25 suhted: Eesti, Etanool, George Browne, Harilik tungaltera, Heimtali mõis, Heimtali viinaköök, Katariina II, Kudruküla mõis, Kurna mõis, Lagedi mõis, Mõis, Meierei, Monopol, Mooste mõis, Nõukogude Liit, Palmse mõis, Raadi järv, Raadi mõis, Rukis, Tallinn, Tartu Ülikool, Väike-Maarja vald, Vihula mõis, Viin (jook), Wilhelm Ostwald.
Eesti
Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas.
Uus!!: Viinaköök ja Eesti · Näe rohkem »
Etanool
Etanool ehk etüülalkohol ehk viinapiiritus (ka piiritus) ehk metüülkarbinool (valemiga CH3CH2OH) on tuntuim alkohol.
Uus!!: Viinaköök ja Etanool · Näe rohkem »
George Browne
George Browne George von Browne-Camas (ka Georg von Browne; 15. juuni 1698 Mahoni linnus, Mayne, Limerick, Iirimaa – 18. september 1792 Riia) oli iiri päritolu Venemaa sõjaväelane ja riigitegelane, Katariina II aegne Liivimaa (1762–1783) ja Eestimaa kubermangu (1775–1783), ning Riia ja Tallinna asehaldurkonna kindralkuberner (1783–1792), riigikrahv.
Uus!!: Viinaköök ja George Browne · Näe rohkem »
Harilik tungaltera
Harilik tungaltera (Claviceps purpurea) on seeneliik, mis kuulub perekonda tungaltera (Claviceps) ja sugukonda tungalteralised (Clavicipitaceae).
Uus!!: Viinaköök ja Harilik tungaltera · Näe rohkem »
Heimtali mõis
Heimtali mõisasüdamiku asendiplaan Heimtali mõis, varem Kurvitsa mõis (saksa keeles Heimthal, varem Kurwitz ja Linsen) oli rüütlimõis Paistu kihelkonnas Viljandimaal.
Uus!!: Viinaköök ja Heimtali mõis · Näe rohkem »
Heimtali viinaköök
Heimtali mõisa viinaköök Heimtali mõisa viinaköök Heimtali viinaköök (nimetatud ka Heimtali viinaköök-juustukoda) on uusgooti stiilis ehitis Viljandimaal Viljandi vallas Heimtali külas.
Uus!!: Viinaköök ja Heimtali viinaköök · Näe rohkem »
Katariina II
Katariina II (vene Екатерина II; ka Katariina Suur, vene Екатерина Великая; sünninimega Sophie Friederike Auguste, Anhalt-Zerbsti printsess; 2. mai 1729 Stettin, Preisimaa kuningriik – 17. november (vkj 6. november) 1796 Peterburi, Venemaa keisririik) oli Venemaa keisrinna aastatel 1762–1796.
Uus!!: Viinaköök ja Katariina II · Näe rohkem »
Kudruküla mõis
Kudruküla mõis (saksa keeles Kutterküll) oli linnamõis Vaivara kihelkonnas Virumaalhttp://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 27.01.2016).
Uus!!: Viinaköök ja Kudruküla mõis · Näe rohkem »
Kurna mõis
Kurna mõis (saksa keeles Cournal) oli rüütlimõis Jüri kihelkonnas Harjumaal (vaadatud 25.10.2015).
Uus!!: Viinaköök ja Kurna mõis · Näe rohkem »
Lagedi mõis
Lagedi mõis (saksa keeles Laakt, Holsteinsruh) oli rüütlimõis Jüri kihelkonnas Harjumaal (vaadatud 23.01.2016).
Uus!!: Viinaköök ja Lagedi mõis · Näe rohkem »
Mõis
Boriss Šeremetevile kuulunud Kuskovo mõisa hoonetekompleks (mõisasüda) Moskva lähedal Venemaal Ropša (soome Ropsunhovi) mõisa härrastemaja Ingerimaal, mis kuulus Venemaa keisriperekonnale (Lomonossovi rajoon, Venemaa) Mõisa peahoone Łyntupys Valgevenemaal Mõis oli suur eesõigustega maavaldus ja põllumajanduslik tootmisüksus.
Uus!!: Viinaköök ja Mõis · Näe rohkem »
Meierei
Eestis tegutsesid meiereid paljude mõisate juures. Pildil on kunagine Sangaste mõisa meierei 1878. aastal asutatud Vana-Kuuste meierei oli Eesti esimene koorelahutajaga meierei Meierei ehk piimatalitus on piimatööstusettevõte, mis varub piima ja valmistab sellest piimatooteid.
Uus!!: Viinaköök ja Meierei · Näe rohkem »
Monopol
Monopol (kreeka keelest. monos ainus + pōleō müün) on mingi kauba või teenuse ainumüügi või ainutootmise õigus.
Uus!!: Viinaköök ja Monopol · Näe rohkem »
Mooste mõis
Mooste mõisa peahoone Mooste mõis (saksa keeles Moisekatz) oli rüütlimõis Võrumaal Põlva kihelkonnas.
Uus!!: Viinaköök ja Mooste mõis · Näe rohkem »
Nõukogude Liit
Nõukogude Liit (ametlikult Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit, ka NSV Liit ja NSVL; vene keeles Союз СоветскихСоциалистическихРеспублик ehk Советский Союз ehk СССР) oli aastatel 1922–1991 Euraasia põhjaosas eksisteerinud sotsialistlik riik, kuhu alla kuulusid tänapäeva Venemaa, Ukraina ja Valgevene ning Kesk-Aasia ja Taga-Kaukaasia riigid; 1940–1991 ka annekteeritud Baltimaad ja Moldova.
Uus!!: Viinaköök ja Nõukogude Liit · Näe rohkem »
Palmse mõis
Palmse mõisa härrastemaja Palmse mõis (saksa keeles Palms) oli rüütlimõis Kadrina kihelkonnas Virumaal, tänapäeval jääb kunagine mõis Lääne-Viru maakonda Haljala valla territooriumile.
Uus!!: Viinaköök ja Palmse mõis · Näe rohkem »
Raadi järv
Raadi järv (ka Roodi järv) on Tartu linna territooriumil paiknev järv.
Uus!!: Viinaköök ja Raadi järv · Näe rohkem »
Raadi mõis
Raadi mõisa härrastemaja 1927. aastal Raadi mõisakompleks tänapäeval Droonivideo Raadi mõisast ja selle ümbrusest 2021. aasta septembris Raadi mõis (saksa keeles Ratshof) oli rüütlimõis (fideikomiss) Tartu-Maarja kihelkonnas Tartumaal.
Uus!!: Viinaköök ja Raadi mõis · Näe rohkem »
Rukis
''Secale cereale'' Rukis (botaaniline nimetus harilik rukis; ladinakeelne teaduslik nimetus Secale cereale) on kõrreliste sugukonda kuuluv kultuurtaim, viljataim.
Uus!!: Viinaköök ja Rukis · Näe rohkem »
Tallinn
Kadriorust avanenud vaade Tallinnale ja tema sadamale (1816) Tallinn on Eesti pealinn ja Harju maakonna halduskeskus, mis paikneb Põhja-Eesti rannikul Tallinna lahe ääres.
Uus!!: Viinaköök ja Tallinn · Näe rohkem »
Tartu Ülikool
Tartu Ülikooli Delta keskus - ainulaadne multidistsiplinaarne õppe-, teadus- ja innovatsioonikeskus Euroopas. Eesti Vabariigi 105. aastapäeva kontsertaktus Tartu Ülikooli aulas Tartu Ülikool (lühend TÜ) on vanim ja suurim Eestis tegutsev ülikool ning ühtlasi Baltimaade ainus ülikool, mis kuulub 1,2% maailma parimate sekka.
Uus!!: Viinaköök ja Tartu Ülikool · Näe rohkem »
Väike-Maarja vald
Väike-Maarja vald on omavalitsus Lääne-Virumaal.
Uus!!: Viinaköök ja Väike-Maarja vald · Näe rohkem »
Vihula mõis
Vihula mõis (saksa keeles Viol) oli Virumaal Haljala kihelkonnas asunud rüütlimõis.
Uus!!: Viinaköök ja Vihula mõis · Näe rohkem »
Viin (jook)
pitsis Viin ehk vodka on kange alkohol, mida valmistatakse teraviljast või kartulist. Alkoholi sisaldav jook, mis koosneb veest ja etanoolist.
Uus!!: Viinaköök ja Viin (jook) · Näe rohkem »
Wilhelm Ostwald
Wilhelm Friedrich Ostwald (kutsutud lihtsalt Wilhelm Ostwald, läti: Vilhelms Ostvalds) (2. september (vkj 21. august) 1853 Riia – 4. aprill 1932 Grossbothen Leipzigi lähedal) oli baltisaksa keemik, füüsik ja filosoof, füüsikalise keemia rajajaid.
Uus!!: Viinaköök ja Wilhelm Ostwald · Näe rohkem »