Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Lae alla
Kiiremini kui brauser!
 

Vetikad

Index Vetikad

pisi Vetikad on suur ja heterogeenne fotosünteesivõimeliste organismide rühm.

63 suhted: Algitsiid, Algoloogia, Algotest, Alveolaadid, Bentos, Botaanika, Dinoflagellaadid, Eesti, Eosla, Eriviburvetikad, Fükofloora, Fütoplankton, Fotosüntees, Haptofüüdid, Heterokondid, Ikkesvetikad, Jäävetikad, Kalad, Kivi, Klorofüll, Kloroplast, Koldvetikad, Koloonia (bioloogia), Konjugatsioon, Krüptofüüdid, Kromatofoor, Lehtadru, Liitvetikad, Magevesi, Mütseel, Meioos, Merevesi, Mineraaltoiteained, Muda, Muld, Põisadru, Pleurokokk, Protistid, Pruunvetikad, Punavetikad, Punavetiktaimed, Ränivetikad, Riimvesi, Rohevetikad, Rohevetiktaimed, Samblikud, Sügoot, Sümbioos, Süsihappegaas, Spermatosoid, ..., Suguline sigimine, Sugutu paljunemine, Taimed, Taimetoiteained, Tallus, Toitained, Tsüanobakterid, Veeõitseng, Veekogu, Veeloomad, Vegetatiivne sigimine, Vesi, Vetikate heterotroofne toitumine. Laienda indeks (13 rohkem) »

Algitsiid

Algitsiid ehk vetikatõrjeaine on mürkkemikaal, mis hävitab või pärsib vetikate kasvu.

Uus!!: Vetikad ja Algitsiid · Näe rohkem »

Algoloogia

Algoloogia ehk fükoloogia ehk vetikateadus on bioloogia haru, mis uurib vetikaid.

Uus!!: Vetikad ja Algoloogia · Näe rohkem »

Algotest

Algotest ehk vetikatest on eksperimentaalmeetod, millega on võimalik hinnata ja kindlaks teha veekogude eutrofeerumuse määra, samuti inimtegevuse tagajärjel veekokku jõudvate toksiliste ühendite biotoimet, kasutades selleks vetikate kooslusi või puhaskultuure.

Uus!!: Vetikad ja Algotest · Näe rohkem »

Alveolaadid

Alveolaadid (Alveolata) on suur protistide rühm, kuhu kuulub kolm hõimkonda – dinoflagellaadid (nimetatud ka vagurviburlasteks), tsiliaadid ehk ripsloomad ja Apicomplexa'd.

Uus!!: Vetikad ja Alveolaadid · Näe rohkem »

Bentos

Bentos ehk põhjaelustik on veekogude põhjasetteis ja põhjas elavate organismide kogum.

Uus!!: Vetikad ja Bentos · Näe rohkem »

Botaanika

Botaanika on teadusharu, mis tegeleb taimede uurimisega.

Uus!!: Vetikad ja Botaanika · Näe rohkem »

Dinoflagellaadid

Dinoflagellaadid (Dinoflagellata) ehk vaguviburvetikad on alveolaatide superhõimkonda kuuluv suur rühm protiste.

Uus!!: Vetikad ja Dinoflagellaadid · Näe rohkem »

Eesti

Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas.

Uus!!: Vetikad ja Eesti · Näe rohkem »

Eosla

Põldosja eosla Eosla ehk eospesa ehk sporangium on eostaimedel esinev kambrike, milles tekivad eosed.

Uus!!: Vetikad ja Eosla · Näe rohkem »

Eriviburvetikad

Eriviburvetikad ehk ksantofüüdid (Xanthophyceae) on heterokontide ehk stramenopiilide hõimkonda kuuluv vetikaklass.

Uus!!: Vetikad ja Eriviburvetikad · Näe rohkem »

Fükofloora

Fükofloora (ka algofloora, vetikafloora) on mingis paigas elavate vetikaliikide kogum.

Uus!!: Vetikad ja Fükofloora · Näe rohkem »

Fütoplankton

Läänemeres, 3. juuli 2001 Fütoplankton ehk taimhõljum koosneb vees vabalt hõljuvatest enamasti mikroskoopilistest organismidest, kes elavad veekogude eufootilises kihis.

Uus!!: Vetikad ja Fütoplankton · Näe rohkem »

Fotosüntees

Lehed on taimede peamine fotosünteesi koht Fotosüntees (kreeka photo- 'valgus' + synthesis 'ühendamine, liitmine') on looduses aset leidev protsess, mille käigus elusorganismid muudavad päikeseenergia keemiliseks energiaks.

Uus!!: Vetikad ja Fotosüntees · Näe rohkem »

Haptofüüdid

Haptofüüdid (Haptophyta) ehk prümnesiofüüdid on kromalveolaatide hõimkond.

Uus!!: Vetikad ja Haptofüüdid · Näe rohkem »

Heterokondid

Heterokondid (Heterokontophyta) ehk stramenopiilid on suur eukarüootide rühm, kuhu kuulub umbes 10 500 liiki.

Uus!!: Vetikad ja Heterokondid · Näe rohkem »

Ikkesvetikad

Ikkesvetikad (Zygnematophyceae) on klass rohevetikaid.

Uus!!: Vetikad ja Ikkesvetikad · Näe rohkem »

Jäävetikad

Antarktikas on paakjää alt jäävetikatest roheline ja antarktika krillid toituvad jäävetikatest. Jäävetikad on vetikad, mis elavad igijääl.

Uus!!: Vetikad ja Jäävetikad · Näe rohkem »

Kalad

Ameerika Ühendriikides Kalad on vees elavate kõigusoojaste keelikloomade üldnimetus.

Uus!!: Vetikad ja Kalad · Näe rohkem »

Kivi

Põhja-Eesti rannakivid. Naissaare suurim rändrahn – Põlendikukivi. Kivid Kivil ei ole ranget teaduslikku definitsiooni ning sõna "kivi" on mitmetähenduslik.

Uus!!: Vetikad ja Kivi · Näe rohkem »

Klorofüll

Klorofüll (ka leheroheline) on taimedes, vetikates ja tsüanobakterites sisalduv pigment, mis annab neile rohelise värvuse.

Uus!!: Vetikad ja Klorofüll · Näe rohkem »

Kloroplast

Kloroplasti ultrastruktuur: 1 – välismembraan, 2 – membraanidevaheline ruum, 3 – sisemembraan, 4 – strooma, 5 – luumen (tülakoidi siseruum), 6 – tülakoidi membraan, 7 – graana (tülakoidide virn), 8 – tülakoid (lamell), 9 – tärklis, 10 – ribosoom, 11 – plastiidne DNA, 12 – lipiiditilgake Kloroplastid (varem ka klorofülliterakesed) on taimerakkude ja eukarüootsete vetikate organellid, milles toimub fotosüntees.

Uus!!: Vetikad ja Kloroplast · Näe rohkem »

Koldvetikad

Koldvetikad ehk krüsofüüdid (Chrysophyceae, varem ka hõimkonna tasandil Chrysophyta) on suur grupp heterokontide hõimkonda kuuluvaid vetikad, keda võib leida peamiselt mageveest.

Uus!!: Vetikad ja Koldvetikad · Näe rohkem »

Koloonia (bioloogia)

Koloonia (tuleneb ladina sõnast colonia) on laiemas tähenduses samast liigist isendite kooselu vorm.

Uus!!: Vetikad ja Koloonia (bioloogia) · Näe rohkem »

Konjugatsioon

Konjugatsioon on millegi ühinemine või ühendumine.

Uus!!: Vetikad ja Konjugatsioon · Näe rohkem »

Krüptofüüdid

Krüptofüüdid ehk krüptomonaadid (Cryptophyta) ehk neelvetikad on väike rühm kloroplastidega viburloomi.

Uus!!: Vetikad ja Krüptofüüdid · Näe rohkem »

Kromatofoor

Sebrakala kromatofoorid võimaldavad sõltuvalt keskkonnast funktsioneerida kas väiksema kontrastsusega (all) või suurema kontrastsusega (üleval). Kromatofoor on pigmenditerakesi sisaldav valgust peegeldav rakk.

Uus!!: Vetikad ja Kromatofoor · Näe rohkem »

Lehtadru

Lehtadru (Laminaria) on lehtadruliste sugukonda kuuluv perekond pruunvetikaid.

Uus!!: Vetikad ja Lehtadru · Näe rohkem »

Liitvetikad

Liitvetikad ehk glaukotsüstofüüdid (Glaucophyta) on eukarüootide rühma kuuluv väike hõimkond mageveelisi vetikaid.

Uus!!: Vetikad ja Liitvetikad · Näe rohkem »

Magevesi

Magevesi on vesi, mille soolsus on väiksem kui 0,5.

Uus!!: Vetikad ja Magevesi · Näe rohkem »

Mütseel

Seeneniidistik Mütseel ehk seeneniidistik on hulkraksete seente keha moodustav seeneniitide (hüüfide) kogum.

Uus!!: Vetikad ja Mütseel · Näe rohkem »

Meioos

Meioos (kreeka keeles vähenemine) on rakkude jagunemise vorm, mille tulemusena väheneb tütarrakkudes kromosoomide arv kaks korda.

Uus!!: Vetikad ja Meioos · Näe rohkem »

Merevesi

Maailmamere soolsus promillides, andmed 2001. aasta atlasest "World Ocean Atlas" Merevesi on merede ja ookeanide vesi, mille keskmine soolsus on ~3,5% ehk 35 promilli.

Uus!!: Vetikad ja Merevesi · Näe rohkem »

Mineraaltoiteained

Mineraaltoit(e)ained (taimede kontekstis nimetatud ka: toit(e)ained, toitesoolad või biogeenid) on taimedele ja loomadele (kaasa arvatud inimesele) ainevahetuseks ja kasvuks vajalikud anorgaanilised ühendid.

Uus!!: Vetikad ja Mineraaltoiteained · Näe rohkem »

Muda

settinud savikas muda. Muda on veega segunenud kleepuv savikas-aleuriitne sete.

Uus!!: Vetikad ja Muda · Näe rohkem »

Muld

Muld on maakoore ülemises osas asuv õhuke pude mineraalidest, orgaanilistest ainetest ja mikroorganismidest koosnev keskkond, kust maismaataimed hangivad kasvuks vajalikke toitaineid.

Uus!!: Vetikad ja Muld · Näe rohkem »

Põisadru

Põisadru ehk harilik põisadru (Fucus vesiculosus) on pruunvetikate klassi kuuluv liik.

Uus!!: Vetikad ja Põisadru · Näe rohkem »

Pleurokokk

Pleurokokk (Pleurococcus vulgaris) on üherakuline rohevetikas, kes elab mitte vees, vaid õhu käes.

Uus!!: Vetikad ja Pleurokokk · Näe rohkem »

Protistid

Protistid (ka: algloomad; ladina keeles Protista, Protozoa) on eukarüoodid, kes ei kuulu loomade, taimede ega seente hulka.

Uus!!: Vetikad ja Protistid · Näe rohkem »

Pruunvetikad

Pruunvetikad (Phaeophyceae) on vetikate klass, mis kuulub heterokontide (stramenopiilide) hõimkonda.

Uus!!: Vetikad ja Pruunvetikad · Näe rohkem »

Punavetikad

Punavetikas ''Ceramium tenuicorne''. Punavetikad (Rhodophyceae) on ainuke punavetiktaimede hõimkonda kuuluv vetikate klass.

Uus!!: Vetikad ja Punavetikad · Näe rohkem »

Punavetiktaimed

Punavetiktaimed (Rhodophyta) on vetikate hõimkond, kuhu kuulub umbes 4000 liiki.

Uus!!: Vetikad ja Punavetiktaimed · Näe rohkem »

Ränivetikad

Ränivetikad ehk diatomeed (Bacillariophyceae ehk Diatomophyceae) on üherakulised või koloniaalsed mikroskoopilised organismid.

Uus!!: Vetikad ja Ränivetikad · Näe rohkem »

Riimvesi

Riimvesi ehk soolakas vesi on vesi, mille soolsus jääb vahemikku 0,5...18‰ (mõningail andmeil 0,5...30&permil).

Uus!!: Vetikad ja Riimvesi · Näe rohkem »

Rohevetikad

Rohevetikad kividel Toila mererannas Rohevetikad on suur rühm vetikaid, millest on arenenud embrüofüüdid.

Uus!!: Vetikad ja Rohevetikad · Näe rohkem »

Rohevetiktaimed

Rohevetiktaimed (Chlorophyta) on rohevetikate hõimkond (ka rohevetikad kitsamas mõttes), kuhu kuulub umbes 500 perekonda 8000 liigiga fotosünteesivaid eukarüootseid organisme.

Uus!!: Vetikad ja Rohevetiktaimed · Näe rohkem »

Samblikud

"Samblikud", Ernst Haeckel, ''Artforms of Nature'', 1904 Harilik kopsusamblik viljakehadega Samblikud on kooselulised ehk sümbiootilised organismid, mis koosnevad seentest ehk mükobiontidest ja fotobiontidest (vetikatest ja/või tsüanobakteritest).

Uus!!: Vetikad ja Samblikud · Näe rohkem »

Sügoot

Sügoot on viljastatud (diploidne) munarakk, mis on tekkinud emas- ja isassuguraku ehk gameedi ühinemisel.

Uus!!: Vetikad ja Sügoot · Näe rohkem »

Sümbioos

Sümbioos (vanakreeka keelest σύν "koos" ja βίωσις "elamine") on eri liikidesse kuuluvate organismide (sümbiontide) vaheline kooselu.

Uus!!: Vetikad ja Sümbioos · Näe rohkem »

Süsihappegaas

Süsinikdioksiid Süsinikdioksiid Süsihappegaas ehk süsinikdioksiid (CO2) on süsiniku stabiilseim oksiid, mille molekul koosneb ühest süsiniku ja kahest hapniku aatomist, mis on kovalentselt seotud süsiniku aatomiga.

Uus!!: Vetikad ja Süsihappegaas · Näe rohkem »

Spermatosoid

Spermatozoon (kreekakeelsetest sõnadest "σπέρμα" seeme ja "ζῷον" loomad, inglise k spermatozoon) ehk spermatosoid, spermium ehk sperm või seemnerakk on enamiku suguliselt sigivate isaste organismi küps sugurakk ehk paljunemisrakk.

Uus!!: Vetikad ja Spermatosoid · Näe rohkem »

Suguline sigimine

Suguline ehk seksuaalne sigimine on paljunemise vorm, kus erinevalt suguta sigimisest toimub eelnevalt sugurakkude meioos, ploidsuse vähenemine ja üldjuhul viljastumine.

Uus!!: Vetikad ja Suguline sigimine · Näe rohkem »

Sugutu paljunemine

Sugutu paljunemine sinilillel: mahavarisenud leht idaneb (näha on rakkude pooldumine) Sugutu sigimine (ka sootu, aseksuaalne ja mittesuguline paljunemine/sigimine) on paljunemise vorm, kus ei toimu meioosi, ploidsuse vähenemist ega viljastumist.

Uus!!: Vetikad ja Sugutu paljunemine · Näe rohkem »

Taimed

Taimedeks (Plantae) nimetatakse tavakeeles päristuumseid organisme, mis erinevalt heterotroofsetest loomadest ja seentest elavad autotroofselt ning toodavad kasvamiseks ja eluks vajalikke orgaanilisi aineid päikesevalguse abil fotosünteesi teel.

Uus!!: Vetikad ja Taimed · Näe rohkem »

Taimetoiteained

Taimetoit(e)ained ehk toitesoolad (vene keelest otse tõlgituna ka biogeenid) on taimede (sh vetikate) kasvuks vajalikud anorgaanilised ühendid, mis sisaldavad taimele vajalikke toiteelemente.

Uus!!: Vetikad ja Taimetoiteained · Näe rohkem »

Tallus

Tallus ehk rakis on mõnede liikumatute organismide diferentseerumata vegetatiivne kude.

Uus!!: Vetikad ja Tallus · Näe rohkem »

Toitained

Toitained on keemilised ained, mida organismid vajavad ainevahetuses või kasutavad energiaallikana.

Uus!!: Vetikad ja Toitained · Näe rohkem »

Tsüanobakterid

Tsüanobakterid (Cyanobacteria; traditsiooniline nimetus Cyanophyta) ehk tsüanoprokarüoodid ehk sinivetikad ehk sinikud on peamiselt vees elavate bakterite hõimkond.

Uus!!: Vetikad ja Tsüanobakterid · Näe rohkem »

Veeõitseng

Veeõitseng ühes Hiina küla jões Veeõitseng (ka: veeõitsemine, vee õitseng) on mikroorganismide (tavaliselt vetikate) ajutine vohamine veekogus.

Uus!!: Vetikad ja Veeõitseng · Näe rohkem »

Veekogu

Veekogu Veekogu on maapinnanõos või maa sees olev looduslik või tehislik veekogum.

Uus!!: Vetikad ja Veekogu · Näe rohkem »

Veeloomad

Veeloomad on vee-eluviisiga loomad.

Uus!!: Vetikad ja Veeloomad · Näe rohkem »

Vegetatiivne sigimine

Vegetatiivne sigimine on suguta sigimisviis, kus uus organism saab alguse ühest vanemorganismist, sageli tema (keha)osa(de)st.

Uus!!: Vetikad ja Vegetatiivne sigimine · Näe rohkem »

Vesi

Vesi ehk divesinikmonooksiid ehk vesinikoksiid ehk oksidaan on keemiline ühend molekulaarse valemiga H2O.

Uus!!: Vetikad ja Vesi · Näe rohkem »

Vetikate heterotroofne toitumine

Vetikate heterotroofne toitumine on vetikate võime autotroofse toitumise (fotosünteesi) kõrval hankida veest eluks vajalikke ühendeid, eeskätt keerukamaid süsinikuühendeid.

Uus!!: Vetikad ja Vetikate heterotroofne toitumine · Näe rohkem »

Ümbersuunamised siin:

Vetikas.

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »