Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Lae alla
Kiiremini kui brauser!
 

Vilnius

Index Vilnius

Vilnius (poola keeles Wilno, valgevene keeles Вільня, jidiši keeles ווילנע) on Leedu pealinn.

246 suhted: Aasta keskmine õhutemperatuur, Antakalnise kalmistu, Antant, Armia Krajowa, Astana, August, Łódź, Šiauliai, İstanbul, Ålborg, Bratislava, Brüssel, Brest-Litovski rahuleping, Budapest, Chicago, Chișinău, Daugavpils, De facto, Detsember, Diplomaatilised suhted, Dnipro, Donetsk, Dublin, Duisburg, Edinburgh, Edward Rydz-Śmigły, Erfurt, Euroopa kultuuripealinn, Gdańsk, Gediminas, Gediminase torn, Genotsiid, Geto, Guangzhou, GULAG, Haljasala, Heebrea keel, Holokaust, Ida-Euroopa, Infrastruktuur, Irkutsk, Jaanuar, Józef Piłsudski, Jidiši keel, Joensuu linn, Jogaila, Jukums Vācietis, Juuli, Juuni, Katedraal, ..., Katk, Kaunas, Kesk-Leedu Vabariik, Kiiev, Klaipėda, Klooster, Kodusõda, Kolmas Poola jagamine, Kraków, Ladina keel, Leedu, Leedu keel, Leedu suurvürst, Leedu suurvürstiriik, Leedu-Valgevene NSV, LFF-i staadion, Liepāja, Ljubljana, Lucjan Żeligowski, Maantee, Madison, Mai, Minsk, Molotovi-Ribbentropi pakt, Moskva, Moskva tsaaririik, Napoleon I, Napoleoni sõjad, Nõukogude Liidu sissetung Poolasse, Nõukogude Liit, Nõukogude-Poola sõda, Neris, Nikosia, November, Novembrirevolutsioon, Oslo, Paabel, Panevėžys, Pariis, Pavia, Päike, Põhjasõda, Pealinn, Peterburi, Peterburi–Varssavi raudtee, Pireus, Połack, Poola, Poola keel, Post, Praha, Prantsuse esimene keisririik, Prantsusmaa, Punaarmee, Reykjavík, Riia, Rong, Rootsi, Rzeczpospolita, Saksa keel, Saksa keisririik, Saksamaa, Salzburg, Sünagoog, Sõjavang, Sõlmjaam, Sõpruslinn, Soome laht, Stefan Batory, Stockholm, Strasbourg, Taipei, Tallinn, Türgi keel, Teine maailmasõda, Thbilisi, Tirana, Toronto, Trakai, Tulekahju, Tuul, Ukraina, UNESCO maailmapärandi nimistu, Uputus (Poola), Valgevene, Valgevene keel, Valgevene NSV, Valletta, Vanavalgevene keel, Varssavi, Varssavi hertsogiriik, Veebruar, Veekogu, Vene SFNV, Vene-Poola sõda, Venemaa Keisririik, Versailles' rahu, Vilniuse Ülikool, Vilniuse Kõrgem Parteikool, Vilniuse lennujaam, Vilniuse piirkond, Vilniuse teletorn, Vilno kubermang, Vladimir Lenin, Vytautas, Wisconsin, Zygmunt II August, 1. september, 10. oktoober, 11. märts, 12. juuli, 13. jaanuar, 13. juuli, 1323, 1387, 1389, 1392, 15. juuni, 1503, 1522, 1544, 1579, 16. sajand, 1604, 1616, 1620, 1622, 1631, 1635, 1650, 1654, 1667, 1668, 1690, 1694, 1695, 17. sajand, 17. september, 1710, 1715, 1717, 1730, 1737, 1741, 1748, 1749, 1760, 1795, 18. sajand, 1805, 1812, 1812. aasta isamaasõda, 1832, 1862, 1897, 19. aprill, 19. sajand, 19. september, 1903, 1915, 1916, 1918, 1919, 1920, 1922, 1931, 1938, 1939, 1940, 1941, 1943, 1944, 1959, 1970, 1979, 1989, 1990, 1991, 1994, 20. veebruar, 2001, 2002, 2009, 2011, 22. juuni, 23. august, 24. juuni, 27. oktoober, 27. veebruar, 28. juuni, 28. oktoober, 5. jaanuar, 7. juuli, 7. oktoober, 9. jaanuar, 9. oktoober. Laienda indeks (196 rohkem) »

Aasta keskmine õhutemperatuur

Aasta keskmine õhutemperatuur (ka aastatemperatuur) on kliimanäitaja, mis arvutatakse mingis kohas tehtud vaatluste põhjal.

Uus!!: Vilnius ja Aasta keskmine õhutemperatuur · Näe rohkem »

Antakalnise kalmistu

Antakalnise kalmistu on kalmistu Vilniuses Antakalnise linnaosas.

Uus!!: Vilnius ja Antakalnise kalmistu · Näe rohkem »

Antant

Sõjalised liidud 1914. aastal Antant (inglise Triple Entente, prantsuse Triple-Entente ning vene keeles Анта́нта) oli 31. augustil 1907 sõlmitud liit Venemaa keisririigi, Prantsusmaa ja Ühendkuningriigi vahel.

Uus!!: Vilnius ja Antant · Näe rohkem »

Armia Krajowa

thumb Armia Krajowa (ligikaudne tähendus 'Koduarmee, Kodumaa-armee', 'Sisearmee') oli Poola vastupanuarmee 1942–1945.

Uus!!: Vilnius ja Armia Krajowa · Näe rohkem »

Astana

Astana (kasahhi 'pealinn') on Kasahstani pealinn aastast 1997.

Uus!!: Vilnius ja Astana · Näe rohkem »

August

August ehk lõikuskuu on Gregoriuse kalendris aasta kaheksas kuu, milles on 31 päeva.

Uus!!: Vilnius ja August · Näe rohkem »

Łódź

"Valge vabrik" Łódź on linn Poolas, Łódźi vojevoodkonna halduskeskus.

Uus!!: Vilnius ja Łódź · Näe rohkem »

Šiauliai

Šiauliai on Leedu elanike arvult neljas linn, Šiauliai rajooni halduskeskus.

Uus!!: Vilnius ja Šiauliai · Näe rohkem »

İstanbul

İstanbul kosmosest nähtuna. Pildi ülaosas Must meri, all Marmara meri. İstanbul on Türgi suurim linn.

Uus!!: Vilnius ja İstanbul · Näe rohkem »

Ålborg

Ålborg (ka Aalborg) on Kopenhaageni, Århusi ja Odense järel suuruselt neljas linn Taanis.

Uus!!: Vilnius ja Ålborg · Näe rohkem »

Bratislava

Bratislava vanalinn Öine vaade vanalinnale Petržalkast üle Doonau Bratislava (ungari keeles Pozsony, saksa keeles Pressburg) on Slovakkia pealinn ja Bratislava maakonna keskus.

Uus!!: Vilnius ja Bratislava · Näe rohkem »

Brüssel

Brüsseli raekoda Brüssel (prantsuse keeles Bruxelles, hollandi keeles Brussel, saksa keeles Brüssel) on de iure Belgia pealinn.

Uus!!: Vilnius ja Brüssel · Näe rohkem »

Brest-Litovski rahuleping

Kaks esimest lehekülge Brest-Litovski rahulepingust (vasakult paremale) saksa keeles, ungari keeles, bulgaaria keeles, türgi keeles ja vene keeles. Brest-Litovski rahuleping oli rahuleping, mis kirjutati alla 3. märtsil 1918 Brest-Litovskis Venemaa Nõukogude Vabariigi ja Nelikliidu (Keskriikide) vahel Venemaa Esimesest maailmasõjast väljumise kohta.

Uus!!: Vilnius ja Brest-Litovski rahuleping · Näe rohkem »

Budapest

Buda kuninglik palee ja taamal Mattiase kirik öövalgustuses Parlamendihoone Várkert Bazár ja taamal Széchenyi kettsild Széchenyi vesiravila Keleti raudteeterminal (''pályaudvar'') Keskturu halli sisevaade Anonymus" Budapest on Ungari pealinn.

Uus!!: Vilnius ja Budapest · Näe rohkem »

Chicago

Chicago on linn Ameerika Ühendriikides Illinoisi osariigis Michigani järve läänekaldal, Cooki maakonna keskus.

Uus!!: Vilnius ja Chicago · Näe rohkem »

Chișinău

Dacia bulvar Chișinău on Moldova Vabariigi pealinn.

Uus!!: Vilnius ja Chișinău · Näe rohkem »

Daugavpils

Daugavpilsi koduloo- ja kunstimuuseum Daugavpils (ka Väinalinn, latgali Daugpiļs, saksa Dünaburg) on linn Lätis Väina jõe ääres.

Uus!!: Vilnius ja Daugavpils · Näe rohkem »

De facto

de facto (ld. tegelikult, faktiliselt).

Uus!!: Vilnius ja De facto · Näe rohkem »

Detsember

Detsember ehk jõulukuu ehk talvistepühakuu ehk talvekuu on Gregoriuse kalendris aasta kaheteistkümnes kuu.

Uus!!: Vilnius ja Detsember · Näe rohkem »

Diplomaatilised suhted

Diplomaatilised suhted on kahe riigi vahel sõlmitud rahvusvahelisest õigusest lähtuvad ametlikud suhted, mille eesmärk on sõbralik läbikäimine.

Uus!!: Vilnius ja Diplomaatilised suhted · Näe rohkem »

Dnipro

Dnipro kesklinn Dnipro (varem eesti keeles Dnipropetrovsk ja venepäraselt Dnepropetrovsk) on linn Ukrainas, Dnipropetrovski oblasti keskus.

Uus!!: Vilnius ja Dnipro · Näe rohkem »

Donetsk

Stalinistlik arhitektuur Donetski kesklinnas Donetsk (kuni 1924. aastani Juzovka /raudteejaamana Juzovo/ ja ka Hughesovka, 1924–1961 Stalin ja Stalino) on linn Ukrainas, endine Donetski oblasti keskus.

Uus!!: Vilnius ja Donetsk · Näe rohkem »

Dublin

Dublin (iiri Baile Átha Cliath) on Iirimaa pealinn, asub Iirimaa idarannikul Liffey jõe suudmes.

Uus!!: Vilnius ja Dublin · Näe rohkem »

Duisburg

Duisburg on linn Saksamaa lääneosas Nordrhein-Westfaleni liidumaal Ruhri linnastus.

Uus!!: Vilnius ja Duisburg · Näe rohkem »

Edinburgh

Edinburgh (eestikeelne hääldus, ingliskeelne hääldus) on linn Suurbritannias, Šotimaa pealinn.

Uus!!: Vilnius ja Edinburgh · Näe rohkem »

Edward Rydz-Śmigły

Edward Rydz-Śmigły Edward Rydz-Śmigły (11. märts 1886 Brzeżany – 2. detsember 1941 Varssavi) oli Poola sõjaväelane, marssal.

Uus!!: Vilnius ja Edward Rydz-Śmigły · Näe rohkem »

Erfurt

Erfurt on linn Saksamaal, Tüüringi liidumaa pealinn.

Uus!!: Vilnius ja Erfurt · Näe rohkem »

Euroopa kultuuripealinn

300px Euroopa kultuuripealinn on Euroopa Liidu poolt valitud linn üheks kalendriaastaks, mille vältel saab linn näidata oma kultuurielu ja selle arengut.

Uus!!: Vilnius ja Euroopa kultuuripealinn · Näe rohkem »

Gdańsk

thumb Gdańsk (kašuubi Gduńsk, saksa Danzig, ladina Gedania, Dantiscum) on linn Poolas Gdański lahe ääres Motława jõel Wisła suudmes.

Uus!!: Vilnius ja Gdańsk · Näe rohkem »

Gediminas

Gediminas (poolapäraselt Giedymin, valgevene Hiedymin või Hiedzimin), sündinud umbes 1275 – detsember 1341, oli Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi suurvürst 1316 kuni oma surmani.

Uus!!: Vilnius ja Gediminas · Näe rohkem »

Gediminase torn

Gediminase torn (leedu: Gedimino pilies bokštas) on ainus säilinud osa Vilniuse ülemisest kindlusest, Vilniuses Leedus.

Uus!!: Vilnius ja Gediminase torn · Näe rohkem »

Genotsiid

Genotsiid on tegu, mille eesmärk on mingi rahvusliku, etnilise, rassilise või usulise ühenduse osaline või täielik hävitamine.

Uus!!: Vilnius ja Genotsiid · Näe rohkem »

Geto

Chicago geto (mai 1974) Geto on rassilise kuuluvuse, usundi, sotsiaalse päritolu, majandusliku või õigusliku seisundi vm alusel diskrimineeritud elanike linnaosa.

Uus!!: Vilnius ja Geto · Näe rohkem »

Guangzhou

Guangzhou (eesti keeles mööndav ka Kanton; hiina keeles 廣州/广州 (Guǎngzhōu)) on linn Hiinas, Guangdongi provintsi ja Guangzhou Shi allprovintsilinna keskus.

Uus!!: Vilnius ja Guangzhou · Näe rohkem »

GULAG

Valge mere kanali ehitamine GULAG (venekeelsest lühendist ΓУЛаг, ГУЛАГ; Главное управление лагерей; Главное управление исправительно-трудовых лагерей, трудовых поселений и мест заключения), NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi Laagrite Peavalitsus, oli algselt 1930.

Uus!!: Vilnius ja GULAG · Näe rohkem »

Haljasala

Haljasala ehk haljastu ehk roheala on asulas olev avamaataimkattega ala.

Uus!!: Vilnius ja Haljasala · Näe rohkem »

Heebrea keel

Heebrea keel on semiidi keelte Kaanani rühma kuuluv keel.

Uus!!: Vilnius ja Heebrea keel · Näe rohkem »

Holokaust

Auschwitzi koonduslaagrisse 1944. aasta suvel. Holokaust (kreeka keeles ὁλόκαυστον holókauston, 'täielikult põletatud'; heebrea keeles השואה HaSho'a, 'häda') on termin, mida üldiselt kasutatakse Teise maailmasõja ajal Saksamaa poolt juutide vastu toime pandud genotsiidi tähistamiseks.

Uus!!: Vilnius ja Holokaust · Näe rohkem »

Ida-Euroopa

Ida-Euroopa ÜRO liigituse järgi. Ida-Euroopa on Euroopa idaosa nimi.

Uus!!: Vilnius ja Ida-Euroopa · Näe rohkem »

Infrastruktuur

Infrastruktuur ehk taristu tähendab põhilisi füüsilisi ja organisatsioonilisi struktuure, mis on vajalikud ühiskonna või ettevõtte tööks.

Uus!!: Vilnius ja Infrastruktuur · Näe rohkem »

Irkutsk

Õigeusu kirik Irkutskis Irkutsk (vene Иркутск) on linn Venemaal, Irkutski oblasti keskus.

Uus!!: Vilnius ja Irkutsk · Näe rohkem »

Jaanuar

Jaanuar on Gregoriuse kalendris aasta esimene kuu.

Uus!!: Vilnius ja Jaanuar · Näe rohkem »

Józef Piłsudski

Józef Piłsudski Józef Klemens Piłsudski (5. detsember 1867 Zułów (praegu Zalavas), Vilno kubermang, Venemaa Keisririik – 12. mai 1935 Varssavi, Poola) oli Poola sõjaväelane (marssal) ja riigitegelane, Poola sõjaväe rajaja.

Uus!!: Vilnius ja Józef Piłsudski · Näe rohkem »

Jidiši keel

Jidiši keele dialektid Euroopas 15.-19. sajandil Jidiši keel ehk jidiš (ka: juudi keel) on Aškenazi juutide keel, mis kuulub germaani keelte hulka.

Uus!!: Vilnius ja Jidiši keel · Näe rohkem »

Joensuu linn

Joensuu on linnaks nimetatav omavalitsusüksus Ida-Soomes.

Uus!!: Vilnius ja Joensuu linn · Näe rohkem »

Jogaila

Jogaila (valgevene Jahajla (Ягайла), vene Ягайло; Poola kuningana Władysław II Jagiełło; vene Владислав II) umbes 1350 – 1. juuni 1434) oli Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürst 1377–1381 ja 1382–1401 ning Poola kuningriigi kuningas 1386–1434. Jogaila, pärinedes ise Gedimiinide seast, pani aluse Jagelloonide dünastiale, mis valitsesid Leedu suurvürstiriiki ja Poola kuningriiki 1572. aastani. Jogaila vanaisa oli Leedu suurvürstiriigi looja Gediminas, isa oli Leedu suurvürst Algirdas, onu aga Kęstutis, kelle poeg oli Leedu suurvürst Vytautas. Władysław II Jagiełło. Jan Matejko maal. Peale suurvürst Gediminase surma kukutasid Kęstutis ja tema vend suurvürst (1345–1377) Algirdas, suurvürstiks (1341–1345) saanud noorima venna Jaunutise ning jagasid riigivalitsemise omavahel. Kęstutis hakkas tegelema Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi lääneosaga, mis piirnes Vana-Liivimaa, Saksa ordu Preisimaa alade ja Poola kuningriigiga. Algirdas tegeles aga suurvürstiriigi idaosa juhtimisega. Algirdas sai suurvürsti tiitli, Kęstutis oli aga tegelikult Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi läänepooolse osa suveräänne valitseja.

Uus!!: Vilnius ja Jogaila · Näe rohkem »

Jukums Vācietis

Venemaa Keisririigi sõjaväelane Jukums Vācietis Punaarmee väejuht Jukums Vācietis Jukums Vācietis (vene Вацетис Иоаким Иоакимович; (11.vkj/23. november 1873 Kuldīga Kuramaa – 28. juuli 1938 Moskva NSV Liit) oli Venemaa Keisririigi ja NSV Liidu sõjaväelane (2. järgu armeekomandör), rahvuselt lätlane. Jukums Vācietis kutsuti Venemaa Keisririigi armeeteenistusse 1891. aastal, 1897. aastal lõpetas Vilno sõjakooli ja 1909. aastal Nikolai Kindralstaabi Akadeemia. Osales Esimeses maailmasõjas, 1915. aastast Venemaa Keisririigi sõjaväe polkovnik, 1916. aasta oktoobris määrati 6. Zemgale läti kütipolgu komandöriks. 1917. aastal oktoobrirevolutsiooni ajal läks Venemaa Ajutise Valitsuse polkovnik Vācietis koos oma lätlastest koosneva polguga nõukogude võimu toetajate poolele ja vastavalt 12. armees moodustatud Sõjarevolutsioonikomitee ülesandele osales Valka linna hõivamisel, mis oli Ajutise Valitsuse vägede valduses. Osales Ajutise Valitsuse vägede Mogiljovis asunud Kõrgema Ülemjuhatuse Peakorteri hõivamises ja likvideerimises, mis ei allunud peale riigipööret võimu haaranud Nõukogude Venemaa Rahvakomissaride Nõukogu korraldustele. Detsembrist 1917.aastal oli Vācietis Kõrgema Ülemjuhatuse Peakorteri juures asuva Revolutsioonilise Välistaabi operatiivosakonna ülem, 1918. aastast liitus Punaarmeega. Aprillist 1918. aastal oli Vācietis Läti kütidiviisi ülem, kelle juhtimisel toimusid Moskvas 6.-7. juulil 1918 vasakesseeride ülestõusu mahasurumine. 18. juulist kuni 28. septembrini 1918 Saksamaa Keisririigi ja Vene SFNV vahel alanud sõjategevuses Idarinde juhataja, 6. septembrist 1918 kuni 8. juulini 1919 Nõukogude Vabariigi Relvajõudude ülemjuhataja (Главнокомандующий вооруженными силами Республики). 1919. aasta juulikuus vahistati Vācietis kahtlustatuna osalemises valgekaartlikus vandenõus, oktoobris aga vabastati Ülevenemaalise Kesktäitevkomitee Presiidiumi otsusega, "kuna ei olnud alust kahtlustada endist ülemjuhtajat kontrrevolutsioonilises tegevuses", kuid kõrvaldati sõjavägede juhatamisest. 1919. aasta oktoobrist Revolutsioonilise Sõjanõukogu käsutuses, eriti tähtsate ülesannete täitmiseks. 1921. aastast oli Vācietis Tööliste ja Talupoegade Punaarmee Sõjaväeakadeemias (alates 1925. aastast M. V. Frunze nimeline Sõjaväeakadeemia) - sõjaajaloo õppejõud, professor ja teaduskonna vanemjuhendaja. Alates 1934. aastast oli Vācietis NSV Liidu Kaitse Rahvakomissariaadi käsutuses. Vahistati 29. novembril 1937. Süüdistatuna spionaažis ja kontrrevolutsioonilises terroristlikus tegevuses mõisteti ta 28. juulil 1938. aastal surma ja lasti samal päeval maha. Rehabiliteeriti 1957. aastal. Kategooria:Läti inimesed Kategooria:Venemaa keisririigi sõjaväelased Kategooria:Nõukogude Liidu sõjaväelased Kategooria:Vilno sõjakooli lõpetanud Kategooria:Sündinud 1873 Kategooria:Surnud 1937.

Uus!!: Vilnius ja Jukums Vācietis · Näe rohkem »

Juuli

Juuli ehk heinakuu on Gregoriuse kalendris aasta seitsmes kuu, milles on 31 päeva.

Uus!!: Vilnius ja Juuli · Näe rohkem »

Juuni

Juuni on Gregoriuse kalendris aasta kuues kuu, milles on 30 päeva.

Uus!!: Vilnius ja Juuni · Näe rohkem »

Katedraal

Pisa peapiiskopkonna katedraal. Lincolni piiskopkonna katedraal. Dresdeni-Meißeni piiskopkonna katedraal. Piiskopitool Rooma Santa Maria in Trastevere kiriku apsiidis. Katedraal (ladina keeles ecclesia cathedralis, 'piiskopitooli kirik') ehk piiskopkonna (diötseesi või eparhia) peakirik ehk toomkirik ehk piiskoplik kirik on kirik, kus harilikult teenib piiskop, kus on piiskopitool ja mis on seega piiskopkonna kese.

Uus!!: Vilnius ja Katedraal · Näe rohkem »

Katk

Katkuks ehk mustaks surmaks (ladina keeles pestis) nimetatakse kergesti levivat nakkushaigust, mille tekitajaks on katkubakter (Yersinia pestis).

Uus!!: Vilnius ja Katk · Näe rohkem »

Kaunas

pisi Kaunas (vanas kirjaviisis Kowno-lin) on Leedu suuruselt teine linn, Kaunase rajooni halduskeskus.

Uus!!: Vilnius ja Kaunas · Näe rohkem »

Kesk-Leedu Vabariik

Kesk-Leedu Vabariik (poola Republika Litwy Środkowej, leedu Vidurio Lietuvos Respublika, valgevene Рэспубліка Сярэдняе Літвы) või Kesk-Leedu (poola Litwa Środkowa, leedu Vidurio Lietuva või Vidurinė Lietuva, valgevene Сярэдняя Літва) oli lühiealine poliitiline üksus, mis ei saanud rahvusvahelist tunnustust.

Uus!!: Vilnius ja Kesk-Leedu Vabariik · Näe rohkem »

Kiiev

Михайлівський Золотоверхий монастир'' Kiiev (ukrainapäraselt Kõjiv) on Ukraina pealinn.

Uus!!: Vilnius ja Kiiev · Näe rohkem »

Klaipėda

Ajalooline joonistus Memelist Klaipėda (saksa keeles Memel) on Leedu suuruselt kolmas linn, mis moodustab iseseisva omavalitsusüksuse.

Uus!!: Vilnius ja Klaipėda · Näe rohkem »

Klooster

Klooster (ladina sõnast claustrum, mis tähendab 'suletud paika') on kiriku, söögisaali (refektooriumi), raamatukogu, elukambrite ja mõnikord ka muude hoonete kompleks, kus inimesed elavad rütmilises elutsüklis, harrastades majanduslikult kõige efektiivsemat (ja kristluses - Jumalale keskendumiseks sobivat) eluviisi.

Uus!!: Vilnius ja Klooster · Näe rohkem »

Kodusõda

Kodusõda on sõda, mille põhjustavad sisemised vastuolud ja milles osalevad pooled on ühest ja samast riigist.

Uus!!: Vilnius ja Kodusõda · Näe rohkem »

Kolmas Poola jagamine

Kolmas Poola jagamine oli Rzeczpospolita territooriumi lõplik jagamine Venemaa keisririigi, Preisi kuningriigi ja Saksa-Rooma riigi vahel 1795.

Uus!!: Vilnius ja Kolmas Poola jagamine · Näe rohkem »

Kraków

Kraków (ka Krakov) on linn Poola lõunaosas.

Uus!!: Vilnius ja Kraków · Näe rohkem »

Ladina keel

Ladina keel (lingua Latina) on indoeuroopa keelkonna itali rühma kuuluv keel, mida algselt kõnelesid latiinid Latiumi maakonnas, mille keskus oli Rooma.

Uus!!: Vilnius ja Ladina keel · Näe rohkem »

Leedu

Leedu (ametlikult Leedu Vabariik) on riik Euroopa Liidus Läänemere kagurannikul.

Uus!!: Vilnius ja Leedu · Näe rohkem »

Leedu keel

Leedu keel (lietuvių kalba) on balti keelte idarühma kuuluv indoeuroopa keel.

Uus!!: Vilnius ja Leedu keel · Näe rohkem »

Leedu suurvürst

Leedu suurvürst oli Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi valitseja tiitel aastatel 1236–1795.

Uus!!: Vilnius ja Leedu suurvürst · Näe rohkem »

Leedu suurvürstiriik

Kui ei ole teisiti öeldud, mõistetakse selles artiklis Leedu all kogu suurvürstiriigi alasid, mitte ainult praeguse Leedu Vabariigi maa-ala. Leedu suurvürstiriik, ametlikult Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriik (Lietuvos Didžioji Kunigaikštystė, valgevene keeles Вялікае княства Літоўскае, Рускае, Жамойцкае, lühivormid Вялікая Літва, Вялікалітва, poola keeles Wielkie Księstwo Litewskie, ukraina keeles Велике Князівство Литовське, ladina keeles Magnus Ducatus Litvania) oli Ida-Euroopas 13. sajandi keskpaigast 16. sajandini eksisteerinud riik.

Uus!!: Vilnius ja Leedu suurvürstiriik · Näe rohkem »

Leedu-Valgevene NSV

Leedu-Valgevene NSV (Litbel) oli veebruarist augustini 1919 eksisteerinud riik.

Uus!!: Vilnius ja Leedu-Valgevene NSV · Näe rohkem »

LFF-i staadion

LFF-i staadion (Leedu Jalgpalli Liidu staadion, leedu keeles: LFF stadionas (Lietuvos futbolo federacijos stadionas)), endise nimega Vėtra staadion, on mitmeotstarbeline staadion, mis asub Vilnius, Leedu.

Uus!!: Vilnius ja LFF-i staadion · Näe rohkem »

Liepāja

pisi Liepāja (ka Liibavi, saksa Libau) on linn (aastast 1625) Läti edelaosas Kurzemes.

Uus!!: Vilnius ja Liepāja · Näe rohkem »

Ljubljana

Vaade Ljubljana kesklinnale Ljubljana (saksa Laibach, itaalia Lubiana) on Sloveenia pealinn.

Uus!!: Vilnius ja Ljubljana · Näe rohkem »

Lucjan Żeligowski

Lucjan Żeligowski Lucjan Żeligowski (17. oktoober 1865 Njasviž – 9. juuli 1947 London) oli Poola sõjaväelane, Kesk-Leedu Vabariigi juht.

Uus!!: Vilnius ja Lucjan Żeligowski · Näe rohkem »

Maantee

Maantee E20 Taanis Maantee on asulatevaheline maismaatee mootorsõidukite (varem hobusõidukite) liiklemiseks.

Uus!!: Vilnius ja Maantee · Näe rohkem »

Madison

Madison on linn Ameerika Ühendriikides, Wisconsini osariigi pealinn ja Dane'i maakonna keskus.

Uus!!: Vilnius ja Madison · Näe rohkem »

Mai

Mai ehk lehekuu on Gregoriuse kalendris aasta viies kuu.

Uus!!: Vilnius ja Mai · Näe rohkem »

Minsk

Minsk (valgevene Мінск, ''taraškievica'' nimekuju Менск (Miensk)) on Valgevene pealinn.

Uus!!: Vilnius ja Minsk · Näe rohkem »

Molotovi-Ribbentropi pakt

Molotov allkirjastab mittekallaletungilepingut Saksamaa ja Nõukogude Liidu vahel. Tema taga seisavad Ribbentrop ja Stalin. Pakti lisaprotokoll (venekeelne versioon). Mittekallaletungileping Saksamaa ja Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liidu vahel (vene Договор о ненападении между Германией и Советским Союзом) ehk Molotovi-Ribbentropi pakt oli mittekallaletungileping Saksa Riigi ja NSV Liidu vahel, millele kirjutasid Moskvas 23. augustil 1939 alla NSV Liidu valitsuse volitusel NSV Liidu välisasjade rahvakomissar Vjatšeslav Molotov ja Saksa valitsuse nimel Saksa Riigi välisminister Joachim von Ribbentrop.

Uus!!: Vilnius ja Molotovi-Ribbentropi pakt · Näe rohkem »

Moskva

Moskva vaatamisväärsusi Moskva on Venemaa pealinn.

Uus!!: Vilnius ja Moskva · Näe rohkem »

Moskva tsaaririik

Русское царствоVene tsaaririik Moskoovia lipp Lipp (alates 1613. aastast)Vapp (1582) 300pxMoskoovia, 1600 Keelvene keel PealinnMoskva Riigipeatsaar Pindalaumbes 2 800 000 km² 1533 Rahvaarv? Iseseisvus1547 Rahaühikrubla Moskva tsaaririigiks või Vene tsaaririigiks nimetatakse Venemaa territooriumil asunud riiki alates Ivan IV tsaarikskroonimisest 1547 kuni Peeter I keisriks kroonimiseni 1721.

Uus!!: Vilnius ja Moskva tsaaririik · Näe rohkem »

Napoleon I

Napoleon I ehk Napoleon Bonaparte (prantsuse keeles Napoléon I Bonaparte; 15. august 1769 Ajaccio, Korsika – 5. mai 1821 Saint Helena saar) oli Prantsusmaa valitseja ja väejuht.

Uus!!: Vilnius ja Napoleon I · Näe rohkem »

Napoleoni sõjad

Napoleon I Napoleoni sõjad oli seeria järjestikuseid globaalseid konflikte Napoleon I juhitud Prantsuse keisririigi ja mitme muu Euroopa riigi vahel aastatel 1803–1815.

Uus!!: Vilnius ja Napoleoni sõjad · Näe rohkem »

Nõukogude Liidu sissetung Poolasse

Nõukogude Liidu sissetung Poolasse oli NSV Liidu Punaarmee invasioon Ida-Poolasse, vormiliselt sõda kuulutamata 17. septembril 1939, pärast Saksamaa sissetungi Poolasse 1. septembril.

Uus!!: Vilnius ja Nõukogude Liidu sissetung Poolasse · Näe rohkem »

Nõukogude Liit

Nõukogude Liit (Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit ehk NSV Liit ehk NSVL; vene keeles Союз Советских Социалистических Республик ehk Советский Союз ehk СССР) oli aastatel 1922–1991 eksisteerinud sotsialistlik riik.

Uus!!: Vilnius ja Nõukogude Liit · Näe rohkem »

Nõukogude-Poola sõda

Nõukogude-Poola sõda oli veebruarist 1919 kuni märtsini 1921 kestnud relvakonflikt, milles osalesid Vene SFNV, Ukraina NSV, Poola Vabariik ja Ukraina Rahvavabariik.

Uus!!: Vilnius ja Nõukogude-Poola sõda · Näe rohkem »

Neris

Neris Vilniuse kesklinnas Neris (valgevene Вілія, Vilija) on Nemunase parem lisajõgi.

Uus!!: Vilnius ja Neris · Näe rohkem »

Nikosia

left Nikosia on Küprose pealinn.

Uus!!: Vilnius ja Nikosia · Näe rohkem »

November

November ehk kooljakuu ehk talvekuu ehk hingekuu on Gregoriuse kalendris aasta üheteistkümnes kuu, milles on 30 päeva.

Uus!!: Vilnius ja November · Näe rohkem »

Novembrirevolutsioon

Novembrirevolutsioon oli I maailmasõja lõpus poliitiliselt ajendatud tsiviilkonflikt Saksamaal, mille tulemusena asendati monarhia vabariigiga.

Uus!!: Vilnius ja Novembrirevolutsioon · Näe rohkem »

Oslo

Oslo on Norra suurim linn ja aastast 1814 pealinn.

Uus!!: Vilnius ja Oslo · Näe rohkem »

Paabel

Paabel on Piiblis kirjeldatud linn muistses Mesopotaamias.

Uus!!: Vilnius ja Paabel · Näe rohkem »

Panevėžys

Panevėžys (on Leedu suuruselt viies linn, Panevėžysi rajooni, Velžysi valla ja Panevėžysi valla keskus. Asub Leedu põhjaosas Nevėžyse jõe kaldal, Via Baltica ääres. Panevėžys asub merepinnast 61 meetri kõrgusel. Linna läbib Radviliškise ja Daugavpilsi vaheline raudtee, ka algab sealsest raudteejaamast Aukštaitija kitsarööpmeline raudtee. Linna vana saksakeelne nimi on Ponewiesch, poolakeelne nimi on Poniewież. Žemaidikeelne nimekuju on Panevėžīs või Paneviežis. Panevėžys on tähtis tööstuskeskus, kus valdavad tootmisalad on toiduainetetööstus ja kergetööstus. Linnas valmistatakse õlut ("Kalnapilis"), jahu ja suhkrut, töödeldakse liha ja piima, töödeldakse lina. Panevėžysis on ka kaableid valmistav firma AB „Lietkabelis“, radiaatoreid ja termostaate valmistav UAB „ADAX“ ja UAB „Panevėžio Aurida“, mis valmistab autodele mootorikompressoreid. Aastani 2006 oli suurimaks ettevõtteks kineskoope valmistav firma AB „Ekranas“. Vaatamisväärsusteks on aastal 1929 valminud Panevėžysi katedraal, Püha Kolmainu kirik aastast 1803, Peeter-Pauli kirik aastast 1835, kabel aastast 1939, õigeusu kirik aastast 1892, vanausliste kirik aastast 1926, luteri kirik aastast 1854, draamateatri hoone aastast 1925 ja Senvagė skulptuuride park Nevėžysi kaldal.

Uus!!: Vilnius ja Panevėžys · Näe rohkem »

Pariis

Pariis (prantsuse keeles Paris) on Prantsusmaa pealinn ja Île-de-France'i piirkonna halduskeskus ning ainus prantsuse vald-departemang.

Uus!!: Vilnius ja Pariis · Näe rohkem »

Pavia

Pavia on linn Itaalias Lombardia maakonnas, Pavia provintsi halduskeskus.

Uus!!: Vilnius ja Pavia · Näe rohkem »

Päike

Päike on meie Päikesesüsteemi täht, heledaim Maal nähtav täht.

Uus!!: Vilnius ja Päike · Näe rohkem »

Põhjasõda

Põhjasõda oli 1700.–1721.

Uus!!: Vilnius ja Põhjasõda · Näe rohkem »

Pealinn

Pealinn on asula, kus asuvad riigi või liitriigi koosseisu kuuluva riikliku moodustise (näiteks Saksamaal liidumaa, Šveitsis kantoni, USA-s osariigi) kõrgemad riigivõimu- ja valitsusasutused – parlament, valitsus, riigipea (presidendi, monarhi) residents.

Uus!!: Vilnius ja Pealinn · Näe rohkem »

Peterburi

Peterburi (vene keeles Санкт-Петербург, Sankt-Peterburg; aastatel 1914–1924 Petrograd, Петроград; aastatel 1924–1991 Leningrad, Ленинград; kõnekeeles ka Piiter, Питер) on üks kolmest Venemaa keskalluvusega linnast, Moskva järel suuruselt teine linn Venemaal ja suurim linn Läänemere rannikul.

Uus!!: Vilnius ja Peterburi · Näe rohkem »

Peterburi–Varssavi raudtee

1920. aastatest) 1900. aastatest) Vilno vaksal (postkaart 1915) Grodno raudteesild üle Nemunase jõe (postkaart 1915) Panerių raudteetunnel Vilno lähedal (valminud 1861; foto 1873) Peterburi–Varssavi raudtee (vene Петербурго-Варшавская железная дорога) oli arvult neljas Venemaa keisririigis rajatud raudtee.

Uus!!: Vilnius ja Peterburi–Varssavi raudtee · Näe rohkem »

Pireus

Pireus on linn ja vald Kreekas Atika piirkonnas.

Uus!!: Vilnius ja Pireus · Näe rohkem »

Połack

Polatski Püha Sofia katedraal Połack (valgevene-eesti transkriptsioonis Polatsk, venepäraselt Polotsk, poola keeles Połock) on linn Valgevenes Viciebski oblastis, Połacki rajooni halduskeskus.

Uus!!: Vilnius ja Połack · Näe rohkem »

Poola

Poola Vabariik on riik Kesk-Euroopas (teise liigituse järgi Ida-Euroopas).

Uus!!: Vilnius ja Poola · Näe rohkem »

Poola keel

Poola keel (polski, język polski) on lääneslaavi keel.

Uus!!: Vilnius ja Poola keel · Näe rohkem »

Post

1918. aasta Eesti postmark. Post või postiteenistus on süsteem kirjade ja muude esemete transportimiseks.

Uus!!: Vilnius ja Post · Näe rohkem »

Praha

Praha on Tšehhi pealinn ja suurim linn.

Uus!!: Vilnius ja Praha · Näe rohkem »

Prantsuse esimene keisririik

Prantsuse esimene keisririik oli Napoleon Bonaparte'i (keisrina Napoleon I) loodud riik Euroopas 1804–1814 ja 1815.

Uus!!: Vilnius ja Prantsuse esimene keisririik · Näe rohkem »

Prantsusmaa

Prantsuse Vabariik on Lääne-Euroopa riik, mille naaberriigid on Belgia, Luksemburg, Saksamaa, Šveits, Itaalia, Monaco, Andorra ja Hispaania.

Uus!!: Vilnius ja Prantsusmaa · Näe rohkem »

Punaarmee

Punaarmee (vene keeles Красная армия, õigemini Рабоче-крестьянская Красная армия, lühend РККА) ka Tööliste ja Talupoegade Punaarmee oli Nõukogude Venemaa ja NSV Liidu maavägede ametlik nimetus aastatel 1918–1946.

Uus!!: Vilnius ja Punaarmee · Näe rohkem »

Reykjavík

Tjörnin, järv Reykjavíki kesklinnas. Vaade Reykjavíki kesklinnale Hallgrími kiriku tornist Althingi hoone Reykjavík (varasem eestikeelne nimi Reikjavik) on Islandi pealinn, maailma põhjapoolseim pealinn.

Uus!!: Vilnius ja Reykjavík · Näe rohkem »

Riia

Riia (läti Rīga, latgali Reiga, liivi Rīgõ, saksa Riga) on Läti pealinn.

Uus!!: Vilnius ja Riia · Näe rohkem »

Rong

Perthis Lääne-Austraalias Sm2 -rong Soomes 500 seeria kiirrong thumb Rong on enamasti reisi- või kaubavagunitest ning ühest või mitmest vedurist koosnev raudteetranspordivahend.

Uus!!: Vilnius ja Rong · Näe rohkem »

Rootsi

Rootsi (rootsi keeles Sverige, ametliku nimega Rootsi Kuningriik (Konungariket Sverige)) on riik Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (62° põhjalaiust, 15° idapikkust).

Uus!!: Vilnius ja Rootsi · Näe rohkem »

Rzeczpospolita

Euroopa poliitiline kaart, u 1560. aastal Rzeczpospolita Obojga Narodów (Mõlema Rahva Vabariik, ladina keeles Regnum Serenissima Poloniae, valgevene keeles Рэч Паспалі́тая, leedu keeles Žečpospolita või Abiejų Tautų Respublika) ehk Poola-Leedu oli Lublini uniooniga tekkinud ja 1569–1795 eksisteerinud föderatiivne riik, mis koosnes Poola Kuningriigist ning Leedu suurvürstiriigist.

Uus!!: Vilnius ja Rzeczpospolita · Näe rohkem »

Saksa keel

Saksa keele levik maailmas. '''Tumeoranž:''' riigikeel '''Heleoranž:''' teine riigikeel või mitteametlik asjaajamiskeel '''Oranž ruut:''' saksakeelne vähemus Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.

Uus!!: Vilnius ja Saksa keel · Näe rohkem »

Saksa keisririik

Saksa keisririigiks nimetatakse Saksa Riigi (Deutsches Reich) esimest 47 aastat pärast Saksamaa ühendamist, mil Wilhelm I sai 18. jaanuaril 1871 Saksamaa keisriks, ja mis lõppes faktiliselt siis, kui Philipp Scheidemann kuulutas 9. novembril 1918 välja vabariigi, ja juriidiliselt siis, kui Wilhelm II 28. novembril 1918 troonist loobus (formaalselt ei muudetud riigi nime kuni 1945. aastani).

Uus!!: Vilnius ja Saksa keisririik · Näe rohkem »

Saksamaa

Saksamaa (ametlik nimi Saksamaa Liitvabariik) on föderaalne vabariik Kesk-Euroopas.

Uus!!: Vilnius ja Saksamaa · Näe rohkem »

Salzburg

Salzburg on linn Austrias, Salzburgi liidumaa pealinn.

Uus!!: Vilnius ja Salzburg · Näe rohkem »

Sünagoog

Karu tänaval Sünagoog (kreeka keeles συναγωγή synagogé, tuleb heebrea keelest בית כנסת beit knesset ja tähendab 'kogunemismaja') on judaistide pühakoda.

Uus!!: Vilnius ja Sünagoog · Näe rohkem »

Sõjavang

Sõjavang on sõjas olevate riikide vastaspoole vangi võetud sõjaväelane (sõdur).

Uus!!: Vilnius ja Sõjavang · Näe rohkem »

Sõlmjaam

Sõlmjaam on mitme raudteeliini ühinemiskohas moodustuv raudteesõlm, millesse võib kuuluda mitu jaama.

Uus!!: Vilnius ja Sõlmjaam · Näe rohkem »

Sõpruslinn

Sõpruslinn on (enamasti mõnes teises riigis asuv) linn, millega omavalitsusorganeil on püsivad koostöösidemed.

Uus!!: Vilnius ja Sõpruslinn · Näe rohkem »

Soome laht

Soome laht Soome laht on laht Läänemeres.

Uus!!: Vilnius ja Soome laht · Näe rohkem »

Stefan Batory

Stefan Bátory. Martin Koberi maal (1583) Stefan Bátory, Stefan Bathory või Stephan Batory (ungaripäraselt István Báthory; 27. september 1533 Somlyó – 12. detsember 1586 Hrodna) oli 1571–1576 Transilvaania vürst ja alates 1576 kuni surmani Rzeczpospolita kuningas.

Uus!!: Vilnius ja Stefan Batory · Näe rohkem »

Stockholm

Stockholm (ametlikult Stockholmi vald (Stockholms kommun, poolametlikult Stockholmi linn (Stockholms stad)) on Rootsi pealinn, vald Rootsis Stockholmi läänis. Põhjala Veneetsiaks ja Mälareni kuningannaks nimetatud Stockholm asub Mälareni järve ja Läänemere vahelise väina kaldail ja saartel, mida ühendab üle 50 silla. 1252 asutatud linna ajalooline südamik paikneb Stadeni saarel. Stockholmis on palju kauneid keskaegseid ehitisi. 1950. aastatel rajati Stadenist põhja poole Norrmalmi 5 ühesuguse kõrghoonega ärikeskus Hötorgscity, kus tohib liikuda ainult jalgsi. Djurgårdeni saarel on muuseume (Skanseni vabaõhumuuseum, Põhjala muuseum, Vasa laev Vasa muuseumis), suur park ja loomaaed. Stockholmis asub enamik riigi suuri õppe- ja teadusasutusi (ülikool, akadeemiad, 3 Nobeli instituuti). Stockholm on riigi suurimaid sadama- ja tööstuslinnu. Veebruaris 2009 tunnustas Euroopa Komisjon Stockholmi keskkonnasõbraliku eluviisi eest ning nimetas linna 2010. aasta Euroopa keskkonnapealinnaks. Stockholmi kliimadiagramm.

Uus!!: Vilnius ja Stockholm · Näe rohkem »

Strasbourg

Strasbourgi toomkirik Strasbourg on Kirde-Prantsusmaal asuva Alsace'i piirkonna ja Bas-Rhini departemangu halduskeskus ja suurim asula (Prantsusmaa suuruselt seitsmes).

Uus!!: Vilnius ja Strasbourg · Näe rohkem »

Taipei

Taipei (ka Taibei) on linn Taiwani saare põhjaosas.

Uus!!: Vilnius ja Taipei · Näe rohkem »

Tallinn

südalinna kõrghooned Tallinn on Põhja-Eesti rannikul Tallinna lahe ääres asuv Eesti Vabariigi pealinn ja Harju maakonna halduskeskus.

Uus!!: Vilnius ja Tallinn · Näe rohkem »

Türgi keel

Türgi keel (Türkçe) on turgi keelte oguusi rühma kuuluv keel, Türgi ametlik keel.

Uus!!: Vilnius ja Türgi keel · Näe rohkem »

Teine maailmasõda

Teise maailmasõja käik Euroopas Teine maailmasõda (II MS) oli 1. septemberist 1939 2. septemberini 1945 kestnud maailmasõda.

Uus!!: Vilnius ja Teine maailmasõda · Näe rohkem »

Thbilisi

Thbilisi vanalinn Thbilisi (gruusia omaladinas Tbilisi, ajaloosündmuste kontekstis kasutatakse ka nimekuju Tiflis) on Gruusia pealinn.

Uus!!: Vilnius ja Thbilisi · Näe rohkem »

Tirana

Tirana on Albaania pealinn ja suurim linn ning Tirana ringkonna ja Tirana maakonna keskus.

Uus!!: Vilnius ja Tirana · Näe rohkem »

Toronto

Toronto on Kanada suurim linn, Ontario provintsi keskus.

Uus!!: Vilnius ja Toronto · Näe rohkem »

Trakai

Trakai (poola Troki) on linn Leedus Vilniuse maakonnas, Trakai rajooni keskus.

Uus!!: Vilnius ja Trakai · Näe rohkem »

Tulekahju

Tulekahju Tuletõrjujad tulekahju likvideerimisel Magasini tänav 25 maja juuresFoto: Ave Maria Mõistlik, 12. august 2011 Tulekahju (ka põleng) on kontrolli alt väljunud põlemine, mis kahjustab inimesi, nende vara või keskkonda.

Uus!!: Vilnius ja Tulekahju · Näe rohkem »

Tuul

Tuule jälg lombil Tuul on looduslikel põhjustel Maa pinna suhtes horisontaalselt liikuv õhk.

Uus!!: Vilnius ja Tuul · Näe rohkem »

Ukraina

Ukraina on riik Ida-Euroopas, Mustast merest ja Aasovi merest põhja pool.

Uus!!: Vilnius ja Ukraina · Näe rohkem »

UNESCO maailmapärandi nimistu

Maailmapärandi komitee logo UNESCO maailmapärandi nimistu (inglise keeles World Heritage List) on UNESCO poolt koostatav nimekiri maailma kultuuri- ja loodusobjektidest, mille UNESCO maailmapärandi komitee on leidnud olevat kogu inimkonna kultuuri- ja looduspärandi seisukohalt äärmiselt olulised.

Uus!!: Vilnius ja UNESCO maailmapärandi nimistu · Näe rohkem »

Uputus (Poola)

Uputuseks nimetatakse sündmusi Poola (Rzeczpospolita) ajaloos, mis leidsid aset aastatel 1648–1667.

Uus!!: Vilnius ja Uputus (Poola) · Näe rohkem »

Valgevene

Valgevene (valgevene keeles Беларусь, vene keeles Беларусь või Белоруссия, leedu keeles Baltarusija, läti keeles Baltkrievija, poola keeles Białoruś, ukraina keeles Білорусь) on merepiirita riik Euroopa idaosas.

Uus!!: Vilnius ja Valgevene · Näe rohkem »

Valgevene keel

Valgevene keel on idaslaavi keelte hulka kuuluv keel.

Uus!!: Vilnius ja Valgevene keel · Näe rohkem »

Valgevene NSV

Valgevene Nõukogude Sotsialistlik Vabariik (Valgevene NSV) oli liiduvabariik (nõukogude sotsialistlik vabariik) Nõukogude Liidu koosseisus.

Uus!!: Vilnius ja Valgevene NSV · Näe rohkem »

Valletta

Valletta sadam Valletta on Malta pealinn.

Uus!!: Vilnius ja Valletta · Näe rohkem »

Vanavalgevene keel

Vanavalgevene keel (старабеларуская мова) ehk vanaukraina keel (староукраїнська мова) ehk läänevene keel (западнорусский язык) on keel, mis käibis Leedu suurvürstiriigis kirjakeelena.

Uus!!: Vilnius ja Vanavalgevene keel · Näe rohkem »

Varssavi

Varssavi (poola keeles Warszawa on Poola pealinn aastast 1596 ja Masoovia ajalooline keskus. Asub Wisła jõe kaldal. Varssavi linnas elas 2009. aastal 1 716 855 inimest, aga linnastus 3 350 000 inimest. Linna pindala on 517,24 km². Varssavi mitteametlik hümn on "Varšavjanka". See on revolutsiooniline laul, mis valmis 1831 Prantsusmaal Novembriülestõusu toetuseks.

Uus!!: Vilnius ja Varssavi · Näe rohkem »

Varssavi hertsogiriik

Varssavi hertsogiriik (1807–09) Varssavi hertsogiriik (1809–15) Varssavi hertsogiriik (poola keeles Księstwo Warszawskie, ladina keeles Ducatus Varsoviae, prantsuse keeles Duche de Varsovie) oli riik, mille rajas Napoleon I 1807 Poola aladele, mis olid Tilsiti rahuga Preisimaa koosseisust tema valdusse läinud.

Uus!!: Vilnius ja Varssavi hertsogiriik · Näe rohkem »

Veebruar

Veebruar on Gregoriuse kalendris aasta teine kuu, samuti aasta kõige lühem kuu.

Uus!!: Vilnius ja Veebruar · Näe rohkem »

Veekogu

Veekogu Veekogu on maapinnanõos või maa sees olev looduslik või tehislik veekogum.

Uus!!: Vilnius ja Veekogu · Näe rohkem »

Vene SFNV

Venemaa Sotsialistlik Föderatiivne Nõukogude Vabariik, lühend VSFNV (vene keeles Российская Социалистическая Федеративная Советская Республика, РСФСР) oli Venemaa Nõukogude Vabariigi ametlik nimi 19. juulist 1918 kuni 1936. aasta NSV Liidu konstitutsiooni ja 1937.

Uus!!: Vilnius ja Vene SFNV · Näe rohkem »

Vene-Poola sõda

Vene-Poola sõda võib tähendada erinevaid Poola (Poola kuningriik-Leedu suurvürstiriik/Rzeczpospolita, Poola Vabariik)- Venemaa (Kiievi-Vene/Moskva vürstiriik/Moskva suurvürstiriik/Venemaa keisririik-NSV Liit) vahel toimunud sõdu.

Uus!!: Vilnius ja Vene-Poola sõda · Näe rohkem »

Venemaa Keisririik

Pоссійская ИмперіяVenemaa Keisririik 130px LippVapp (1883) 300pxVenemaa, 1866 RiigikeelVene RiigikirikVene Õigeusu Kirik PealinnSankt Peterburg (1721–1728)Moskva (1728–1730)Sankt Peterburg (1730–1914)Petrograd (1914–1918) RiigipeaVenemaa keiser:Peeter I (esimene; 1721 – 1725)Mihhail II (viimane; 15. märts (vkj 2. märts) 1917) Seadusandlik võimVenemaa keiser Venemaa Keisririigi Riigiduuma Iseseisvus22. oktoober (vkj 11. oktoober) 1721 – 15. märts (vkj 2. märts) 1917 Pindala21 799 825 km² (1916) Rahvaarv18 153 7800 (1916) RahaühikRubla RiigihümnБоже, Царя храни Venemaa Keisririik (vene keeles Россійская Имперія, praeguses kirjaviisis Российская империя) oli ajavahemikul 1721–1917 Euroopas ja Aasias paiknenud riik, mille eellane oli Moskva tsaaririik ja järglane oli 1917.

Uus!!: Vilnius ja Venemaa Keisririik · Näe rohkem »

Versailles' rahu

Versailles' rahu sõlmiti 28. juunil 1919 liitlasriikide ja Saksamaa vahel Prantsusmaal Pariisis Versailles' lossi Peeglisaalis ja jõustus 10.

Uus!!: Vilnius ja Versailles' rahu · Näe rohkem »

Vilniuse Ülikool

Vilniuse Ülikool (leedu keeles Vilniaus universitetas, ladina keeles Universitas Vilnensis) on alates 1579.

Uus!!: Vilnius ja Vilniuse Ülikool · Näe rohkem »

Vilniuse Kõrgem Parteikool

Hoone, kus asus Vilniuse Kõrgem Parteikool aastatel 1945–1977 Hoone, kus asus Vilniuse Kõrgem Parteikool aastatel 1977–1990 Vilniuse Kõrgem Parteikool (leedu keeles Vilniaus aukštoji partinė mokykla) oli aastatel 1945–1990 Vilniuses Leedu NSV-s tegutsenud kõrgem parteiline õppeasutus (kõrgem parteikool).

Uus!!: Vilnius ja Vilniuse Kõrgem Parteikool · Näe rohkem »

Vilniuse lennujaam

pisi Vilniuse lennujaam (IATA: VNO, ICAO: EYVI) on Leedu suurim lennujaam.

Uus!!: Vilnius ja Vilniuse lennujaam · Näe rohkem »

Vilniuse piirkond

Vilniuse piirkond (leedu Vilniaus kraštas) oli kahe maailmasõja vahel de facto Poolale kuulunud territoorium praegusel Leedu-Valgevene piirialal, millele pretendeeris Leedu.

Uus!!: Vilnius ja Vilniuse piirkond · Näe rohkem »

Vilniuse teletorn

Vilniuse teletorn (leedu:Vilniaus televizijos bokštas) on 326,5 meetri kõrgune torn Karoliniškėsi linnaosas Vilniuses, Leedus.

Uus!!: Vilnius ja Vilniuse teletorn · Näe rohkem »

Vilno kubermang

Vilno kubermangu vapp Vilno kubermangu kaart (1897) Vilno kubermang oli Venemaa keisririigi haldusüksus (kubermang).

Uus!!: Vilnius ja Vilno kubermang · Näe rohkem »

Vladimir Lenin

Vladimir Iljitš Lenin (sünnijärgne perekonnanimi Uljanov; vene keeles Владимир Ильич Ульянов (Ленин); 22. aprill (vkj 10. aprill) 1870 Simbirsk Venemaa keisririik – 21. jaanuar 1924 Gorki asula (tänapäeval Gorki Leninskije), Moskva oblast, NSV Liit) oli Venemaa bolševike juht, Oktoobrirevolutsiooni läbiviija, Nõukogude Venemaa esimene valitsusjuht ja hiljem leninismiks nimetatud kommunistliku riigiõpetuse rajaja.

Uus!!: Vilnius ja Vladimir Lenin · Näe rohkem »

Vytautas

Vytautas Suur 17. sajandi maalil Vytautas Suur (leedu Vytautas Didysis, valgevene Вітаўт, poola Witold Wielki, ristitud Aleksandriks; umbes 1352 – 27. oktoober 1430) oli Leedu suurvürst 1392–1430, Kęstutise poeg.

Uus!!: Vilnius ja Vytautas · Näe rohkem »

Wisconsin

Wisconsin (eestikeelne hääldus; ingliskeelne hääldus) on Ameerika Ühendriikide osariik, mis paikneb riigi põhjaosas ning kuulub Kesklääne ning Suure Järvistu regiooni.

Uus!!: Vilnius ja Wisconsin · Näe rohkem »

Zygmunt II August

Zygmunt II August Zygmunt II August (ka Sigismund August, leedu keeles Žygimantas Augustas (1. august 1520 – 7. juuli 1572) oli 1529. aastast Leedu suurvürst, sai Poola kuningaks 1548 ja oli seda kuni surmani, jäädes Leedu päritolu Jagelloonide dünastia viimaseks Rzeczpospolita kuningaks.

Uus!!: Vilnius ja Zygmunt II August · Näe rohkem »

1. september

1.

Uus!!: Vilnius ja 1. september · Näe rohkem »

10. oktoober

10.

Uus!!: Vilnius ja 10. oktoober · Näe rohkem »

11. märts

11.

Uus!!: Vilnius ja 11. märts · Näe rohkem »

12. juuli

12.

Uus!!: Vilnius ja 12. juuli · Näe rohkem »

13. jaanuar

13.

Uus!!: Vilnius ja 13. jaanuar · Näe rohkem »

13. juuli

13.

Uus!!: Vilnius ja 13. juuli · Näe rohkem »

1323

1323.

Uus!!: Vilnius ja 1323 · Näe rohkem »

1387

1387.

Uus!!: Vilnius ja 1387 · Näe rohkem »

1389

1389.

Uus!!: Vilnius ja 1389 · Näe rohkem »

1392

1392.

Uus!!: Vilnius ja 1392 · Näe rohkem »

15. juuni

15.

Uus!!: Vilnius ja 15. juuni · Näe rohkem »

1503

1503.

Uus!!: Vilnius ja 1503 · Näe rohkem »

1522

1522.

Uus!!: Vilnius ja 1522 · Näe rohkem »

1544

1544.

Uus!!: Vilnius ja 1544 · Näe rohkem »

1579

1579.

Uus!!: Vilnius ja 1579 · Näe rohkem »

16. sajand

16.

Uus!!: Vilnius ja 16. sajand · Näe rohkem »

1604

1604.

Uus!!: Vilnius ja 1604 · Näe rohkem »

1616

1616.

Uus!!: Vilnius ja 1616 · Näe rohkem »

1620

1620.

Uus!!: Vilnius ja 1620 · Näe rohkem »

1622

1622.

Uus!!: Vilnius ja 1622 · Näe rohkem »

1631

1631.

Uus!!: Vilnius ja 1631 · Näe rohkem »

1635

1635.

Uus!!: Vilnius ja 1635 · Näe rohkem »

1650

1650.

Uus!!: Vilnius ja 1650 · Näe rohkem »

1654

1654.

Uus!!: Vilnius ja 1654 · Näe rohkem »

1667

1667.

Uus!!: Vilnius ja 1667 · Näe rohkem »

1668

1668.

Uus!!: Vilnius ja 1668 · Näe rohkem »

1690

1690.

Uus!!: Vilnius ja 1690 · Näe rohkem »

1694

1694.

Uus!!: Vilnius ja 1694 · Näe rohkem »

1695

1695.

Uus!!: Vilnius ja 1695 · Näe rohkem »

17. sajand

17.

Uus!!: Vilnius ja 17. sajand · Näe rohkem »

17. september

17.

Uus!!: Vilnius ja 17. september · Näe rohkem »

1710

1710.

Uus!!: Vilnius ja 1710 · Näe rohkem »

1715

1715.

Uus!!: Vilnius ja 1715 · Näe rohkem »

1717

1717.

Uus!!: Vilnius ja 1717 · Näe rohkem »

1730

1730.

Uus!!: Vilnius ja 1730 · Näe rohkem »

1737

1737.

Uus!!: Vilnius ja 1737 · Näe rohkem »

1741

1741.

Uus!!: Vilnius ja 1741 · Näe rohkem »

1748

1748.

Uus!!: Vilnius ja 1748 · Näe rohkem »

1749

1749.

Uus!!: Vilnius ja 1749 · Näe rohkem »

1760

1760.

Uus!!: Vilnius ja 1760 · Näe rohkem »

1795

1795.

Uus!!: Vilnius ja 1795 · Näe rohkem »

18. sajand

18.

Uus!!: Vilnius ja 18. sajand · Näe rohkem »

1805

1805.

Uus!!: Vilnius ja 1805 · Näe rohkem »

1812

1812.

Uus!!: Vilnius ja 1812 · Näe rohkem »

1812. aasta isamaasõda

1812.

Uus!!: Vilnius ja 1812. aasta isamaasõda · Näe rohkem »

1832

1832.

Uus!!: Vilnius ja 1832 · Näe rohkem »

1862

1862.

Uus!!: Vilnius ja 1862 · Näe rohkem »

1897

1897.

Uus!!: Vilnius ja 1897 · Näe rohkem »

19. aprill

19.

Uus!!: Vilnius ja 19. aprill · Näe rohkem »

19. sajand

USA kaart aastal 1800 Euroopa kaart pärast Viini kongressi 1815. aastal Musée du Louvre galeriis Pariisis Tallinna ehk varasema nimega Revali vanasadam Aleksei Bogoljubovi maalil, 1853 Anton von Werneri maal Berliini kongressi viimasest koosolekust, mis toimus 13. juulil 1878 New Yorgi lahte Hudsoni jõe suudmesse 1886. aastal 1880ndatel 1880ndate kõrgklassi mood Euroopa kaart aastal 1890 Victoria teemantjuubeli foto 1893. aastast 19.

Uus!!: Vilnius ja 19. sajand · Näe rohkem »

19. september

19.

Uus!!: Vilnius ja 19. september · Näe rohkem »

1903

1903.

Uus!!: Vilnius ja 1903 · Näe rohkem »

1915

1915.

Uus!!: Vilnius ja 1915 · Näe rohkem »

1916

1916.

Uus!!: Vilnius ja 1916 · Näe rohkem »

1918

1918.

Uus!!: Vilnius ja 1918 · Näe rohkem »

1919

1919.

Uus!!: Vilnius ja 1919 · Näe rohkem »

1920

1920.

Uus!!: Vilnius ja 1920 · Näe rohkem »

1922

1922.

Uus!!: Vilnius ja 1922 · Näe rohkem »

1931

1931.

Uus!!: Vilnius ja 1931 · Näe rohkem »

1938

1938.

Uus!!: Vilnius ja 1938 · Näe rohkem »

1939

1939.

Uus!!: Vilnius ja 1939 · Näe rohkem »

1940

1940.

Uus!!: Vilnius ja 1940 · Näe rohkem »

1941

1941.

Uus!!: Vilnius ja 1941 · Näe rohkem »

1943

1943.

Uus!!: Vilnius ja 1943 · Näe rohkem »

1944

1944.

Uus!!: Vilnius ja 1944 · Näe rohkem »

1959

1959.

Uus!!: Vilnius ja 1959 · Näe rohkem »

1970

1970.

Uus!!: Vilnius ja 1970 · Näe rohkem »

1979

1979.

Uus!!: Vilnius ja 1979 · Näe rohkem »

1989

1989.

Uus!!: Vilnius ja 1989 · Näe rohkem »

1990

1990.

Uus!!: Vilnius ja 1990 · Näe rohkem »

1991

1991.

Uus!!: Vilnius ja 1991 · Näe rohkem »

1994

1994.

Uus!!: Vilnius ja 1994 · Näe rohkem »

20. veebruar

20.

Uus!!: Vilnius ja 20. veebruar · Näe rohkem »

2001

Jaanuar Veebruar Märts Aprill Mai Juuni Juuli August September Oktoober November Detsember 2001.

Uus!!: Vilnius ja 2001 · Näe rohkem »

2002

2002.

Uus!!: Vilnius ja 2002 · Näe rohkem »

2009

2009.

Uus!!: Vilnius ja 2009 · Näe rohkem »

2011

2011.

Uus!!: Vilnius ja 2011 · Näe rohkem »

22. juuni

22.

Uus!!: Vilnius ja 22. juuni · Näe rohkem »

23. august

23.

Uus!!: Vilnius ja 23. august · Näe rohkem »

24. juuni

24.

Uus!!: Vilnius ja 24. juuni · Näe rohkem »

27. oktoober

27.

Uus!!: Vilnius ja 27. oktoober · Näe rohkem »

27. veebruar

27.

Uus!!: Vilnius ja 27. veebruar · Näe rohkem »

28. juuni

28.

Uus!!: Vilnius ja 28. juuni · Näe rohkem »

28. oktoober

28.

Uus!!: Vilnius ja 28. oktoober · Näe rohkem »

5. jaanuar

5.

Uus!!: Vilnius ja 5. jaanuar · Näe rohkem »

7. juuli

7.

Uus!!: Vilnius ja 7. juuli · Näe rohkem »

7. oktoober

7.

Uus!!: Vilnius ja 7. oktoober · Näe rohkem »

9. jaanuar

9.

Uus!!: Vilnius ja 9. jaanuar · Näe rohkem »

9. oktoober

9.

Uus!!: Vilnius ja 9. oktoober · Näe rohkem »

Ümbersuunamised siin:

Vilno, Wilno.

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »