Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Free
Kiiremini kui brauser!
 

Viskoossus

Index Viskoossus

Vasakul voolab väikese viskoossusega aine (vesi) ja paremal suure viskoossusega aine (mesi) Vedelikukihtide nihkumine alumise paigalseisava ja ülemise liikuva plaadi vahel Pigi viskoossus on umbes 100 miljardit korda suurem kui veel, nii et sellise tilga moodustumiseks kulub aastaid Viskoossus (ladina keeles viscosus 'kleepuv') on vooliste (vedelike ja gaaside) molekulide sisehõõrdumisest tingitud voolamise võime/omadus.

34 suhted: CGS-süsteem, Dünaamiline viskoossus, Eesti entsüklopeedia, Füüsikaline suurus, Gaas, Hüdroajam, Hüdrovedelik, Hõõre, Jõud, Kapillaar, Kilogramm, Kinemaatiline viskoossus, Laminaarne voolamine, Meeter, Normaalrõhk, Paskal, Paskalsekund, Puaas, Rõhk, Reynoldsi arv, Sekund, SI, SI-süsteemi põhiühikud, Sisehõõrdumine, Stooks, Temperatuur, Triboloogia, Võrdetegur, Vedelik, Vedelike füüsikalised omadused, Viskosimeeter, Voolamine, Voolavus, Voolis.

CGS-süsteem

CGS-süsteem on mõõtühikute süsteem, mille põhiühikud on pikkusühik sentimeeter, massiühik gramm ja ajaühik sekund.

Uus!!: Viskoossus ja CGS-süsteem · Näe rohkem »

Dünaamiline viskoossus

Dünaamiline viskoossus ehk sisehõõrdetegur (tähis \eta) on vooliste (vedelike ja gaaside) sisehõõrdumist iseloomustav suurus.

Uus!!: Viskoossus ja Dünaamiline viskoossus · Näe rohkem »

Eesti entsüklopeedia

"Eesti entsüklopeedia" on eestikeelne üldentsüklopeedia, mis ilmus aastatel 1985–1989 pealkirjaga "Eesti nõukogude entsüklopeedia" (lühend ENE) ja alates 5.

Uus!!: Viskoossus ja Eesti entsüklopeedia · Näe rohkem »

Füüsikaline suurus

Füüsikaline suurus on füüsikalise objekti mõõdetav omadus või olek, mida saab matemaatiliselt tõlgendada suurusena ning mis võimaldab antud objekti tähise ja mõõtühiku abil arvuliselt kirjeldada.

Uus!!: Viskoossus ja Füüsikaline suurus · Näe rohkem »

Gaas

Gaasimolekulide liikumine Gaas on aine agregaatolek, milles osakesed (aatomid ja molekulid) liiguvad vabalt, olemata püsivas vastastikmõjus aine teiste osakestega.

Uus!!: Viskoossus ja Gaas · Näe rohkem »

Hüdroajam

Hüdroajam ehk hüdrauliline ajam on ajam, kus töötavaks kehaks on vedelik (pneumoajamis on töötavaks kehaks gaas, tavaliselt õhk).

Uus!!: Viskoossus ja Hüdroajam · Näe rohkem »

Hüdrovedelik

Töövedelikud on hüdroajamis energiakandjateks.

Uus!!: Viskoossus ja Hüdrovedelik · Näe rohkem »

Hõõre

Hõõre ehk hõõrdumine on füüsikalise nähtusena kehade kokkupuutuvate pindade vaheline vastastikmõju (liugehõõrdumisel tingitud peamiselt pinnakaredusest), mis takistab nende kehade omavahelist libisemist.

Uus!!: Viskoossus ja Hõõre · Näe rohkem »

Jõud

Jõud on kehale suunatud mistahes toime, mis mõjutab tema liikumise iseloomu ja/või tema kuju.

Uus!!: Viskoossus ja Jõud · Näe rohkem »

Kapillaar

Kapillaar on väga väikese läbimõõduga torukujuline tühemik mingis aines.

Uus!!: Viskoossus ja Kapillaar · Näe rohkem »

Kilogramm

Kilogramm (tähis kg) on rahvusvahelise mõõtühikute süsteemi (SI) mõõtühik massi mõõtmiseks ja ühtlasi üks seitsmest SI-süsteemi põhiühikust.

Uus!!: Viskoossus ja Kilogramm · Näe rohkem »

Kinemaatiline viskoossus

Kinemaatiline viskoossus (tähis \nu) on vedeliku dünaamilise viskoossuse \eta ja tiheduse \rho jagatis: Kinemaatise viskoossuse mõõtühik SI-süsteemis on m2/s.

Uus!!: Viskoossus ja Kinemaatiline viskoossus · Näe rohkem »

Laminaarne voolamine

Voolu asetatud keha. Laminaarne voolamine (lad. lamina - leht, plaat, lame) on vedeliku või gaasi selline voolamine, kus aineosakestel on vaid ühtlane voolusuunaline kiirus, voolamine on korrapärane.

Uus!!: Viskoossus ja Laminaarne voolamine · Näe rohkem »

Meeter

Meeter (kreeka sõnast metron 'mõõt' on SI-süsteemi põhiühikute hulka kuuluv mõõtühik pikkuse mõõtmiseks. Meetri tähis on m. Meetri määratlemisel on aluseks võetud valguse kiirus vaakumis, mille fikseeritud arvväärtus on 299 792 458 m/s, kusjuures sekund on määratletud tseesium-133 sageduse \Delta\nu_ alusel. 1 meeter on pikkus, mille läbib valgus vaakumis 1 / 299 792 458 sekundi (s) jooksul: kus.

Uus!!: Viskoossus ja Meeter · Näe rohkem »

Normaalrõhk

Normaalrõhuks ehk standardrõhuks nimetatakse õhurõhku 101 325 Pa.

Uus!!: Viskoossus ja Normaalrõhk · Näe rohkem »

Paskal

Paskal (Blaise Pascali järgi), tähis Pa, on rõhu mõõtühik SI-süsteemis.

Uus!!: Viskoossus ja Paskal · Näe rohkem »

Paskalsekund

Paskalsekund on viskoossuse mõõtühik SI-süsteemis.

Uus!!: Viskoossus ja Paskalsekund · Näe rohkem »

Puaas

Puaas (inglise poise; tähis P) on CGS-süsteemi viskoossuse mõõtühik.

Uus!!: Viskoossus ja Puaas · Näe rohkem »

Rõhk

Rõhk on füüsikaline suurus, mis väljendub pinnaühikule selle normaali sihis mõjuva jõuna.

Uus!!: Viskoossus ja Rõhk · Näe rohkem »

Reynoldsi arv

Reynoldsi arv (tähis Re) on vooliste (vedelike ja gaaside) voolamise laadi (laminaarne või turbulentne) määrav dimensioonita suurus.

Uus!!: Viskoossus ja Reynoldsi arv · Näe rohkem »

Sekund

Sekundise taktiga pendelkell Sekund (tähis s) on SI-süsteemi põhiühikute hulka kuuluv mõõtühik aja mõõtmiseks.

Uus!!: Viskoossus ja Sekund · Näe rohkem »

SI

pole kohustuslik SI (lühend tuleb prantsuskeelsest nimetusest Système International d'Unités) ehk rahvusvaheline mõõtühikute süsteem ehk SI-süsteem on mõõtühikute süsteem, mis tunnistati eelistatud mõõtühikute süsteemiks oktoobris 1960.

Uus!!: Viskoossus ja SI · Näe rohkem »

SI-süsteemi põhiühikud

SI-süsteemi põhiühikud on rahvusvahelise mõõtühikute süsteemi mõõtühikud, millel põhinevad kõik teised füüsikaliste suuruste ühikud selles süsteemis.

Uus!!: Viskoossus ja SI-süsteemi põhiühikud · Näe rohkem »

Sisehõõrdumine

Sisehõõrdumine ehk sisehõõre (ingl internal friction) on keha osade vahelisel liikumisel toimiv hõõre, näiteks vedelike puhul vedelikukihtide omavahelist liikumist takistav hõõre ehk viskoossus.

Uus!!: Viskoossus ja Sisehõõrdumine · Näe rohkem »

Stooks

Stooks (tähis St) on kinemaatilise viskoossuse ühik CGS-süsteemis.

Uus!!: Viskoossus ja Stooks · Näe rohkem »

Temperatuur

Temperatuur on füüsikaline suurus, mis iseloomustab süsteemi või keha soojuslikku olekut ehk soojusastet.

Uus!!: Viskoossus ja Temperatuur · Näe rohkem »

Triboloogia

Triboloogia on teadusharu, mis käsitleb detailide hõõret, määrimist ja kulumist.

Uus!!: Viskoossus ja Triboloogia · Näe rohkem »

Võrdetegur

Võrdetegur on suurus, mille lisamisel võrrandisse, kehtib võrdus antud suuruste vahel.

Uus!!: Viskoossus ja Võrdetegur · Näe rohkem »

Vedelik

Vedelik on üks neljast aine agregaatolekust.

Uus!!: Viskoossus ja Vedelik · Näe rohkem »

Vedelike füüsikalised omadused

Vedelikel on hulk füüsikalisi omadusi, mille arvväärtused erinevad gaaside ja tahkete kehade omast.

Uus!!: Viskoossus ja Vedelike füüsikalised omadused · Näe rohkem »

Viskosimeeter

Viskosimeeter on riist, millega mõõdetakse vedelike viskoossust.

Uus!!: Viskoossus ja Viskosimeeter · Näe rohkem »

Voolamine

Voolamine on vedeliku liikumine, kui vedelikku ümbritseb liikumatu tahke, vedel või gaasiline keskkond.

Uus!!: Viskoossus ja Voolamine · Näe rohkem »

Voolavus

Voolavus ehk voole on tahke keha, vedeliku ja gaasi omadus pingete mõjul plastselt või viskoosselt deformeeruda.

Uus!!: Viskoossus ja Voolavus · Näe rohkem »

Voolis

Voolis on gaasilise ja vedela agregaatolekuga ainete ühisnimetus.

Uus!!: Viskoossus ja Voolis · Näe rohkem »

Ümbersuunamised siin:

Viskkoossus.

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »