Kiiremini kui brauser!
84 suhted: Alev, Algirdas, Łučosa, Daugava, Esimene Poola jagamine, Juudid, Kasakad, Kastrõtšnitski rajoon (Vitsebsk), Küüditamine, Kiiev, Kino, Leedu suurvürst, Leedu suurvürstiriik, Liivi sõda, Linnaõigus, Magdeburg, Moskva suurvürstiriik, Moskva tsaaririik, Orjol, Põhjasõda, Peeter I, Peršamaiski rajoon (Vitsebsk), Polotski vürstiriik, Poola kuningas, Poolakad, Riia, Ruba (Valgevene), Spartakuse ülestõus, Tannenbergi lahing, Tšõgunatšnõ rajoon, Tramm, Ukrainlased, Valgevene, Valgevene keel, Valgevene NSV, Valgevenelased, Vene keel, Vene-Poola sõda (1654–1667), Venelased, Venemaa Keisririik, Vićba, Viciebski oblast, Viciebski rajoon, Vitebski kubermang, Zygmunt III Waza, 1021, 11. juuli, 1101, 1318, 1351, ..., 1410, 1441, 1444, 15. sajand, 1502, 1508, 1516, 1519, 1534, 1536, 1562, 1568, 1597, 16. sajand, 1602, 17. sajand, 1708, 1772, 1775, 1802, 1812, 1812. aasta Prantsuse-Vene sõda, 1845, 1863, 1866, 1897, 1898, 1905, 1924, 1934, 1941, 1944, 2009, 26. juuli. Laienda indeks (34 rohkem) »
Alev
Alev on harilikult linnast väiksem tiheasustusega asula.
Uus!!: Vitsebsk ja Alev · Näe rohkem »
Algirdas
Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi suurvürst Algirdas Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi alad 1345–1377 Leedu suurvürsti Algirdase pitsat Algirdas (valgevene nimekuju Alhierd (Альгерд); vanavalgevene kroonikates Olgierd (umbes 1296 – mai lõpp 1377) oli Leedu suurvürst aastatel 1345–1377. Algirdas oli tõenäoliselt viimane paganlik valitseja Euroopas, kuigi ta ise oli õigeusklik, jäi Leedu kuni 1387. aastani veel paganlikuks. Teda peetakse sageli Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi kõigi aegade kõige võimsamaks valitsejaks.
Uus!!: Vitsebsk ja Algirdas · Näe rohkem »
Łučosa
Łučosa ehk Lutšossa on jõgi Valgevenes, Daugava vasakpoolne lisajõgi.
Uus!!: Vitsebsk ja Łučosa · Näe rohkem »
Daugava
Daugava jõgi (eesti keeles varem ka Väina jõgi), ülemjooksul Lääne-Dvina (valgevene keeles Заходняя Дзвіна Zachodniaja Dzvina, vene keeles Западная Двина Zapadnaja Dvina) on jõgi Euroopas.
Uus!!: Vitsebsk ja Daugava · Näe rohkem »
Esimene Poola jagamine
Esimese Poola jagamise maadejaotus Venemaa protektoraadi staatuses Rzeczpospolita pärast esimest Poola jagamist aastail 1773–1789 Satiiriline Briti ofort "Euroopa juulis 1772" Esimene Poola jagamine, mis leidis aset 1772.
Uus!!: Vitsebsk ja Esimene Poola jagamine · Näe rohkem »
Juudid
Juutide diasporaa (2010. aastate lõpus) Albert Einstein, Maimonides, Golda Meir, Emma Lazarus Juudid (ka heebrealased) on ühtsete religioossete ja etniliste tunnustega inimrühm, kelle esivanemaiks peetakse Iisraeli ja Juuda elanikkonda.
Uus!!: Vitsebsk ja Juudid · Näe rohkem »
Kasakad
"Zaporoožlased Türgi sultanile kirja kirjutamas" Ilja Repin 1880–1890 kasakad 19. sajandi lõpus Kasakad on idaslaavi sotsiaalne rühm, algse elupaigaga Ida-Euroopa lõunapoolsetes steppides: Venemaal, Kasahstanis ja Ukrainas.
Uus!!: Vitsebsk ja Kasakad · Näe rohkem »
Kastrõtšnitski rajoon (Vitsebsk)
Vitsebski filharmoonia Kastrõtšnitski rajoon on 2.
Uus!!: Vitsebsk ja Kastrõtšnitski rajoon (Vitsebsk) · Näe rohkem »
Küüditamine
Küüditatute mälestuskivi Paldiski raudteejaamahoone ees Küüditamine (ka deporteerimine, deportatsioon) on inimeste sunniviisiline ümberasustamine.
Uus!!: Vitsebsk ja Küüditamine · Näe rohkem »
Kiiev
Püha Miikaeli Kuldsete Kuplitega klooster Kiievi koobasklooster Kiiev (1651) Kubermangulinna Kiievi plaan (1839) Podoli teater Kiievis 2020. aastal Kiiev (ukraina keeles Київ Kõjiv, vene keeles Киев Kijev) on Ukraina pealinn.
Uus!!: Vitsebsk ja Kiiev · Näe rohkem »
Kino
Kino Sõprus Tallinnas Kino on filmide näitamisega tegelev asutus, samuti selleks otstarbeks ehitatud või kasutatav hoone või mingi muu hoone (kultuurimaja vms) osa.
Uus!!: Vitsebsk ja Kino · Näe rohkem »
Leedu suurvürst
Leedu suurvürst oli Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi valitseja tiitel aastatel 1236–1795.
Uus!!: Vitsebsk ja Leedu suurvürst · Näe rohkem »
Leedu suurvürstiriik
Leedu suurvürstiriik (Lietuvos Didžioji Kunigaikštystė, valgevene keeles Вялікае княства Літоўскае, poola keeles Wielkie Księstwo Litewskie, ukraina keeles Велике Князівство Литовське, ladina keeles Magnus Ducatus Litvania) oli Ida-Euroopas 13. sajandi keskpaigast 16. sajandini eksisteerinud riik.
Uus!!: Vitsebsk ja Leedu suurvürstiriik · Näe rohkem »
Liivi sõda
Liivimaa kaart, Joann Portantius, 1573 Liivi sõda ehk Liivimaa sõda on Vana-Liivimaa aladel ja ülemvõimu nimel 16. sajandil, aastatel 1558–1583 aset leidnud sõjategevus.
Uus!!: Vitsebsk ja Liivi sõda · Näe rohkem »
Linnaõigus
Linnaõigus on keskajast pärinev õigusnormide kogum linnakogukonna jaoks.
Uus!!: Vitsebsk ja Linnaõigus · Näe rohkem »
Magdeburg
Magdeburg on linn Saksamaal, Saksi-Anhalti liidumaa pealinn.
Uus!!: Vitsebsk ja Magdeburg · Näe rohkem »
Moskva suurvürstiriik
Moskva suurvürstiriik (vene keeles Великое княжество Московское) oli riik, mis tekkis 13. sajandi teisel poolel Vladimiri-Suzdali vürstiriigi osastisvürstiriigina; sai 14. sajandi keskpaiku suurvürstiriigiks ja eksisteeris sellisena aastani 1547, mil Ivan IV kuulutas ta Moskva tsaaririigiks.
Uus!!: Vitsebsk ja Moskva suurvürstiriik · Näe rohkem »
Moskva tsaaririik
Moskva tsaaririigiks ehk Vene tsaaririigiks nimetatakse Venemaa territooriumil asunud riiki alates Ivan IV tsaarikskroonimisest 1547 kuni Peeter I keisriks kroonimiseni 1721.
Uus!!: Vitsebsk ja Moskva tsaaririik · Näe rohkem »
Orjol
Orjol (vene Орёл) on linn Venemaal, Orjoli oblasti keskus.
Uus!!: Vitsebsk ja Orjol · Näe rohkem »
Põhjasõda
Põhjasõda oli 1700.–1721.
Uus!!: Vitsebsk ja Põhjasõda · Näe rohkem »
Peeter I
Peeter I ajutine suveresidents Tallinnas Peeter I ehk Peeter Suur (vene keeles Пётр I Алексеевич Pjotr I Aleksejevitš, Пётр I Pjotr I ehk Пётр Великий Pjotr Veliki; 9. juuni (30. mai vkj) 1672 Moskva Kreml – 8. veebruar (28. jaanuar vkj) 1725 Peterburi) oli Vene tsaaririigi tsaar 1682–1721 ja Venemaa Keisririigi keiser (Isamaa Isa ja Ülevenemaaline Keiser) 31. jaanuarist (20. jaanuarist vkj) 1721.
Uus!!: Vitsebsk ja Peeter I · Näe rohkem »
Peršamaiski rajoon (Vitsebsk)
Lääne-Dvina rajooni uuselamutele Peršamaiski rajoon on 2.
Uus!!: Vitsebsk ja Peršamaiski rajoon (Vitsebsk) · Näe rohkem »
Polotski vürstiriik
Polotski vürstiriik oli idaslaavlaste vürstiriik peamiselt tänapäeva Valgevene põhjaosas.
Uus!!: Vitsebsk ja Polotski vürstiriik · Näe rohkem »
Poola kuningas
Poola kuningas (poola król Polski) oli Poola kuningriigi (1569–1795 moodustas koos Leedu suurvürstiriigiga Poola-Leedu) valitseja tiitel 11. sajandist 1795.
Uus!!: Vitsebsk ja Poola kuningas · Näe rohkem »
Poolakad
Poolakate diasporaa Poolakad (endanimetus Polacy) on lääneslaavi rahvas Euroopas.
Uus!!: Vitsebsk ja Poolakad · Näe rohkem »
Riia
Riia (läti Rīga, latgali Reiga, liivi Rīgõ, saksa Riga) on Läti pealinn, suurim linn ühtlasi Baltimaades.
Uus!!: Vitsebsk ja Riia · Näe rohkem »
Ruba (Valgevene)
Ruba on alev Valgevenes Viciebski oblastis Viciebski rajoonis.
Uus!!: Vitsebsk ja Ruba (Valgevene) · Näe rohkem »
Spartakuse ülestõus
Jaanuariülestõus (ka Spartakuse ülestõus, saksa keeles Spartakusaufstand) oli Berliinis 5.–12.
Uus!!: Vitsebsk ja Spartakuse ülestõus · Näe rohkem »
Tannenbergi lahing
Tannenbergi lahing oli otsustav lahing Venemaa Keisririigi ja Saksa Keisririigi vahel esimese maailmasõja esimestel päevadel (23.–30. august 1914) Ida-Preisimaal. Tannenbergi lahingus võitlesid Venemaa 1. armee ja 2. armee ning Saksamaa 8. armee (Saksamaa Keisririik). Lahingu käigus piirati Vene 2. armee ümber. Lahing lõppes armee peaaegu täieliku hävitamise ja selle ülemjuhataja Aleksandr Samsonovi enesetapuga. Alates 1. augustist oli Saksamaa sõjas kahel rindel: idas Venemaa ja läänes Prantsusmaaga. Saksa väejuhatus oli selle olukorra vastu ette valmistanud välksõja kava, mis kasutas ära asjaolu, et Venemaa polnud suuteline mobilisatsiooni nii kiiresti korraldama kui Prantsusmaa, aga Saksamaa oli selles neist mõlemast kiirem. Kava nägi ette 80% vägedest suunata Prantsusmaa vastu ja ta kiiresti purustada, enne kui ta jõuab mobilisatsiooni lõpetada, ning seejärel suunata väed itta ja hävitada ka Venemaa. Vastavalt kavale oli Preisimaal vägesid suhteliselt vähe, ainult 8. armee. Preisimaa piirnes kahe Vene armeega. 1. armeed juhtis Paul von Rennenkampff ning see asus Preisimaast idas ja kirdes. 2. armeed juhtis Aleksandr Samsonov ning see asus Preisimaast lõunas. Mõlema armee üheaegse rünnaku korral oleks Preisimaal asuvad väeüksused jäänud omakorda kahe tule vahele. Need kaks armeed moodustasid Looderinde, mida juhatas Jakov Žilinski. 1. armee ületas piiri 17. augustil. Niisugune kiirus üllatas Saksamaad, kes polnud selleks valmis. See tuleneb asjaolust, et Venemaa kuulutas üldmobilisatsiooni välja 30. juulil, aga tegelikult alustas seda juba 25. juulil. Von Rennenkampff saavutas alguses pisut edu, võites Gumbinneni lahingu. Seejärel 1. armee peatus, läks üle kaitsele ja hakkas ootama varude järelejõudmist. Gumbinneni lahing näitas 8. armee juhataja Maximilian von Prittwitz und Gaffroni ebakomptentsust ning 21. augustil ta tagandati ametist ja saadeti erru pärast seda, kui oli soovitanud kogu Ida-Preisimaa maha jätta ja tõmbuda teisele poole Visla jõge. Tema asemele määrati Paul von Hindenburg ja Erich Ludendorff. Nemad otsustasid otsekohe rünnata Samsonovit, kes erinevalt von Rennenkampffist edasi tungis. Tannenbergi lahingu skeem 27.–30. augustil Saksamaa kasutas ära oma vägede palju suuremat mobiilsust. Preisimaal oli hea raudteevõrk, Venemaal oli see hõre. Peale selle oli Vene ja Saksa raudteede rööpmelaius erinev, mistõttu Venemaa ei saanud okupeeritud Saksa aladel oma rongidega sõita. Sakslased said oma armeed varustada rongidega, venelased vankritega. Venemaa polnud ka sõjaks väga valmis: Samsonovil polnud raadioteadete koodiraamatut, mis oli ainult Žilinskil ja von Rennenkampffil, mistõttu 2. armee staabiga tuli rääkida ilma koodi kasutamata. Sakslased püüdsid suure osa suhtlusest kinni ja teadsid Samsonovi kavatsusi. Samsonov palus 1. armee toetust, kuid oli juba hilja: 1. armee oli liiga kaugel ega jõudnud appi. Saksa 8. armee piiras Venemaa 2. armee ümber ja hävitas selle. Vene armees langes tapetute ja haavatutena 78 tuhat inimest, 92 tuhat andis end vangi. Sakslaste kaotused olid üle 10 korra väiksemad, jäädes alla 14 tuhande mehe. Samsonov taipas, et keiser teeb ta kaotuse eest vastutavaks, ja laskis end maha. Tema surnukeha avastati alles järgmisel aastal. Kuigi lahing leidis aset Allensteini lähedal, nimetasid sakslased selle Tannenbergi lahinguks, et tähistada revanši keskajal Tannenbergi lahingus saadud kaotuse eest.
Uus!!: Vitsebsk ja Tannenbergi lahing · Näe rohkem »
Tšõgunatšnõ rajoon
Marc Chagalli majamuuseum Tšõgunatšnõ rajoon on 2.
Uus!!: Vitsebsk ja Tšõgunatšnõ rajoon · Näe rohkem »
Tramm
Tramm Konstal 105N2k/2000 Szczecinis Tatra KT6-tüüpi tramm Tallinnas Tramm Dublinis Tramm on ühest või mitmest vagunist koosnev ja rööbastel liikuv ühistranspordivahend.
Uus!!: Vitsebsk ja Tramm · Näe rohkem »
Ukrainlased
Ukrainlased 1941. aasta fotol Ukrainlased (ukraina keeles українці) on idaslaavi rahvas, Ukraina põhirahvus.
Uus!!: Vitsebsk ja Ukrainlased · Näe rohkem »
Valgevene
Valgevene (valgevene keeles Беларусь, vene keeles Беларусь või Белоруссия, leedu keeles Baltarusija, läti keeles Baltkrievija, poola keeles Białoruś, ukraina keeles Білорусь) on merepiirita riik Euroopa idaosas.
Uus!!: Vitsebsk ja Valgevene · Näe rohkem »
Valgevene keel
Valgevene keel on idaslaavi keelte hulka kuuluv keel.
Uus!!: Vitsebsk ja Valgevene keel · Näe rohkem »
Valgevene NSV
Valgevene Nõukogude Sotsialistlik Vabariik (Valgevene NSV) oli 1. järgu haldusüksus (liiduvabariik) Nõukogude Liidu koosseisus.
Uus!!: Vitsebsk ja Valgevene NSV · Näe rohkem »
Valgevenelased
Valgevenelaste asuala 1903. aastal (kollane punktiir) ja 1919. aastal (punane punktiir). Kaardil on näidatud ka praeguse Valgevene piiridValgevenelased (endanimetus беларусы) on idaslaavi rahvus, Valgevene Vabariigi põhirahvus.
Uus!!: Vitsebsk ja Valgevenelased · Näe rohkem »
Vene keel
Vene keel (русский язык, russki jazõk) on idaslaavi keelte hulka kuuluv keel.
Uus!!: Vitsebsk ja Vene keel · Näe rohkem »
Vene-Poola sõda (1654–1667)
Vene-Poola sõda (ka Kolmeteistkümneaastane sõda ja Esimene Põhjasõda) oli aastatel 1654–1667 Vene tsaaririigi ja Rzeczpospolita vahel toimunud sõda.
Uus!!: Vitsebsk ja Vene-Poola sõda (1654–1667) · Näe rohkem »
Venelased
Venelaste diasporaa Venelased (endanimetus русские russkije) on idaslaavi rahvus, kes räägib vene keelt ja elab peamiselt Venemaal ja selle naaberriikides.
Uus!!: Vitsebsk ja Venelased · Näe rohkem »
Venemaa Keisririik
Venemaa Keisririik (vene keeles Россійская Имперія, praeguses kirjaviisis Российская империя) oli ajavahemikul 1721–1917 Euroopas ja Aasias paiknenud riik, mille eellane oli Moskva tsaaririik ja järglane oli 1917.
Uus!!: Vitsebsk ja Venemaa Keisririik · Näe rohkem »
Vićba
Vićba ehk Vitsba on jõgi Valgevenes, Daugava vasakpoolne lisajõgi.
Uus!!: Vitsebsk ja Vićba · Näe rohkem »
Viciebski oblast
Viciebski oblast (valgevene-eesti transkriptsioonis Vitsebski oblast, venepäraselt Vitebski oblast) on 1. järgu haldusüksus (oblast) Valgevenes.
Uus!!: Vitsebsk ja Viciebski oblast · Näe rohkem »
Viciebski rajoon
Viciebski rajoon (transkribeerituna Vitsebski rajoon) on rajoon Valgevenes Viciebski oblastis.
Uus!!: Vitsebsk ja Viciebski rajoon · Näe rohkem »
Vitebski kubermang
Vitebski kubermang (vene keeles Витебская губерния, valgevene keeles Віцебская губерня, läti keeles Vitebskas guberņa) oli Venemaa Keisririigi ja Vene SFNV kubermangude hulka kuulunud haldusüksus aastatel 1802–1924.
Uus!!: Vitsebsk ja Vitebski kubermang · Näe rohkem »
Zygmunt III Waza
Zygmunt III Waza (Sigismund III Vasa, 20. juuni 1566 Södermanlandi lään, Gripsholm – 30. aprill 1632 Varssavi) oli Rootsi kuninga Johan III poeg.
Uus!!: Vitsebsk ja Zygmunt III Waza · Näe rohkem »
1021
1021.
Uus!!: Vitsebsk ja 1021 · Näe rohkem »
11. juuli
11.
Uus!!: Vitsebsk ja 11. juuli · Näe rohkem »
1101
1101.
Uus!!: Vitsebsk ja 1101 · Näe rohkem »
1318
1318.
Uus!!: Vitsebsk ja 1318 · Näe rohkem »
1351
1351.
Uus!!: Vitsebsk ja 1351 · Näe rohkem »
1410
1410.
Uus!!: Vitsebsk ja 1410 · Näe rohkem »
1441
1441.
Uus!!: Vitsebsk ja 1441 · Näe rohkem »
1444
1444.
Uus!!: Vitsebsk ja 1444 · Näe rohkem »
15. sajand
15.
Uus!!: Vitsebsk ja 15. sajand · Näe rohkem »
1502
1502.
Uus!!: Vitsebsk ja 1502 · Näe rohkem »
1508
1542.
Uus!!: Vitsebsk ja 1508 · Näe rohkem »
1516
1516.
Uus!!: Vitsebsk ja 1516 · Näe rohkem »
1519
1519.
Uus!!: Vitsebsk ja 1519 · Näe rohkem »
1534
1534.
Uus!!: Vitsebsk ja 1534 · Näe rohkem »
1536
1536.
Uus!!: Vitsebsk ja 1536 · Näe rohkem »
1562
1562.
Uus!!: Vitsebsk ja 1562 · Näe rohkem »
1568
1568.
Uus!!: Vitsebsk ja 1568 · Näe rohkem »
1597
1597.
Uus!!: Vitsebsk ja 1597 · Näe rohkem »
16. sajand
16.
Uus!!: Vitsebsk ja 16. sajand · Näe rohkem »
1602
1602.
Uus!!: Vitsebsk ja 1602 · Näe rohkem »
17. sajand
17.
Uus!!: Vitsebsk ja 17. sajand · Näe rohkem »
1708
1708.
Uus!!: Vitsebsk ja 1708 · Näe rohkem »
1772
1772.
Uus!!: Vitsebsk ja 1772 · Näe rohkem »
1775
1775.
Uus!!: Vitsebsk ja 1775 · Näe rohkem »
1802
1802.
Uus!!: Vitsebsk ja 1802 · Näe rohkem »
1812
1812.
Uus!!: Vitsebsk ja 1812 · Näe rohkem »
1812. aasta Prantsuse-Vene sõda
Prantsuse-Vene sõda (ka 1812. aasta isamaasõda, Napoleoni 1812. aasta sõjakäik Venemaale ja 1812. aasta Vene-Prantsuse sõda) oli 1812.
Uus!!: Vitsebsk ja 1812. aasta Prantsuse-Vene sõda · Näe rohkem »
1845
1845.
Uus!!: Vitsebsk ja 1845 · Näe rohkem »
1863
1863.
Uus!!: Vitsebsk ja 1863 · Näe rohkem »
1866
1866.
Uus!!: Vitsebsk ja 1866 · Näe rohkem »
1897
1897.
Uus!!: Vitsebsk ja 1897 · Näe rohkem »
1898
1898.
Uus!!: Vitsebsk ja 1898 · Näe rohkem »
1905
1905.
Uus!!: Vitsebsk ja 1905 · Näe rohkem »
1924
1924.
Uus!!: Vitsebsk ja 1924 · Näe rohkem »
1934
1934.
Uus!!: Vitsebsk ja 1934 · Näe rohkem »
1941
1941.
Uus!!: Vitsebsk ja 1941 · Näe rohkem »
1944
1944.
Uus!!: Vitsebsk ja 1944 · Näe rohkem »
2009
2009.
Uus!!: Vitsebsk ja 2009 · Näe rohkem »
26. juuli
26.
Uus!!: Vitsebsk ja 26. juuli · Näe rohkem »
