Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Free
Kiiremini kui brauser!
 

Vietinghoff

Index Vietinghoff

Vietinghoff (läti: Fītinghofs, vene: Фитингхоф; kirjanduses ka Viettinghoff) on Vestfaalist pärit aadlisuguvõsa.

99 suhted: Adavere mõis, Alūksne loss, Aluliina ordulinnus, Anders Anton von Stiernman, Anne mõis (Urvaste), Arnold von Vietinghoff, Audla mõis, Ķēči mõis, Ērmaņi mõis, Barbara Juliane von Krüdener, Carl Arvid von Klingspor, Eestimaa rüütelkond, Eestimaa rüütelkonna aadlimatrikkel, Erich Johann von Vietinghoff, Ewold Johann von Vietinghoff, Fabian Reinhold von Vietinghoff, Fyn, George Browne, Gulbene kihelkond, Hermann Karl von Vietinghoff, Holsteini hertsogkond, Imavere mõis, Jakob De la Gardie, Jaunburtnieki mõis, Jõepere mõis, Jumprava, Jumpravmuiža, Kabala mõis (Pilistvere), Kadrina kihelkond, Kartūži mõis, Konrad von Vietinghoff, Konrad von Vietinghoff (Pärnu komtuur), Krapa mõis, Kuramaa rüütelkond, Läti keel, Liepupe kihelkond, Liivimaa aadlilipkond, Liivimaa maamarssal, Liivimaa maanõunik, Liivimaa ordu, Liivimaa ordu maameister, Liivimaa rüütelkond, Liivimaa rüütelkonna aadlimatrikkel, Loode mõis, Lubāna mõis, Marseille, Meirāni mõis, Nītaure kihelkond, Neschwitz, Pärnu komtuur, ..., Püha Anna orden, Püha kihelkond, Püha Vladimiri orden, Põltsamaa kihelkond, Pilistvere kihelkond, Pohjanmaa maakond, Prantsusmaa, Räpina kihelkond, Rõuge kihelkond, Riia kreis, Rootsi introdutseeritud aadlisuguvõsade loend, Rootsi rüütelkond, Saaremaa, Saaremaa rüütelkond, Saaremaa rüütelkonna aadlimatrikkel, Saksa ordu, Sandla mõis, Sänna mõis, Södermanland, Taani, Tūja mõis, Tõlluste mõis, Toolamaa mõis, Urga mõis, Vabahärra, Valga kreis, Valgjärve mõis, Valtenbergi mõis, Vana-Liivimaa, Vana-Piigaste mõis, Vastseliina piiskopilinnus, Võrevere mõis, Võrumaa, Vecmuiža mõis, Vene keel, Vestfaal, Viitina mõis, Viljandimaa, Virumaa, Volmari kreis, Wehrmacht, 14. sajand, 1634, 1680, 1719, 1741, 1746, 1747, 1887. Laienda indeks (49 rohkem) »

Adavere mõis

Adavere mõisa härrastemaja 2012. aastal Adavere mõisa park Adavere mõisa ait-kuivati Adavere mõis (saksa keeles Addafer) oli rüütlimõis Põltsamaa kihelkonnas Viljandimaal.

Uus!!: Vietinghoff ja Adavere mõis · Näe rohkem »

Alūksne loss

Alūksne loss Alūksne loss Alūksne loss ehk Aluliina loss (läti keeles Alūksnes pilsmuiža, Alūksnes Jaunā pils ja Marienburgas pils) on loss Lätis Alūksne piirkonnas Alūksne linnas aadressil Pils iela 74.

Uus!!: Vietinghoff ja Alūksne loss · Näe rohkem »

Aluliina ordulinnus

Aluliina ordulinnus (ka Alulinna ordulinnus, Alūksne ordulinnus; läti Marienburgas pils, Alūksnes pils, saksa Marienburg, 'Maarjalinnus') on varemetes linnus Kirde-Lätis Alūksnes Alūksne järve lõunaosas asuval Pilssala ehk Marijas sala järvesaarel.

Uus!!: Vietinghoff ja Aluliina ordulinnus · Näe rohkem »

Anders Anton von Stiernman

Anders Anton von Stiernman (1753) Anders Anton von Stiernman (sündinud Anders Anton From; 27. september 1695 Stockholm – 2. märts 1765 Stockholm) oli rootsi ajaloouurija, arhivaar ja genealoog.

Uus!!: Vietinghoff ja Anders Anton von Stiernman · Näe rohkem »

Anne mõis (Urvaste)

Anne mõis oli rüütlimõis Urvaste kihelkonnas Võrumaal.

Uus!!: Vietinghoff ja Anne mõis (Urvaste) · Näe rohkem »

Arnold von Vietinghoff

Arnold von Vietinghoff (ka Vietinghof, Vitinghove, surnud 11. juulil 1364) oli Liivi ordu maameister aastatel 1360–1364.

Uus!!: Vietinghoff ja Arnold von Vietinghoff · Näe rohkem »

Audla mõis

Audla mõis (saksa keeles Hauküll) oli rüütlimõis Saaremaal Pöide kihelkonnas.

Uus!!: Vietinghoff ja Audla mõis · Näe rohkem »

Ķēči mõis

Ķēči mõis (saksa keeles Fossenberg, ka Ketsemoise, läti keeles Ķēču muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Riia kreisis Nītaure kihelkonnas.

Uus!!: Vietinghoff ja Ķēči mõis · Näe rohkem »

Ērmaņi mõis

Ērmaņi mõis (saksa keeles Knöringsfeld, varem Hermannshof, läti keeles Ērmaņu muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Valga kreisis Aluliina kihelkonnas.

Uus!!: Vietinghoff ja Ērmaņi mõis · Näe rohkem »

Barbara Juliane von Krüdener

Barbara von Krüdener poeg Pauliga (1786), autor Angelika Kauffmann Beate Barbara Juliane von Krüdener (neiupõlvenimega Vietinghoff-Scheel; 22. november 1764 Riia – 25. detsember 1824 Bilohirsk) oli Liivimaa aadlikust kirjanik ja pietist, Viitina mõisaproua.

Uus!!: Vietinghoff ja Barbara Juliane von Krüdener · Näe rohkem »

Carl Arvid von Klingspor

Carl Arvid von Klingspor (30. märts 1829 Säby, Södermanland – 15. juuni 1903 Näsby, Södermanland) oli rootsi sõjaväelane (major), heraldik ja genealoog.

Uus!!: Vietinghoff ja Carl Arvid von Klingspor · Näe rohkem »

Eestimaa rüütelkond

Eestimaa rüütelkond (saksa keeles Hoch- und Hochwolgeborne Ritterschaft des Herzogthums Ehstland, vene keeles Эстляндское дворянство) oli Eestimaa kesk-, varauusaja ja uusaja seisuliku ühiskonna territoriaalseisuslik omavalitsus aastatel 1252–1920.

Uus!!: Vietinghoff ja Eestimaa rüütelkond · Näe rohkem »

Eestimaa rüütelkonna aadlimatrikkel

Eestimaa rüütelkonna aadlimatrikkel oli Eestimaa seisusliku omavalitsuse Eestimaa rüütelkonna liikmete register.

Uus!!: Vietinghoff ja Eestimaa rüütelkonna aadlimatrikkel · Näe rohkem »

Erich Johann von Vietinghoff

Erich Johann von Vietinghoff (13. juuni 1699 Vecmuiža mõis, Liepupe kihelkond – 11. jaanuar 1761) oli Liivimaa mõisnik ning Venemaa keisririigi kõrge ametnik.

Uus!!: Vietinghoff ja Erich Johann von Vietinghoff · Näe rohkem »

Ewold Johann von Vietinghoff

Ewold Johann von Vietinghoff (sündinud u 1630) oli Liivimaa päritolu Rootsi sõjaväelane (ooberst) ja mõisnik.

Uus!!: Vietinghoff ja Ewold Johann von Vietinghoff · Näe rohkem »

Fabian Reinhold von Vietinghoff

Fabian Reinhold von Vietinghoff (suri 1710 Riias) oli Liivimaa mõisnik ning Rootsi sõjaväelane (kapten).

Uus!!: Vietinghoff ja Fabian Reinhold von Vietinghoff · Näe rohkem »

Fyn

thumb Fyn on Taanile kuuluv saar Läänemeres.

Uus!!: Vietinghoff ja Fyn · Näe rohkem »

George Browne

George Browne George von Browne-Camas (ka Georg von Browne; 15. juuni 1698 Mahoni linnus, Mayne, Limerick, Iirimaa – 18. september 1792 Riia) oli iiri päritolu Venemaa sõjaväelane ja riigitegelane, Katariina II aegne Liivimaa (1762–1783) ja Eestimaa kubermangu (1775–1783), ning Riia ja Tallinna asehaldurkonna kindralkuberner (1783–1792), riigikrahv.

Uus!!: Vietinghoff ja George Browne · Näe rohkem »

Gulbene kihelkond

Valga kreis Ludwig August Mellini kaardil "Atlas von Liefland, oder von den beyden Gouvernementern u. Herzogthümern Lief- und Ehstland, und der Provinz Oesel" (1798) Gulbene kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Schwaneburg, läti keeles Gulbenes draudzes novads) oli haldusüksus Liivimaal Võnnu vojevoodkonnas, Rootsi Liivimaal Võnnu ja Valga kreisis.

Uus!!: Vietinghoff ja Gulbene kihelkond · Näe rohkem »

Hermann Karl von Vietinghoff

Hermann Karl von Vietinghoff (13. veebruar 1737 Peterburi – 3. oktoober 1812 Taevere mõis) oli Liivimaa mõisnik.

Uus!!: Vietinghoff ja Hermann Karl von Vietinghoff · Näe rohkem »

Holsteini hertsogkond

Lipp Vapp Holsteini hertsogkond 1789. aastal Holsteini hertsogkond (saksa: Herzogtum Holstein, taani: Hertugdømmet Holsten) oli Saksa-Rooma riigi põhjapoolseim osariik, paiknedes tänasel Saksamaa Schleswig-Holsteini liidumaal.

Uus!!: Vietinghoff ja Holsteini hertsogkond · Näe rohkem »

Imavere mõis

Imavere mõis (saksa keeles Immafer) oli rüütlimõis Pilistvere kihelkonnas Viljandimaal.

Uus!!: Vietinghoff ja Imavere mõis · Näe rohkem »

Jakob De la Gardie

Krahv Jakob De la Gardie Jakob De la Gardie. Maal aastast 1606 Krahv Jakob Pontusson De la Gardie (20/30. juuni 1583 Tallinn – 12. august 1652 Stockholm) oli Rootsi väejuht (1609 feldmarssal) ja riigitegelane (riigimarssal 1628).

Uus!!: Vietinghoff ja Jakob De la Gardie · Näe rohkem »

Jaunburtnieki mõis

Jaunburtnieki mõis (saksa keeles Sternhof, läti keeles Jaunburtnieku muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Volmari kreisis Astijärve kihelkonnas.

Uus!!: Vietinghoff ja Jaunburtnieki mõis · Näe rohkem »

Jõepere mõis

Jõepere mõisa viinavabriku varemed Jõepere mõis (saksa keeles Joemper) oli rüütlimõis Kadrina kihelkonnas Virumaal.

Uus!!: Vietinghoff ja Jõepere mõis · Näe rohkem »

Jumprava

Jumprava (saksa keeles Jungfernhof) on küla (lielciems) Lätis Ogre piirkonnas Jumprava vallas.

Uus!!: Vietinghoff ja Jumprava · Näe rohkem »

Jumpravmuiža

Jumpravmuiža on küla (mazciems) Lätis Limbaži piirkonna Limbaži vallas.

Uus!!: Vietinghoff ja Jumpravmuiža · Näe rohkem »

Kabala mõis (Pilistvere)

Kabala mõisa peahoone Kabala mõis (saksa keeles Cabbal või Kabbal) oli mõis Pilistvere kihelkonnas Viljandimaal.

Uus!!: Vietinghoff ja Kabala mõis (Pilistvere) · Näe rohkem »

Kadrina kihelkond

Kadrina kirik Eestimaa kubermangu Rakvere kreis Mellini atlases (1798) Kadrina kihelkond (lühend Kad; ka Torvastvere kihelkond, saksa keeles Kirchspiel St. Katharinen) oli ajalooline kihelkond Virumaal ja Viru/Rakvere kreisis Eestimaa kubermangus.

Uus!!: Vietinghoff ja Kadrina kihelkond · Näe rohkem »

Kartūži mõis

Kartūži mõis (saksa keeles Schöneck, läti keeles Kartūžu muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Riia kreisis Nītaure kihelkonnas.

Uus!!: Vietinghoff ja Kartūži mõis · Näe rohkem »

Konrad von Vietinghoff

Konrad von Vietinghoff (ka Vitinghoff, Vitinghof; surnud 14. veebruaril 1413) oli Liivi ordu maameister aastatel 1401–1413.

Uus!!: Vietinghoff ja Konrad von Vietinghoff · Näe rohkem »

Konrad von Vietinghoff (Pärnu komtuur)

Konrad von Vietinghoff (ka Vitinghoff, Vitinghof; sündinud 15. sajandi esimesel poolel Keavas, surnud 1507 Pärnus) oli Liivi ordu liige, Pärnu komtuur aastatel 1457–1471 ja 1472.

Uus!!: Vietinghoff ja Konrad von Vietinghoff (Pärnu komtuur) · Näe rohkem »

Krapa mõis

Krapa mõis (saksa keeles Kroppenhof) oli rüütlimõis Liivimaal Valga kreisis Gulbene kihelkonnas.

Uus!!: Vietinghoff ja Krapa mõis · Näe rohkem »

Kuramaa rüütelkond

Kuramaa rüütelkond (ka Kuramaa-Piltene rüütelkond) oli Kuramaal tegutsenud seisuslik aadlikorporatsioon.

Uus!!: Vietinghoff ja Kuramaa rüütelkond · Näe rohkem »

Läti keel

Läti keel (läti keeles latviešu valoda) kuulub indoeuroopa keelkonna balti rühma.

Uus!!: Vietinghoff ja Läti keel · Näe rohkem »

Liepupe kihelkond

Liepupe kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Pernigel, läti keeles Liepupes draudzes novads) oli haldusüksus Liivimaal Volmari kreisis.

Uus!!: Vietinghoff ja Liepupe kihelkond · Näe rohkem »

Liivimaa aadlilipkond

Liivimaa aadlilipkond (rootsi Livländska adelsfanan) oli Liivimaal ratsateenistuskohustuse alusel loodud ratsaväeosa, mis eksisteeris keskajast kuni 1710.

Uus!!: Vietinghoff ja Liivimaa aadlilipkond · Näe rohkem »

Liivimaa maamarssal

Liivimaa maamarssal (saksa keeles Livländischen Landmarschall, vene keeles предводитель дворянства) oli 1643–1920 kohaliku aadli omavalitsuse ehk rüütelkonna (Ritterschaft) kõrgem ametnik Liivimaal, kelle ülesandeks oli juhatada rüütelkonna üldkoosolekut ehk maapäeva (Landtag).

Uus!!: Vietinghoff ja Liivimaa maamarssal · Näe rohkem »

Liivimaa maanõunik

Liivimaa maanõunik (saksa keeles Livländische Landrat ja Landrat von Livland) oli Liivimaa omavalitsusliku institutsiooni Liivimaa maanõunike kolleegiumi (1643−1920) liige, kes valiti Liivimaa rüütelkonna maapäeval aadliseisusest mõisaomanike seast − alates XVIII sajandist matrikliaadli hulgast − eluajaks ja kelle kinnitas ametisse kindralkuberner (hiljem Venemaa siseminister).

Uus!!: Vietinghoff ja Liivimaa maanõunik · Näe rohkem »

Liivimaa ordu

Liivimaa ordu (ka Liivi ordu, eestikeelse täieliku nimega Jeruusalemma Saksa Maja Püha Maarja hospidal Liivimaal; ladina Domus Sanctae Mariae Theotonicorum in Livonia; alamsaksa Dutscher orden to Lyffland, ka saksa Deutscher Orden in Livland) oli katoliku rüütliordu, Saksa ordu Liivimaa haru, mis eksisteeris aastatel 1237–1562.

Uus!!: Vietinghoff ja Liivimaa ordu · Näe rohkem »

Liivimaa ordu maameister

Liivi ordu maameistri pitsat Liivimaa ordu maameister oli Saksa ordu Liivimaa haru (Liivi ordu) kõrgeim kohalik juht aastatel 1237–1562.

Uus!!: Vietinghoff ja Liivimaa ordu maameister · Näe rohkem »

Liivimaa rüütelkond

Liivimaa rüütelkond (Ritter und Landschaft des Herzogthumbs Liefland) oli Liivimaa (Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti) aadlikke ühendav territoriaalseisuslik omavalitsus.

Uus!!: Vietinghoff ja Liivimaa rüütelkond · Näe rohkem »

Liivimaa rüütelkonna aadlimatrikkel

Liivimaa rüütelkonna aadlimatrikkel (saksa keeles Adelsmatrikkel von Livländischen Ritterschaften) oli Liivimaa seisusliku korporatsiooni Liivimaa rüütelkonna liikmete register.

Uus!!: Vietinghoff ja Liivimaa rüütelkonna aadlimatrikkel · Näe rohkem »

Loode mõis

Loode mõis (saksa keeles Lodenhof) oli eramõis Püha kihelkonnas Saaremaal.

Uus!!: Vietinghoff ja Loode mõis · Näe rohkem »

Lubāna mõis

Lubāna mõis (saksa keeles Schloß Lubahn, läti keeles Lubānas muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Võnnu kreisis Lubāna kihelkonnas.

Uus!!: Vietinghoff ja Lubāna mõis · Näe rohkem »

Marseille

Marseille on linn Lõuna-Prantsusmaal, Provence-Alpes-Côte d'Azuri piirkonna ja Bouches-du-Rhône'i departemangu keskus.

Uus!!: Vietinghoff ja Marseille · Näe rohkem »

Meirāni mõis

Meirāni mõis (saksa keeles Meiran, varem Sophienhöh, läti keeles Meirānu muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Võnnu kreisis Lubāna kihelkonnas.

Uus!!: Vietinghoff ja Meirāni mõis · Näe rohkem »

Nītaure kihelkond

Riia kreis Ludwig August Mellini kaardil "Atlas von Liefland, oder von den beyden Gouvernementern u. Herzogthümern Lief- und Ehstland, und der Provinz Oesel" (1798) Nītaure kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Nitau, läti keeles Nītaures draudzes novads) oli haldusüksus Liivimaal Riia kreisis.

Uus!!: Vietinghoff ja Nītaure kihelkond · Näe rohkem »

Neschwitz

Neschwitz (ülemsorbi keeles Njeswačidło) on küla Saksamaal Saksimaa liidumaal Bautzeni kreisis Neschwitzi vallas.

Uus!!: Vietinghoff ja Neschwitz · Näe rohkem »

Pärnu komtuur

Pärnu komtuur (saksa keeles Komtur von Pernau) oli Liivi ordu käsknik, kes valitses Pärnu komtuurkonda.

Uus!!: Vietinghoff ja Pärnu komtuur · Näe rohkem »

Püha Anna orden

Püha Anna orden (vene keeles Императорский орден Святой Анны, saksa keeles Orden der Heiligen Anna) oli Venemaa keisririigi orden.

Uus!!: Vietinghoff ja Püha Anna orden · Näe rohkem »

Püha kihelkond

Vaade Püha kirikule edelast Püha kihelkond (lühend Pha; saksa keeles Kirchspiel Pyha) on kihelkond Saaremaal.

Uus!!: Vietinghoff ja Püha kihelkond · Näe rohkem »

Püha Vladimiri orden

Püha Vladimiri 3. järgu orden Püha Vladimiri ordeni lint. Püha Vladimiri orden (vene keeles oрден Святого Владимира) oli 1782.

Uus!!: Vietinghoff ja Püha Vladimiri orden · Näe rohkem »

Põltsamaa kihelkond

Põltsamaa kirik Pärnu kreis Liivimaa kubermangus. Liivimaa atlas (1797) Viljandi kreis Liivimaa kubermangus. Liivimaa atlas (1798) Põltsamaa kihelkond (lühend Plt; saksa keeles Kirchspiel Oberpahlen) oli kihelkond Viljandimaal.

Uus!!: Vietinghoff ja Põltsamaa kihelkond · Näe rohkem »

Pilistvere kihelkond

Pärnu kreis Liivimaa kubermangus Ludwig August Mellini kaardil "Atlas von Liefland, oder von den beyden Gouvernementern u. Herzogthümern Lief- und Ehstland, und der Provinz Oesel". 1798 Viljandi kreis Liivimaa kubermangus Ludwig August Mellini kaardil "Atlas von Liefland, oder von den beyden Gouvernementern u. Herzogthümern Lief- und Ehstland, und der Provinz Oesel". 1798 Pilistvere kihelkond (lühend Pil; saksa keeles Kirchspiel Pillistfer) oli kihelkond Kesk-Eestis Viljandimaal, Tartu, Pärnu ja Viljandi kreisis Liivimaa kubermangus.

Uus!!: Vietinghoff ja Pilistvere kihelkond · Näe rohkem »

Pohjanmaa maakond

Pohjanmaa maakond (tähendus 'Põhjamaa'; rootsi Österbotten) on maakond Soome lääneosas.

Uus!!: Vietinghoff ja Pohjanmaa maakond · Näe rohkem »

Prantsusmaa

Prantsuse Vabariik (prantsuse keeles République française) ehk Prantsusmaa (prantsuse keeles keeles France) on unitaarriik Lääne-Euroopas.

Uus!!: Vietinghoff ja Prantsusmaa · Näe rohkem »

Räpina kihelkond

Räpina kihelkond (lühend Räp; võru keeles Räpinä kihlkund, saksa keeles Kirchspiel Rappin) on ajalooline kihelkond Võrumaa idaosas jaTartu ja Võru kreisis Liivimaal.

Uus!!: Vietinghoff ja Räpina kihelkond · Näe rohkem »

Rõuge kihelkond

Rõuge kirik Rõuge kihelkond (lühend Rõu) oli kirikukihelkond Võrumaal ja Tartu ja Võru kreisis Liivimaa kubermangus.

Uus!!: Vietinghoff ja Rõuge kihelkond · Näe rohkem »

Riia kreis

Riia kubermangu Riia kreis Eesti- ja Liivimaa kaardil aastast 1745.''Первый официальный атлас Российской империи (1745). Карта герцогств Эстляндского и Лифляндского, вместе с течением реки Двины'' O. F. von Pistohlkorsi kaart 1783 Riia kreis ehk Riia maakond (saksa keeles Kreis Riga, läti keeles Rīgas apriņķis, vene keeles Рижский уезд) oli haldusüksus Üle-Väina hertsogkonnas (1566−1582), Rootsi Liivimaal (1629−1721), Venemaa keisririigi Riia kubermangus (1721−1783), Riia asehaldurkonnas (1783−1796) ja Liivimaa kubermangus (a-st 1888; Riia-Volmari kaksikkreis 1796−1888), Läti Vabariigis (1918−1940), Läti NSV-s (1919, 1940−1941 ja 1944−1949) ja Läti kindralkomissariaadis (1941−1944).

Uus!!: Vietinghoff ja Riia kreis · Näe rohkem »

Rootsi introdutseeritud aadlisuguvõsade loend

Rootsi introdutseeritud aadlisuguvõsade loend on Rootsi rüütelkonda introdutseeritud aadlisuguvõsade loend.

Uus!!: Vietinghoff ja Rootsi introdutseeritud aadlisuguvõsade loend · Näe rohkem »

Rootsi rüütelkond

Rootsi rüütelkond on Rootsi aadelkonna seisuslik ühendus.

Uus!!: Vietinghoff ja Rootsi rüütelkond · Näe rohkem »

Saaremaa

Saaremaa (varem ka Kuresaar, liivi Sōrmō, läti Sāmsala, rootsi ja saksa Ösel, ladina Osilia, vananorra Eysysla) asub Läänemeres ja on Eesti suurim saar.

Uus!!: Vietinghoff ja Saaremaa · Näe rohkem »

Saaremaa rüütelkond

Saaremaa rüütelkond (saksa: Oeselsche Ritterschaft) oli Saaremaa seisuslik aadliomavalitsus.

Uus!!: Vietinghoff ja Saaremaa rüütelkond · Näe rohkem »

Saaremaa rüütelkonna aadlimatrikkel

Saaremaa rüütelkonna aadlimatrikkel oli seisuliku omavalitsuse Saaremaa rüütelkonna liikmete register.

Uus!!: Vietinghoff ja Saaremaa rüütelkonna aadlimatrikkel · Näe rohkem »

Saksa ordu

Saksa ordu ehk Teutooni ordu (ametliku nimega Jeruusalemma Saksa Koja Püha Maarja hospidali vendade ordu, (saksa keeles Deutscher Orden, ametlikult Orden der Brüder vom Deutschen Haus St. Mariens in Jerusalem; ladina keeles ametlikult Ordo domus Sanctæ Mariæ Theutonicorum Hierosolymitanorum, lühend O.T.) on katoliiklik vaimulik ordu, mis kuni 1929. aastani oli vaimulik rüütliordu. Saksa ordu loodi kolmanda suure rüütliorduna pärast Templiordut ja pühale Johannesele pühitsetud hospitaliitide ordut.

Uus!!: Vietinghoff ja Saksa ordu · Näe rohkem »

Sandla mõis

Sandla mõis (saksa keeles Sandel) oli rüütlimõis Püha kihelkonnas Saaremaal.

Uus!!: Vietinghoff ja Sandla mõis · Näe rohkem »

Sänna mõis

Sänna mõis (saksa keeles Sennen, Faehna) oli rüütlimõis Rõuge kihelkonnas Võrumaal.

Uus!!: Vietinghoff ja Sänna mõis · Näe rohkem »

Södermanland

Södermanlandi asukoht Södermanland (lühendatult Sörmland) on ajalooline maakond (rootsi keeles landskap) Kagu-Rootsis.

Uus!!: Vietinghoff ja Södermanland · Näe rohkem »

Taani

Taani (taani keeles Danmark) on maa Euroopas Skandinaavia poolsaare ja Saksamaa vahel.

Uus!!: Vietinghoff ja Taani · Näe rohkem »

Tūja mõis

Tūja mõis (saksa keeles Kragenhof, läti keeles Tūjas muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Valga kreisis Aluliina kihelkonnas.

Uus!!: Vietinghoff ja Tūja mõis · Näe rohkem »

Tõlluste mõis

Tõlluste mõis ehk Tõlliste mõis (saksa keeles Töllist, varem ka Adries või Arries) oli rüütlimõis Püha kihelkonnas Saaremaal.

Uus!!: Vietinghoff ja Tõlluste mõis · Näe rohkem »

Toolamaa mõis

Toolamaa mõis, ka Ruusa mõis (saksa keeles Tolama) oli rüütlimõis Räpina kihelkonnas Võrumaal (vaadatud 23.11.2015).

Uus!!: Vietinghoff ja Toolamaa mõis · Näe rohkem »

Urga mõis

Urga mõis (saksa keeles Orgishof, varem Idel ja Idelshof, läti keeles Urgas muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Volmari kreisis Aloja kihelkonnas.

Uus!!: Vietinghoff ja Urga mõis · Näe rohkem »

Vabahärra

Vabahärra kroon heraldikas. Vabahärra (saksa keeles Freiherr, rootsi keeles friherre) oli Saksamaal läänindusajastul maahärra teenistusest vaba aadliku tiitel; hiljem auastmelt krahvile allpool järgnev aadlik (1561. aastast ka Rootsis).

Uus!!: Vietinghoff ja Vabahärra · Näe rohkem »

Valga kreis

Valga kreis (ka Valga maakond) ehk Valka maakond (saksa keeles Der Walksche Kreis, läti keeles Valkas apriņķis, vene keeles Валкский уезд) oli haldusüksus Venemaa keisririigi Riia asehaldurkonnas (1783−1796) ja Liivimaa kubermangus (a-st 1888; aastatel 1796−1888 kuulus Võnnu-Valga kaksikkreisi koosseisu), Läti Vabariigis (1920−1940), Läti NSV-s (1940−1941 ja 1944−1949) ja Läti kindralkomissariaadis (1941−1944).

Uus!!: Vietinghoff ja Valga kreis · Näe rohkem »

Valgjärve mõis

Valgjärve mõisa moonakatemaja varemed Valgjärve mõis (saksa keeles Weissensee) oli rüütlimõis Kanepi kihelkonnas Võrumaalhttp://www.mois.ee/pikknimv.shtml (vaadatud 23.12.2015).

Uus!!: Vietinghoff ja Valgjärve mõis · Näe rohkem »

Valtenbergi mõis

Valtenbergi mõisa peahoone Valtenbergi mõis, ka Valtenberģi mõis, Väike-Salatsi mõis ja Mazsalaca mõis (saksa keeles Schloß Salisburg, läti keeles Valtenberģu muiža, ka Valtenberģes muiža ja Mazsalacas muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Volmari kreisis Väike-Salatsi kihelkonnas.

Uus!!: Vietinghoff ja Valtenbergi mõis · Näe rohkem »

Vana-Liivimaa

Vana-Liivimaa 1260. aasta paiku Vana-Liivimaa all mõistetakse tavaliselt poliitilis-territoriaalset üksust, mis eksisteeris 13.–16. sajandil ning hõlmas üldjoontes tänased Eesti ja Läti alad.

Uus!!: Vietinghoff ja Vana-Liivimaa · Näe rohkem »

Vana-Piigaste mõis

Vana-Piigaste mõis (saksa keeles Alt-Pigast; ka Piigaste mõis) oli rüütlimõis Kanepi kihelkonnas Võrumaal (vaadatud 16.05.2015).

Uus!!: Vietinghoff ja Vana-Piigaste mõis · Näe rohkem »

Vastseliina piiskopilinnus

Vastseliina piiskopilinnus 2008. aasta märtsikuusVastseliina piiskopilinnus 2008. aasta suvel. Vaade linnuse kirdetornist Vastseliina piiskopilinnuse kirdetorn 2011. aasta septembris Linnuse asendiplaan 19. sajandist. Autor: Wilhelm Tusch Linnuse vaade idast 19. sajandil.Autor: Wilhelm Tusch Vastseliina piiskopilinnuse (saksa keeles Neuhausen) varemed asuvad Vana-Vastseliina külas Võru vallas Võru maakonnas, umbes 5 km kaugusel Vastseliina alevist.

Uus!!: Vietinghoff ja Vastseliina piiskopilinnus · Näe rohkem »

Võrevere mõis

Võrevere mõis (18. sajandi kaartidel saksa keeles Werrefer) oli Imavere mõisa kõrvalmõis Pilistvere kihelkonnas Viljandimaal.

Uus!!: Vietinghoff ja Võrevere mõis · Näe rohkem »

Võrumaa

Võrumaa (saksa keeles Kreis Werro; võru keeles Võromaa) oli ajalooline maakond Eestis.

Uus!!: Vietinghoff ja Võrumaa · Näe rohkem »

Vecmuiža mõis

Vecmuiža mõis (saksa keeles Sussikas, varem Wottelibecke, läti keeles Vecmuiža) oli rüütlimõis Liivimaal Volmari kreisis Liepupe kihelkonnas.

Uus!!: Vietinghoff ja Vecmuiža mõis · Näe rohkem »

Vene keel

Vene keel (русский язык, russki jazõk) on idaslaavi keelte hulka kuuluv keel.

Uus!!: Vietinghoff ja Vene keel · Näe rohkem »

Vestfaal

Reini jõe kaart Kesk-Euroopa kaart aastatel 919 - 1125, William Robert Shepherdi järgi. Hõimuhertsogkonnad on: Saksimaa (kollane) sh '''Vestfaalia''', Frankimaa (sinine), Baieri (roheline), Švaabimaa (heleoranž), Alam-Lotring (tumeroosa), Ülem-Lotring (heleroosa) ja Tüüringi (tumeoranž). Vestfaal (saksa Westfalen) on ajalooline piirkond Saksamaal, mis hõlmas alasid praegustel Alam-Saksi ja Nordrhein-Westfaleni liidumaadel.

Uus!!: Vietinghoff ja Vestfaal · Näe rohkem »

Viitina mõis

Viitina mõisahoone Viitina mõis (saksa keeles Kosse) oli rüütlimõis Rõuge kihelkonnas Võrumaal (vaadatud 25.01.2016).

Uus!!: Vietinghoff ja Viitina mõis · Näe rohkem »

Viljandimaa

Viljandimaa on ajalooline maakond Eestis, mis eksisteeris Sakala näol juba muinasajal.

Uus!!: Vietinghoff ja Viljandimaa · Näe rohkem »

Virumaa

kubermangu Viru kreis ehk Cercle Ludwig August Mellini kaardil Virumaa (saksa keeles Kreis Wierland, ladina keeles Vironia, Vyronia) on ajalooline maakond Eesti põhja- ja kirdeosas.

Uus!!: Vietinghoff ja Virumaa · Näe rohkem »

Volmari kreis

Volmari kreis ehk Volmari maakond (saksa keeles Wolmarsche Kreis, läti keeles Valmieras apriņķis, vene keeles Вольмарский уезд) oli haldusüksus Venemaa keisririigi Riia asehaldurkonnas (1783−1796) ja Liivimaa kubermangus (a-st 1888; aastatel 1796−1888 kuulus Riia-Volmari kaksikkreisi koosseisu), Läti Vabariigis (1920−1940), Läti NSV-s (1940−1941 ja 1944−1949) ja Läti kindralkomissariaadis (1941−1944).

Uus!!: Vietinghoff ja Volmari kreis · Näe rohkem »

Wehrmacht

Wehrmachti ''Balkenkreuz'' Wehrmacht (("relvajõud", otsetõlkes "kaitsejõud") oli Kolmanda Riigi relvajõudude nimi aastatel 1935–1945. Teise maailmasõja käigus koosnes Wehrmacht armeest (Heer), laevastikust (Kriegsmarine), õhuväest (Luftwaffe). Saksamaa natsionaalsotsialistliku partei relvastatud formeeringud Relva SS (saksa keeles Waffen SS) oli taktikaliselt allutatud Wehrmachti juhtimisele, kuid ei kuulunud selle koosseisu. Saksa sõjaväe tunnuseks oli stiliseeritud Raudristi versioon (nn Balkenkreuz), mis oli esmalt ilmunud lennukite ja tankide markeeringuna Esimese maailmasõja lõpus. Kuni NSDAP liidri Adolf Hitleri kantsleriks valimiseni ja Saksamaa relvajõudude võimsuse taastamiseni nimetati Versailles' rahulepingu kohaselt piiratud Saksamaa kaitsejõude Reichswehriks.

Uus!!: Vietinghoff ja Wehrmacht · Näe rohkem »

14. sajand

14.

Uus!!: Vietinghoff ja 14. sajand · Näe rohkem »

1634

1634.

Uus!!: Vietinghoff ja 1634 · Näe rohkem »

1680

1680.

Uus!!: Vietinghoff ja 1680 · Näe rohkem »

1719

1719.

Uus!!: Vietinghoff ja 1719 · Näe rohkem »

1741

1741.

Uus!!: Vietinghoff ja 1741 · Näe rohkem »

1746

1746.

Uus!!: Vietinghoff ja 1746 · Näe rohkem »

1747

1747.

Uus!!: Vietinghoff ja 1747 · Näe rohkem »

1887

1887.

Uus!!: Vietinghoff ja 1887 · Näe rohkem »

Ümbersuunamised siin:

Fitinghoff, Viettinghoff, Von Vietinghoff.

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »