Kiiremini kui brauser!
39 suhted: Bakuu, Bakuu Riiklik Ülikool, Erakorraline ja täievoliline suursaadik, Erakorraline ja täievoliline suursaadik (NSV Liit ja Venemaa), Friedrich-Werner von der Schulenburg, Grusiinid, Gruusia NSV, Isamaasõja orden, Joachim von Ribbentrop, Juuni, Lavrenti Beria, Leedu, Lenini orden, Moskva, Nõukogude Liit, Nõukogude okupatsioon Eestis, Lätis ja Leedus, Nikolai Ježov, NKVD, NLKP Keskkomitee, NSV Liidu Ministrite Nõukogu, NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Esimene Peavalitsus, NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi Riikliku Julgeoleku Peavalitsus, NSV Liidu Välisasjade Rahvakomissariaat, NSV Liidu Välisministeerium, Punaarmee, Punalipu orden, Riikliku julgeoleku 3. järgu komissar, Saksamaa, Stalinlikud repressioonid, Suursaadik, Taga-Kaukaasia SFNV, Tšekaa, Täievoliline esindaja, Vene keel, Venemaa Keisririik, Vsevolod Merkulov, 1898, 1953, 23. detsember.
Bakuu
Vaade Bakuule Bakuu (aserbaidžaani keeles: Bakı) on Aserbaidžaani pealinn ja suurim linn.
Uus!!: Vladimir Dekanozov ja Bakuu · Näe rohkem »
Bakuu Riiklik Ülikool
Bakuu Riiklik Ülikool (mai 2017) Bakuu Riiklik Ülikool (aserbaidžaani keeles Bakı Dövlət Universiteti) on ülikool Aserbaidžaanis Bakuus.
Uus!!: Vladimir Dekanozov ja Bakuu Riiklik Ülikool · Näe rohkem »
Erakorraline ja täievoliline suursaadik
Erakorraline ja täievoliline suursaadik (inglise keeles ambassador extraordinary and plenipotentiary; mitteametlikult suursaadik, kõnekeeles ebakorrektselt ka saadik) on ühe riigi kõrgeimat tüüpi alaline diplomaatiline esindaja teises riigis (või rahvusvahelise organisatsiooni juures), tavaliselt suursaatkonna juht.
Uus!!: Vladimir Dekanozov ja Erakorraline ja täievoliline suursaadik · Näe rohkem »
Erakorraline ja täievoliline suursaadik (NSV Liit ja Venemaa)
Venemaa välisminister Sergei Lavrov erakorralise ja täievolilise suursaadiku teenistusastme vormirõivais Ameerika Ühendriikides (1962–1986) Vladimir Dekanozov, ainus erakorralise ja täievolilise suursaadiku teenistusastme saanud diplomaat, kes hiljem hukati (1953) Erakorraline ja täievoliline suursaadik (vene keeles Чрезвычайный и полномочный посол) on kõrgeim diplomaatiline teenistusaste Venemaa Föderatsioonis (varem oli sama teenistusaste ka selle eelkäijas Nõukogude Liidus), erakorraline ja täievoliline suursaadik.
Uus!!: Vladimir Dekanozov ja Erakorraline ja täievoliline suursaadik (NSV Liit ja Venemaa) · Näe rohkem »
Friedrich-Werner von der Schulenburg
Friedrich-Werner von der Schulenburg Saksa saadik Pärsias Friedrich-Werner von der Schulenburg (pildil keskel) pidulikus diplomaadi vormiriietuses Teheranis (enne 1931) Jossif Stalin ja Vjatšeslav Molotov kohtumas Saksa delegatsiooniga. Pildil keskel Saksa suursaadik Friedrich-Werner von der Schulenburg Krahv Friedrich-Werner Erdmann Matthias Johann Bernhard Erich von der Schulenburg (20. november 1875 Kemberg, Saksimaa provints, Preisi kuningriik) – 10. november 1944 Berliin) oli Natsi-Saksamaa diplomaat. Friedrich-Werner oli pärit Schulenburgide aadlisuguvõsast. Ta õppis riigiõigust Lausanne'is, Münchenis ja Berliinis. Pärast riigieksami sooritamist pääses ta tööle Saksa keisririigi välisministeeriumi. 1903. aastal määrati ta asekonsuliks Barcelona peakonsulaati, 1906. aastal asus ta juhtima Lvivi konsulaati Galiitsia ja Lodomeeria Kuningriigis. Aastatel 1907–1911 oli ta Venemaal Varssavi peakonsulaadis asekonsuliks ja 1911–1914 konsuliks Tiflisis. Ta osales esimeses maailmasõjas, kus teda edutati Saksa armees kapteniks. 1915. aastal saadeti ta Erzurumi sideohvitseriks Osmanite armee juurde. 1918. aastal sai Schulenburg Saksa täievoliliseks saadikuks Gruusia Demokraatlikus Vabariigis. Weimari vabariigis töötas Schulenburg saadikuna 1922–1931 Teheranis (Pärsias) ja 1931–1934 Bukarestis (Rumeenias). 1934. aastal astus Schulenburg Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölispartei liikmeks.
Uus!!: Vladimir Dekanozov ja Friedrich-Werner von der Schulenburg · Näe rohkem »
Grusiinid
Grusiinid ehk georglased (varem eesti keeles grusiinlased; gruusia keeles ქართველები (kharthvelebi)) on Lõuna-Kaukaasia rahvas, kes elab põhiliselt Gruusias (2014. aasta rahvaloenduse andmetel 3 224 564).
Uus!!: Vladimir Dekanozov ja Grusiinid · Näe rohkem »
Gruusia NSV
Gruusia NSV (täieliku nimega Gruusia Nõukogude Sotsialistlik Vabariik) oli 1. järgu haldusüksus (liiduvabariik) Taga-Kaukaasia SFNV ja seejärel Nõukogude Liidu koosseisus.
Uus!!: Vladimir Dekanozov ja Gruusia NSV · Näe rohkem »
Isamaasõja orden
Isamaasõja ordeni 1. järk Isamaasõja ordeni 1. järgu lindilõige Isamaasõja ordeni 2. järk Isamaasõja ordeni 2. järgu lindilõige Isamaasõja orden (vene keeles Орден Отечественной войны) oli Nõukogude Liidu autasu, millega autasustati Nõukogude armee sõdureid ja partisane kangelaslike tegude eest Suures Isamaasõjas.
Uus!!: Vladimir Dekanozov ja Isamaasõja orden · Näe rohkem »
Joachim von Ribbentrop
Joachim von Ribbentrop Ulrich Friedrich Wilhelm Joachim von Ribbentrop; enne adopteerimist 15. mail 1925 Ulrich Friedrich Wilhelm Joachim Ribbentrop; 30. aprill 1893 Wesel – 16. oktoober 1946 Nürnberg) oli Saksamaa poliitik, välisminister 4. veebruarist 1938 kuni 30. aprillini 1945. Hukati poomise läbi Nürnbergi tribunali otsuse kohaselt 16. oktoobril 1946.
Uus!!: Vladimir Dekanozov ja Joachim von Ribbentrop · Näe rohkem »
Juuni
Juuni on Gregoriuse kalendris aasta kuues kuu.
Uus!!: Vladimir Dekanozov ja Juuni · Näe rohkem »
Lavrenti Beria
Lavrenti Pavlovitš Beria (gruusia ლავრენტი ბერია, vene Лаврентий Павлович Берия; 29. märts (vkj 17. märts) 1899 Merheuli, Suhhumi ringkond, Khuthaisi kubermang – 23. detsember 1953 Moskva) oli Nõukogude Liidu riigitegelane, Nõukogude Liidu marssal (9. juuli 1945 – 31. detsember 1953), Jossif Stalini lähemaid kaastöölisi Nõukogude Liidu juhtkonnas.
Uus!!: Vladimir Dekanozov ja Lavrenti Beria · Näe rohkem »
Leedu
Leedu (ametlikult Leedu Vabariik) on riik Euroopa Liidus Läänemere kagurannikul.
Uus!!: Vladimir Dekanozov ja Leedu · Näe rohkem »
Lenini orden
Lenini orden 2. tüüp 1934–1936 Lenini orden 3. tüüp 1936–1943 Lenini orden 4. tüüp 1943–1991 Ordeni lint Lenini orden (vene keeles орден Ленина) oli statuudi järgi Nõukogude Liidu kõrgeim riiklik autasu.
Uus!!: Vladimir Dekanozov ja Lenini orden · Näe rohkem »
Moskva
Moskva (vene keeles Москва) on Venemaa pealinn.
Uus!!: Vladimir Dekanozov ja Moskva · Näe rohkem »
Nõukogude Liit
Nõukogude Liit (ametlikult Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit, ka NSV Liit ja NSVL; vene keeles Союз СоветскихСоциалистическихРеспублик ehk Советский Союз ehk СССР) oli aastatel 1922–1991 Euraasia põhjaosas eksisteerinud sotsialistlik riik, kuhu alla kuulusid tänapäeva Venemaa, Ukraina ja Valgevene ning Kesk-Aasia ja Taga-Kaukaasia riigid; 1940–1991 ka annekteeritud Baltimaad ja Moldova.
Uus!!: Vladimir Dekanozov ja Nõukogude Liit · Näe rohkem »
Nõukogude okupatsioon Eestis, Lätis ja Leedus
Nõukogude okupatsioon Eestis, Lätis ja Leedus ehk Nõukogude okupatsioon Balti riikides oli Nõukogude Liidu okupatsioon Eestis, Lätis ja Leedus aastatel 1940–1941 ja 1944–1991.
Uus!!: Vladimir Dekanozov ja Nõukogude okupatsioon Eestis, Lätis ja Leedus · Näe rohkem »
Nikolai Ježov
Nikolai Ivanovitš Ježov (Николай Иванович Ежов; 1. mai 1895 Suwałki kubermang Marijampolė maakond Venemaa Keisririik – 4. veebruar 1940 Moskva NSV Liit) oli Nõukogude Liidu siseasjade rahvakomissar 1936–1938 ning üks nõukogude poliitiliste repressioonide – suure terrori peamisi läbiviijaid.
Uus!!: Vladimir Dekanozov ja Nikolai Ježov · Näe rohkem »
NKVD
Nõukogude Liidu Siseasjade Rahvakomissariaat (vene keeles Народный комиссариат внутреннихдел СССР), lühend NKVD (vene keeles НКВД СССР NKVD SSSR), oli Nõukogude Liidu riikliku julgeoleku ja sisejulgeoleku: korrakaitse-, elanikkonna poliitilise järelevalve-, luure- ning kinnipidamisasutuste valve ja kinnipeetavate sunnitööle rakendamise eest vastutanud asutus.
Uus!!: Vladimir Dekanozov ja NKVD · Näe rohkem »
NLKP Keskkomitee
Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei Keskkomitee (lühend: NLKP KK; vene keeles Центральный комитет Коммунистической партии Советского Союза, lühend: ЦК КПСС) valiti NLKP kongressil ning oli kongressidevahelisel ajal NLKP kõrgeim organ, mis juhtis nii kogu partei, ühiskondlike organisatsioonide, majanduse kui ka kohalike parteiorganite tegevust.
Uus!!: Vladimir Dekanozov ja NLKP Keskkomitee · Näe rohkem »
NSV Liidu Ministrite Nõukogu
NSV Liidu Ministrite Nõukogu (lühend NSVL MN; vene Совет Министров СССР) oli NSV Liidu kõrgeim täidesaatev valitsusorgan 15. märtsist 1946 – 26. detsembrini 1990.
Uus!!: Vladimir Dekanozov ja NSV Liidu Ministrite Nõukogu · Näe rohkem »
NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Esimene Peavalitsus
NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Esimene Peavalitsus oli NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee välisluurega tegelenud välisluure keskasutus.
Uus!!: Vladimir Dekanozov ja NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Esimene Peavalitsus · Näe rohkem »
NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi Riikliku Julgeoleku Peavalitsus
NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi Riikliku Julgeoleku Peavalitsus (NSVL SaRK (NKVD) Riikliku Julgeoleku Peavalitsus, vene keeles Glavnoe upravlenie gosudarstvennoi bezopasnosti – GUGB) oli aastail 1934–1941 NSV Liidu riikliku julgeolekut tagav siseriikliku ja välisluurega tegelenud asutus.
Uus!!: Vladimir Dekanozov ja NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi Riikliku Julgeoleku Peavalitsus · Näe rohkem »
NSV Liidu Välisasjade Rahvakomissariaat
erakorralise ja täievolilise suursaadiku teenistusastme vormiriietuses NSV Liidu välisasjade rahvakomissari esimene asetäitja Andrei Võšinski (1945) NSV Liidu Välisasjade Rahvakomissariaat (vene keeles Народный комиссариат иностранныхдел СССР) oli aastatel 1923–1946 Nõukogude Liidus eksisteerinud riigivalitsemise organ; kuulus rahvakomissariaadina NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu koosseisu.
Uus!!: Vladimir Dekanozov ja NSV Liidu Välisasjade Rahvakomissariaat · Näe rohkem »
NSV Liidu Välisministeerium
erakorralise ja täievolilise suursaadiku teenistusastme vormiriietuses NSV Liidu Välisministeerium (vene keeles Министерство иностранныхдел СССР) oli aastatel 1946–1991 Nõukogude Liidus eksisteerinud riigivalitsemise organ; kuulus ministeeriumina NSV Liidu Ministrite Nõukogu koosseisu.
Uus!!: Vladimir Dekanozov ja NSV Liidu Välisministeerium · Näe rohkem »
Punaarmee
Punaarmee (vene keeles Красная армия, õigemini Рабоче-крестьянская Красная армия, lühend РККА) ka Tööliste ja Talupoegade Punaarmee oli Nõukogude Venemaa ja NSV Liidu maavägede ametlik nimetus aastatel 1918–1946.
Uus!!: Vladimir Dekanozov ja Punaarmee · Näe rohkem »
Punalipu orden
Punalipu orden (vene keeles орден Крaсного Знамени, ka орден Боевого Красного Знамени või орден «Красное знамя») oli Vene SFNV ja Nõukogude Liidu autasu sõjaväeliste teenete eest.
Uus!!: Vladimir Dekanozov ja Punalipu orden · Näe rohkem »
Riikliku julgeoleku 3. järgu komissar
Riikliku julgeoleku eriauastet omava töötaja embleem vormikuue käisel Riikliku julgeoleku 3. järgu komissari lõkmed vormikuue krae otstel (1937–1943). 1943. aastal võeti kasutusele õlakud Riikliku julgeoleku 3.
Uus!!: Vladimir Dekanozov ja Riikliku julgeoleku 3. järgu komissar · Näe rohkem »
Saksamaa
Saksamaa (ametlik nimi Saksamaa Liitvabariik) on föderaalne vabariik Kesk-Euroopas.
Uus!!: Vladimir Dekanozov ja Saksamaa · Näe rohkem »
Stalinlikud repressioonid
Stalinlikud repressioonid (vene keeles Сталинские репрессии) olid massilised poliitilised repressioonid Nõukogude Liidus stalinismi perioodil (1920. aastate lõpuaastatest kuni 1950. aastate algusaastateni).
Uus!!: Vladimir Dekanozov ja Stalinlikud repressioonid · Näe rohkem »
Suursaadik
Suursaadik on diplomaatiline ametiaste (ametikoht), ka erakorralise ja täievolilise suursaadiku laialt kasutatav mitteametlik vaste.
Uus!!: Vladimir Dekanozov ja Suursaadik · Näe rohkem »
Taga-Kaukaasia SFNV
Taga-Kaukaasia SNVFL (1928) Taga-Kaukaasia Sotsialistlik Föderatiivne Nõukogude Vabariik (T-K SFNV), asutamisest 12. märtsil 1922 kuni 13. detsembrini 1922 Taga-Kaukaasia Sotsialistlike Nõukogude Vabariikide Föderatiivne Liit (T-K SNVFL) oli Nõukogude Liidu liiduvabariik, mis asus Taga-Kaukaasias ning ühendas Gruusia, Armeenia ja Aserbaidžaani NSV-d. Ta eksisteeris kuni 5. detsembrini 1936.
Uus!!: Vladimir Dekanozov ja Taga-Kaukaasia SFNV · Näe rohkem »
Tšekaa
Tšekaa (vene keeles чрезвычайная комиссия, lühend ЧК) ehk Vene SFNV Rahvakomissaride Nõukogu juures asuv Kontrrevolutsiooni ja Sabotaaži Vastu Võitlemise Ülevenemaaline Erakorraline Komisjon (vene keeles Всероссийская чрезвычайная комиссия по борьбе с контрреволюцией и саботажем при Совете народныхкомиссаров РСФСР, lühend ВЧК СНК РСФСР ehk ВЧК) oli Venemaa Nõukogude Vabariigi ja Vene SFNV riikliku julgeolekuasutuste üldnimetus aastail 1917–1922.
Uus!!: Vladimir Dekanozov ja Tšekaa · Näe rohkem »
Täievoliline esindaja
Täievoliline esindaja (vene keeles полномочный представитель, kõnekeeles polpred, полпред) oli Venemaa SFNV ja Nõukogude Liidu poolt aastail 1918–1941 kasutatud diplomaatilise esinduse juhi ametinimetus.
Uus!!: Vladimir Dekanozov ja Täievoliline esindaja · Näe rohkem »
Vene keel
Vene keel (русский язык, russki jazõk) on idaslaavi keelte hulka kuuluv keel.
Uus!!: Vladimir Dekanozov ja Vene keel · Näe rohkem »
Venemaa Keisririik
Venemaa Keisririik (vene keeles Россійская Имперія, praeguses kirjaviisis Российская империя) oli ajavahemikul 1721–1917 Euroopas ja Aasias paiknenud riik, mille eellane oli Moskva tsaaririik ja järglane oli 1917.
Uus!!: Vladimir Dekanozov ja Venemaa Keisririik · Näe rohkem »
Vsevolod Merkulov
Vsevolod Merkulov (vene keeles Всеволод Николаевич Меркулов; 6. november 1895 Zaqatala – 23. detsember 1953 Moskva) oli NSV Liidu partei- ja riigitegelane, luuraja.
Uus!!: Vladimir Dekanozov ja Vsevolod Merkulov · Näe rohkem »
1898
1898.
Uus!!: Vladimir Dekanozov ja 1898 · Näe rohkem »
1953
1953.
Uus!!: Vladimir Dekanozov ja 1953 · Näe rohkem »
23. detsember
23.
Uus!!: Vladimir Dekanozov ja 23. detsember · Näe rohkem »
