Kiiremini kui brauser!
66 suhted: Algitsiid, Algoloogia, Algotest, Alveolaadid, Bentos, Botaanika, Dinoflagellaadid, Eesti, Eosla, Eriviburvetikad, Fükofloora, Fütoplankton, Fotosüntees, Haptofüüdid, Heterokondid, Ikkesvetikad, Jäävetikad, Kalad, Kivi, Klorofüll, Kloroplast, Koldvetikad, Koloonia (bioloogia), Konjugatsioon, Krüptofüüdid, Kromatofoor, Lehtadru, Liitvetikad, Magevesi, Maismaataimed, Mändvetiktaimed, Mütseel, Meioos, Merevesi, Mineraaltoiteained, Muda, Muld, Põisadru, Pleurokokk, Protistid, Pruunvetikad, Punavetikad, Punavetiktaimed, Ränivetikad, Riimvesi, Rohevetikad, Rohevetiktaimed, Samblikud, Sügoot, Sümbioos, ..., Süsihappegaas, Sperm, Suguline sigimine, Sugutu paljunemine, Taimed, Taimetoiteained, Tallus, Toitained, Tsüanobakterid, Veeõitseng, Veekogu, Veeloomad, Vegetatiivne sigimine, Vesi, Vetikakasvatus, Vetikate heterotroofne toitumine. Laienda indeks (16 rohkem) »
Algitsiid
Algitsiid ehk vetikatõrjeaine on mürkkemikaal, mis hävitab või pärsib vetikate kasvu.
Uus!!: Vetikad ja Algitsiid · Näe rohkem »
Algoloogia
Algoloogia ehk fükoloogia ehk vetikateadus on bioloogia haru, mis uurib vetikaid.
Uus!!: Vetikad ja Algoloogia · Näe rohkem »
Algotest
Algotest ehk vetikatest on eksperimentaalmeetod, millega on võimalik hinnata ja kindlaks teha veekogude eutrofeerumuse määra, samuti inimtegevuse tagajärjel veekokku jõudvate toksiliste ühendite biotoimet, kasutades selleks vetikate kooslusi või puhaskultuure.
Uus!!: Vetikad ja Algotest · Näe rohkem »
Alveolaadid
Alveolaadid (Alveolata) on suur protistide rühm, kuhu kuulub kolm hõimkonda – dinoflagellaadid (nimetatud ka vagurviburlasteks), tsiliaadid ehk ripsloomad ja Apicomplexa'd.
Uus!!: Vetikad ja Alveolaadid · Näe rohkem »
Bentos
Bentos ehk põhjaelustik on veekogude põhjasetteis ja põhjas elavate organismide kogum.
Uus!!: Vetikad ja Bentos · Näe rohkem »
Botaanika
Botaanika ehk taimeteadus on teadusharu, mis tegeleb taimede uurimisega.
Uus!!: Vetikad ja Botaanika · Näe rohkem »
Dinoflagellaadid
Dinoflagellaadid (Dinoflagellata) ehk vaguviburvetikad on alveolaatide superhõimkonda kuuluv suur rühm protiste.
Uus!!: Vetikad ja Dinoflagellaadid · Näe rohkem »
Eesti
Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas.
Uus!!: Vetikad ja Eesti · Näe rohkem »
Eosla
Põldosja eosla Eosla ehk eospesa ehk sporangium on eostaimedel esinev kambrike, milles tekivad eosed.
Uus!!: Vetikad ja Eosla · Näe rohkem »
Eriviburvetikad
Eriviburvetikad ehk ksantofüüdid (Xanthophyceae) on heterokontide ehk stramenopiilide hõimkonda kuuluv vetikaklass.
Uus!!: Vetikad ja Eriviburvetikad · Näe rohkem »
Fükofloora
Fükofloora (ka algofloora, vetikafloora) on mingis paigas elavate vetikaliikide kogum.
Uus!!: Vetikad ja Fükofloora · Näe rohkem »
Fütoplankton
Läänemeres, 3. juuli 2001 Fütoplankton ehk taimhõljum koosneb vees vabalt hõljuvatest enamasti mikroskoopilistest organismidest, kes elavad veekogude eufootilises kihis.
Uus!!: Vetikad ja Fütoplankton · Näe rohkem »
Fotosüntees
Lehed on taimede peamine fotosünteesi koht Fotosüntees (kreeka keeles photo 'valgus' + synthesis 'ühendamine, liitmine') on looduses aset leidev protsess, mille käigus elusorganismid muudavad päikeseenergia keemiliseks energiaks.
Uus!!: Vetikad ja Fotosüntees · Näe rohkem »
Haptofüüdid
Haptofüüdid (Haptophyta) ehk prümnesiofüüdid on kromalveolaatide hõimkond.
Uus!!: Vetikad ja Haptofüüdid · Näe rohkem »
Heterokondid
Heterokondid (Heterokontophyta) ehk stramenopiilid on suur eukarüootide rühm, kuhu kuulub umbes 10 500 liiki.
Uus!!: Vetikad ja Heterokondid · Näe rohkem »
Ikkesvetikad
Ikkesvetikad (Zygnematophyceae) on klass rohevetikaid.
Uus!!: Vetikad ja Ikkesvetikad · Näe rohkem »
Jäävetikad
Antarktikas on paakjää alt jäävetikatest roheline ja antarktika krillid toituvad jäävetikatest Jäävetikad on vetikad, mis elavad igijääl.
Uus!!: Vetikad ja Jäävetikad · Näe rohkem »
Kalad
Ameerika Ühendriikides Videos on näha kala embrüo ja selle südame tegevust Indoneesias Kalad on vees elavate kõigusoojaste keelikloomade üldnimetus.
Uus!!: Vetikad ja Kalad · Näe rohkem »
Kivi
Põhja-Eesti rannakivid Naissaare suurim rändrahn – Põlendikukivi Kivid Kivil ei ole ranget teaduslikku definitsiooni ning sõna "kivi" on mitmetähenduslik.
Uus!!: Vetikad ja Kivi · Näe rohkem »
Klorofüll
Klorofüll annab taimede lehtedele rohelise värvuse Klorofüll (ka leheroheline) on taimedes, vetikates ja tsüanobakterites sisalduv pigment, mis annab neile rohelise värvuse.
Uus!!: Vetikad ja Klorofüll · Näe rohkem »
Kloroplast
Kloroplasti ultrastruktuur: 1 – välismembraan, 2 – membraanidevaheline ruum, 3 – sisemembraan, 4 – strooma, 5 – luumen (tülakoidi siseruum), 6 – tülakoidi membraan, 7 – graana (tülakoidide virn), 8 – tülakoid (lamell), 9 – tärklis, 10 – ribosoom, 11 – plastiidne DNA, 12 – lipiiditilgake Kloroplastid (varem ka klorofülliterakesed) on taimerakkude ja eukarüootsete vetikate organellid, milles toimub fotosüntees.
Uus!!: Vetikad ja Kloroplast · Näe rohkem »
Koldvetikad
Koldvetikad ehk krüsofüüdid (Chrysophyceae, varem ka hõimkonna tasandil Chrysophyta) on suur grupp heterokontide hõimkonda kuuluvaid vetikad, keda võib leida peamiselt mageveest.
Uus!!: Vetikad ja Koldvetikad · Näe rohkem »
Koloonia (bioloogia)
Koloonia (tuleneb ladina sõnast colonia) on laiemas tähenduses samast liigist isendite kooselu vorm.
Uus!!: Vetikad ja Koloonia (bioloogia) · Näe rohkem »
Konjugatsioon
Konjugatsioon on millegi ühinemine või ühendumine.
Uus!!: Vetikad ja Konjugatsioon · Näe rohkem »
Krüptofüüdid
Krüptofüüdid ehk krüptomonaadid (Cryptophyta) ehk neelvetikad on väike rühm kloroplastidega viburloomi.
Uus!!: Vetikad ja Krüptofüüdid · Näe rohkem »
Kromatofoor
Sebrakala kromatofoorid võimaldavad sõltuvalt keskkonnast funktsioneerida kas väiksema kontrastsusega (all) või suurema kontrastsusega (üleval) Kromatofoor on pigmenditerakesi sisaldav valgust peegeldav rakk.
Uus!!: Vetikad ja Kromatofoor · Näe rohkem »
Lehtadru
Lehtadru (Laminaria) on lehtadruliste sugukonda kuuluv perekond pruunvetikaid.
Uus!!: Vetikad ja Lehtadru · Näe rohkem »
Liitvetikad
Liitvetikad ehk glaukotsüstofüüdid (Glaucophyta) on eukarüootide rühma kuuluv väike hõimkond mageveelisi vetikaid.
Uus!!: Vetikad ja Liitvetikad · Näe rohkem »
Magevesi
Magevesi on vesi, mille soolsus on väiksem kui 0,5‰.
Uus!!: Vetikad ja Magevesi · Näe rohkem »
Maismaataimed
Maismaataimed ehk embrüofüüdid on rohelised taimed, millel on kudede diferentseerumine, mida madalamatel taimedel ei ole – vetikatel.
Uus!!: Vetikad ja Maismaataimed · Näe rohkem »
Mändvetiktaimed
Mändvetiktaimed ehk mändvetikad (Charophyta) on rohevetikate hõimkond, mille hulka kuuluvad lähimad embrüofüütide sugulased.
Uus!!: Vetikad ja Mändvetiktaimed · Näe rohkem »
Mütseel
Seeneniidistik Lumiseene mütseel varakevadisel murul Mütseel ehk seeneniidistik on hulkraksete seente keha moodustav seeneniitide (hüüfide) kogum.
Uus!!: Vetikad ja Mütseel · Näe rohkem »
Meioos
Meioos (kreeka keeles 'vähenemine') on rakkude jagunemise vorm, mille tulemusena väheneb tütarrakkudes kromosoomide arv kaks korda.
Uus!!: Vetikad ja Meioos · Näe rohkem »
Merevesi
Maailmamere soolsus promillides, andmed 2001. aasta atlasest "World Ocean Atlas" Soolade sisaldus merevees (paremal) ja meresoolade koostis (vasakul) Merevesi on merede ja ookeanide vesi, mille keskmine soolsus on ~3,5% ehk 35 promilli.
Uus!!: Vetikad ja Merevesi · Näe rohkem »
Mineraaltoiteained
Mineraaltoit(e)ained (taimede kontekstis ka toit(e)ained, toitesoolad või biogeenid) on taimedele ja loomadele (kaasa arvatud inimesele) ainevahetuseks ja kasvuks vajalikud anorgaanilised ühendid.
Uus!!: Vetikad ja Mineraaltoiteained · Näe rohkem »
Muda
settinud savikas muda Muda on veega segunenud kleepuv savikas-aleuriitne sete.
Uus!!: Vetikad ja Muda · Näe rohkem »
Muld
Muld on maakoore ülemises osas asuv õhuke pude mineraalidest, orgaanilistest ainetest ja mikroorganismidest koosnev keskkond, kust maismaataimed hangivad kasvuks vajalikke toitaineid.
Uus!!: Vetikad ja Muld · Näe rohkem »
Põisadru
Põisadru ehk harilik põisadru (Fucus vesiculosus) on pruunvetikate klassi kuuluv liik.
Uus!!: Vetikad ja Põisadru · Näe rohkem »
Pleurokokk
Pleurokokk (Pleurococcus vulgaris) on üherakuline rohevetikas, kes elab mitte vees, vaid õhu käes.
Uus!!: Vetikad ja Pleurokokk · Näe rohkem »
Protistid
Protistid Protistid (ka: algloomad; ladina keeles Protista, Protozoa) on eukarüoodid, kes ei kuulu loomade, taimede ega seente hulka.
Uus!!: Vetikad ja Protistid · Näe rohkem »
Pruunvetikad
Pruunvetikad (Phaeophyceae) on vetikate klass, mis kuulub heterokontide (stramenopiilide) hõimkonda.
Uus!!: Vetikad ja Pruunvetikad · Näe rohkem »
Punavetikad
Punavetikas ''Ceramium tenuicorne''. Foto: Rando Tuvikene Punavetikad (Rhodophyceae) on ainuke punavetiktaimede hõimkonda kuuluv vetikate klass.
Uus!!: Vetikad ja Punavetikad · Näe rohkem »
Punavetiktaimed
Punavetiktaimed (Rhodophyta) on vetikate hõimkond, kuhu kuulub umbes 4000 liiki.
Uus!!: Vetikad ja Punavetiktaimed · Näe rohkem »
Ränivetikad
Ränivetikad ehk diatomeed (Bacillariophyceae ehk Diatomophyceae) on üherakulised või koloniaalsed mikroskoopilised organismid.
Uus!!: Vetikad ja Ränivetikad · Näe rohkem »
Riimvesi
Läänemeri Lickershamnis Ojamaal Riimvesi ehk soolakas vesi on vesi, mille soolsus jääb vahemikku 0,5–18‰ (mõningail andmeil 0,5–30‰).
Uus!!: Vetikad ja Riimvesi · Näe rohkem »
Rohevetikad
Rohevetikad kividel Toila mererannas Rohevetikad on rühm taimi.
Uus!!: Vetikad ja Rohevetikad · Näe rohkem »
Rohevetiktaimed
Rohevetiktaimed (Chlorophyta) on rohevetikate hõimkond (ka rohevetikad kitsamas mõttes), kuhu kuulub umbes 500 perekonda 8000 liigiga fotosünteesivaid eukarüootseid organisme.
Uus!!: Vetikad ja Rohevetiktaimed · Näe rohkem »
Samblikud
"Samblikud", Ernst Haeckel, ''Artforms of Nature'', 1904 Harilik kopsusamblik viljakehadega Samblikud on kooselulised ehk sümbiootilised organismid, mis koosnevad seentest ehk mükobiontidest ja fotobiontidest (vetikatest ja/või tsüanobakteritest).
Uus!!: Vetikad ja Samblikud · Näe rohkem »
Sügoot
Sügoot on viljastatud (diploidne) munarakk, mis on tekkinud emas- ja isassuguraku ehk gameedi ühinemisel.
Uus!!: Vetikad ja Sügoot · Näe rohkem »
Sümbioos
Sümbioos (vanakreeka keelest σύν 'koos' ja βίωσις 'elamine') on eri liikidesse kuuluvate organismide (sümbiontide) vaheline kooselu.
Uus!!: Vetikad ja Sümbioos · Näe rohkem »
Süsihappegaas
Süsinikdioksiid Süsinikdioksiid Süsihappegaas ehk süsinikdioksiid (CO2) on süsiniku stabiilseim oksiid, mille molekul koosneb ühest süsiniku ja kahest hapniku aatomist, mis on kovalentselt seotud süsiniku aatomiga.
Uus!!: Vetikad ja Süsihappegaas · Näe rohkem »
Sperm
Sperm (tuntud ka kui seemnerakk ja spermatosoid) on enamiku suguliselt sigivate isaste organismi küps sugurakk.
Uus!!: Vetikad ja Sperm · Näe rohkem »
Suguline sigimine
Suguline ehk seksuaalne sigimine on paljunemise vorm, kus erinevalt suguta sigimisest toimub eelnevalt sugurakkude meioos, ploidsuse vähenemine ja üldjuhul viljastumine.
Uus!!: Vetikad ja Suguline sigimine · Näe rohkem »
Sugutu paljunemine
helviksammaltaimel: näha on rakkude pooldumine Sugutu sigimine (ka sootu, aseksuaalne ja mittesuguline paljunemine/sigimine) on paljunemise vorm, kus ei toimu meioosi, ploidsuse vähenemist ega viljastumist.
Uus!!: Vetikad ja Sugutu paljunemine · Näe rohkem »
Taimed
Taimedeks (Plantae) nimetatakse tavakeeles päristuumseid organisme, mis erinevalt heterotroofsetest loomadest ja seentest elavad autotroofselt ning toodavad kasvamiseks ja eluks vajalikke orgaanilisi aineid päikesevalguse abil fotosünteesi teel.
Uus!!: Vetikad ja Taimed · Näe rohkem »
Taimetoiteained
Taimetoit(e)ained ehk toitesoolad (vene keelest otse tõlgituna ka biogeenid) on taimede (sh vetikate) kasvuks vajalikud anorgaanilised ühendid, mis sisaldavad taimele vajalikke toiteelemente.
Uus!!: Vetikad ja Taimetoiteained · Näe rohkem »
Tallus
Tallus ehk rakis on mõnede liikumatute organismide diferentseerumata vegetatiivne kude.
Uus!!: Vetikad ja Tallus · Näe rohkem »
Toitained
Toitained on toiduainetes sisalduvad keemilised ained, mida inimese organism kasutab peamiselt rakusünteesi lähteainetena anaboolsetes protsessides või energiaallikana.
Uus!!: Vetikad ja Toitained · Näe rohkem »
Tsüanobakterid
Tsüanobakterid (Cyanobacteria; traditsiooniline nimetus Cyanophyta) ehk tsüanoprokarüoodid ehk sinivetikad ehk sinikud on peamiselt vees elavate bakterite hõimkond.
Uus!!: Vetikad ja Tsüanobakterid · Näe rohkem »
Veeõitseng
Veeõitseng ühes Hiina küla jões Veeõitseng Dnepri jõel Ukrainas Veeõitseng (ka: veeõitsemine, vee õitseng) on mikroorganismide (tavaliselt vetikate) ajutine vohamine veekogus.
Uus!!: Vetikad ja Veeõitseng · Näe rohkem »
Veekogu
Veekogu Veekogu on maapinnanõos või maa sees olev looduslik või tehislik veekogum.
Uus!!: Vetikad ja Veekogu · Näe rohkem »
Veeloomad
Veeloomad on vee-eluviisiga loomad.
Uus!!: Vetikad ja Veeloomad · Näe rohkem »
Vegetatiivne sigimine
Vegetatiivne sigimine on suguta sigimisviis, kus uus organism saab alguse ühest vanemorganismist, sageli tema (keha)osa(de)st.
Uus!!: Vetikad ja Vegetatiivne sigimine · Näe rohkem »
Vesi
Vesi ehk divesinikmonooksiid ehk divesinikoksiid (indeksit üks tavaliselt ei nimetata) ehk üldisemalt vesinikoksiid ehk oksidaan on keemiline ühend molekulaarse valemiga H2O.
Uus!!: Vetikad ja Vesi · Näe rohkem »
Vetikakasvatus
Vetikakasvatus on akvakultuuri valdkond, milles tegeldakse vetikate kasvatusega basseinides, merelahtedes, sumpades, tiikides või mujal, kus vetikate elutingimusi on võimalik mingil määral kontrolli all hoida ning mille eesmärk on toota toiduainete või ravimite tootmisel vajatavaid komponente või avaldada mõju keskkonnale.
Uus!!: Vetikad ja Vetikakasvatus · Näe rohkem »
Vetikate heterotroofne toitumine
Vetikate heterotroofne toitumine on vetikate võime autotroofse toitumise (fotosünteesi) kõrval hankida veest eluks vajalikke ühendeid, eeskätt keerukamaid süsinikuühendeid.
Uus!!: Vetikad ja Vetikate heterotroofne toitumine · Näe rohkem »
