Kiiremini kui brauser!
86 suhted: Aadria meri, Aquileia, Aquileia patriarhaat, Augsburg, Švaabimaa hertsogkond, Badeni markkrahvkond, Baieri hertsog, Baieri hertsogkond, Berengar Frioolist, Colli Euganei, Dolomiidid, Domini di Terraferma, Friedrich I Barbarossa, Friuli, Friuli mark, Garda järv, Heinrich I, Heinrich II, Heinrich II (Saksa-Rooma keiser), Heinrich III, Heinrich III (Saksa-Rooma keiser), Heinrich IV (Saksa-Rooma keiser), Hohenstaufenid, Investituuritüli, Istria mark, Itaalia, Itaalia kuningas, Julia Alpid, Karni Alpid, Karolingid, Kärnteni hertsogkond, Kärnteni mark, Keskaeg, Kommuun, Konrad II (Saksa-Rooma keiser), Konrad III (Saksa kuningas), Legnano lahing, Linnriik, Lombardia, Lombardia Liiga, Mark (territoorium), Markkrahv, Otto I (Saksa-Rooma keiser), Otto II (Saksa-Rooma keiser), Padova, Personaalunioon, Po madalik, Saali dünastia, Saksa kuningas, Saksa-Rooma riik, ..., Saksamaa kuningriik, Saksamaa mediatisatsioon, Saksi dünastia, Sloveenia, Tagliamento, Tirooli krahvkond, Toscana mark, Trento, Trento provints, Treviso, Udine, Vürstlik piiskop, Veneetsia vabariik, Veneto, Verona, Vicenza, Zähringid, 1004, 1027, 1061, 1070, 1077, 1151, 1164, 1167, 1176, 13. sajand, 1405, 1420, 1803, 890, 951, 952, 962, 975, 976. Laienda indeks (36 rohkem) »
Aadria meri
Vahemeri Aadria meri on Vahemere osa.
Uus!!: Verona mark ja Aadria meri · Näe rohkem »
Aquileia
Aquileia basiilika Aquileia (friuli Olee/Olea/Acuilee/Aquilee/Aquilea; veneetsia Aquiłeja/Aquiłegia) on Vana-Rooma linn Itaalias Aadria mere tipus laguunide servas u. 10 km merest Natiso (nüüd Natisone) jõe ääres, mille säng on Rooma aegadest saati mõnevõrra muutunud.
Uus!!: Verona mark ja Aquileia · Näe rohkem »
Aquileia patriarhaat
Aquileia patriarhaat ehk Patria del Friuli (ladina keeles Patria Fori Iulii, friuuli keeles Patrie dal Friûl) oli territoorium Aquileia patriarhi ilmaliku võimu all ja üks Saksa-Rooma riigi vaimulikest osariikidest.
Uus!!: Verona mark ja Aquileia patriarhaat · Näe rohkem »
Augsburg
Augsburg Augsburg on linn Saksamaal Baierimaal, Švaabimaa keskus.
Uus!!: Verona mark ja Augsburg · Näe rohkem »
Švaabimaa hertsogkond
Vapp Kaart, mis näitab Ülem-Burgundiat (roheline) ja Švaabimaa hertsogkonda (oranž) umbes aastal 917 Švaabimaa hertsogkond (saksa keeles Herzogtum Schwaben, ladina keeles Ducatus Allemaniæ) oli algselt Frangi riigi hertsogkond ja siis üks viiest hõimuhertsogkonnast keskaegses Saksamaa kuningriigis (Saksa-Rooma riigis) ja seega olid selle hertsogid Saksamaa kõige võimsamate magnaatide seas.
Uus!!: Verona mark ja Švaabimaa hertsogkond · Näe rohkem »
Badeni markkrahvkond
Lipp Vapp Baden 19. sajandi alguses Badeni markkrahvkond (saksa keeles Markgrafschaft Baden) oli ajalooline territoorium Saksa-Rooma riigis.
Uus!!: Verona mark ja Badeni markkrahvkond · Näe rohkem »
Baieri hertsog
Baieri hertsog oli Baieri hertsogkonna valitseja tiitel varakeskajast 1255.
Uus!!: Verona mark ja Baieri hertsog · Näe rohkem »
Baieri hertsogkond
Vapp Baieri maad pärast 1392. aasta jagunemisi Baieri hertsogkond (saksa keeles Herzogtum Baiern) (907–1623) oli ainus hõimuhertsogkond Ida-Frangi riigi ja Saksa-Rooma riigi alguspäevadest, mis säilitas nii oma nime kui ka enamiku oma territooriumist.
Uus!!: Verona mark ja Baieri hertsogkond · Näe rohkem »
Berengar Frioolist
Berengar Frioolist (Berengario I; umbes 845 – 16. aprill 924) oli Friuli markkrahv, Itaalia kuningas ja Frangi keiser.
Uus!!: Verona mark ja Berengar Frioolist · Näe rohkem »
Colli Euganei
Vaade Monte Gemolale Monte Rustalt Colli Euganei on vulkaanilise päritoluga küngaste ahelik Itaalias keset Po madalikku mõne kilomeetri kaugusel Padovast.
Uus!!: Verona mark ja Colli Euganei · Näe rohkem »
Dolomiidid
Dolomiidid (varasem nimi Dolomiidi-Alpid; itaalia Dolomiti ehk Alpi Dolomitiche) on mäestikuala Kirde-Itaalias Alpide lõunaosa lubjakivivööndis.
Uus!!: Verona mark ja Dolomiidid · Näe rohkem »
Domini di Terraferma
Veneetsia valdused Vahemere ümbruses, ''Terraferma'' on tähistatud roosaga Domini di Terraferma (veneetsia keeles domini de teraferma või stato da tera; sõna-sõnalt "maismaavaldused" või "maismaariik") tähistab neid Veneetsia vabariigi alasid, mis asusid Itaalia põhjaosas Aadria merest sisemaa poole.
Uus!!: Verona mark ja Domini di Terraferma · Näe rohkem »
Friedrich I Barbarossa
Friedrich Barbarossa poegadega Friedrich Barbarossa (1122 või 1124 – 10. juuni 1190) oli Saksa kuningas alates 1152.
Uus!!: Verona mark ja Friedrich I Barbarossa · Näe rohkem »
Friuli
Ajalooline Friuli lipp Friuli asukoht Euroopas Friuli on omapärase kultuurilise ja ajaloolise identiteediga piirkond Itaalia kirdeosas.
Uus!!: Verona mark ja Friuli · Näe rohkem »
Friuli mark
Karolingide impeerium koos kagupoolse Friuli margiga pärast 843. aasta Verduni lepingut Friuli mark oli Karolingide piirimark slaavlaste ja avaaride vastu, loodud aastal 776.
Uus!!: Verona mark ja Friuli mark · Näe rohkem »
Garda järv
Garda järve satelliidifoto Riva del Garda Garda järv (itaalia Lago di Garda) on järv Itaalias Alpide lõunajalamil, Itaalia suurim järv.
Uus!!: Verona mark ja Garda järv · Näe rohkem »
Heinrich I
Heinrich I on olnud mitme valitseja nimi.
Uus!!: Verona mark ja Heinrich I · Näe rohkem »
Heinrich II
Heinrich II on olnud mitme valitseja nimi.
Uus!!: Verona mark ja Heinrich II · Näe rohkem »
Heinrich II (Saksa-Rooma keiser)
Heinrich II koos oma naise, Luksemburgi Kunigundega Heinrich II (972 – 13. juuli 1024) oli viimane Saksi dünastiast pärinev Saksa-Rooma riigi Saksa-Rooma keiser.
Uus!!: Verona mark ja Heinrich II (Saksa-Rooma keiser) · Näe rohkem »
Heinrich III
Heinrich III on olnud mitme valitseja nimi.
Uus!!: Verona mark ja Heinrich III · Näe rohkem »
Heinrich III (Saksa-Rooma keiser)
Heinrich III pitsat Heinrich III (28. oktoober 1016 – 5. oktoober 1056) oli Frangi ehk Saali dünastiasse kuuluv Saksa-Rooma riigi keiser.
Uus!!: Verona mark ja Heinrich III (Saksa-Rooma keiser) · Näe rohkem »
Heinrich IV (Saksa-Rooma keiser)
Heinrich IV (11. november 1050 – 7. august 1106) oli Franki ehk Saali dünastiasse kuuluv Saksa-Rooma keiser ning Heinrich VIII nime all ka Baieri hertsog.
Uus!!: Verona mark ja Heinrich IV (Saksa-Rooma keiser) · Näe rohkem »
Hohenstaufenid
Hohenstaufenite vapp Hohenstaufenid (ka Staufenid) oli Saksamaa valitsejatedünastia, kes oli võimul aastatel 1138–1254.
Uus!!: Verona mark ja Hohenstaufenid · Näe rohkem »
Investituuritüli
Investituuritüli oli aastatel 1075–1122 kestnud Rooma paavstide ja Saksa-Rooma riigi keisrite vaheline võimuvõitlus Saksamaal tegutseva katoliku kiriku tegevuse üle kontrolli saamisel.
Uus!!: Verona mark ja Investituuritüli · Näe rohkem »
Istria mark
Saksa-Rooma riigi Istria mark (''Mark Istrien'') 1000. aasta paiku, kõrvuti Verona ja Kraini markide, Horvaatia ja Veneetsia vabariigiga. Istria mark (või Istria markkrahvkond) oli esialgu Karolingide piirimark Istria poolsaarel ja ümbritseval territooriumil, mille aastal 789 vallutas Karl Suure poeg Pippin.
Uus!!: Verona mark ja Istria mark · Näe rohkem »
Itaalia
Itaalia hümn mereväeorkestri esituses 2006. aastal Itaalia (ametlik nimi Itaalia Vabariik, itaalia keeles Repubblica Italiana) on riik Euroopas.
Uus!!: Verona mark ja Itaalia · Näe rohkem »
Itaalia kuningas
Lombardia raudkroon Itaalia kuningas (ladina: Rex Italiae; itaalia: Re d'Italia) oli tiitel, mis anti valitsejale, kes valitses osa või kogu Apenniini poolsaart pärast Lääne-Rooma keisririigi langust.
Uus!!: Verona mark ja Itaalia kuningas · Näe rohkem »
Julia Alpid
Kranjska Gora juures, 2004. aasta suvi Julia Alpid (sloveeni keeles Julijske Alpe, itaalia keeles Alpi Giulie) on mäestik Euroopas Sloveenias ja Itaalias, osa Alpidest.
Uus!!: Verona mark ja Julia Alpid · Näe rohkem »
Karni Alpid
Karni Alpid on mäestik Euroopas Austria ja Itaalia piiril, osa Alpidest.
Uus!!: Verona mark ja Karni Alpid · Näe rohkem »
Karolingid
Karolingid (ladina Karolingi, Carolingi, saksa Karolinger, prantsuse Carolingiens, itaalia Carolingi) on frangi valitsejasugu, mis valitses Karolingide dünastia ehk Frankide dünastiana Frangi riiki ja hiljem ka selle osasid.
Uus!!: Verona mark ja Karolingid · Näe rohkem »
Kärnteni hertsogkond
Kärnteni hertsogkond (saksa Herzogtum Kärnten; sloveeni Vojvodina Koroška) oli hertsogkond Lõuna-Austrias ja Põhja-Sloveenias.
Uus!!: Verona mark ja Kärnteni hertsogkond · Näe rohkem »
Kärnteni mark
Saksa-Rooma riik 10. sajandil. Kärnteni mark on keskosa Baieri markidest, viirutatud, all paremal Kärnteni mark oli 889.
Uus!!: Verona mark ja Kärnteni mark · Näe rohkem »
Keskaeg
Keskaeg on ajalooperiood vanaaja ja uusaja vahel.
Uus!!: Verona mark ja Keskaeg · Näe rohkem »
Kommuun
Kommuun võib tähendada järgmist.
Uus!!: Verona mark ja Kommuun · Näe rohkem »
Konrad II (Saksa-Rooma keiser)
Keiser Konrad II miniatuuril Konrad II (umbes 990 – 4. juuni 1039) oli esimene Franki ehk Saali dünastiast pärinev Saksa kuningas ning Saksa-Rooma riigi keiser.
Uus!!: Verona mark ja Konrad II (Saksa-Rooma keiser) · Näe rohkem »
Konrad III (Saksa kuningas)
Konrad III 13. sajandi miniatuuril Konrad III (1093 Bamberg – 1152 Bamberg) oli esimene Hohenstaufenite dünastiast Frangimaa hertsog 1115–1138 ja Saksamaa kuningriigi kuningas 1138–1152.
Uus!!: Verona mark ja Konrad III (Saksa kuningas) · Näe rohkem »
Legnano lahing
Legnano lahing peeti 1176.
Uus!!: Verona mark ja Legnano lahing · Näe rohkem »
Linnriik
Tänapäeva linnriigi Singapuri panoraam Linnriik on majanduslikult iseseisev, oma kultuuri ja õiguskorraga väikeriik, mille mõjuala võib ulatuda ka suuremale territooriumile.
Uus!!: Verona mark ja Linnriik · Näe rohkem »
Lombardia
Lombardia on maakond Itaalias (Põhja-Itaalias).
Uus!!: Verona mark ja Lombardia · Näe rohkem »
Lombardia Liiga
Lombardia lipukandja aastal 1167 (liiga rajamise aastal) taas Milanosse sisenemas pärast seda, kui keiser Friedrich I väed olid linna 1162. aastal hävitanud. Bareljeef Milano Porta Romana väravalt (1171) Lombardia sõjaväelased (''milites''), kujutatuna aastast 1171 pärineval reljeefil (Porta Romana väraval) Lombardia Liiga (Lega Lombardia) oli 1167.
Uus!!: Verona mark ja Lombardia Liiga · Näe rohkem »
Mark (territoorium)
Mark viitab piirimaaga sarnasele piiriäärsele alale, nagu Walesi margid, piirialad Inglismaa ja Walesi vahel.
Uus!!: Verona mark ja Mark (territoorium) · Näe rohkem »
Markkrahv
Markkrahv (saksa keeles Markgraf) oli keskaegne aadlitiitel, mida anti algselt markideks ja hiljem markkrahvkondadeks nimetatud piirialade valitsejatele.
Uus!!: Verona mark ja Markkrahv · Näe rohkem »
Otto I (Saksa-Rooma keiser)
Otto I (ka Otto Suur) (912–973) oli Saksa kuningas alates 936 ja Saksa-Rooma riigi keiser 962–973.
Uus!!: Verona mark ja Otto I (Saksa-Rooma keiser) · Näe rohkem »
Otto II (Saksa-Rooma keiser)
Otto II Otto II (955 – 7. detsember 983 Rooma) oli Saksa-Rooma keiser aastast 973 kuni surmani.
Uus!!: Verona mark ja Otto II (Saksa-Rooma keiser) · Näe rohkem »
Padova
Padova (ka Padua) on linn Itaalias Veneto maakonnas, Padova provintsi halduskeskus.
Uus!!: Verona mark ja Padova · Näe rohkem »
Personaalunioon
Personaalunioon on olukord, kus mitmel riigil on ühine riigipea, aga nende piirid ja seadused jäävad eraldiseisvateks.
Uus!!: Verona mark ja Personaalunioon · Näe rohkem »
Po madalik
Po madalik ehk Lombardia madalik (itaalia Pianura Padana, ka Pianura Lombarda) on tasandik Põhja-Itaalias, Alpide ja Apenniinide vahel.
Uus!!: Verona mark ja Po madalik · Näe rohkem »
Saali dünastia
336x336px Saali dünastia, ka Franki dünastia (saksa keeles Salier) oli dünastia kõrgkkeskkaegses Euroopas, mille kuningad valitsesid Saksamaal aastatel 1024–1125.
Uus!!: Verona mark ja Saali dünastia · Näe rohkem »
Saksa kuningas
Saali Konradi valitsemiseni Saksa kuningas on historiograafiline nimetus Saksamaa kuningriiki valitsenud monarhide kohta keskajal.
Uus!!: Verona mark ja Saksa kuningas · Näe rohkem »
Saksa-Rooma riik
Saksa-Rooma riik ehk Saksa Rahvuse Püha Rooma keisririik (ka Rooma keisririik, saksa keeles Heiliges Römisches Reich Deutscher Nation, ladina keeles Sacrum Romanum Imperium Nationis Germanicae; riigi algusaegade kohta on kasutatud ka nime Püha Rooma riik, kuid seda hakati kasutama alles 13. sajandil) oli keskajal ja uusajal riik Kesk-Euroopas.
Uus!!: Verona mark ja Saksa-Rooma riik · Näe rohkem »
Saksamaa kuningriik
Saali Konradi valitsemiseni Saksamaa kuningriik (või ka Saksa kuningriik; ladina Regnum Teutonicum) arenes välja endise Karolingide impeeriumi idaosast.
Uus!!: Verona mark ja Saksamaa kuningriik · Näe rohkem »
Saksamaa mediatisatsioon
Saksa-Rooma riigi kaart aastal 1789, mis näitab riikide suurt segu Saksamaa mediatisatsioon oli rida mediatisatsioone ja ilmalikustamisi, mis toimusid Saksamaal aastatel 1795–1814, Prantsuse revolutsiooni ajastu lõpufaasis ja edasi Napoleoni ajastul.
Uus!!: Verona mark ja Saksamaa mediatisatsioon · Näe rohkem »
Saksi dünastia
Ottoonide sugupuu kujutamine 12. sajandi käsikirjas. Saksi dünastia oli Saksa kuningate dünastia (919-1024), mis sai nime päritolu järgi, kuid mida selle esimese keisri järgi tuntakse ka kui Ottoonide dünastiat.
Uus!!: Verona mark ja Saksi dünastia · Näe rohkem »
Sloveenia
Sloveenia on riik Kesk-Euroopa lõunaosas Aadria mere kirderannikul.
Uus!!: Verona mark ja Sloveenia · Näe rohkem »
Tagliamento
Asendikaart Tagliamento (ladinakeelsed nimed Tiliaventum ja Taliamentum; friuuli keeles Tiliment, friuuli murretes Taiament, Tilimint, Tiument, Timent, Tuement; veneetsia keeles Tajamento) on jõgi Põhja-Itaalias Friuli-Venezia Giulia maakonnas.
Uus!!: Verona mark ja Tagliamento · Näe rohkem »
Tirooli krahvkond
Tirooli krahvkond, aastast 1504 vürstlik krahvkond, oli Saksa-Rooma riigi osa, aastast 1814 Austria keisririigi provints ja aastast 1867 Tsisleitaania kroonimaa (Kronland) Austria-Ungaris.
Uus!!: Verona mark ja Tirooli krahvkond · Näe rohkem »
Toscana mark
Toscana või Tuscia mark (või markkrahvkond või markiikond) oli piirimark Kesk-Itaalias, mis piirnes Kirikuriigiga lõunas ja idas, Liguuria merega läänes ning Itaalia kuningriigi riismetega põhjas.
Uus!!: Verona mark ja Toscana mark · Näe rohkem »
Trento
Trento (veneti Trènt; ladiini keel Trënt) on linn Itaalias, Trentino-Alto Adige maakonna pealinn.
Uus!!: Verona mark ja Trento · Näe rohkem »
Trento provints
Trento provints ehk Trentino on provints Põhja-Itaalias Trentino-Alto Adige maakonnas.
Uus!!: Verona mark ja Trento provints · Näe rohkem »
Treviso
Treviso on linn Itaalias Veneto maakonnas, Treviso provintsi halduskeskus.
Uus!!: Verona mark ja Treviso · Näe rohkem »
Udine
Udine on linn Itaalias Friuli-Venezia Giulia maakonnas, endise Udine provintsi halduskeskus.
Uus!!: Verona mark ja Udine · Näe rohkem »
Vürstlik piiskop
Augsburgi vürstlik piiskop (1591–1598) Vürstlik piiskop ehk vürstpiiskop (saksa keeles Fürstbischof) on piiskop, kes on ühtlasi ilmaliku vürstkonna ilmalik valitseja.
Uus!!: Verona mark ja Vürstlik piiskop · Näe rohkem »
Veneetsia vabariik
Veneetsia vabariik (itaalia Serenissima Repubblica di Venezia) oli riik Aadria mere ääres aastatel 697–1797.
Uus!!: Verona mark ja Veneetsia vabariik · Näe rohkem »
Veneto
Veneto (veneti keeles Vèneto) on maakond Itaalias.
Uus!!: Verona mark ja Veneto · Näe rohkem »
Verona
Verona Verona on linn Itaalias Veneto maakonnas, Verona provintsi halduskeskus.
Uus!!: Verona mark ja Verona · Näe rohkem »
Vicenza
Vicenza (veneti keeles Vicensa) on linn Itaalias Veneto maakonnas, Vicenza provintsi halduskeskus.
Uus!!: Verona mark ja Vicenza · Näe rohkem »
Zähringid
Vapp Zähringid on vana Saksa aadlisuguvõsa, kes asutas suurel arvul linnu, mis tänapäeval asuvad Šveitsis ja Baden-Württembergis.
Uus!!: Verona mark ja Zähringid · Näe rohkem »
1004
1004.
Uus!!: Verona mark ja 1004 · Näe rohkem »
1027
1027.
Uus!!: Verona mark ja 1027 · Näe rohkem »
1061
1061.
Uus!!: Verona mark ja 1061 · Näe rohkem »
1070
1070.
Uus!!: Verona mark ja 1070 · Näe rohkem »
1077
1077.
Uus!!: Verona mark ja 1077 · Näe rohkem »
1151
1151.
Uus!!: Verona mark ja 1151 · Näe rohkem »
1164
1164.
Uus!!: Verona mark ja 1164 · Näe rohkem »
1167
1167.
Uus!!: Verona mark ja 1167 · Näe rohkem »
1176
1176.
Uus!!: Verona mark ja 1176 · Näe rohkem »
13. sajand
13.
Uus!!: Verona mark ja 13. sajand · Näe rohkem »
1405
1405.
Uus!!: Verona mark ja 1405 · Näe rohkem »
1420
1420.
Uus!!: Verona mark ja 1420 · Näe rohkem »
1803
1803.
Uus!!: Verona mark ja 1803 · Näe rohkem »
890
890.
Uus!!: Verona mark ja 890 · Näe rohkem »
951
951.
Uus!!: Verona mark ja 951 · Näe rohkem »
952
952.
Uus!!: Verona mark ja 952 · Näe rohkem »
962
962.
Uus!!: Verona mark ja 962 · Näe rohkem »
975
975.
Uus!!: Verona mark ja 975 · Näe rohkem »
976
976.
Uus!!: Verona mark ja 976 · Näe rohkem »
