Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Installi
Kiiremini kui brauser!
 

Vesinikside

Index Vesinikside

Vesinikside on täiendav keemiline side, mille moodustab ühe molekuli negatiivse osalaenguga elektronegatiivse elemendi (F, O, N) aatom teise molekuli positiivse osalaenguga vesinikuaatomiga.

106 suhted: Aatom, Absoluutne nulltemperatuur, Agregaatolek, Alfaheeliks, Alküünid, Alkeenid, Alkoholid, Amiinid, Anorgaaniline aine, Aromaatsus, Biomolekul, Difraktsioon, Difusioon, Dimeer, DNA, DNA replikatsioon, Eetrid, Eksponentvõrrand, Elektronegatiivsus, Elektronpaar, Elektrostaatiline vastastikmõju, Elu, Empiirilisus, Energia, Ensüüm, Faas (füüsikaline keemia), Füüsikaline keemia, Fluor, Fosforhape, Hape, Hapnik, Hüdriidid, Hüdroksüülrühm, Heksagonaalne süngoonia, Hergi Karik, Heterotsüklilised ühendid, Infrapunaspektroskoopia, Iooniline side, Jää, Kaksikheeliks, Kalorimeetria, Karboksürühm, Karbonüülühend, Katalüüs, Keel (anatoomia), Keemiline ühend, Keemiline element, Keemiline energia, Keemiline reaktsioon, Keemiline side, ..., Keemistemperatuur, Keskkond, Kolmemõõtmelisus, Komplementaarsusprintsiip (geneetika), Kovalentne side, Kristall, Kristalliseerumine, Kristallstruktuur, Kvantitatiivsed uurimismeetodid, Kvantkeemia, Lahusti, Lämmastik, Looduslikud ühendid, Magusus, Massispektromeetria, Metaanhape, Miljondikosa, Molekul, Molekulaardünaamika, Mudel, Nailon, Normaaltingimused, Nukleiinhapped, Nukleotiidid, Orgaanilised ühendid, Organism, Osalaeng, Peptiidid, Pikomeeter, Polümeerid, Rõhk, Retseptor, Sagedus, Sünergia, Sininihe, Spektroskoopia, Sublimeerumine, Sulamistemperatuur, Tahkis, Temperatuur, Tihedusfunktsionaali teooria, Transkriptsioon (geneetika), Translatsioon, Tselluloos, Tugevus, Tuumamagnetresonantsspektroskoopia, Valgud, Van der Waalsi jõud, Võrdelisus, Vedelik, Vesi, Vesinik, Vesinikfluoriidhape, Vesiniksulfiid, Viskoossus, XRD. Laienda indeks (56 rohkem) »

Aatom

Aatomiks (vanakreeka sõnast ἄτομος (átomos) 'jagamatu') nimetatakse väikseimat osakest, mis säilitab talle vastava keemilise elemendi keemilised omadused.

Uus!!: Vesinikside ja Aatom · Näe rohkem »

Absoluutne nulltemperatuur

Absoluutne nulltemperatuur ehk absoluutne nullpunkt ehk absoluutne null on füüsikas madalaim mõeldav temperatuur.

Uus!!: Vesinikside ja Absoluutne nulltemperatuur · Näe rohkem »

Agregaatolek

Agregaatolek ehk aine olek (ka lihtsalt: olek) on aine vorm, mille määrab tema molekulide soojusliikumise iseloom.

Uus!!: Vesinikside ja Agregaatolek · Näe rohkem »

Alfaheeliks

Pealtvaateline joonis alfaheeliksi selgroost Alfaheeliks (α-heeliks) on bipolümeeri sekundaarstruktuur ja paremalt poolt rullis või spiraalne konformatsioon, kus on selgrooks N-H grupp, mis domineerib vesiniksideme C.

Uus!!: Vesinikside ja Alfaheeliks · Näe rohkem »

Alküünid

Alküünid on küllastumata süsivesinikud, mille molekulides esineb kovalentne kolmikside.

Uus!!: Vesinikside ja Alküünid · Näe rohkem »

Alkeenid

Etüleeni, kõige lihtsama alkeeni, mudel. Alkeenid on süsivesinikud, kus süsiniku aatomite vahel on vähemalt üks kaksikside.

Uus!!: Vesinikside ja Alkeenid · Näe rohkem »

Alkoholid

Alkoholid on ainete klass orgaanilises keemias, mille molekulis on hüdroksüülrühm(ad) (–OH) seotud süsinikuaatomiga, millel seejuures pole teisi sidemeid hapnikega, küll aga teiste süsinike ning vesinikega.

Uus!!: Vesinikside ja Alkoholid · Näe rohkem »

Amiinid

Amiinid on ammoniaagi (NH3) derivaadid, milles üks, kaks või kolm vesiniku aatomit on asendatud orgaanilise asendusrühmaga.

Uus!!: Vesinikside ja Amiinid · Näe rohkem »

Anorgaaniline aine

Anorgaaniline aine on keemiline aine, mis ei ole orgaaniline ühend.

Uus!!: Vesinikside ja Anorgaaniline aine · Näe rohkem »

Aromaatsus

Modernne benseeni kujutis. Aromaatsus on orgaanilise keemia mõiste, mis kirjeldab konjugeeritud tsüklis olevate küllastumata sidemete, vabade elektronpaaride või tühjade orbitaalide tugevamat stabiliseerumist, kui seda konjugatsioon üksi võimaldaks.

Uus!!: Vesinikside ja Aromaatsus · Näe rohkem »

Biomolekul

Biomolekul on molekul, mis moodustub ja avaldab toimet organismis valdavalt metabolismi käigus.

Uus!!: Vesinikside ja Biomolekul · Näe rohkem »

Difraktsioon

Laser kiir, mis on lastud läbi difraktsioonivõre Difraktsioon on füüsikaline nähtus, mille korral laine paindub ümber takistuste või levib väikesest avast välja.

Uus!!: Vesinikside ja Difraktsioon · Näe rohkem »

Difusioon

Enamasti mõistetakse difusiooni (ladina sõnast diffusio 'levimine, hajumine, laialivalgumine') ehk difundeerumise all aine või energia ülekandumist kõrge kontsentratsiooniga piirkonnast madala kontsentratsiooniga piirkonda.

Uus!!: Vesinikside ja Difusioon · Näe rohkem »

Dimeer

Dimeer on keemias kahe identse molekuli (kahe monomeeri molekuli) ühinemisprodukt, tihti on selleks tsükliline ühend.

Uus!!: Vesinikside ja Dimeer · Näe rohkem »

DNA

DNA molekuli lõik Desoksüribonukleiinhape ehk DNA (inglise keeles deoxyribonucleic acid; varem kasutati eesti keeles ka lühendit DNH) on enamikus elusorganismides pärilikku informatsiooni säilitav aine, keemiliselt desoksüriboosist, lämmastikalustest ja fosforhappe jääkidest koosnev polümeer.

Uus!!: Vesinikside ja DNA · Näe rohkem »

DNA replikatsioon

DNA replikatsioon on matriitssüntees, mille tulemusena saadakse ühest DNA molekulist kaks ühesuguse nukleotiidse järjestusega DNA molekuli.

Uus!!: Vesinikside ja DNA replikatsioon · Näe rohkem »

Eetrid

'''Eetri üldvalem.''' Eetrid on orgaanilised ühendid, mille molekulis on hapnikuaatomi kaudu teineteisega seotud kaks alküülrühma või ka muud asendusrühma, välja arvatud funktsionaalrühmad.

Uus!!: Vesinikside ja Eetrid · Näe rohkem »

Eksponentvõrrand

Eksponentvõrrand on võrrand, milles tundmatu esineb astendajas.

Uus!!: Vesinikside ja Eksponentvõrrand · Näe rohkem »

Elektronegatiivsus

400px Elektronegatiivsus on dimensioonita suurus, mis iseloomustab aatomi suhtelist võimet siduda endaga molekulis või keemilises ühendis elektrone.

Uus!!: Vesinikside ja Elektronegatiivsus · Näe rohkem »

Elektronpaar

Elektronipaar koosneb kahest elektronist, mis asuvad samal orbitaalil ja omavad üksteise suhtes vastupidist spinni.

Uus!!: Vesinikside ja Elektronpaar · Näe rohkem »

Elektrostaatiline vastastikmõju

Elektrostaatiliseks vastastikmõjuks ehk kulooniliseks vastastikmõjuks nimetatakse seisvate elektrilaengute vastastikust mõju.

Uus!!: Vesinikside ja Elektrostaatiline vastastikmõju · Näe rohkem »

Elu

Elu (ladina vita, vanakreeka βίος) on ainevahetuslike rakulise ehitusega süsteemide aktiivsus.

Uus!!: Vesinikside ja Elu · Näe rohkem »

Empiirilisus

Empiirilisus ehk kogemuslikkus on kogemusel põhinevus.

Uus!!: Vesinikside ja Empiirilisus · Näe rohkem »

Energia

Äike kujutab üht energia vormi Energia on skalaarne füüsikaline suurus, mis iseloomustab keha või jõu võimet teha tööd.

Uus!!: Vesinikside ja Energia · Näe rohkem »

Ensüüm

Arvuti modelleeritud puriin-nukleosiidfosforülaasi (PNP) struktuur Ensüümid on kõrgmolekulaarsed bioloogilised katalüsaatorid, mis kiirendavad keemiliste reaktsioonide toimumist.

Uus!!: Vesinikside ja Ensüüm · Näe rohkem »

Faas (füüsikaline keemia)

Faas ehk aine faas on aine olek, milles keemiline koostis ja füüsikalised omadused on selle aine ulatuses ühesugused.

Uus!!: Vesinikside ja Faas (füüsikaline keemia) · Näe rohkem »

Füüsikaline keemia

Füüsikaline keemia on keemia haru, mis uurib keemiliste nähtuste ja ainete struktuuride füüsikalisi omadusi.

Uus!!: Vesinikside ja Füüsikaline keemia · Näe rohkem »

Fluor

Fluor on keemiline element järjenumbriga 9.

Uus!!: Vesinikside ja Fluor · Näe rohkem »

Fosforhape

Fosforhape ehk ortofosforhape on värvuseta kristalne aine, mille keemiline valem on H3PO4.

Uus!!: Vesinikside ja Fosforhape · Näe rohkem »

Hape

Hape on keemiline aine, mis vesilahustes dissotsieerudes annab lahusesse vesinikioone.

Uus!!: Vesinikside ja Hape · Näe rohkem »

Hapnik

Hapnik (keemiline sümbol O) on keemiline element järjenumbriga 8.

Uus!!: Vesinikside ja Hapnik · Näe rohkem »

Hüdriidid

Hüdriid on vesiniku ja mõne muu keemilise elemendi ühend.

Uus!!: Vesinikside ja Hüdriidid · Näe rohkem »

Hüdroksüülrühm

Orgaanilises keemias on hüdroksüülrühm orgaanilise ühendi molekuli osa, selle funktsionaalrühm.

Uus!!: Vesinikside ja Hüdroksüülrühm · Näe rohkem »

Heksagonaalne süngoonia

Heksagonaalne süngoonia (inglise hexagonal system) on kristallograafias üks kuuest süngooniast, mille iseloomulikuks tunnuseks on üks kolmandat või kuuendat järku sümmeetriatelg, mis on risti tasandiga, mille moodustavad kolm võrdse pikkusega telge mille vahel on 120° nurk.

Uus!!: Vesinikside ja Heksagonaalne süngoonia · Näe rohkem »

Hergi Karik

Hergi Karik (20. oktoober 1929 – 11. oktoober 2012) oli eesti keemik, Tallinna Ülikooli emeriitprofessor, paljude keemiaõpikute ja keemiat tutvustavate raamatute autor, eestikeelse keemianomenklatuuri arendaja.

Uus!!: Vesinikside ja Hergi Karik · Näe rohkem »

Heterotsüklilised ühendid

Heterotsüklilised ühendid on sellised tsüklilised orgaanilised ühendid, mille tsüklis on peale süsiniku aatomite veel teiste elementide aatomeid, nn heteroaatomeid, üks või enam.

Uus!!: Vesinikside ja Heterotsüklilised ühendid · Näe rohkem »

Infrapunaspektroskoopia

Infrapunaspektroskoopia ehk infrapunane spektroskoopia ehk lühemalt IP-spektroskoopia on spektroskoopia liik, mis tegeleb elektromagnetkiirgusega infrapunases lainealas, valgusega, mille lainepikkus on suurem ja sagedus väiksem kui nähtaval valgusel ning hõlmab mitmeid spektroskoopilisi meetodeid, millest enamik põhinevad absorbrtsiooni spektroskoopial.

Uus!!: Vesinikside ja Infrapunaspektroskoopia · Näe rohkem »

Iooniline side

Iooniline side on ioonidevaheline keemiline side, mis tekib vastasmärgiliste laengutega ioonide elektrilise tõmbumise tulemusena.

Uus!!: Vesinikside ja Iooniline side · Näe rohkem »

Jää

Jää rannal Jökulsárlóni lähedal, Islandil Jäätunud detailid jäävaba Tallinna lahe kaldal Jää on vesi tahkes agregaatolekus.

Uus!!: Vesinikside ja Jää · Näe rohkem »

Kaksikheeliks

Kaksikhelikaalne trepp Vatikani muuseumis Kaksikheeliks ehk biheeliks on kahest kongruentsest heeliksist moodustunud struktuur, kus kahel heeliksil on ühine telg, kuid erinev faas telje suhtes.

Uus!!: Vesinikside ja Kaksikheeliks · Näe rohkem »

Kalorimeetria

Kalorimeetria ehk soojusmõõtmine on füüsika haru, mis tegeleb soojushulkade mõõtmisega.

Uus!!: Vesinikside ja Kalorimeetria · Näe rohkem »

Karboksürühm

Karboksürühm Karboksüülhape Karboksürühm ehk karboksüülrühm on orgaanilist hapet karboksüülhapet iseloomustav funktsionaalrühm, mida tähistatakse –C(.

Uus!!: Vesinikside ja Karboksürühm · Näe rohkem »

Karbonüülühend

Karbonüülühend on keemiline ühend, mis sisaldab karbonüülrühma.

Uus!!: Vesinikside ja Karbonüülühend · Näe rohkem »

Katalüüs

Katalüüs on keemilise reaktsiooni kiiruse muutus tänu reaktsioonis osalevale spetsiifilisele lisandile, mida nimetatakse katalüsaatoriks.

Uus!!: Vesinikside ja Katalüüs · Näe rohkem »

Keel (anatoomia)

Inimese keel Keel (ladina lingua) on selgroogsete suuõõneelund.

Uus!!: Vesinikside ja Keel (anatoomia) · Näe rohkem »

Keemiline ühend

Keemiline ühend on keemiline aine, mis koosneb kahest või enamast erinevast keemilisest elemendist, mis on omavahel seotud keemiliste sidemetega.

Uus!!: Vesinikside ja Keemiline ühend · Näe rohkem »

Keemiline element

Keemiline element ehk element on aatomituumas sama arvu prootoneid omavate (ehk sama aatomnumbriga) aatomite klass.

Uus!!: Vesinikside ja Keemiline element · Näe rohkem »

Keemiline energia

Keemiline energia (ka keemilise sideme energia, sidemeenergia) on energia, mis on talletatud aine(te) keemilisse struktuuri, ja mis võib vabaneda ainete ühinemise- või lagunemisprotsessis sõltuvalt keemilise protsessi tasakaalutingimustest.

Uus!!: Vesinikside ja Keemiline energia · Näe rohkem »

Keemiline reaktsioon

Keemiline reaktsioon on protsess, mille käigus ühest või mitmest keemilisest ainest (lähteaine(te)st) tekib keemiliste sidemete katkemise või moodustumise tulemusena üks või mitu uute omadustega keemilist ainet (saadust, produkti).

Uus!!: Vesinikside ja Keemiline reaktsioon · Näe rohkem »

Keemiline side

Keemiline side on side, mis ühendab aatomeid üksteisega.

Uus!!: Vesinikside ja Keemiline side · Näe rohkem »

Keemistemperatuur

Keemistemperatuur ehk keemispunkt ehk keemistäpp on temperatuur, mille juures vedeliku aururõhk saab võrdseks välisrõhuga (atmosfäärirõhul), see tähendab aine hakkab keema.

Uus!!: Vesinikside ja Keemistemperatuur · Näe rohkem »

Keskkond

Keskkond ehk miljöö (inglise keeles environment, saksa keeles Umgebung, Umwelt) on asjade, tingimuste ja suhete süsteem.

Uus!!: Vesinikside ja Keskkond · Näe rohkem »

Kolmemõõtmelisus

Kolmemõõtmeline objekt on objekt, mis mahub kolmemõõtmelisse ruumi, ent ei ole tasapinnaline kujund.

Uus!!: Vesinikside ja Kolmemõõtmelisus · Näe rohkem »

Komplementaarsusprintsiip (geneetika)

Komplementaarsusprintsiip on kaksikahelaliste nukleiinhapete ehitusprintsiip.

Uus!!: Vesinikside ja Komplementaarsusprintsiip (geneetika) · Näe rohkem »

Kovalentne side

Kovalentne side ehk kovalentside ehk aatomside ehk atomaarne side ehk homöopolaarne side on ühiste elektronpaaride vahendusel aatomite vahele moodustuv keemiline side.

Uus!!: Vesinikside ja Kovalentne side · Näe rohkem »

Kristall

Kvartsi monokristallid. Püriidi polükristall. Berülli kristall. silviniidi monokristallid. Kristallide kasvatamise aeg on umbes kaks kuud. Valkude kristallid. Kristall on korrapäraselt paigutunud aatomeist koosnev tahke homogeenne ja regulaarselt korduva ühikrakuga struktuur.

Uus!!: Vesinikside ja Kristall · Näe rohkem »

Kristalliseerumine

Kristalliseerumine on sulamis, vedelas või gaasilises agregaatolekus oleva aine või ainete segu üleminek korrastatud sisestruktuuriga olekusse.

Uus!!: Vesinikside ja Kristalliseerumine · Näe rohkem »

Kristallstruktuur

Kristallstruktuur on aine ehituse laad, mis seisneb aatomite korrastatud ja regulaarselt korduvas paigutuses.

Uus!!: Vesinikside ja Kristallstruktuur · Näe rohkem »

Kvantitatiivsed uurimismeetodid

Kvantitatiivsed uurimismeetodid on teadusliku uurimise meetodid, mis keskenduvad uuritava tunnuste kirjeldamisele läbi mõõtmise, vastates esmajoones küsimusele kui palju mingit nähtust, omadust või tunnust esineb (vrd kvalitatiivsed uurimismeetodid, mis kirjeldavad nähtusi).

Uus!!: Vesinikside ja Kvantitatiivsed uurimismeetodid · Näe rohkem »

Kvantkeemia

Kvantkeemia on teoreetilise keemia haru, mis kasutab keemias ettetulevate probleemide lahendamiseks kvantmehaanika ja kvantväljateooria abi.

Uus!!: Vesinikside ja Kvantkeemia · Näe rohkem »

Lahusti

Lahusti ehk solvent on aine (tavaliselt vedelik), mis on võimeline lahustama teisi aineid - vedelikke, gaase või tahkeid aineid.

Uus!!: Vesinikside ja Lahusti · Näe rohkem »

Lämmastik

Arvutiga loodud lämmastiku molekuli mudel Lämmastik (tähis N) on keemiline element järjenumbriga 7.

Uus!!: Vesinikside ja Lämmastik · Näe rohkem »

Looduslikud ühendid

Looduslikeks ühenditeks ehk looduslikeks produktideks nimetatakse orgaanilises ja biokeemias orgaanilisi ühendeid, mida sünteesitakse eluslooduses.

Uus!!: Vesinikside ja Looduslikud ühendid · Näe rohkem »

Magusus

Magusus on maitseomadus, mida põhjustavad magusained (enamasti sahharoos või glükoos).

Uus!!: Vesinikside ja Magusus · Näe rohkem »

Massispektromeetria

Skeem massispektromeetri põhilistest osadest. Massispektromeetria (MS) on analüütilise keemia meetod, millega on võimalik mõõta osakeste massi ja elektrilaengu suhet (m/z, kus m on iooni mass, z on iooni laeng).

Uus!!: Vesinikside ja Massispektromeetria · Näe rohkem »

Metaanhape

pisi Metaanhape ehk sipelghape (keemiline valem HCOOH või CH2O2) on värvuseta, söövitav, vees lahustuv vedelik.

Uus!!: Vesinikside ja Metaanhape · Näe rohkem »

Miljondikosa

Miljondikosa (tähis ppm – inglise fraasist parts per million) on kontsentratsiooni mõõtühik – miljondikosa.

Uus!!: Vesinikside ja Miljondikosa · Näe rohkem »

Molekul

Molekul on keemilise aine vähim osake, millel on selle aine keemilised omadused.

Uus!!: Vesinikside ja Molekul · Näe rohkem »

Molekulaardünaamika

Molekulaardünaamika (MD) on aatomite ja molekulide füüsikalisi liikumisi kirjeldav arvutisimulatsioon.

Uus!!: Vesinikside ja Molekulaardünaamika · Näe rohkem »

Mudel

Mudel on mingi objekti struktuurselt sarnane esitus, tunnetatava objekti analoog, mis asendab (tavaliselt keerukamat) objekti tunnetusprotsessis.

Uus!!: Vesinikside ja Mudel · Näe rohkem »

Nailon

Nailon (DuPont Nylon) on tehis- ehk kunstkiud (sünteetiline kiud).

Uus!!: Vesinikside ja Nailon · Näe rohkem »

Normaaltingimused

Normaaltingimusteks nimetatakse keemias ja füüsikas katsetingimusi, mille korral temperatuur on 0 °C (273,15 K) ja rõhk 1 atm ehk 101 325 Pa (IUPAC).

Uus!!: Vesinikside ja Normaaltingimused · Näe rohkem »

Nukleiinhapped

Nukleiinhapped on biopolümeerid, mille monomeerid on nukleotiidid.

Uus!!: Vesinikside ja Nukleiinhapped · Näe rohkem »

Nukleotiidid

Nukleotiidid on orgaanilised molekulid, mis moodustavad suuri biopolümeere- nukleiinhappeid, näiteks DNA ja RNA.

Uus!!: Vesinikside ja Nukleotiidid · Näe rohkem »

Orgaanilised ühendid

Orgaanilised ühendid on keemiliste ühendite klass, mille molekulides esinevad lühemad (alates ühest) või pikemad süsinikuaatomitest moodustunud ahelad.

Uus!!: Vesinikside ja Orgaanilised ühendid · Näe rohkem »

Organism

Organism (pärineb kr. k. ὀργανισμός – organismos, mis tuleneb sõnast ὄργανον – organon, "tööriist") ehk elusolend ehk elusorganism on elav terviklik rakuline süsteem.

Uus!!: Vesinikside ja Organism · Näe rohkem »

Osalaeng

Osalaeng on nullist veidi positiivsem või negatiivsem laeng (vastavalt б+ või б-). Iseloomustab elektrontiheduse nihkumist polaarsel sidemel.

Uus!!: Vesinikside ja Osalaeng · Näe rohkem »

Peptiidid

Peptiidsideme moodustumine Peptiidse molekuli näide - hormoon oksütotsiin Peptiidid on molekulid, mis koosnevad ridamisi peptiidsidemetega üksteise külge aheldatud aminohapetest.

Uus!!: Vesinikside ja Peptiidid · Näe rohkem »

Pikomeeter

Pikomeeter (lühend pm) on SI-süsteemi kuuluv pikkuse mõõtühik, mis võrdub 10-12 ehk 0,000000000001 meetriga.

Uus!!: Vesinikside ja Pikomeeter · Näe rohkem »

Polümeerid

Bakeliidi 3D-struktuuri fragment Polümeerid ehk kõrgmolekulaarsed ühendid on ained, mille molekulid koosnevad kovalentsete sidemetega seotud korduvatest struktuuriühikutest – elementaarlülidest.

Uus!!: Vesinikside ja Polümeerid · Näe rohkem »

Rõhk

Rõhk on füüsikaline suurus, mis võrdub pinnale risti mõjuva jõu ja pindala suhtega: p.

Uus!!: Vesinikside ja Rõhk · Näe rohkem »

Retseptor

Retseptor on organismis ärrituste vastuvõtjana talitlev osa.

Uus!!: Vesinikside ja Retseptor · Näe rohkem »

Sagedus

Sagedus on võrdsete ajavahemike tagant korduvate sündmuste (füüsikas enamasti võngete, impulsside vmt) arv ajaühikus.

Uus!!: Vesinikside ja Sagedus · Näe rohkem »

Sünergia

Sünergia ehk sünergism (kr συνεργός (synergos) 'koostöötamine') on summaarse (või lõpp-) efekti suurenemine mitme mõjuri koostoimel.

Uus!!: Vesinikside ja Sünergia · Näe rohkem »

Sininihe

pisi Sininihe on spektri nihkumine lühemale lainepikkusele valguses, mis tuleb kaugetelt taevakehadelt ja liigub vaatleja suunas.

Uus!!: Vesinikside ja Sininihe · Näe rohkem »

Spektroskoopia

spektroskoobiga Spektroskoopia on füüsikaharu, mis uurib kiirguse interaktsiooni ainega, s.t kiirguse neeldumist, emissiooni ja hajumist.

Uus!!: Vesinikside ja Spektroskoopia · Näe rohkem »

Sublimeerumine

Sublimeerumine ehk sublimatsioon on tahke aine gaasiliseks ilma vahepealse veeldumiseta.

Uus!!: Vesinikside ja Sublimeerumine · Näe rohkem »

Sulamistemperatuur

Sulamistemperatuur ehk sulamispunkt (ka sulamistäpp) on aine temperatuur, mille saavutades hakkab aine sulama või tahkuma.

Uus!!: Vesinikside ja Sulamistemperatuur · Näe rohkem »

Tahkis

Tahkis ehk tahke keha on keha, mis on tahkeks olekuks nimetatavas agregaatolekus.

Uus!!: Vesinikside ja Tahkis · Näe rohkem »

Temperatuur

Temperatuur on füüsikaline suurus, mis iseloomustab süsteemi või keha soojuslikku olekut ehk soojusastet.

Uus!!: Vesinikside ja Temperatuur · Näe rohkem »

Tihedusfunktsionaali teooria

Tihedusfunktsionaali teooria (Density functional theory − DFT) on kvantmehaanikal põhinev füüsikas, keemias ja materjaliteaduses kasutusel olev modelleerimismeetod, mille abil on võimalik uurida mitme-elektroonsete süsteemide, näiteks aatomite, molekulide ja tahkiste elektronstruktuuri, millest omakorda on võimalik ennustada huvi pakkuva süsteemi füüsikalisi omadusi.

Uus!!: Vesinikside ja Tihedusfunktsionaali teooria · Näe rohkem »

Transkriptsioon (geneetika)

Transkriptsioon on matriitssüntees, mille käigus sünteesitakse DNA molekuli ühe ahela nukleotiidse järjestusega komplementaarne RNA molekul.

Uus!!: Vesinikside ja Transkriptsioon (geneetika) · Näe rohkem »

Translatsioon

Translatsioon on protsess, mille käigus sünteesitakse aminohapetest polüpeptiidahel.

Uus!!: Vesinikside ja Translatsioon · Näe rohkem »

Tselluloos

Tselluloosi molekuli struktuur: näha on kaks elementaarlüli. Molekulisisesed ja molekulidevahelised vesiniksidemed (punktiiriga) tselluloosi struktuuris. Need annavad tselloloosile mehaanilise tugevuse, kusjuures säilib elastsus. Tselluloos on looduslik kiudaine taimede rakukestades esinev hargnemata struktuuriga polüsahhariid (süsivesik), mis koosneb β-D-glükopüranoosi jääkidest.

Uus!!: Vesinikside ja Tselluloos · Näe rohkem »

Tugevus

Tugevus on materjali võime koormuse all vastu panna purunemisele ja plastsetele deformatsioonidele.

Uus!!: Vesinikside ja Tugevus · Näe rohkem »

Tuumamagnetresonantsspektroskoopia

250px Tuumamagnetresonantsspektroskoopia (lühend TMR-spektroskoopia) on raadiosagedusdiapasoonis töötav spektroskoopia liik, mille puhul spektri saamiseks rakendatakse tugevasse püsimagnetvälja (4...24 T) viidud aine aatomituumade ergastamist ja sellele järgneva kiirguse registreerimist.

Uus!!: Vesinikside ja Tuumamagnetresonantsspektroskoopia · Näe rohkem »

Valgud

polariseerivas valguses. Polariseeriv filter annab lihtsa võimaluse eristada valgukristalle soolakristallidest, kuna valgu kristallid on valguse suhtes enamasti anisotroopsed, soolakristallid tihti mitte. Valgud ehk proteiinid (ka valkained) on biopolümeerid, mille monomeerideks on aminohappejäägid.

Uus!!: Vesinikside ja Valgud · Näe rohkem »

Van der Waalsi jõud

Van der Waalsi jõud on füüsikalises keemias summa molekulidevahelistest jõududest, mis ei tulene kovalentsetest sidemetest ega ioonide elektrostaatilisest vastastikmõjust neutraalsete või laetud molekulidega.

Uus!!: Vesinikside ja Van der Waalsi jõud · Näe rohkem »

Võrdelisus

Muutujat y nimetatakse võrdeliseks ehk proportsionaalseks muutujaga x, kui nende muutujate kõikide väärtuste korral kehtib seos y.

Uus!!: Vesinikside ja Võrdelisus · Näe rohkem »

Vedelik

Vedelik on üks neljast aine agregaatolekust.

Uus!!: Vesinikside ja Vedelik · Näe rohkem »

Vesi

Vesi ehk divesinikmonooksiid ehk vesinikoksiid ehk oksidaan on keemiline ühend molekulaarse valemiga H2O.

Uus!!: Vesinikside ja Vesi · Näe rohkem »

Vesinik

Vesinik on keemiline element järjenumbriga 1.

Uus!!: Vesinikside ja Vesinik · Näe rohkem »

Vesinikfluoriidhape

Vesinikfluoriidhappe molekul Vesinikfluoriidhape on gaasilise vesinikfluoriidi lahus.

Uus!!: Vesinikside ja Vesinikfluoriidhape · Näe rohkem »

Vesiniksulfiid

Vesiniksulfiidi molekuli ehitus Vesiniksulfiid ehk divesiniksulfiid (vananenud termin: väävelvesinik; keemiline valem H2S) on mädamuna lõhnaga värvuseta ja mürgine gaas.

Uus!!: Vesinikside ja Vesiniksulfiid · Näe rohkem »

Viskoossus

Pildil on eksperiment, mis näitab pigi voolavust. Pigi viskoossus on umbes 100 miljardit korda suurem kui veel nii, et võtab aastaid enne kui moodustub selline tilk. Viskoossus (ladina k. viscosus -kleepuv) on vedelike ja gaaside (fluidumi) molekulide sisehõõrdumisest tekkiv voolamise võime.

Uus!!: Vesinikside ja Viskoossus · Näe rohkem »

XRD

326x326px Röntgendifraktsioonanalüüs (XRD või XRDA – inglise keeles X-ray diffraction analysis) on kristalliliste materjalide atomaarse või molekulaarse struktuuri uurimismeetod, milles kasutatakse uuritavale materjalide langeva röntgenikiirguse difrageerumist ja selle detekteerimist.

Uus!!: Vesinikside ja XRD · Näe rohkem »

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »