rohkem »

Monotsüüt

Monotsüüt (ladina monocytys) on paljude selgroogsete lümfoid(-immuun)süsteemi tuumaga rakud.

Uus!!: Veri ja Monotsüüt · Näe rohkem »

Neutrofiil

Neutrofiil segmenteerunud tuumaga Neutrofiil (neutrophilus) on paljude imetajate kehas ringlev segmenttuumaga rakk, mis liigitatakse granulotsüütide ehk polümorfonukleaarsete leukotsüütide hulka, olles kõige arvukamalt esindatud leukotsüüt.

Uus!!: Veri ja Neutrofiil · Näe rohkem »

Põletik

Põletik (inflammatio) on immuunsüsteemi esmane reaktsioon nakkusele või ärritajale (vigastus, kiiritus, elektrivool, kuum või külm, keemilised ained vms).

Uus!!: Veri ja Põletik · Näe rohkem »

Rakutuum

Loomarakk. 1. Tuumake 2. Rakutuum 3.Ribosoom 4. Vesiikul 5. Karedapinnaline tsütoplasmavõrgustik 6. Golgi kompleks 7. Tsütoskelett 8. Siledapinnaline tsütoplasmavõrgustik 9. Mitokonder 10. Vakuool 11. Tsütosool 12. Lüsosoom 13. Tsentriool Rakutuum on kahekihilise membraaniga ümbritsetud rakuorganell, mis esineb tsütoplasmas vaid eukarüootidel.

Uus!!: Veri ja Rakutuum · Näe rohkem »

Ringlevad kasvajarakud

Ringlevad vähirakud ehk ringlevad tuumorirakud (ka tsirkuleerivad vähirakud) (inglise circulating tumor cells on vereringesse sisenenud vähirakud, mis ringlevad verega soontes vabalt ja mida seostatakse metastaaside levikuga ning vähisurmadega. Vabalt ringlevate vähirakkude esmakirjeldajaks 1869. aastal peetakse Austraalia arsti Thomas Ashworthi, kes tuvastas need rakud valgusmikroskoobiga ja arvas et need sarnanevad primaarse kasvajaga. Tänapäeval arvatakse, et nende rakkude varajane avastamine on suure tähtsusega kasvaja kaugsiirete kindlakstegemisel. Nende rakkude avastamise meetod ei ole veel veakindel, sest mitte kõik vähirakud ei ole suuremad kui vererakud ja paljud vähirakud veres liigeldes siiski surevad.

Uus!!: Veri ja Ringlevad kasvajarakud · Näe rohkem »

Süda

Süda (ladina cor; kreeka καρδίᾱ, kardiā) on enamiku keelikloomade südame-veresoonkonna elund, mis on evolutsiooniteooria kohaselt jaotunud kambriteks ning mille töö (pumbafunktsiooni) tulemusel tagatakse elusorganismi rakkude pidev vere- ja lümfiringlus.

Uus!!: Veri ja Süda · Näe rohkem »

Süsihappegaas

Süsinikdioksiid Süsinikdioksiid Süsihappegaas ehk süsinikdioksiid (CO2) on süsiniku stabiilseim oksiid, mille molekul koosneb ühest süsiniku ja kahest hapniku aatomist, mis on kovalentselt seotud süsiniku aatomiga.

Uus!!: Veri ja Süsihappegaas · Näe rohkem »

Selgroogsed

Selgroogsed ehk vertebraadid (Vertebrata) on keelikloomade hõimkonna suurim alamhõimkond.

Uus!!: Veri ja Selgroogsed · Näe rohkem »

Selgrootud

Invertebrata Selgrootud ehk evertebraadid ehk invertebraadid (Invertebrata) on kõik selgroogsete alamhõimkonda mittekuuluvad loomad.

Uus!!: Veri ja Selgrootud · Näe rohkem »

Sidekude

Sidekude on koeliik, mis toetab, ühendab ja eraldab erinevaid koetüüpe ja elundeid.

Uus!!: Veri ja Sidekude · Näe rohkem »

Tartu Ülikooli Kirjastus

Tartu Ülikooli Kirjastus (inglise keeles varem Tartu University Press, alates 2012. aastast University of Tartu Press) on Tartu Ülikooli juures tegutsev kirjastus.

Uus!!: Veri ja Tartu Ülikooli Kirjastus · Näe rohkem »

Toitained

Toitained on keemilised ained, mida organismid vajavad ainevahetuses või kasutavad energiaallikana.

Uus!!: Veri ja Toitained · Näe rohkem »

Vähirakk

Vähirakuks (inglise keeles cancer cell) nimetatakse osade loomade (tõenäoliselt ainuõõsete hõimkonnast alates) uudismoodustistes teatud rakusiseste genoomimuutuste tagajärjel kujunenud ja iseseisvalt talitlevat rakutüüpi, mis võib kontrollimatult, invasiivselt ja infiltreerivalt ümbritsevatesse kudedesse vohada, kasvajakoldeid moodustada, metastaase anda ning vähktõbe ja koguni surma põhjustada.

Uus!!: Veri ja Vähirakk · Näe rohkem »

Vere hüübimine

Vere hüübimine on protsess, mille käigus vabanevad vigastusejärgselt vereliistakutest ained (kaltsiumi ioonid, ensüümid, fibrinogeen), mis ahendavad vigastuskohas veresooni.

Uus!!: Veri ja Vere hüübimine · Näe rohkem »

Veregrupid

Veregruppide eristamise aluseks on veres esinevad ained – antigeenid ja antikehad.

Uus!!: Veri ja Veregrupid · Näe rohkem »

Verelible

Verelibled ehk vererakud (ladina keeles haemocytys) on paljude selgrootute hemolümfis ja selgroogsete veres ringlevate rakkude koondnimetus.

Uus!!: Veri ja Verelible · Näe rohkem »

Vereliistak

valgusmikroskoobi all vaadelduna. Vereliistakuid (3) on kujutatud lillaga. Neid ümbritsevad roosad punalibled. Vereliistak ehk trombotsüüt (kreeka keeles θρόμβος 'hüüve´ + κύτος 'rakk'; ladina keeles thrombocytus) on paljude selgroogsetel loomadel valdavalt luuüdist pärit megakarüotsüütide tsütoplasma fragmendid.

Uus!!: Veri ja Vereliistak · Näe rohkem »

Vereplasma

Veredoonorilt pärinev, külmutatud vereplasma Vereplasma on vere kollakas vedel komponent.

Uus!!: Veri ja Vereplasma · Näe rohkem »

Vererõhk

Vererõhk on suletud vereringeelundkonnaga organismidel vereringesüsteemi erinevates osades toimiv sisemine hüdrostaatiline rõhk, mis põhineb vere liikumisel veresoontes.

Uus!!: Veri ja Vererõhk · Näe rohkem »

Veresoon

Veresoon (ladina keeles vas sanguineum, mitmuses vasa sanguinea; varasemas eesti keeles ka: aader) on looma, sealhulgas inimese torukujuline elund (soon), milles voolab veri.

Uus!!: Veri ja Veresoon · Näe rohkem »

Ümbersuunamised siin:

Sanguis.

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »