Kiiremini kui brauser!
28 suhted: Angela Merkel, Budapest, Demokraatia, Euroopa Liit, Euroopa Rahvapartei, Fidesz, Gordon Bajnai, Gyula Horn, Imre Nagy, Jean-Claude Juncker, Kalvinism, Liberaalne Internatsionaal, Loránd Eötvösi ülikool, Oxfordi Ülikool, Protestantism, Soome-ugri keeled, Székesfehérvár, Szolnok, Turgi keeled, Ungari, Ungari ülestõus (1956), Ungari keel, Ungari Rahvavabariik, Viktor Orbáni esimene valitsus, 1963, 2010, 29. mai, 31. mai.
Angela Merkel
Angela Dorothea Merkel (neiupõlvenimega Kasner; sündinud 17. juulil 1954 Hamburgis) on Saksamaa poliitik, kes oli 2005–2021 liidukantsler.
Uus!!: Viktor Orbán ja Angela Merkel · Näe rohkem »
Budapest
Budapest on Ungari pealinn.
Uus!!: Viktor Orbán ja Budapest · Näe rohkem »
Demokraatia
Naine 2007. aasta Prantsusmaa presidendivalimiste ajal hääletamas Demokraatia (ka rahva võim) on valitsemisvorm, mille tunnuseks on kodanikkonna osalemine poliitikas, võimude lahusus ja tasakaalustatus, seaduse ülimuslikkus ning inim- ja kodanikuõiguste austamine.
Uus!!: Viktor Orbán ja Demokraatia · Näe rohkem »
Euroopa Liit
Euroopa lipp Euroopa Liit 1. veebruaril 2020 Euroopa Liit on 27 liikmesriigiga majanduslik ja poliitiline ühendus, mis asub valdavalt Euroopas.
Uus!!: Viktor Orbán ja Euroopa Liit · Näe rohkem »
Euroopa Rahvapartei
Partei logo Euroopa Rahvapartei (lühend EPP) on paremtsentristlikMarion Reigo.
Uus!!: Viktor Orbán ja Euroopa Rahvapartei · Näe rohkem »
Fidesz
Fidesz – Ungari Kodanike Liit (ungari keeles Fidesz – Magyar Polgári Szövetség) on Ungari rahvuskonservatiivne, parempoolne partei.
Uus!!: Viktor Orbán ja Fidesz · Näe rohkem »
Gordon Bajnai
György Gordon Bajnai (sündinud 5. märtsil 1968 Szegedis) on Ungari ettevõtja ja poliitik, Ungari peaminister 14. aprillist 2009 kuni 14. maini 2010.
Uus!!: Viktor Orbán ja Gordon Bajnai · Näe rohkem »
Gyula Horn
Gyula János Horn (5. juuli 1932 Budapest – 19. juuni 2013) oli Ungari poliitik, kes oli Ungari Vabariigi peaminister 15. juulist 1994 kuni 6. juulini 1998.
Uus!!: Viktor Orbán ja Gyula Horn · Näe rohkem »
Imre Nagy
Imre Nagy (7. juuni 1896 Kaposvár – 16. juuni 1958 Budapest) oli Ungari poliitik.
Uus!!: Viktor Orbán ja Imre Nagy · Näe rohkem »
Jean-Claude Juncker
Jean-Claude Juncker (sündinud 9. detsembril 1954 Redange'is) on Luksemburgi ja Euroopa Liidu poliitik.
Uus!!: Viktor Orbán ja Jean-Claude Juncker · Näe rohkem »
Kalvinism
Kalvinism (ka reformeeritud traditsioon, reformeeritud kristlus, reformeeritud protestantism, reformeeritud usk) on 16.
Uus!!: Viktor Orbán ja Kalvinism · Näe rohkem »
Liberaalne Internatsionaal
Liberaalne Internatsionaal on rahvusvaheline organisatsioon, mis ühendab liberaalseid parteisid.
Uus!!: Viktor Orbán ja Liberaalne Internatsionaal · Näe rohkem »
Loránd Eötvösi ülikool
Loránd Eötvösi ülikool (ungari Eötvös Loránd Tudományegyetem, ELTE) on riiklik ülikool Ungaris Budapestis.
Uus!!: Viktor Orbán ja Loránd Eötvösi ülikool · Näe rohkem »
Oxfordi Ülikool
Oxfordi Ülikool (ingl University of Oxford) on ülikool Oxfordis Inglismaal.
Uus!!: Viktor Orbán ja Oxfordi Ülikool · Näe rohkem »
Protestantism
Protestantism on roomakatoliku kirikust eraldunud koguduste üldnimetus.
Uus!!: Viktor Orbán ja Protestantism · Näe rohkem »
Soome-ugri keeled
samojeedi keelte hulka, ülejäänud kuuluvad soome-ugri keelte hulka Soome-ugri keeled on Uurali keelkonna suurim haru, mille soome allharusse kuuluvaid (soome, eesti jt) keeli kõnelevad rahvad elavad Euroopa põhjaosas ning ugri haru keeli kõneldakse nii Doonau jõgikonnas (ungari) kui ka Lääne-Siberis (handi ja mansi keeled).
Uus!!: Viktor Orbán ja Soome-ugri keeled · Näe rohkem »
Székesfehérvár
Székesfehérvár on komitaadi õigustega linn Ungaris, Fejéri komitaadi keskus.
Uus!!: Viktor Orbán ja Székesfehérvár · Näe rohkem »
Szolnok
Szolnok on komitaadi õigustega linn Ungaris, Jász-Nagykun-Szolnoki komitaadi keskus.
Uus!!: Viktor Orbán ja Szolnok · Näe rohkem »
Turgi keeled
pisi Turgi keeled on Altai keelterühma kuuluv keelkond, mille keeli kõnelevad põhiliselt Kagu-Euroopas ja Aasias elavad turgi rahvad.
Uus!!: Viktor Orbán ja Turgi keeled · Näe rohkem »
Ungari
Ungari on merepiirita riik, mis asub Doonau keskjooksul Kesk-Euroopas (teise liigituse järgi Ida-Euroopas).
Uus!!: Viktor Orbán ja Ungari · Näe rohkem »
Ungari ülestõus (1956)
Ungari ülestõus ehk Ungari vastuhakk ehk Ungari revolutsioon (ungari keeles 1956-os forradalom ehk 1956-os felkelés) oli rahvuslik spontaanne vastuhakk kommunistide juhitud Ungari Rahvademokraatliku Vabariigi nõukogudemeelsele poliitikale. Ülestõus kestis 1956. aasta 23. oktoobrist 10. novembrini. Ülestõus algas üliõpilaste meeleavaldusega, milles osalejad marssisid läbi Budapesti südame parlamendihoone juurde. See köitis tuhandete inimeste tähelepanu. Üliõpilasdelegatsioon, mis sisenes raadiomajja, et levitada oma nõudmisi, peeti kinni. Kui väljas viibinud demonstrandid nõudsid delegatsiooni vabastamist, avas riiklik julgeolekupolitsei (Államvédelmi Hatóság ehk ÁVH) nende pihta tule. Uudis intsidendist levis kiiresti ning põhjustas pealinnas rahutusi ja vägivalda. Ülestõus levis kiiresti üle riigi ja viis valitsuse langemiseni. Tuhanded inimesed organiseerusid relvarühmitustesse ja asusid võitlusse ÁVH ja Nõukogude vägede vastu. Paljud nõukogudemeelsed kommunistid ja ÁVH liikmed hukati või vangistati, samas kui endised vangid vabastati. Ajutised nõukogud võtsid Ungari Töörahva Parteilt üle kontrolli munitsipaalasutuste üle ning nõudsid poliitilisi muutusi. Uus valitsus saatis formaalselt laiali ÁVH, väljendas kavatsust lahkuda Varssavi Paktist ja lubas taastada vabad valimised. 1956. aasta oktoobri lõpuks vaibus ägedam võitlus ja olukord riigis hakkas normaliseeruma. Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei Keskkomitee Presiidium oli valmis alustama läbirääkimisi Nõukogude vägede väljaviimise osas. Ühel hetkel muutis see aga meelt ja asus revolutsiooni lämmatama. 4. novembril 1956 tungisid Nõukogude Liidu relvajõud Budapesti ja teistesse riigi piirkondadesse. Ungarlaste vastupanu kestis 10. novembrini. Konfliktis hukkus üle 2500 ungarlase ja 700 Nõukogude sõjaväelase. Riigist põgenes 200 000 ungarlast. Ülestõusule järgnesid massilised arreteerimised ja tagakiusamine. 1957. aasta jaanuariks oli Nõukogude Liidu abiga ametisse seatud Ungari uus valitsus keelustanud kõik opositsiooniliikumised. Taoline käitumine suurendas NSV Liidu mõjuvõimu Kesk- ja Ida-Euroopas, kuid tekitas võõristust paljude Lääne marksistide hulgas. Debatid 1956. aasta Ungari ülestõusu üle olid Ungaris keelatud üle 30 aasta, kuid pärast 1980. aastate 'sula' on ungarlaste vastuhakk olnud olulisel kohal nii akadeemilises uurimistöös kui ka avalikus arutelus. Pärast kommunistliku Ungari kokkuvarisemist 1989. aastal kuulutati 23. oktoober rahvuspühaks.
Uus!!: Viktor Orbán ja Ungari ülestõus (1956) · Näe rohkem »
Ungari keel
Ungari keel on soome-ugri keel, mida kõneleb üle 12 miljoni inimese Ungaris, Rumeenias, Slovakkias, Serbias, Ukrainas ja mujal.
Uus!!: Viktor Orbán ja Ungari keel · Näe rohkem »
Ungari Rahvavabariik
Ungari Rahvavabariik (ungari keeles Magyar Népköztársaság; lühend Ungari RV) oli sotsialistlik riik, mis eksisteeris 20.
Uus!!: Viktor Orbán ja Ungari Rahvavabariik · Näe rohkem »
Viktor Orbáni esimene valitsus
Viktor Orbáni valitsus tuli Ungaris võimule 8.
Uus!!: Viktor Orbán ja Viktor Orbáni esimene valitsus · Näe rohkem »
1963
1963.
Uus!!: Viktor Orbán ja 1963 · Näe rohkem »
2010
2010.
Uus!!: Viktor Orbán ja 2010 · Näe rohkem »
29. mai
29.
Uus!!: Viktor Orbán ja 29. mai · Näe rohkem »
31. mai
31.
Uus!!: Viktor Orbán ja 31. mai · Näe rohkem »
Ümbersuunamised siin:
Viktor Mihály Orbán, Viktor Orban.
