Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Free
Kiiremini kui brauser!
 

Viirused

Index Viirused

Viirused (Vira; ladina sõnast virus 'mürk') on nukleiinhappest ja valkudest koosnevad bioloogilised objektid, millel puudub rakuline ehitus ning mis paljunevad nakatades elusorganismide rakke.

78 suhted: Ameerika, Andres Merits, Arvutiviirus, Bakterid, Bakteriofaagid, Baltimore'i klassifikatsioon, Bioloogia, DNA, DNA-viirused, Ebola viirus, Edward Jenner, Elektronmikroskoop, Elu, Ensüüm, Epideemia, Evolutsioon, Geen, Geeniteraapia, Genoom, Gripiviirused, Gripp, Haigus, Hiirus, Hispaania gripp, Immuunsüsteem, Indiaanlased, Infektsioon, Informatsioon, Kasvaja, Keemiaravi, Kromosoom, Ladina keel, Lastehalvatus, Leetriviirus, Liik (bioloogia), Lipiidid, Louis Pasteur, Molekul, Monofüleetiline rühm, Morbilliviirus, Nanomeeter, Neoliitiline revolutsioon, Nukleiinhapped, Pandeemia, Parasitism, Pärilikkus, Perekond (bioloogia), Peremeesorganism, Plasmiid, Polüsahhariidid, ..., Prioonid, Rakk, Rakumembraan, Ravim, Rõuged, Retroviirused, Ribosoom, RNA, RNA-viirused, Selts (bioloogia), Sugukond (bioloogia), Surm, SV40, Taksonoomia, Transduktsioon, Translatsioon, Tsütoplasma, Vaktsiin, Vaktsineerimine, Valgud, Valgusmikroskoop, Viirus (täpsustus), Viirused, Viiruste loend, Virion, Viroidid, Viroloogia, 1966. Laienda indeks (28 rohkem) »

Ameerika

Ameerika maailmajagu Ameerika on maailmajagu Maa läänepoolkeral.

Uus!!: Viirused ja Ameerika · Näe rohkem »

Andres Merits

Andres Merits (sündinud 9. märtsil 1967) on eesti viroloog, Tartu Ülikooli rakendusviroloogia professor.

Uus!!: Viirused ja Andres Merits · Näe rohkem »

Arvutiviirus

assembleris. Arvutiviirus ehk viirus on programm, mis on võimeline end iseseisvalt kopeerima ning arvutit nakatama.

Uus!!: Viirused ja Arvutiviirus · Näe rohkem »

Bakterid

Bakterid (vanakreeka keelest βακτήριον (baktērion), 'kepp, pulk, sau') on kõige väiksemad (mikroskoopilised) üherakulised eeltuumsed organismid, kes suudavad iseseisvalt paljuneda ja kasvada.

Uus!!: Viirused ja Bakterid · Näe rohkem »

Bakteriofaagid

T4) ehitus Bakteriofaagid ehk bakteriviirused ehk faagid on bakterite viirused.

Uus!!: Viirused ja Bakteriofaagid · Näe rohkem »

Baltimore'i klassifikatsioon

Baltimore'i klassifikatsioon Baltimore'i klassifikatsioon on viiruste klassifikatsioonisüsteem, kus viirused jaotatakse sugukondadesse genoomi tüübi ning nende paljunemismehhanismi põhjal.

Uus!!: Viirused ja Baltimore'i klassifikatsioon · Näe rohkem »

Bioloogia

Bioloogia uurib eluga seonduvat, piltidel kolibakter, sõnajalgtaim, gasell, koljatmardikas Koduveis Nisu Ümarmürkel Adru ''Fucus serratus'' Bakter ''Gemmatimonas aurantiaca'' arhe Bioloogia (varem on eesti keeles kasutatud ka sõnu eluteadus ja bionoomia) on loodusteaduse haru, mis uurib elu.

Uus!!: Viirused ja Bioloogia · Näe rohkem »

DNA

DNA molekuli lõik Desoksüribonukleiinhape ehk DNA (inglise keeles deoxyribonucleic acid; varem kasutati eesti keeles ka lühendit DNH) on enamikus elusorganismides pärilikku informatsiooni säilitav aine, keemiliselt desoksüriboosist, lämmastikalustest ja fosforhappe jääkidest koosnev polümeer.

Uus!!: Viirused ja DNA · Näe rohkem »

DNA-viirused

DNA-viirusteks (Deoxyvira) nimetatakse viirusi, mis sisaldavad pärilikku informatsiooni kandva ainena DNAd.

Uus!!: Viirused ja DNA-viirused · Näe rohkem »

Ebola viirus

Ebola viirus ehk Zaire Ebola viirus (lüh ZEBOV, EBOV, EBO-Z) on viiruseliik.

Uus!!: Viirused ja Ebola viirus · Näe rohkem »

Edward Jenner

thumb Edward Jenner (17. mai 1749 Berkeley, Gloucestershire – 26. jaanuar 1823 Berkeley) oli inglise arst, kes võttis kasutusele rõugetevastase vaktsiini.

Uus!!: Viirused ja Edward Jenner · Näe rohkem »

Elektronmikroskoop

1933. aastal Ernst Ruska ehitatud elektronmikroskoop. Tegu on esimese elektronmikroskoobiga, mille lahutusvõime ületas valgusmikroskoobi oma Elektronmikroskoop on elektronoptiline seade, mis annab väikestest objektidest suurendatud kujutisi elektronide kimbu – elektronsondi – abil.

Uus!!: Viirused ja Elektronmikroskoop · Näe rohkem »

Elu

Elu (ladina vita, vanakreeka βίος) on ainevahetuslike rakulise ehitusega süsteemide aktiivsus.

Uus!!: Viirused ja Elu · Näe rohkem »

Ensüüm

Arvuti modelleeritud puriin-nukleosiidfosforülaasi (PNP) struktuur Ensüümid on kõrgmolekulaarsed bioloogilised katalüsaatorid, mis kiirendavad keemiliste reaktsioonide toimumist.

Uus!!: Viirused ja Ensüüm · Näe rohkem »

Epideemia

Epideemia ehk taud ehk rändtaud on nakkushaiguse puhang, mis nõuab ulatuslikku nakkustõrjet.

Uus!!: Viirused ja Epideemia · Näe rohkem »

Evolutsioon

Evolutsioon ehk bioloogiline evolutsioon ehk bioevolutsioon on päritavate tunnuste pöördumatu muutumine põlvkonnast põlvkonda organismide populatsioonides.

Uus!!: Viirused ja Evolutsioon · Näe rohkem »

Geen

See diagramm näitab kuidas geen on seotud DNA kaksikheeliksi struktuuriga ning kromosooniga. Kromosoom on X-kujuline sellepärast, et see on jagunemas. Intronid eemaldatakse splaissinguga pärast transkriptsiooni, kus DNA-st saab RNA. Ainult eksonid kodeerivad valku. Sellel pildil on geenil kujutatud umbes 50 alust. Tegelikkuses aga on geenid tuhandeid kordi suuremad. DNA kaksikheeliksi keemiline struktuur. Geen ehk pärilikkustegur (inglise gene) on kromosoomi kindlas lookuses paiknev pärivustegur, mis määrab otse või kaudselt (tihti koostoimes teiste geenidega) ühe või mitme tunnuse arengu.

Uus!!: Viirused ja Geen · Näe rohkem »

Geeniteraapia

Geeniteraapia seisneb enamasti normaalselt talitleva geeni siirdamises raske kahjustusega koe rakkudesse.

Uus!!: Viirused ja Geeniteraapia · Näe rohkem »

Genoom

Genoom on ühes liigiomases kromosoomikomplektis (haploidne kromosoomistik) sisalduv geneetiline materjal.

Uus!!: Viirused ja Genoom · Näe rohkem »

Gripiviirused

Gripiviirused on ortomüksoviiruste (Orthomyxoviridae) sugukonda kuuluvad viirused, mis tekitavad inimestel ja loomadel grippi.

Uus!!: Viirused ja Gripiviirused · Näe rohkem »

Gripp

Gripp (influentsa) on äge viiruslik haigus, mida tekitavad ortomüksoviiruste (Orthomyxoviridae) sugukonda kuuluvad gripiviirused.

Uus!!: Viirused ja Gripp · Näe rohkem »

Haigus

Haigus (kreeka νόσος nosos 'haigus' 'tõbi', ladina morbus) on organismi ehitusliku terviklikkuse või talitluse hälve, mis põhjustab häireid organismi tegevuses.

Uus!!: Viirused ja Haigus · Näe rohkem »

Hiirus

Hiirus ehk hiidviirus (inglise keeles girus.

Uus!!: Viirused ja Hiirus · Näe rohkem »

Hispaania gripp

Hispaania grippi põdevad sõdurid laatsaretis Camp Funstonis Kansases USA-s Hispaania gripiks ehk A (H1N1) gripiks nimetatakse väga nakkavat, peamiselt inimestel esinevat gripivormi, mille tekitajaks peetakse A-gripiviiruse alatüüpi H1N1.

Uus!!: Viirused ja Hispaania gripp · Näe rohkem »

Immuunsüsteem

Immuunsüsteemiks ehk immuunsussüsteemiks ehk lümforetikulaarseks süsteemiks (inglise immune system) nimetatakse selgroogsete loomade organismi spetsiifilise immuunvastuse aktivatsioonil osalevaid elundeid, lümfotsüüte ja makrofaage ning kaasatud molekule.

Uus!!: Viirused ja Immuunsüsteem · Näe rohkem »

Indiaanlased

Pühvlijaht Indiaanlased on Ameerika põlisrahvaste (välja arvatud eskimod ja aleuudid) üldnimetus.

Uus!!: Viirused ja Indiaanlased · Näe rohkem »

Infektsioon

Infektsioon ehk nakkus on seisund, mis tuleneb haigustekitajate tungimisest organismi või selle ühest piirkonnast teise.

Uus!!: Viirused ja Infektsioon · Näe rohkem »

Informatsioon

Informatsiooni all on algselt mõistetud ja mõistetakse üldkeeles ka praegu inimesele mõeldud andmeid ja teateid.

Uus!!: Viirused ja Informatsioon · Näe rohkem »

Kasvaja

Kasvaja ehk neoplasma ehk uudismoodustis ehk tuumor ehk blastoom (ka: mass, moodustis) (ladina keeles neoplasma, tumor) on koondnimetus organismi genoomimuutustest tingitud regulatsioonimehhanismide puudulikkusest tuleneva paikse, harilikult ühe rakutüübi soovimatu, funktsionaalselt kasutu ja ebanormaalse paljunemise tulemusel sündinud rakulis-koelise moodustise kohta.

Uus!!: Viirused ja Kasvaja · Näe rohkem »

Keemiaravi

Keemiaravi ehk kemoteraapia on teraapialiik, mis seisneb inimese ja looma organismis olevate elusate haigustekitajate (bakterid, viirused, ainuraksed jpt) või kasvajate mõjustamisel looduslike või keemilistel menetlustel valmistatud ravimainetega.

Uus!!: Viirused ja Keemiaravi · Näe rohkem »

Kromosoom

Inimese (naise) kromosoomid Kromosoomid (kreeka keeles chroma - värvus, soma - keha) on eukarüootsetes rakkudes mitoosi ja meioosi ajal valgusmikroskoobis nähtavad valkudega kondenseerunud DNA-molekulid (nukleoproteiinsed kepjad kehakesed).

Uus!!: Viirused ja Kromosoom · Näe rohkem »

Ladina keel

Ladina keel (lingua Latina) on indoeuroopa keelkonna itali rühma kuuluv keel, mida algselt kõnelesid latiinid Latiumi maakonnas, mille keskus oli Rooma.

Uus!!: Viirused ja Ladina keel · Näe rohkem »

Lastehalvatus

Lastehalvatus ehk poliomüeliit on valdavalt lastel esinev neurotroopne infektsioonhaigus, mida põhjustab enteroviiruste hulka kuuluv polioviirus.

Uus!!: Viirused ja Lastehalvatus · Näe rohkem »

Leetriviirus

Leetriviirus (ladina Morbillivirus, inglise Measles virus lüh MeV) ehk Morbilli viirus on viiruseliik.

Uus!!: Viirused ja Leetriviirus · Näe rohkem »

Liik (bioloogia)

Liik (ladina keeles species, lühend sp. või spec.) on taksonoomiline mõiste, mida bioloogias kasutatakse kindlal viisil omavahel sarnanevate organismide populatsiooni kohta.

Uus!!: Viirused ja Liik (bioloogia) · Näe rohkem »

Lipiidid

Lipiidid (inglise keeles lipids) on väga erineva struktuuriga orgaaniliste biomolekulide, enamasti estrilise ehitusega vees mittelahustuvate looduslike ühendite rühm, mis koosneb alkoholidest ja rasvhappejääkidest.

Uus!!: Viirused ja Lipiidid · Näe rohkem »

Louis Pasteur

Louis Pasteur (27. detsember 1822 – 28. september 1895 Pariis) oli prantsuse keemik ja üks mikrobioloogia rajajaist (teised kaks olid Ferdinand Cohn ja Robert Koch).

Uus!!: Viirused ja Louis Pasteur · Näe rohkem »

Molekul

Molekul on keemilise aine vähim osake, millel on selle aine keemilised omadused.

Uus!!: Viirused ja Molekul · Näe rohkem »

Monofüleetiline rühm

Üldiselt arvatakse, et roomajate ja lindude rühm on monofüleetilised Monofüleetiline rühm on organismide rühm, mis koosneb viimasest ühisest eellasest ja kõikidest tema järeltulijatest.

Uus!!: Viirused ja Monofüleetiline rühm · Näe rohkem »

Morbilliviirus

Morbilliviirus (Morbillivirus) on viiruseperekond.

Uus!!: Viirused ja Morbilliviirus · Näe rohkem »

Nanomeeter

Nanomeeter (lühend nm) on üks miljardik ehk 10-9 ehk 0,000 000 001 meetrit.

Uus!!: Viirused ja Nanomeeter · Näe rohkem »

Neoliitiline revolutsioon

Neoliitiline revolutsioon oli ühiskonna ümberkorraldumise periood mesoliitikumi ja neoliitikumi vahel, üleminek hankivalt majanduselt viljelevale majandusele.

Uus!!: Viirused ja Neoliitiline revolutsioon · Näe rohkem »

Nukleiinhapped

Nukleiinhapped on biopolümeerid, mille monomeerid on nukleotiidid.

Uus!!: Viirused ja Nukleiinhapped · Näe rohkem »

Pandeemia

Pandeemia ehk laustaud on riikide- ja kontinentidevaheliselt leviv haiguse puhang mille suunda pole võimalik ette arvata ja mida harilikult seostatakse mitmete kahju toovate teguritega, nagu kahju inimeste tervisele ja elule (sh meditsiinitöötajate), kahju riikide majandusele ja ravi, vaktsiinide puudumine jpt.

Uus!!: Viirused ja Pandeemia · Näe rohkem »

Parasitism

Parasitism ehk nugilisus (kreeka parasitos 'nugiline, kõrvaltoitlustuja') on looduses esinev fülogeneetiliselt kaugel olevate organismide vaheline suhe; üks variant organismide kooselust, mille puhul üks organism (parasiit, nugiline) kasutab teist organismi (peremeesorganismi, peremeest) oma elutegevuseks, põhjustades peremeesorganismile toitainete kaotust, hävitades kudesid, saastades teda oma ainevahetuse jääkidega vms.

Uus!!: Viirused ja Parasitism · Näe rohkem »

Pärilikkus

Pärilikkus on organismide omaduste edasikandumine (pärandumine) mittesugulisel või sugulisel paljunemisel.

Uus!!: Viirused ja Pärilikkus · Näe rohkem »

Perekond (bioloogia)

Perekond (genus) on bioloogias liigist kõrgemalseisev takson, millesse kuulub üks liik või mitu morfoloogiliselt sarnast liiki.

Uus!!: Viirused ja Perekond (bioloogia) · Näe rohkem »

Peremeesorganism

Peremeesorganism (lühemalt peremees) on organism, kelle kehas või kehapinnal elutseb parasiit.

Uus!!: Viirused ja Peremeesorganism · Näe rohkem »

Plasmiid

Bakter: 1. Kromosomaalne DNA, 2. Plasmiidid Plasmiidid on kromosoomivälised DNA molekulid, mis avastati esmakordselt Enterobacteriaceae sugukonda kuuluvatest bakteritest.

Uus!!: Viirused ja Plasmiid · Näe rohkem »

Polüsahhariidid

Tselluloosi struktuur Polüsahhariidid ehk polüoosid on rühm suure molekulmassiga süsivesikuid (sahhariide ehk suhkruid), mida saab vaadelda ühenditena, mis koosnevad glükosiidsidemega ühendatud monosahhariidi molekulide jääkidest (eraldunud on H2O).

Uus!!: Viirused ja Polüsahhariidid · Näe rohkem »

Prioonid

Prioonid ehk priionid (kuju prion ei soovitata) on ebanormaalselt muundunud, iselaadseid haigusi tekitavad isekordistuvad valgumolekulid.

Uus!!: Viirused ja Prioonid · Näe rohkem »

Rakk

Tuum 3. Ribosoom 4. Vesiikul 5. Karedapinnaline tsütoplasmavõrgustik 6. Golgi kompleks 7. Tsütoskelett 8. Siledapinnaline tsütoplasmavõrgustik 9. Mitokonder 10. Vakuool 11. Tsütoplasma 12. Lüsosoom 13. Tsentrosoom Rakuks (ladina cellula, ingl. keel. cell) nimetatakse kõikide elusorganismide väikseimat ehituslikku ja talitluslikku osa, mis on võimeline ümbritseva elukeskkonnaga suheldes ka iseseisvalt eluks vajalikku energiat komplekteerima, kasvama, end taastootma (raku taastootmise faaside kaudu) ja vajadusel ka programmeeritud surma esile kutsuma.

Uus!!: Viirused ja Rakk · Näe rohkem »

Rakumembraan

Rakumembraani skeem Rakumembraan ehk tsütoplasma membraan ehk plasmamembraan ehk välismembraan (membrana cellularis, pellicula, peanalis) on bioloogiline membraan, mis eraldab rakku teda ümbritsevast keskkonnast ning reguleerib molekulide liikumist rakku ja sellest välja.

Uus!!: Viirused ja Rakumembraan · Näe rohkem »

Ravim

Ravim ehk medikament (ladina medicamentum) on Maailma Terviseorganisatsiooni definitsiooni järgi iga valmistatud, turustatud või turustamiseks määratud aine, mis on ette nähtud haigete ravimiseks, haigusseisundi kergendamiseks, haiguste ärahoidmiseks või diagnoosimiseks inimesel või loomal, inimese või looma elutalitluse taastamiseks, korrigeerimiseks või muutmiseks.

Uus!!: Viirused ja Ravim · Näe rohkem »

Rõuged

Rõuged (ladina keel variola, variola vera) on rõugeviiruste põhjustatud, valdavalt inimeste lööbeline viiruslik nakkushaigus.

Uus!!: Viirused ja Rõuged · Näe rohkem »

Retroviirused

Retroviirused (Retroviridae) on viiruste sugukond, mille genoom koosneb kahest RNA molekulist ja mille genoomis kodeeritud revertaasi ehk pöördtranskriptaasi abil kopeerib viirus end DNA vormi ja suudab integraasi abil liituda peremeesorganismi pärilikkusainega.

Uus!!: Viirused ja Retroviirused · Näe rohkem »

Ribosoom

Ribosoom (inglise ribosome) on nii eel- kui ka päristuumse raku tsütoplasmas esinev kaheosaline molekulaarne masin, mis koosneb ribosomaalse RNA (rRNA) ja valgu molekulidest.

Uus!!: Viirused ja Ribosoom · Näe rohkem »

RNA

Ribonukleiinhape ehk RNA (inglise ribonucleic acid; varasem eestikeelne lühend RNH) on bioloogiline makromolekul ehk biopolümeer.

Uus!!: Viirused ja RNA · Näe rohkem »

RNA-viirused

ikosaeedriline kapsiid RNA-viirused on viirused, mille genoomiks on RNA (ribonukleiinhape).

Uus!!: Viirused ja RNA-viirused · Näe rohkem »

Selts (bioloogia)

Selts (ladina ordo) on bioloogilises taksonoomias klassist väiksem üksus, mis jaguneb sugukondadeks.

Uus!!: Viirused ja Selts (bioloogia) · Näe rohkem »

Sugukond (bioloogia)

Sugukond (familia) on bioloogilises taksonoomias lähedasi perekondi ühendav üksus.

Uus!!: Viirused ja Sugukond (bioloogia) · Näe rohkem »

Surm

Inimese pealuu on universaalne surma sümbol Surm on organismi elu lõppemine.

Uus!!: Viirused ja Surm · Näe rohkem »

SV40

SV40 (lühend ingliskeelsest nimetusest Simian virus 40 'ahviviirus 40' või Simian vacuolating virus 40) on viiruseliik sugukonna Polyomaviridae perekonnast Polyomavirus.

Uus!!: Viirused ja SV40 · Näe rohkem »

Taksonoomia

Taksonoomia on isendite liigitus (klassifikatsioon, rühmadeks või tüüpideks jaotus) ja liigitamisega tegelev teadusharu.

Uus!!: Viirused ja Taksonoomia · Näe rohkem »

Transduktsioon

Transduktsioon. Transduktsioon (inglise transduction) on geneetilise info kandumine ühelt bakterirakult teisele bakteriofaagide (viiruste) vahendusel.

Uus!!: Viirused ja Transduktsioon · Näe rohkem »

Translatsioon

Translatsioon on protsess, mille käigus sünteesitakse aminohapetest polüpeptiidahel.

Uus!!: Viirused ja Translatsioon · Näe rohkem »

Tsütoplasma

Tsütoplasma on raku kogu elussisu (protoplast), välja arvatud rakutuum.

Uus!!: Viirused ja Tsütoplasma · Näe rohkem »

Vaktsiin

Vaktsiin on bioloogiline preparaat, mille abil on võimalik omandada immuunsus kindlale haigusele.

Uus!!: Viirused ja Vaktsiin · Näe rohkem »

Vaktsineerimine

Vaktsineerimine (vaccinatio) ehk immuniseerimine ehk kaitsepookimine on vaktsiini(de) viimine organismi (naha, suu, nina kaudu), näiteks immuunsuse esile kutsumise eesmärgil.

Uus!!: Viirused ja Vaktsineerimine · Näe rohkem »

Valgud

polariseerivas valguses. Polariseeriv filter annab lihtsa võimaluse eristada valgukristalle soolakristallidest, kuna valgu kristallid on valguse suhtes enamasti anisotroopsed, soolakristallid tihti mitte. Valgud ehk proteiinid (ka valkained) on biopolümeerid, mille monomeerideks on aminohappejäägid.

Uus!!: Viirused ja Valgud · Näe rohkem »

Valgusmikroskoop

Valgusmikroskoop on mikroskoop, mis kasutab nähtavat valgust ja läätsede süsteemi, et tekitada inimsilmale vaadeldavat suurendatud kujutist väikestest objektidest.

Uus!!: Viirused ja Valgusmikroskoop · Näe rohkem »

Viirus (täpsustus)

* Viirused (Vira; ladina keeles virus 'mürk') on nukleiinhappest ja valkudest koosnevad bioloogilised objektid, millel puudub rakuline ehitus ning mis paljunevad, nakatades elusorganismide rakke.

Uus!!: Viirused ja Viirus (täpsustus) · Näe rohkem »

Viirused

Viirused (Vira; ladina sõnast virus 'mürk') on nukleiinhappest ja valkudest koosnevad bioloogilised objektid, millel puudub rakuline ehitus ning mis paljunevad nakatades elusorganismide rakke.

Uus!!: Viirused ja Viirused · Näe rohkem »

Viiruste loend

Viiruste loend loetleb viirusi.

Uus!!: Viirused ja Viiruste loend · Näe rohkem »

Virion

Virion (inglise virion) on viiruste rakuvälise oleluse vorm.

Uus!!: Viirused ja Virion · Näe rohkem »

Viroidid

Viroidid on väikseimad teadaolevad patogeenid.

Uus!!: Viirused ja Viroidid · Näe rohkem »

Viroloogia

300x300px Viroloogia ehk viirusõpetus on viirusi uuriv teadusharu.

Uus!!: Viirused ja Viroloogia · Näe rohkem »

1966

1966.

Uus!!: Viirused ja 1966 · Näe rohkem »

Ümbersuunamised siin:

Viirus.

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »