47 suhted: Aafrika, Aasia, Arseen, Austraalia, Üheidulehelised, Õisik, Biogaas, Bioinvasioon, Elavhõbe, Hapnik, Herbitsiid, Ilutaim, Juur, Kaadmium, Katteseemnetaimed, Keenia, Kiud, Koloonia (bioloogia), Kommeliinilaadsed, Koobalt, Kroom, Kroonlehed, Lõuna-Ameerika, Leheroots, Nikkel, Pärismaine elustik, Püsikud, Põhja-Ameerika, Perekond (bioloogia), Plii, Pontedeerialised, Putukad, Raskmetallid, Sääselised, Sööt, Seeme, Sugukond (bioloogia), Taimed, Teod, Umbrohi, Uus-Meremaa, Vars, Väetis, Võõrliik, Võsund, Veereostus, Veetaimed.
Aafrika
Loodusgeograafiline Aafrika Aafrika maailmajagu Aafrika kõrgussuhete kaart. Erinevalt tavalisest on siin kõrgemad alad rohelised ja madalamad pruunid Üks 18. sajandi olulisemaid ja täpsemaid kaarte Aafrikast, kuhu on kantud kõik riigid, piirkonnad, ülevaated majandusest, loodusest ja kommetest (1794, Boulton & Anville) Aafrika on maailmajagu.
Uus!!: Vesihüatsint ja Aafrika · Näe rohkem »
Aasia
Loodusgeograafiline Aasia Aasia poliitiline piiritlus Aasia on maailmajagu.
Uus!!: Vesihüatsint ja Aasia · Näe rohkem »
Arseen
Arseen on keemiline element järjenumbriga 33.
Uus!!: Vesihüatsint ja Arseen · Näe rohkem »
Austraalia
Austraalia (ametlikult Austraalia Ühendus) on föderatiivne riik, mis hõlmab Austraalia mandri, Tasmaania saare ja nende lähisaared.
Uus!!: Vesihüatsint ja Austraalia · Näe rohkem »
Üheidulehelised
Üheidulehelised (Monocotyledoneae või Liliopsida) on katteseemnetaimede ehk õistaimede klass, kel on seemnes ainult üks iduleht.
Uus!!: Vesihüatsint ja Üheidulehelised · Näe rohkem »
Õisik
Õisik (inflorescentia) on taimevartel olevate õite kogum.
Uus!!: Vesihüatsint ja Õisik · Näe rohkem »
Biogaas
Zirli reoveepuhastusjaama biogaasimahuti ja koostootmisseade Austrias Biogaas ehk käärimisgaas on suure metaanisisaldusega gaas, mis tekib, kui mikroorganismid taimse ja loomse päritoluga heitmeid anaeroobselt lagundavad.
Uus!!: Vesihüatsint ja Biogaas · Näe rohkem »
Bioinvasioon
Domineeriv taimeliik – harilik tõlkjas (''Bunias orientalis''). Harilik kukesaba (''Lythrum salicaria'') on Eestis pärismaine liik, kuid Ameerikas on ta ohtlik invasiivtaim Bioinvasioon ehk invasiivsete võõrliikide (sissetungivate liikide) levimine on nähtus, kus mingi võõrliik inimese tahtlikul või tahtmatul kaasabil ulatuslikult levib ning kinnistub uue levikuala looduslikes või poollooduslikes elupaikades.
Uus!!: Vesihüatsint ja Bioinvasioon · Näe rohkem »
Elavhõbe
Elavhõbe Elavhõbe (sümbol Hg) on keemiline element järjenumbriga 80.
Uus!!: Vesihüatsint ja Elavhõbe · Näe rohkem »
Hapnik
Hapnik (keemiline sümbol O, ladina Oxygenium) on keemiline element järjenumbriga 8.
Uus!!: Vesihüatsint ja Hapnik · Näe rohkem »
Herbitsiid
Herbitsiidiga töödeldud teerada viljapõllul Herbitsiid ehk umbrohumürk on agrokemikaal, mida kasutatakse umbrohu ja soovimatute taimede hävitamiseks.
Uus!!: Vesihüatsint ja Herbitsiid · Näe rohkem »
Ilutaim
Krookus on Eestis levinud ilutaim Punane pöök on Eestis levinud ilupuu Ilutaim ehk dekoratiivtaim on taim, mida kasvatatakse kujunduslikul ehk esteetilisel eesmärgil ehk ilu pärast aias või haljasalal, lõikelille või toataimena.
Uus!!: Vesihüatsint ja Ilutaim · Näe rohkem »
Juur
Juur (radix) on taime reeglina maasisene elutähtis organ.
Uus!!: Vesihüatsint ja Juur · Näe rohkem »
Kaadmium
Puhas kaadmium Kaadmium (sümbol Cd) on keemiline element järjenumbriga 48, metall.
Uus!!: Vesihüatsint ja Kaadmium · Näe rohkem »
Katteseemnetaimed
Katteseemnetaimed (Magnoliophyta või Angiospermae) ehk õistaimed (Anthophyta) on suurim fotosünteesivate taimede hõimkond.
Uus!!: Vesihüatsint ja Katteseemnetaimed · Näe rohkem »
Keenia
Keenia kaart Keenia (mööndav ka Kenya) (inglise ja suahiili keeles Kenya) on riik Aafrika idaosas.
Uus!!: Vesihüatsint ja Keenia · Näe rohkem »
Kiud
Kiud on kergesti painduv peen niitjas moodustis või niisuguste moodustiste kogum.
Uus!!: Vesihüatsint ja Kiud · Näe rohkem »
Koloonia (bioloogia)
Koloonia (tuleneb ladina sõnast colonia) on laiemas tähenduses samast liigist isendite kooselu vorm.
Uus!!: Vesihüatsint ja Koloonia (bioloogia) · Näe rohkem »
Kommeliinilaadsed
Kommeliinilaadsed (Commelinales) on õistaimede selts.
Uus!!: Vesihüatsint ja Kommeliinilaadsed · Näe rohkem »
Koobalt
Koobalt (tähis Co) on keemiline element, mille aatomnumber on 27.
Uus!!: Vesihüatsint ja Koobalt · Näe rohkem »
Kroom
Kroom on keemiline element järjenumbriga 24.
Uus!!: Vesihüatsint ja Kroom · Näe rohkem »
Kroonlehed
Saialille õied eredalt värvunud oranžikate kroonlehtedega, nendest allpool on näha ka rohelisi tupplehti Kroonlehed on tavaliselt eredalt värvunud ja tupplehtedest suuremad lehekesed, mis moodustavad õiekrooni.
Uus!!: Vesihüatsint ja Kroonlehed · Näe rohkem »
Lõuna-Ameerika
Lõuna-Ameerika ÜRO liigituse järgi kuuluvad Lõuna-Ameerikasse.
Uus!!: Vesihüatsint ja Lõuna-Ameerika · Näe rohkem »
Leheroots
Leheroots (petiolus) on taime lehe varretaoline osa, mis ühendab lehelaba või -labasid varrega või oksaga.
Uus!!: Vesihüatsint ja Leheroots · Näe rohkem »
Nikkel
Nikkel (sümbol Ni) on ferromagnetiline keemiline element järjekorranumbriga 28.
Uus!!: Vesihüatsint ja Nikkel · Näe rohkem »
Pärismaine elustik
Pärismaine elustik on mingi ala kohalik ehk põline ehk indigeenne elustik.
Uus!!: Vesihüatsint ja Pärismaine elustik · Näe rohkem »
Püsikud
Põdrakanep on mitmeaastane taim tänu risoomile Püsikud ehk mitmeaastased rohttaimed on rohttaimed, kes tavatingimustes elavad üle kahe aasta.
Uus!!: Vesihüatsint ja Püsikud · Näe rohkem »
Põhja-Ameerika
Põhja-Ameerika Põhja-Ameerika on regioon Ameerikas, mida mõistetakse eri kontekstides erinevalt.
Uus!!: Vesihüatsint ja Põhja-Ameerika · Näe rohkem »
Perekond (bioloogia)
Perekond (ladina keeles genus 'sugu') on bioloogias liigist kõrgemalseisev takson, millesse kuulub üks liik või mitu morfoloogiliselt sarnast liiki.
Uus!!: Vesihüatsint ja Perekond (bioloogia) · Näe rohkem »
Plii
Elektrolüütiliselt rafineeritud puhta (99,989%) tehislikult oksüdeeritud plii mügarad ja kõrgelt puhas (99,989%) 1 cm3 suurune pliikuup Plii (ladina keeles plumbum, sümbol Pb; vananenud termin: seatina) on keemiline element järjekorranumbriga 82, kuulub metallide hulka.
Uus!!: Vesihüatsint ja Plii · Näe rohkem »
Pontedeerialised
Südajas pontedeeria Pontedeerialised (Pontederiaceae) on kommeliinilaadsete seltsi kuuluv veetaimede sugukond.
Uus!!: Vesihüatsint ja Pontedeerialised · Näe rohkem »
Putukad
Putukad (Insecta, ka Hexapoda) on liigi- ja vormirikas loomade klass lülijalgsete hõimkonnast.
Uus!!: Vesihüatsint ja Putukad · Näe rohkem »
Raskmetallid
Raskmetallideks nimetatakse metalliliste omadustega elemente, mille tihedus on suurem kui 5000 kg/m³.
Uus!!: Vesihüatsint ja Raskmetallid · Näe rohkem »
Sääselised
Sääse tiiva äär Isase metsasääse (Aedes cinereus) hüpopüüg ehk genitaalid Sääselised (Nematocera) on putukate alamselts kahetiivaliste seltsis.
Uus!!: Vesihüatsint ja Sääselised · Näe rohkem »
Sööt
Sööt ehk loomatoit on põllumajandusloomadele ja lemmikloomadele antav toit.
Uus!!: Vesihüatsint ja Sööt · Näe rohkem »
Seeme
viljades olevate seemnete demonstratsioon Seeme (ladina semen) on seemnetaimede (paljasseemne- ja katteseemnetaimede) elujärk levisena (diaspoorina), mille ülesanne on taimede paljunemine ja levimine.
Uus!!: Vesihüatsint ja Seeme · Näe rohkem »
Sugukond (bioloogia)
Sugukond (familia) on bioloogilises taksonoomias lähedasi perekondi ühendav üksus.
Uus!!: Vesihüatsint ja Sugukond (bioloogia) · Näe rohkem »
Taimed
Taimedeks (Plantae) nimetatakse tavakeeles päristuumseid organisme, mis erinevalt heterotroofsetest loomadest ja seentest elavad autotroofselt ning toodavad kasvamiseks ja eluks vajalikke orgaanilisi aineid päikesevalguse abil fotosünteesi teel.
Uus!!: Vesihüatsint ja Taimed · Näe rohkem »
Teod
Teo (''Helix pomatia'') limakiht on nii paks, et ta võib vigastamatult üle žiletitera roomata Teod ehk kõhtjalgsed (Gastropoda) on loomade riiki limuste hõimkonda kuuluv klass.
Uus!!: Vesihüatsint ja Teod · Näe rohkem »
Umbrohi
Eestiski levinud vaatepilt: õitsev naat teeservas Umbrohuks liigitatakse taim, mis kasvab haritud maal lisaks külvatud või istutatud taimedele.
Uus!!: Vesihüatsint ja Umbrohi · Näe rohkem »
Uus-Meremaa
Uus-Meremaa on saareriik Okeaania (sh Polüneesia) edelaosas; Austraaliast eraldab teda Tasmani meri.
Uus!!: Vesihüatsint ja Uus-Meremaa · Näe rohkem »
Vars
Piprapuu vars Vars (caulis) on taime harunemisvõimeline peamiselt maapealne organ, mis ühendab lehti, õisi ja vilju juurega.
Uus!!: Vesihüatsint ja Vars · Näe rohkem »
Väetis
orus 1942. aastal rajatud näidispõld, mille ühte poolt väetati ja teist mitte Väetis ehk väetusaine soodustab taime toitumist ja sellega kaasnevat kasvamist.
Uus!!: Vesihüatsint ja Väetis · Näe rohkem »
Võõrliik
kalakasvandustesse toodud harilik pakslaup pääses vabadusse ja on muutunud ohtlikuks võõrliigiks ning nende arvukust püütakse erinevate vahenditega piirata (2016) Võõrliik (ehk introdutseeritud liik, vahel ka eksoot) on mittepärismaine liik, s.o liik, mis on vaadeldava piirkonna ökosüsteemidesse sattunud inimese kaasabil.
Uus!!: Vesihüatsint ja Võõrliik · Näe rohkem »
Võsund
Aedmaasika 'Pink Panda' võsundid Soo-alss levib ka maa-aluste võsundite abil. Võsund ehk stoolon on varre maapealne või maa-alune pikenenud külgharu, millel tekkivate pungade abil taim levib ning vegetatiivselt paljuneb.
Uus!!: Vesihüatsint ja Võsund · Näe rohkem »
Veereostus
Vee reostumine Rio de Janeiros Reostustõrjeõppus "Puhas meri" Veereostus ehk vee reostumine on suure hulga saastunud vee jõudmine inimtegevuse tagajärjel veekogusse (järve, jõkke ookeanisse jt) või põhjavette (põhjaveereostus).
Uus!!: Vesihüatsint ja Veereostus · Näe rohkem »
Veetaimed
Veetaimed ehk hüdrofüüdid on taimed, mis on kohastunud eluks veekeskkonnas.
Uus!!: Vesihüatsint ja Veetaimed · Näe rohkem »