Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Lae alla
Kiiremini kui brauser!
 

Virsik

Index Virsik

Virsikud on virsikupuu viljad Virsikud Lamevirsikud Virsik on virsikupuu (Prunus persica) vili.

53 suhted: A-vitamiin, Aminohapped, Aprikoos, Asparagiinhape, ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsioon, B1-vitamiin, B2-vitamiin, B3-vitamiin, B4-vitamiin, B5-vitamiin, B6-vitamiin, C-vitamiin, E-vitamiin, Fluoriidid, Folaat, Fosfor, Fruktoos, Galaktoos, Glükoos, Hektar, Istandik, Jogurt, Kaalium, Kalorsus, Kaltsium, Karoteenid, Kiudained (toit), Lipiidid, Luteiin, Luuvili, Magneesium, Mahl, Maltoos, Mangaan, Mineraaltoiteained, Moos, Naatrium, Naftokinoonid, Nektariin, Raud, Sahhariidid, Sahharoos, Salat, Seleen, Toitained, Tsink, Tuhk, Valgud, Vask, Vesi, ..., Vili, Vitamiinid, Zeaksantiin. Laienda indeks (3 rohkem) »

A-vitamiin

A-vitamiin on retinooli taoliselt mõjuvate ainete koondnimetus, bioaktiivsete mikromolekulide rühm ja asendamatu rasvlahustuv vitamiin.

Uus!!: Virsik ja A-vitamiin · Näe rohkem »

Aminohapped

α-aminohapete üldine struktuur Aminohapped ehk aminokarboksüülhapped on bioloogilise tähtsusega orgaanilised ühendid, mis sisaldavad funktsionaalsete rühmadena amino- (-NH2) ja karboksüülrühma (-COOH) ning aminohappespetsiifilist kõrvalahelat.

Uus!!: Virsik ja Aminohapped · Näe rohkem »

Aprikoos

Aprikoosid on aprikoosipuu viljad Terve ja läbilõigatud aprikoos Aprikoos on aprikoosipuu vili.

Uus!!: Virsik ja Aprikoos · Näe rohkem »

Asparagiinhape

Asparagiinhape (inglise aspartic acid; lühend D-AA, Asp või D) on α-aminohape, mille keemiline valem on HOOCCH(NH2)CH2COOH.

Uus!!: Virsik ja Asparagiinhape · Näe rohkem »

ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsioon

ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsioon (inglise keeles Food and Agriculture Organization of the United Nations, lühendatult FAO; itaalia keeles Organizzazione delle Nazioni Unite per l'Alimentazione e l'Agricoltura) on ÜRO hallatav ja juhitav rahvusvaheline organisatsioon, mis tegeleb maailma (globaalsete) toidu- ja põllumajandusprobleemidega.

Uus!!: Virsik ja ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsioon · Näe rohkem »

B1-vitamiin

B1-vitamiin ehk tiamiin on koondnimetus B1-vitamiini laadset antiberibeeri ja antineuriitilist toimet avaldavate, nii looduslike kui ka sünteetiliste ainete kohta ning B-rühma hulka liigitatud väga termolabiilne (temperatuuritundlik) vesilahustuv vitamiin.

Uus!!: Virsik ja B1-vitamiin · Näe rohkem »

B2-vitamiin

Riboflaviini struktuurvalem B2-vitamiin ehk G-vitamiin ehk riboflaviin on koondnimetus B2-vitamiini laadset antistomatiitset, antiglossiitset ja antidermatiitset toimet avaldavate, nii looduslike kui ka sünteetiliste ainete kohta ja B-rühma liigitatud vitamiin.

Uus!!: Virsik ja B2-vitamiin · Näe rohkem »

B3-vitamiin

Niatsiini struktuurvalem B3-vitamiin ehk niatsiin on geneeriline nimetus vitamiinse aktiivsusega nikotiinhappe ja nikotiinamiidi kohta.

Uus!!: Virsik ja B3-vitamiin · Näe rohkem »

B4-vitamiin

Koliin ehk B4-vitamiin on bioaktiivne essentsiaalne biomolekul, mis kuulub B-rühma vesilahustuvate vitamiinide hulka ja on ka mikrotoitaine ning on mikrokogustes iga päev vajalik enamiku organismide peaaegu kõikide füsioloogiliste protsesside toimimiseks.

Uus!!: Virsik ja B4-vitamiin · Näe rohkem »

B5-vitamiin

Pantoteenhappe struktuurvalem B5-vitamiin ehk pantoteenhape ehk antidermatiitne vitamiin on vesilahustuv termolabiilne vitamiin.

Uus!!: Virsik ja B5-vitamiin · Näe rohkem »

B6-vitamiin

B6-vitamiin ehk antidermatiitne vitamiin on geneeriline nimetus erineva struktuuriga orgaaniliste biomolekulide ja asendamatute, valdavalt eksogeensete mikrotoitainete, mis evivad B6-vitamiini laadset toimet, kohta.

Uus!!: Virsik ja B6-vitamiin · Näe rohkem »

C-vitamiin

C-vitamiin ehk L-askorbiinhape ehk L-askorbaat (ka vitamiin C) on bioaktiivne essentsiaalne biomikromolekul, tugev hape, ka vesilahustuv vitamiin ja antioksüdant, mis on mikrokogustes iga päev vajalik mitmete organismide paljude füsioloogiliste protsesside normaalseks toimimiseks.

Uus!!: Virsik ja C-vitamiin · Näe rohkem »

E-vitamiin

Alfatokoferooli ''RRR'' stereoisomeer Tokoferoolid ja tokotrienoolid E-vitamiin ehk tokoferoolid on E-vitamiini laadset toimet avaldavate ainete koondnimetus, ka bioaktiivsete biomikromolekulide rühm ja asendamatu rasvlahustuv vitamiin (al 1983), mille vormid on lähedase ehituse, antisteriilse, antikoagulantse ja ka antioksüdantse toimega rasvlahustuvad ühendid.

Uus!!: Virsik ja E-vitamiin · Näe rohkem »

Fluoriidid

Fluoriidid on vesinikfluoriidhappe soolad ja samuti kõik anorgaanilised ühendid, mis koosnevad fluorist ja mingist muust elemendist.

Uus!!: Virsik ja Fluoriidid · Näe rohkem »

Folaat

Folaat, teiste nimetustega B9-vitamiin ja pteroüülpolüglutamaat, on orgaaniliste bioaktiivsete essentsiaalsete biomikromolekulide ja mikrotoitainete rühm, ka vesilahustuvad B-vitamiinid, mis on mikrokogustes iga päev vajalikud enamiku organismide peaaegu kõikide füsioloogiliste protsesside toimimiseks.

Uus!!: Virsik ja Folaat · Näe rohkem »

Fosfor

Fosfor on keemiline element, mille sümbol on P ja aatomnumber 15.

Uus!!: Virsik ja Fosfor · Näe rohkem »

Fruktoos

Kristalliline fruktoos Fruktoos ehk levuloos ehk puuviljasuhkur on üks monosahhariididest ning selle molekulvalem on C6H12O6.

Uus!!: Virsik ja Fruktoos · Näe rohkem »

Galaktoos

Galaktoos on monosahhariid, mille keemiline valem on C6H12O6.

Uus!!: Virsik ja Galaktoos · Näe rohkem »

Glükoos

Glükoos ehk viinamarjasuhkur on monosahhariid, mis kuulub disahhariidide sahharoosi ja laktoosi koostisse.

Uus!!: Virsik ja Glükoos · Näe rohkem »

Hektar

Hektar (lühend ha; pikalt hektoaar) on mittesüsteemne pindalaühik, kuid on ametlikult SI-süsteemi ühikutega koos kasutamiseks aktsepteeritud.

Uus!!: Virsik ja Hektar · Näe rohkem »

Istandik

Istandik on põllumaale rajatud puittaimede (tavaliselt) monokultuur.

Uus!!: Virsik ja Istandik · Näe rohkem »

Jogurt

Türgi jogurt Jogurt on harilikult maitsestatud paks hapupiimaliik, mis sisaldab muudest hapupiimadest rohkem kuivaineid.

Uus!!: Virsik ja Jogurt · Näe rohkem »

Kaalium

Kaaliumist kuulid parafiiniõlis. Suurima kuuli läbimõõt on 0,5 cm Kaalium reageerib veega Kaaliumi reaktsioon veega Kaalium on keemiline element järjenumbriga 19.

Uus!!: Virsik ja Kaalium · Näe rohkem »

Kalorsus

Kalorsus on toidus või toiduainetes sisalduv energia hulk.

Uus!!: Virsik ja Kalorsus · Näe rohkem »

Kaltsium

Kaltsium on keemiline element järjenumbriga 20, pehme, halli värvusega leelismuldmetall, mida looduses vabal kujul ei esine.

Uus!!: Virsik ja Kaltsium · Näe rohkem »

Karoteenid

α-karoteen β-karoteen γ-karoteen δ-karoteen Lükopeen Karoteenid (varem nimetatud ka karotiinid) on karotenoidide või ka tetraterpeenide klassi kuuluvad ühendid üldvalemiga C40Hn (n.

Uus!!: Virsik ja Karoteenid · Näe rohkem »

Kiudained (toit)

Valik kiudainerikkaid toiduaineid ja toite Kiudained ehk ballastained on mitteseeditavad süsivesikud ja ligniin, mida leidub vaid taimses toidus.

Uus!!: Virsik ja Kiudained (toit) · Näe rohkem »

Lipiidid

Seebi lipiidide "saared" seebimulli 250-kordsel suurendamisel Lipiidid on väga mitmekesise struktuuriga orgaaniliste biomolekulide, enamasti estrilise ehitusega vees mittelahustuvate ühendite rühm.

Uus!!: Virsik ja Lipiidid · Näe rohkem »

Luteiin

pisi Luteiin (sõnast luteus 'reseedaga värvitud, oranžkollane') ehk ksantofüll ehk toiduvärvina E 161b on kollakasoranž taimepigment, mis kuulub karotenoidide hulka.

Uus!!: Virsik ja Luteiin · Näe rohkem »

Luuvili

Luuvili on lihakvilja tüüp.

Uus!!: Virsik ja Luuvili · Näe rohkem »

Magneesium

Magneesiumikristallid Magneesium lehtmetalli rullides ja valuplokkidena Magneesiumi sisaldavad toidud Magneesium on keemiline element järjenumbriga 12.

Uus!!: Virsik ja Magneesium · Näe rohkem »

Mahl

Apelsinimahl Mahl on puuviljadest, marjadest või köögiviljadest tehtud jook, milles ei ole süsihappegaasi nagu karastusjookides.

Uus!!: Virsik ja Mahl · Näe rohkem »

Maltoos

Maltoos ehk linnasesuhkur on disahhariid, mis koosneb kahest glükoosi molekulist, mis on ühendatud α(1→4) sidemega.

Uus!!: Virsik ja Maltoos · Näe rohkem »

Mangaan

Mangaan on keemiline element järjenumbriga 25.

Uus!!: Virsik ja Mangaan · Näe rohkem »

Mineraaltoiteained

Mineraaltoit(e)ained (taimede kontekstis ka toit(e)ained, toitesoolad või biogeenid) on taimedele ja loomadele (kaasa arvatud inimesele) ainevahetuseks ja kasvuks vajalikud anorgaanilised ühendid.

Uus!!: Virsik ja Mineraaltoiteained · Näe rohkem »

Moos

Moos on marjadest või puuviljadest konserveerimise eesmärgil suhkruga keedetud hoidis.

Uus!!: Virsik ja Moos · Näe rohkem »

Naatrium

Naatrium on keemiline element järjenumbriga 11, leelismetall.

Uus!!: Virsik ja Naatrium · Näe rohkem »

Naftokinoonid

K1-vitamiin (füllokinoon) K2-vitamiin (menakinoon) Naftokinoonid ehk K-vitamiinid hõlmavad antihemorraagilise toime ja sarnase ehitusega rasvlahustuvaid ühendeid.

Uus!!: Virsik ja Naftokinoonid · Näe rohkem »

Nektariin

Nektariinid puul Terve ja lahtilõigatud nektariin Nektariin on nektariinipuu (Prunus persica var. nucipersica) vili.

Uus!!: Virsik ja Nektariin · Näe rohkem »

Raud

Raud (ladina keeles ferrum) on keemiline element järjenumbriga 26.

Uus!!: Virsik ja Raud · Näe rohkem »

Sahhariidid

Sahhariidid ehk glütsiidid (traditsioonilise, ent ebatäpse nimetusega süsivesikud ehk karbohüdraadid) on keemilised ained, mille molekulid on biomolekulid, mis koosnevad süsiniku, vesiniku ja hapniku aatomitest.

Uus!!: Virsik ja Sahhariidid · Näe rohkem »

Sahharoos

Sahharoosi molekulmudel Sahharoos ehk suhkur ehk lauasuhkur (ladina saccharum) on looduslikult taimset päritolu disahhariid (süsivesik) ja süsivesikuline toiduaine.

Uus!!: Virsik ja Sahharoos · Näe rohkem »

Salat

Salat (Lactuca) on astrilaadsete seltsi korvõieliste sugukonda kuuluv rohttaimede perekond.

Uus!!: Virsik ja Salat · Näe rohkem »

Seleen

Seleen on keemiline element järjenumbriga 34, mittemetall.

Uus!!: Virsik ja Seleen · Näe rohkem »

Toitained

Toitained on toiduainetes sisalduvad keemilised ained, mida inimese organism kasutab peamiselt rakusünteesi lähteainetena anaboolsetes protsessides või energiaallikana.

Uus!!: Virsik ja Toitained · Näe rohkem »

Tsink

Tsink (sümbol: Zn) on keemiline element järjenumbriga 30, metall.

Uus!!: Virsik ja Tsink · Näe rohkem »

Tuhk

Kivisöe põlemisel tekkinud tuhk Tuhk on kütuste tulekindel jääk, mis tekib kütuse kui orgaanilise aine täielikul põlemisel selle mineraalosast.

Uus!!: Virsik ja Tuhk · Näe rohkem »

Valgud

aminohapet. Valgud ehk proteiinid on biopolümeerid, mille monomeerideks on aminohappejäägid.

Uus!!: Virsik ja Valgud · Näe rohkem »

Vask

Looduslikud vasekristallid Oksüdeerunud pinnaga eheda vase tükk Vask (ladina keeles cuprum; tähis Cu) on keemiline element järjenumbriga 29.

Uus!!: Virsik ja Vask · Näe rohkem »

Vesi

Vesi ehk divesinikmonooksiid ehk divesinikoksiid (indeksit üks tavaliselt ei nimetata) ehk üldisemalt vesinikoksiid ehk oksidaan on keemiline ühend molekulaarse valemiga H2O.

Uus!!: Virsik ja Vesi · Näe rohkem »

Vili

Lai valik vilju ühel Barcelona turul Vili (fructus) on õistaimede organ, mis sisaldab seemneid.

Uus!!: Virsik ja Vili · Näe rohkem »

Vitamiinid

Vitamiinid on väga erineva struktuuriga orgaaniliste bioaktiivsete biomolekulide rühmad ja asendamatud mikrotoitained, mis on mikrokogustes pidevalt vajalikud enamiku organismide peaaegu kõikide füsioloogiliste protsesside toimimiseks.

Uus!!: Virsik ja Vitamiinid · Näe rohkem »

Zeaksantiin

Zeaksantiin Zeaksantiin on ksantofüllide rühma kuuluv oranžikas-kollane värvipigment, toiduvärvina E161h.

Uus!!: Virsik ja Zeaksantiin · Näe rohkem »

Ümbersuunamised siin:

Persik, Virsikud.

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »