Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Installi
Kiiremini kui brauser!
 

Vesinik

Index Vesinik

Vesinik on keemiline element järjenumbriga 1.

143 suhted: Aasta, Aatom, Aatomiraadius, Aatomispekter, Aatomituum, Aatommass, Aatommassiühik, Aatomnumber, Antoine Lavoisier, Atmosfäär, Aur, Beetakiirgus, Biovesinik, Deuteerium, Divesinik, Eksotermiline reaktsioon, Elavhõbe, Elektrijuhtivus, Elektrilaeng, Elektron, Elektronafiinsus, Elektronegatiivsus, Elektronkate, Elektronkonfiguratsioon, Elektronvolt, Elementaarosakesed, Energia, Füüsik, Fluor, Footon, Gaas, Galaktika, Gravitatsioon, Halogeenid, Hape, Hapnik, Hüdriidid, Hüdrooniumioon, Hüdrosfäär, Heelium, Henry Cavendish, Herts, Hiidplaneet, Imetajad, Inglased, Inimene, Ionisatsioon, Ionisatsioonienergia, Ioniseeriv kiirgus, Iooniline side, ..., Isotoop, Jupiter, Kaalium, Kaltsium, Keemia, Keemiline aine, Keemiline ühend, Keemiline element, Keemiline reaktsioon, Keemiline sümbol, Keemiline side, Keemiliste elementide perioodilisussüsteem, Keemistemperatuur, Kelvin, Kivisüsi, Kondensatsioon, Kontsentratsioon, Kosmiline kiirgus, Kosmiline mikrolaine-taustkiirgus, Kovalentne side, Lämmastik, Leelismetallid, Lihtaine, Liitium, Linnutee, Maa, Maailmameri, Maakoor, Mass, Massiarv, Mürgisus, Metallid, Mittemetallid, Molekul, Molekulmass, Nafta, Neptuun, Neutron, Normaaltingimused, Oksüdatsiooniaste, Oksüdeerija, Orgaanilised ühendid, Organism, Paracelsus, Päike, Päikesesüsteem, Põlemine, Peajada, Pikomeeter, Plahvatus, Plasma, Poolestusaeg, Promill, Prooton, Prototäht, Pruunsüsi, Radioaktiivne isotoop, Radioaktiivsus, Raske vesi, Robert Boyle, Rott, Saturn, Savi, Süsinik, Süsivesinikud, Segu, Spinn, Stabiilne isotoop, Sulamistemperatuur, Suletud süsteem, Supernoova, Suur Pauk, Täht (astronoomia), Tähtedevaheline aine, Triitium, Triiton, Tumeaine, Tuumareaktsioon, Tuumasüntees, Universum, Uraan (planeet), Valentselektron, Vedelik, Vesi, Vesilahus, Vesinik, Vesinikside, Vesinikuenergeetika, 1671, 1766, 1783, 1988, 1995. Laienda indeks (93 rohkem) »

Aasta

Aasta (lühend a; Lõuna-Eesti murretes ajastaig) on ajavahemik kahe järjestikuse sündmuse vahel, mis toimuvad kord iga täistiiru jooksul, mille Maa teeb ümber Päikese tiireldes.

Uus!!: Vesinik ja Aasta · Näe rohkem »

Aatom

Aatomiks (vanakreeka sõnast ἄτομος (átomos) 'jagamatu') nimetatakse väikseimat osakest, mis säilitab talle vastava keemilise elemendi keemilised omadused.

Uus!!: Vesinik ja Aatom · Näe rohkem »

Aatomiraadius

Aatomiraadius on suurus, mis iseloomustab naaberaatomite omavahelist kaugust aines.

Uus!!: Vesinik ja Aatomiraadius · Näe rohkem »

Aatomispekter

Aatomispekter on isoleeritud aatomi kiirgusspekter või neeldumisspekter, mis on tingitud aatomite üleminekust ühelt elektronkatte olekust tulenevalt energiatasemelt teisele.

Uus!!: Vesinik ja Aatomispekter · Näe rohkem »

Aatomituum

Aatomituum on aatomi väga väike ja tihe keskosa, kuhu on koondunud põhiline osa aatomi massist.

Uus!!: Vesinik ja Aatomituum · Näe rohkem »

Aatommass

Aatommass ehk suhteline aatommass (varem ka aatomkaal) on kas keemilise elemendi või selle isotoobi ühe aatomi mass aatommassiühikutes (amü).

Uus!!: Vesinik ja Aatommass · Näe rohkem »

Aatommassiühik

Aatommassiühik (tähis u) või dalton (tähis Da) on massi mõõtühik, mida kasutatakse aatomite ja molekulide massi väljendamiseks.

Uus!!: Vesinik ja Aatommassiühik · Näe rohkem »

Aatomnumber

Keemilise elemendi aatomnumber ehk järjenumber ehk laenguarv (Z) on prootonite arv selle elemendi aatomi tuumas.

Uus!!: Vesinik ja Aatomnumber · Näe rohkem »

Antoine Lavoisier

Antoine Laurent de Lavoisier (26. august 1743 Pariis – 8. mai 1794 Pariis) oli prantsuse keemik, nüüdiskeemia rajaja.

Uus!!: Vesinik ja Antoine Lavoisier · Näe rohkem »

Atmosfäär

Atmosfäär ehk õhkkond on Maad ümbritsev gaasikiht, milles valdavaks on lämmastik ja hapnik.

Uus!!: Vesinik ja Atmosfäär · Näe rohkem »

Aur

Veeaur Faasidiagramm rõhu ja temperatuuri telgedega Aur on kriitilisest temperatuurist madalama temperatuuriga gaas.

Uus!!: Vesinik ja Aur · Näe rohkem »

Beetakiirgus

Beetakiirgus on beetaosakestest (β) koosnev ioniseeriv radioaktiivne kiirgus, mis tekib beetalagunemisel.

Uus!!: Vesinik ja Beetakiirgus · Näe rohkem »

Biovesinik

Biovesinik ehk bioloogiline vesinik on (mikro)organismide abil toodetud vesinik.

Uus!!: Vesinik ja Biovesinik · Näe rohkem »

Deuteerium

Deuteerium ehk raske vesinik (keemiline sümbol D või 2H) on vesiniku isotoop, milles erinevalt tavalisest vesinikust, mille aatomituumas on üks prooton, on lisaks veel üks neutron.

Uus!!: Vesinik ja Deuteerium · Näe rohkem »

Divesinik

Divesinik Divesinik ehk molekulaarne vesinik ehk vesinik on lihtaine, mille molekul koosneb kahest vesinikuaatomist.

Uus!!: Vesinik ja Divesinik · Näe rohkem »

Eksotermiline reaktsioon

Eksotermiline reaktsioon (keemiline plahvatus. Eksotermiline reaktsioon on keemiline reaktsioon, mille käigus eraldub soojust.

Uus!!: Vesinik ja Eksotermiline reaktsioon · Näe rohkem »

Elavhõbe

Elavhõbe (sümbol Hg) on keemiline element järjenumbriga 80, üks kuuest elemendist (tseesiumi, frantsiumi, galliumi ja mittemetall broomi kõrval), mis on normaaltingimuste lähedastel temperatuuridel vedel.

Uus!!: Vesinik ja Elavhõbe · Näe rohkem »

Elektrijuhtivus

Elektrijuhtivus on aine või materjali või keha võime võimaldada endas elektrivoolu elektrivälja toimel.

Uus!!: Vesinik ja Elektrijuhtivus · Näe rohkem »

Elektrilaeng

Sõna "elektrilaeng" on füüsikas ja elektrotehnikas kasutusel kolmes tähenduses.

Uus!!: Vesinik ja Elektrilaeng · Näe rohkem »

Elektron

Elektron on elementaarosake (tähis e&minus).

Uus!!: Vesinik ja Elektron · Näe rohkem »

Elektronafiinsus

Elemendi elektronafiinsus Eea on energia, mis vabaneb, kui elektron liitub gaasifaasis oleva aatomiga.

Uus!!: Vesinik ja Elektronafiinsus · Näe rohkem »

Elektronegatiivsus

400px Elektronegatiivsus on dimensioonita suurus, mis iseloomustab aatomi suhtelist võimet siduda endaga molekulis või keemilises ühendis elektrone.

Uus!!: Vesinik ja Elektronegatiivsus · Näe rohkem »

Elektronkate

Elektronkate on aatomi tuuma ümbritsev elektronide pilv.

Uus!!: Vesinik ja Elektronkate · Näe rohkem »

Elektronkonfiguratsioon

Elektronkonfiguratsioon on aatomifüüsikas ja kvantkeemias käsitletav elektronide paiknemine aatomis, molekulis või mõnes muus füüsikalises struktuuris.

Uus!!: Vesinik ja Elektronkonfiguratsioon · Näe rohkem »

Elektronvolt

Elektronvolt on energia mõõtühik, mis on laialt kasutusel elementaarosakeste, tuuma-, aatomi- ja tahkisefüüsikas.

Uus!!: Vesinik ja Elektronvolt · Näe rohkem »

Elementaarosakesed

Algosake ehk elementaarosake ehk fundamentaalosake on meile tuntud universumi mateeria vähim osake, millel puudub meile teada olev alamstruktuur.

Uus!!: Vesinik ja Elementaarosakesed · Näe rohkem »

Energia

Äike kujutab üht energia vormi Energia on skalaarne füüsikaline suurus, mis iseloomustab keha või jõu võimet teha tööd.

Uus!!: Vesinik ja Energia · Näe rohkem »

Füüsik

Füüsik on spetsialist füüsika valdkonnas.

Uus!!: Vesinik ja Füüsik · Näe rohkem »

Fluor

Fluor on keemiline element järjenumbriga 9.

Uus!!: Vesinik ja Fluor · Näe rohkem »

Footon

Footon on elektromagnetkiirguse väikseim osake ehk kvant (valguskvant).

Uus!!: Vesinik ja Footon · Näe rohkem »

Gaas

Gaas on aine agregaatolek, milles osakesed (aatomid ja molekulid) liiguvad vabalt, olemata püsivas vastasmõjus aine teiste osakestega.

Uus!!: Vesinik ja Gaas · Näe rohkem »

Galaktika

Berenike Juuste tähtkujus asuv tüüpiline spiraalgalaktika, mille läbimõõt on umbes 55 000 valgusaastat ning mis asub Maast 60 miljoni valgusaasta kaugusel Galaktika on suure massiga gravitatsiooniliselt seotud tähesüsteem.

Uus!!: Vesinik ja Galaktika · Näe rohkem »

Gravitatsioon

Gravitatsioon on loodusnähtus, mille toimel kõik massiga kehad üksteise poole tõmbuvad.

Uus!!: Vesinik ja Gravitatsioon · Näe rohkem »

Halogeenid

Halogeenid on VII A rühma elemendid.

Uus!!: Vesinik ja Halogeenid · Näe rohkem »

Hape

Hape on keemiline aine, mis vesilahustes dissotsieerudes annab lahusesse vesinikioone.

Uus!!: Vesinik ja Hape · Näe rohkem »

Hapnik

Hapnik (keemiline sümbol O) on keemiline element järjenumbriga 8.

Uus!!: Vesinik ja Hapnik · Näe rohkem »

Hüdriidid

Hüdriid on vesiniku ja mõne muu keemilise elemendi ühend.

Uus!!: Vesinik ja Hüdriidid · Näe rohkem »

Hüdrooniumioon

Hüdrooniumioon Hüdrooniumioon Hüdrooniumioon ehk hüdroksooniumioon on katioon H3O+, mis tekib prootoni ehk vesinikiooni (H+) seostumisel vee molekuliga.

Uus!!: Vesinik ja Hüdrooniumioon · Näe rohkem »

Hüdrosfäär

Hüdrosfäär ehk vesikest on peamiselt veega seotud geosfäär.

Uus!!: Vesinik ja Hüdrosfäär · Näe rohkem »

Heelium

Heelium (keemiline sümbol He) on keemiline element järjenumbriga 2.

Uus!!: Vesinik ja Heelium · Näe rohkem »

Henry Cavendish

Henry Cavendish Henry Cavendish (10. oktoober 1731 Nice – 24. veebruar 1810 London) oli inglise füüsik ja keemik, vesiniku avastaja.

Uus!!: Vesinik ja Henry Cavendish · Näe rohkem »

Herts

Herts (saksa füüsiku Heinrich Rudolf Hertzi järgi), tähis Hz, on perioodilise protsessi sageduse mõõtühik, mis kuulub SI-süsteemi ühikute hulka.

Uus!!: Vesinik ja Herts · Näe rohkem »

Hiidplaneet

Hiidplaneedid Hiidplaneedid ehk Jupiteri tüüpi planeedid on Päikesesüsteemi suure massiga planeedid, mis koosnevad valdavalt erinevatest gaasidest ning jääst.

Uus!!: Vesinik ja Hiidplaneet · Näe rohkem »

Imetajad

Imetajad ehk mammaalid (Mammalia) on loomade klass keelikloomade hõimkonnast.

Uus!!: Vesinik ja Imetajad · Näe rohkem »

Inglased

Inglased (inglise keeles English või English people) on Euroopa rahvas, kes on traditsiooniliselt elanud Inglismaal ja emakeelena rääkinud inglise keelt või mõnda selle erikuju.

Uus!!: Vesinik ja Inglased · Näe rohkem »

Inimene

Inimene kõige üldisemas tähenduses on liigi Homo sapiens ('tark inimene') esindaja.

Uus!!: Vesinik ja Inimene · Näe rohkem »

Ionisatsioon

Kiiresti liikuva elektroni (ülal) põhjustatud põrkeionisatsioon, mille tagajärjel eraldub aatomist elektron ja aatom muutub positiivseks iooniks (all) Ionisatsioon on positiivse iooni tekkimine neutraalsest aatomist või molekulist, kui sellest lahkub elektron, või negatiivse iooni tekkimine (peamiselt keemilistes reaktsioonides), kui neutraalse aatomiga (molekuliga) liitub elektron.

Uus!!: Vesinik ja Ionisatsioon · Näe rohkem »

Ionisatsioonienergia

350px Ionisatsioonienergia on energia, mis kulub elektroni eemaldamiseks üksikult aatomilt (või molekulilt).

Uus!!: Vesinik ja Ionisatsioonienergia · Näe rohkem »

Ioniseeriv kiirgus

Ioniseeriv kiirgus koosneb osakestest või lainetest, millel on piisavalt energiat, et rebida ära vähemalt üks elektron aatomi elektronkattest (s.t ioniseerida aatom).

Uus!!: Vesinik ja Ioniseeriv kiirgus · Näe rohkem »

Iooniline side

Iooniline side on ioonidevaheline keemiline side, mis tekib vastasmärgiliste laengutega ioonide elektrilise tõmbumise tulemusena.

Uus!!: Vesinik ja Iooniline side · Näe rohkem »

Isotoop

Mingi keemilise elemendi isotoobid on selle aine aatomite tüübid, mis erinevad üksteisest massiarvu (A) poolest.

Uus!!: Vesinik ja Isotoop · Näe rohkem »

Jupiter

Jupiter on Päikesest kauguselt viies planeet ja Päikesesüsteemi kõige suurem planeet.

Uus!!: Vesinik ja Jupiter · Näe rohkem »

Kaalium

Kaaliumi reaktsioon veega. Kaalium on keemiline element järjenumbriga 19.

Uus!!: Vesinik ja Kaalium · Näe rohkem »

Kaltsium

Kaltsium on keemiline element järjenumbriga 20, pehme, halli värvusega leelismuldmetall, mida looduses vabal kujul ei esine.

Uus!!: Vesinik ja Kaltsium · Näe rohkem »

Keemia

Keemia on teadusharu, mis käsitleb ainete koostist, ehitust ja omadusi ning nende muundumise seaduspärasusi.

Uus!!: Vesinik ja Keemia · Näe rohkem »

Keemiline aine

Keemiline aine on aine, mille molekulidel on ühesugune koostis ja struktuur või mis koosneb ühe keemilise elemendi vabadest aatomitest.

Uus!!: Vesinik ja Keemiline aine · Näe rohkem »

Keemiline ühend

Keemiline ühend on keemiline aine, mis koosneb kahest või enamast erinevast keemilisest elemendist, mis on omavahel seotud keemiliste sidemetega.

Uus!!: Vesinik ja Keemiline ühend · Näe rohkem »

Keemiline element

Keemiline element ehk element on aatomituumas sama arvu prootoneid omavate (ehk sama aatomnumbriga) aatomite klass.

Uus!!: Vesinik ja Keemiline element · Näe rohkem »

Keemiline reaktsioon

Keemiline reaktsioon on protsess, mille käigus ühest või mitmest keemilisest ainest (lähteaine(te)st) tekib keemiliste sidemete katkemise või moodustumise tulemusena üks või mitu uute omadustega keemilist ainet (saadust, produkti).

Uus!!: Vesinik ja Keemiline reaktsioon · Näe rohkem »

Keemiline sümbol

Keemiline sümbol on keemilise elemendi rahvusvaheline ühe- või kahetäheline tähis, mis on tuletatud elemendi nimetusest (tavaliselt ladinakeelsest).

Uus!!: Vesinik ja Keemiline sümbol · Näe rohkem »

Keemiline side

Keemiline side on side, mis ühendab aatomeid üksteisega.

Uus!!: Vesinik ja Keemiline side · Näe rohkem »

Keemiliste elementide perioodilisussüsteem

Üks võimalikke keemilise elemendi kujutusviise tabelis Keemiliste elementide perioodilisussüsteem on süsteem, mille moodustavad kindla seaduspära järgi muutuvate omaduste alusel reastatud keemilised elemendid, mis on jagatud rühmadesse ja perioodidesse.

Uus!!: Vesinik ja Keemiliste elementide perioodilisussüsteem · Näe rohkem »

Keemistemperatuur

Keemistemperatuur ehk keemispunkt ehk keemistäpp on temperatuur, mille juures vedeliku aururõhk saab võrdseks välisrõhuga (atmosfäärirõhul), see tähendab aine hakkab keema.

Uus!!: Vesinik ja Keemistemperatuur · Näe rohkem »

Kelvin

Kelvin on termodünaamilise temperatuuri mõõtühik, võrdub 1/273,16 vee kolmikpunkti termodünaamilisest temperatuurist.

Uus!!: Vesinik ja Kelvin · Näe rohkem »

Kivisüsi

Kivisüsi Kivisüsi Kivisüsi on taimset päritolu süsinikurikas põlev maavara, kaustobioliit.

Uus!!: Vesinik ja Kivisüsi · Näe rohkem »

Kondensatsioon

Faasisiirete skeem Kondensatsioon ehk kondenseerumine on aine üleminek gaasilisest agregaatolekust vedelasse (mõne allika järgi veeldumine) või tahkesse (mõne allika järgi härmatumine).

Uus!!: Vesinik ja Kondensatsioon · Näe rohkem »

Kontsentratsioon

Keemias ja tehnoloogias on kontsentratsioon suurus, mis iseloomustab komponentide arvulist vahekorda lahuses või segus.

Uus!!: Vesinik ja Kontsentratsioon · Näe rohkem »

Kosmiline kiirgus

Kosmiline kiirgus on maailmaruumis väga kiiresti liikuvate laenguga osakeste (esmas- ehk primaarkiirguse) ja Maa atmosfääris nende toimel tekkivate osakeste (teis- ehk sekundaarkiirguse) voog.

Uus!!: Vesinik ja Kosmiline kiirgus · Näe rohkem »

Kosmiline mikrolaine-taustkiirgus

WMAPi ülesvõte kosmilisest mikrolaine-taustkiirgusest Kosmiline mikrolaine-taustkiirgus ehk reliktkiirgus on Universumi algusaegadest pärinev kiirgus kosmoses.

Uus!!: Vesinik ja Kosmiline mikrolaine-taustkiirgus · Näe rohkem »

Kovalentne side

Kovalentne side ehk kovalentside ehk aatomside ehk atomaarne side ehk homöopolaarne side on ühiste elektronpaaride vahendusel aatomite vahele moodustuv keemiline side.

Uus!!: Vesinik ja Kovalentne side · Näe rohkem »

Lämmastik

Arvutiga loodud lämmastiku molekuli mudel Lämmastik (tähis N) on keemiline element järjenumbriga 7.

Uus!!: Vesinik ja Lämmastik · Näe rohkem »

Leelismetallid

Leelismetallid on perioodilisussüsteemi IA rühma kuuluvad metallilised elemendid.

Uus!!: Vesinik ja Leelismetallid · Näe rohkem »

Lihtaine

Lihtaine on keemiline aine, milles esinevad ainult ühe elemendi aatomid.

Uus!!: Vesinik ja Lihtaine · Näe rohkem »

Liitium

Liitium on keemiline element järjenumbriga 3, leelismetall.

Uus!!: Vesinik ja Liitium · Näe rohkem »

Linnutee

Kunstniku kujutus Linnuteest Linnutee ehk Galaktika on galaktika, millesse kuulub Päike.

Uus!!: Vesinik ja Linnutee · Näe rohkem »

Maa

Maa on Päikesesüsteemi kolmas planeet Päikese poolt loetuna ning ainuke teadaolev planeet universumis, kus leidub elu.

Uus!!: Vesinik ja Maa · Näe rohkem »

Maailmameri

Põhja- ja Lõuna-Jäämeri; kaks viimast arvatakse mõnikord esimese kolme osadeks. Maailmameri on katkematu kihina 70,8% Maa pinda kattev hüdrosfääri osa.

Uus!!: Vesinik ja Maailmameri · Näe rohkem »

Maakoor

Maakoor on Maa tahke pindmine kest, litosfääri ülemine (3–75 km paksune) osa, mis koosneb põhiliselt ränirikkaist kivimeist, mida vahevööst eraldab Moho ehk Mohorovičići eralduspind.

Uus!!: Vesinik ja Maakoor · Näe rohkem »

Mass

Mass on füüsikaline suurus, mis väljendab keha (füüsika) kahte omadust.

Uus!!: Vesinik ja Mass · Näe rohkem »

Massiarv

Massiarv on nukleonide (prootonite ja neutronite) koguarv aatomi tuumas.

Uus!!: Vesinik ja Massiarv · Näe rohkem »

Mürgisus

Mürgisus ehk toksilisus on aine või nähtuse omadus, mis muudab selle mürgiseks.

Uus!!: Vesinik ja Mürgisus · Näe rohkem »

Metallid

Metallideks nimetatakse keemilisi elemente, millel on vabu elektrone ja mis tahkes olekus moodustavad niinimetatud metallilise võre, mis annab neile iseloomuliku metallilise läike, hea elektrijuhtivuse ning soojusjuhtivuse ja on ka enamikus hästi sepistatavad.

Uus!!: Vesinik ja Metallid · Näe rohkem »

Mittemetallid

Mittemetallid on suure elektronegatiivsusega elemendid, mis keemilistes reaktsioonides peamiselt liidavad elektrone.

Uus!!: Vesinik ja Mittemetallid · Näe rohkem »

Molekul

Molekul on keemilise aine vähim osake, millel on selle aine keemilised omadused.

Uus!!: Vesinik ja Molekul · Näe rohkem »

Molekulmass

Molekulmass ehk suhteline molekulmass on arv, mis näitab, mitu korda on ühe molekuli mass suurem kui aatommassiühik (amü).

Uus!!: Vesinik ja Molekulmass · Näe rohkem »

Nafta

Nafta on looduslik maakoores leiduv peamiselt vedelate süsivesinike segu.

Uus!!: Vesinik ja Nafta · Näe rohkem »

Neptuun

Neptuun on Päikesest kõige kaugemal asetsev teadaolev planeet Päikesesüsteemis.

Uus!!: Vesinik ja Neptuun · Näe rohkem »

Neutron

Neutron on subatomaarne osake, mis koosneb kvarkidest (hadron).

Uus!!: Vesinik ja Neutron · Näe rohkem »

Normaaltingimused

Normaaltingimusteks nimetatakse keemias ja füüsikas katsetingimusi, mille korral temperatuur on 0 °C (273,15 K) ja rõhk 1 atm ehk 101 325 Pa (IUPAC).

Uus!!: Vesinik ja Normaaltingimused · Näe rohkem »

Oksüdatsiooniaste

Oksüdatsiooniaste on keemias arv, mis näitab aatomi oksüdeerituse astet keemilises ühendis.

Uus!!: Vesinik ja Oksüdatsiooniaste · Näe rohkem »

Oksüdeerija

Oksüdeerija (ka oksüdeeriv aine, oksüdant) on keemias aine, mis redoksreaktsiooni käigus liidab endaga elektrone.

Uus!!: Vesinik ja Oksüdeerija · Näe rohkem »

Orgaanilised ühendid

Orgaanilised ühendid on keemiliste ühendite klass, mille molekulides esinevad lühemad (alates ühest) või pikemad süsinikuaatomitest moodustunud ahelad.

Uus!!: Vesinik ja Orgaanilised ühendid · Näe rohkem »

Organism

Organism (pärineb kr. k. ὀργανισμός – organismos, mis tuleneb sõnast ὄργανον – organon, "tööriist") ehk elusolend ehk elusorganism on elav terviklik rakuline süsteem.

Uus!!: Vesinik ja Organism · Näe rohkem »

Paracelsus

Paracelsus Monument Saksamaal Beratzhausenis Paracelsus (kodanikunimega Theophrastus Philippus Aureolus Bombastus von Hohenheim; 11. või 17. november 1493 – 24. september 1541) oli šveitsi päritoluga arst ja loodusteadlane, iatrokeemia rajaja.

Uus!!: Vesinik ja Paracelsus · Näe rohkem »

Päike

Päike on meie Päikesesüsteemi täht, heledaim Maal nähtav täht.

Uus!!: Vesinik ja Päike · Näe rohkem »

Päikesesüsteem

Päikesesüsteemi planeedid. Planeetide suurused on mõõtkavas, kaugused aga mitte. Päikesesüsteemi planeedid Päikesesüsteem koosneb Päikesest ning sellega gravitatsiooniliselt seotud astronoomilistest objektidest.

Uus!!: Vesinik ja Päikesesüsteem · Näe rohkem »

Põlemine

Põlemine on kiire oksüdatsioonireaktsioon, millega kaasnevad intensiivne soojuse eraldumine, reaktsiooni produktide temperatuuri järsk tõus ja harilikult ka valgusnähtused (leek).

Uus!!: Vesinik ja Põlemine · Näe rohkem »

Peajada

valged kääbused) Gliese kataloogist. Peajada ehk põhijada on tähti värvusindeksi ja absoluutse tähesuuruse järgi paigutaval Hertzsprungi-Russelli diagrammil pidev ja selgelt nähtav riba, mis kulgeb vasakult ülalt paremale alla.

Uus!!: Vesinik ja Peajada · Näe rohkem »

Pikomeeter

Pikomeeter (lühend pm) on SI-süsteemi kuuluv pikkuse mõõtühik, mis võrdub 10-12 ehk 0,000000000001 meetriga.

Uus!!: Vesinik ja Pikomeeter · Näe rohkem »

Plahvatus

Plahvatuslik vulkaanipurse on füüsikalise plahvatuse näide. Tugev eksotermiline reaktsioon võib esile kutsuda keemilise plahvatuse. Plahvatus on energia kiire vabanemise protsess, millega kaasneb ruumala ja/või temperatuuri ülikiire kasv ja aine või tema oleku ülimalt kiire muutumine ning mille käigus tekib tavaliselt lööklaine.

Uus!!: Vesinik ja Plahvatus · Näe rohkem »

Plasma

elementidest plasma koosneb. Füüsikas ja keemias tähendab plasma agregaatolekut, mis sarnaneb gaasiga, kuid kus teatud hulk osakestest on ioniseeritud.

Uus!!: Vesinik ja Plasma · Näe rohkem »

Poolestusaeg

Poolestusaeg on aine lagunemise (eeskätt radioaktiivse, kuid ka keemilise lagunemise) kiirust iseloomustav suurus.

Uus!!: Vesinik ja Poolestusaeg · Näe rohkem »

Promill

Promill on ühik, mis väljendab arvulist suhet üks tuhande kohta; see on üks tuhandik tervikust.

Uus!!: Vesinik ja Promill · Näe rohkem »

Prooton

Prooton on subatomaarne osake, mis koosneb kvarkidest ja gluuonist, mis moodustavad liitosakese, hadroni.

Uus!!: Vesinik ja Prooton · Näe rohkem »

Prototäht

Prototähed on tähtedevahelises aines leiduvad kerajad tihendid (nn gloobulid), mis on tähtedeks alles kujunemas.

Uus!!: Vesinik ja Prototäht · Näe rohkem »

Pruunsüsi

Pruunsüsi Pruunsüsi on pruunika värvusega kaustobioliit.

Uus!!: Vesinik ja Pruunsüsi · Näe rohkem »

Radioaktiivne isotoop

Radioaktiivne isotoop on keemilise elemendi isotoop, mille aatomite tuumad võivad radioaktiivse lagunemise teel muutuda mõne teise keemilise elemendi tuumadeks ja selle käigus tekitada radioaktiivset kiirgust.

Uus!!: Vesinik ja Radioaktiivne isotoop · Näe rohkem »

Radioaktiivsus

Radioaktiivsus ehk tuumalagunemine on ebastabiilse (suure massiga) aatomituuma iseeneslik lagunemine.

Uus!!: Vesinik ja Radioaktiivsus · Näe rohkem »

Raske vesi

Raske vesi on vesi, mille molekulis on vesiniku aatomitest üks prootiumi ja teine deuteeriumi aatom (valemiga HDO) või mõlemad deuteeriumi (D2O) aatomid.

Uus!!: Vesinik ja Raske vesi · Näe rohkem »

Robert Boyle

Robert Boyle Robert Boyle (25. jaanuar 1627 – 30. detsember 1691) oli iiri füüsik ja keemik, keemia kui katselise teaduse rajajaid.

Uus!!: Vesinik ja Robert Boyle · Näe rohkem »

Rott

Rott (Rattus) on hiirlaste sugukonda kuuluv liigirohke näriliste perekond.

Uus!!: Vesinik ja Rott · Näe rohkem »

Saturn

Saturn on kuues planeet Päikesest ja Päikesesüsteemi suuruselt teine planeet.

Uus!!: Vesinik ja Saturn · Näe rohkem »

Savi

Kvaternaari savilasund Arumetsa savimaardlas Savi on valdavalt savimineraalidest koosnev sete.

Uus!!: Vesinik ja Savi · Näe rohkem »

Süsinik

allotroopi: a) teemant, b) grafiit, c) heksagonaalne teemant, d) C60 fullereen, e) C540, f) C70, g) amorfne süsinik ja h) süsiniknanotoru. Süsinik (keemiline tähis C) on mittemetalliline keemiline element järjenumbriga 6.

Uus!!: Vesinik ja Süsinik · Näe rohkem »

Süsivesinikud

Süsivesinikud on keemilised ained, mille molekul koosneb ainult süsiniku ja vesiniku aatomitest.

Uus!!: Vesinik ja Süsivesinikud · Näe rohkem »

Segu

Segu on kahe või enama aine koosesinemine, kus komponendid pole omavahel keemiliselt ühinenud; ühtlasi ka erilaadsete ainete mehaanilise segamise või segunemise tulemus.

Uus!!: Vesinik ja Segu · Näe rohkem »

Spinn

Kvantfüüsikas on spinn elementaarosakeste ja neist moodustunud osakeste süsteemide (näiteks aatomite, aatomituumade, hadronite jne) fundamentaalne omadus.

Uus!!: Vesinik ja Spinn · Näe rohkem »

Stabiilne isotoop

Stabiilne isotoop on keemilise elemendi püsiv isotoop, mis ei lagune madalama massiarvuga elementideks ega ole radioaktiivne või on nii pika poolestusajaga, et see pole mõõdetav.

Uus!!: Vesinik ja Stabiilne isotoop · Näe rohkem »

Sulamistemperatuur

Sulamistemperatuur ehk sulamispunkt (ka sulamistäpp) on aine temperatuur, mille saavutades hakkab aine sulama või tahkuma.

Uus!!: Vesinik ja Sulamistemperatuur · Näe rohkem »

Suletud süsteem

Suletud süsteem on mitmetähenduslik termin.

Uus!!: Vesinik ja Suletud süsteem · Näe rohkem »

Supernoova

Kepleri supernoova (SN 1604) Supernoova on oma arengu lõppjärku jõudnud täht, mille plahvatuse tagajärjel tähe heledus kasvab hetkeliselt miljoneid kordi.

Uus!!: Vesinik ja Supernoova · Näe rohkem »

Suur Pauk

kosmilisest mikrolaine-taustkiirgusest ehk reliktkiirgusest. Suur Pauk (inglise keeles Big Bang) oli hüpoteetiline sündmus umbes 13,8 miljardit aastat tagasi: Universum hakkas kujuteldamatult tihedast olekust plahvatuslikult paisuma.

Uus!!: Vesinik ja Suur Pauk · Näe rohkem »

Täht (astronoomia)

Täht on astronoomias valgust kiirgav plasmast koosnev taevakeha, mille kiirgusenergia pärineb tema sisemuses aset leidvast tuumasünteesist.

Uus!!: Vesinik ja Täht (astronoomia) · Näe rohkem »

Tähtedevaheline aine

Tähtedevaheline keskkond ehk interstellaarne aine on Galaktikas jt spiraalgalaktikais paiknev hajusaine, mis esineb peamiselt gaasina, vähesel määral ka tolmu ja elementaarosakeste plasmana.

Uus!!: Vesinik ja Tähtedevaheline aine · Näe rohkem »

Triitium

Triitium (kr tritos 'kolmas') ehk üliraske vesinik (keemiline sümbol T või 3H) on vesiniku isotoop, mille tuumas on lisaks ühele prootonile kaks neutronit.

Uus!!: Vesinik ja Triitium · Näe rohkem »

Triiton

Triiton on triitiumi (vesinik-3) tuum.

Uus!!: Vesinik ja Triiton · Näe rohkem »

Tumeaine

Tumeaine ja kuuma gaasi jaotus galaktikaparvede põrkumisel. Tumeaine on tähistatud sinise värviga, kuum gaas punase värviga. Galaktikaparvede põrkumisel on tumeaine eraldunud kuumast gaasist, mis takistusjõu tõttu on põrkumisel pidurdunud. Tumeaine ehk varjatud aine on aineliik füüsikas, mida ei ole näha, kuid mida on tunda tema raskusjõu tõttu.

Uus!!: Vesinik ja Tumeaine · Näe rohkem »

Tuumareaktsioon

Tuumareaktsioon on kahe aatomituuma või elementaarosakese ja aatomituuma kokkupõrge, mille tulemusena tekivad uued aatomituumad ja/või elementaarosakesed.

Uus!!: Vesinik ja Tuumareaktsioon · Näe rohkem »

Tuumasüntees

Tuumasüntees ehk tuumade liitumine on kergete aatomituumade ühinemine raskemateks tuumadeks.

Uus!!: Vesinik ja Tuumasüntees · Näe rohkem »

Universum

Hubble'i teleskoobi süvavälja (HUDF) foto kaugetest galaktikatest Linnutee galaktika Universum on maailmakõiksus, mis hõlmab kogu aegruumi ja selles olevat.

Uus!!: Vesinik ja Universum · Näe rohkem »

Uraan (planeet)

Uraan on Päikesesüsteemi seitsmes planeet.

Uus!!: Vesinik ja Uraan (planeet) · Näe rohkem »

Valentselektron

Valentselektronideks nimetatakse elektrone, mis osalevad keemiliste sidemete moodustamisel.

Uus!!: Vesinik ja Valentselektron · Näe rohkem »

Vedelik

Vedelik on üks neljast aine agregaatolekust.

Uus!!: Vesinik ja Vedelik · Näe rohkem »

Vesi

Vesi ehk divesinikmonooksiid ehk vesinikoksiid ehk oksidaan on keemiline ühend molekulaarse valemiga H2O.

Uus!!: Vesinik ja Vesi · Näe rohkem »

Vesilahus

Vesilahus on lahus, kus lahustiks on vesi.

Uus!!: Vesinik ja Vesilahus · Näe rohkem »

Vesinik

Vesinik on keemiline element järjenumbriga 1.

Uus!!: Vesinik ja Vesinik · Näe rohkem »

Vesinikside

Vesinikside on täiendav keemiline side, mille moodustab ühe molekuli negatiivse osalaenguga elektronegatiivse elemendi (F, O, N) aatom teise molekuli positiivse osalaenguga vesinikuaatomiga.

Uus!!: Vesinik ja Vesinikside · Näe rohkem »

Vesinikuenergeetika

Vesinikuenergeetika on vesinikul kui primaarenergia allikal põhinev energiamuundamine ja -kasutus.

Uus!!: Vesinik ja Vesinikuenergeetika · Näe rohkem »

1671

1671.

Uus!!: Vesinik ja 1671 · Näe rohkem »

1766

1766.

Uus!!: Vesinik ja 1766 · Näe rohkem »

1783

1783.

Uus!!: Vesinik ja 1783 · Näe rohkem »

1988

1988.

Uus!!: Vesinik ja 1988 · Näe rohkem »

1995

1995.

Uus!!: Vesinik ja 1995 · Näe rohkem »

Ümbersuunamised siin:

Prootium.

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »