Kiiremini kui brauser!
18 suhted: Adramaa, Gustav II Adolf, Herbord Bienemann von Bienenstamm, Katriņa kihelkond, Kārlis Baumanis, Lāde mõis, Läti keel, Lemsalu mõis, Lemsalu piiskopilinnus, Liivimaa, Limbaži piirkond, Linnamõis, Riia, Saksa keel, Viļķene, Viļķene vald, Volmari kreis, 1835.
Adramaa
Adramaa oli maakasutus-, maksustus- ja pindalaühik Eestis.
Uus!!: Viļķene mõis ja Adramaa · Näe rohkem »
Gustav II Adolf
Gustav II Adolfi sarkofaag Riddarholmeni kirikus. Gustav II Adolf (19. detsember (Juliuse kalendri järgi 9. detsember) 1594 – 16. november (6. november) 1632) oli Rootsi kuningas 1611–1632.
Uus!!: Viļķene mõis ja Gustav II Adolf · Näe rohkem »
Herbord Bienemann von Bienenstamm
Herbord Carl Friedrich von Bienenstamm (6. september 1778 (ukj) Liepaja, Läti – 8. mai 1840 Riia) oli baltisaksa geograaf, publitsist (vaadatud 29.01.2016).
Uus!!: Viļķene mõis ja Herbord Bienemann von Bienenstamm · Näe rohkem »
Katriņa kihelkond
Katriņa kihelkond (saksa keeles Kirchspiel St. Katharinen, läti keeles Katriņas draudzes novads) oli haldusüksus Liivimaal Volmari kreisis.
Uus!!: Viļķene mõis ja Katriņa kihelkond · Näe rohkem »
Kārlis Baumanis
Kārlis Baumanise portree 2010. aasta Läti postmargil Kārlis Baumanis (ka Baumaņu Kārlis; 11. mai 1835 Viļķene – 10. jaanuar 1905 Limbaži) oli läti helilooja.
Uus!!: Viļķene mõis ja Kārlis Baumanis · Näe rohkem »
Lāde mõis
Lāde mõis (saksa keeles Ladenhof, varem Namküll, läti keeles Lādes muiža) oli rüütlimõis, hiljem Riia linnamõis Liivimaal Volmari kreisis Lemsalu kihelkonnas.
Uus!!: Viļķene mõis ja Lāde mõis · Näe rohkem »
Läti keel
Läti keel (läti keeles latviešu valoda) kuulub indoeuroopa keelkonna balti rühma.
Uus!!: Viļķene mõis ja Läti keel · Näe rohkem »
Lemsalu mõis
Lemsalu mõis ehk Limbaži mõis (saksa keeles Schloß Lemsal, läti keeles Limbažu muiža, ka Limbažu pilsmuiža) oli Riia linnamõis Liivimaal Volmari kreisis Lemsalu kihelkonnas.
Uus!!: Viļķene mõis ja Lemsalu mõis · Näe rohkem »
Lemsalu piiskopilinnus
Vapp Vaade konvendihoonesse viivale peaväravale. Väravaava kohal nišis võis seista kas peapiiskopi kaitsepühaku Püha Bertholdi või siis Jumalaema Maarja kuju Lemsalu piiskopilinnus (eesti keeles ka Lemsi, liivi Lämmist nīn, läti Limbaži, saksa Lemsal) on endine piiskopilinnus Lätis Limbaži piirkonnas (Limbažu novads), praeguses Lemsalu (Limbaži) vanalinnas asuval künkal Dūņezersi järve idakalda lähedal.
Uus!!: Viļķene mõis ja Lemsalu piiskopilinnus · Näe rohkem »
Liivimaa
Vana-Liivimaa 16. sajandi kaardil. Liivimaa (ladina Livonia, läti Vidzeme (tänapäeval kasutatakse peamiselt Läti territooriumile jääva Liivimaa kohta), Livonija (kasutusel peamiselt Vana-Liivimaa kohta), Līvzeme (kasutusel liivlaste asuala kohta), saksa Livland, liivi Līvõmō, poola Inflanty, vene Лифляндия, Ливония) on ajalooline territoorium nüüdisaegse Eesti ja Läti alal.
Uus!!: Viļķene mõis ja Liivimaa · Näe rohkem »
Limbaži piirkond
Limbaži piirkond on 1.
Uus!!: Viļķene mõis ja Limbaži piirkond · Näe rohkem »
Linnamõis
Linnamõis (saksa keeles Stadtgut) oli linnale kuuluv mõis.
Uus!!: Viļķene mõis ja Linnamõis · Näe rohkem »
Riia
Riia (läti Rīga, latgali Reiga, liivi Rīgõ, saksa Riga) on Läti pealinn, suurim linn ühtlasi Baltimaades.
Uus!!: Viļķene mõis ja Riia · Näe rohkem »
Saksa keel
Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.
Uus!!: Viļķene mõis ja Saksa keel · Näe rohkem »
Viļķene
Viļķene kirik Viļķene (vanasti ka Viļķenu muiža, Katrīna või Katriņa, saksa keeles Katharinen) on küla (lielciems) Lätis Limbaži piirkonnas piirkonna keskusest Limbažist 17 ja Riiast 93 km kaugusel, merepinnast 55 meetri kõrgusel.
Uus!!: Viļķene mõis ja Viļķene · Näe rohkem »
Viļķene vald
Mets Viļķene vallas Viļķene vald (läti keeles Viļķenes pagasts) on vald Lätis Limbaži piirkonnas.
Uus!!: Viļķene mõis ja Viļķene vald · Näe rohkem »
Volmari kreis
Volmari kreis ehk Volmari maakond (saksa keeles Wolmarsche Kreis, läti keeles Valmieras apriņķis, vene keeles Вольмарский уезд) oli haldusüksus Venemaa keisririigi Riia asehaldurkonnas (1783−1796) ja Liivimaa kubermangus (a-st 1888; aastatel 1796−1888 kuulus Riia-Volmari kaksikkreisi koosseisu), Läti Vabariigis (1920−1940), Läti NSV-s (1940−1941 ja 1944−1949) ja Läti kindralkomissariaadis (1941−1944).
Uus!!: Viļķene mõis ja Volmari kreis · Näe rohkem »
1835
1835.
Uus!!: Viļķene mõis ja 1835 · Näe rohkem »
