Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Free
Kiiremini kui brauser!
 

Volmari ordulinnus

Index Volmari ordulinnus

Volmari vana apteek linnusevaremetes, kus nüüd asub Volmari muuseum Linnusevaremed hilisõhtul Volmari ordulinnus (saksa Wolmar, läti Valmiera, ladina Woldemaria) oli Liivi ordule kuulunud suurlinnus, mis asub Lätis Volmari linnas Raatesi oja, (Piiskopi kraav, Rates upite, Ratsupe, Mühlbach, Rathe fluss, Bischof Graben) looke ja linnusest lõuna poolt mööda voolava Koiva jõe vahelisel kõrgel kaldaneemikul.

118 suhted: Albert (Riia piiskop), Andrei Kurbski, Asti, Asti ordulinnus, Autine, Autine linnus, Ēvele kihelkond, Beverini linnus, Boriss Šeremetev, Carta marina, Cēsis, Dünaburgi komtuur, Flandria, Foogt, Guillebert de Lannoy, Hansa Liit, Härgmäe lahing, Heinrich von Galen, Hermann II Wesel, Hiis, Idumea, Ivan Julm, Jan Karol Chodkiewicz, Jasper von Münster, Joachim Friedrich von Mansfeld, Jumara jõgi, Kaart, Kääbas, Koadjuutor, Koiva jõgi, Kuramaa, Latgalid, Läti, Liivi sõda, Liivimaa hertsogkond, Liivimaa maapäev, Liivimaa ordu, Liivimaa ordu maamarssal, Liivimaa ordu maameister, Linnaõigus, Maaisand, Magnus, Markkrahv, Mõõgavendade ordu, Moskva tsaar, Olaus Magnus, Otto Schenking, Paavst, Pant, Põhja-Euroopa, ..., Peeter I, Pihkva vürstide loend, Pjotr Šuiski, Poola kuningas, Riia peapiiskop, Riia peapiiskopkond, Riia piiskop, Sigulda komtuur, Sotecle linnus, Staarost, Stefan Batory, Tartu piiskop, Theoderic de Bekeshovede, Trikāta ordulinnus, Valmiera, Võnnu lahing (1578), Viljandi, Viljandi komtuur, Volmari mõis, Vsevolod Mstislavitš, Wartberge Hermanni Liivimaa kroonika, Wilhelm Fürstenberg, Wilhelm von Hohenzollern, Wolmar Fahrensbach, Zygmunt II August, 1214, 1218, 1220, 1221, 1224, 1281, 1283, 1323, 1413, 1491, 1539, 1546, 1556, 1558, 1560, 1561, 1562, 1564, 1576, 1577, 1578, 1582, 1600, 1601, 1607, 1608, 1613, 1622, 1633, 1634, 1657, 1658, 1681, 1688, 1689, 1702, 1703, 1772, 1774, 1791, 1920, 1930, 1937. Laienda indeks (68 rohkem) »

Albert (Riia piiskop)

Albert von Buxhövden; ka Albert von Appeldern, Albert von Buxhoeveden, Albrecht von Buxthevden, Albert de Bekeshovede või piiskop Albert (umbes 1165 Bexhövede – 17. jaanuar 1229 Riia) oli Riia piiskop (Liivimaa piiskop) aastast 1199 kuni oma surmani.

Uus!!: Volmari ordulinnus ja Albert (Riia piiskop) · Näe rohkem »

Andrei Kurbski

Andrei Mihhailovitš Kurbski (vene Андрей Михайлович Курбский, poola Andrzej Kurbski; 1528–1583) oli Venemaa vürst ja Ivan IV lähikondlane, kes poliitiliste erimeelsuste pärast tsaariga emigreerus Venemaalt.

Uus!!: Volmari ordulinnus ja Andrei Kurbski · Näe rohkem »

Asti

Asti on linn Itaalias Piemonte maakonnas, Asti provintsi halduskeskus.

Uus!!: Volmari ordulinnus ja Asti · Näe rohkem »

Asti ordulinnus

Vapp Asti ordulinnus (saksa Burtneck-Schloß, läti Burtnieki) on Liivi ordule kuulunud ja Võnnu (läti Cesis) komtuuri halduses olnud majandus- ja laolinnus, mis asub praegu Lätis, Burtnieki piirkonnas, Burtnieki asulas Asti (Burtnieki) järve lõunakaldal, vanas majandikeskuses mäekünkal ja Burtnieki pargi kõrval.

Uus!!: Volmari ordulinnus ja Asti ordulinnus · Näe rohkem »

Autine

Autine oli 13.

Uus!!: Volmari ordulinnus ja Autine · Näe rohkem »

Autine linnus

Autine linnus oli 13.

Uus!!: Volmari ordulinnus ja Autine linnus · Näe rohkem »

Ēvele kihelkond

Valga kreis Ludwig August Mellini kaardil ''Atlas von Liefland, oder von den beyden Gouvernementern u. Herzogthümern Lief- und Ehstland, und der Provinz Oesel'' (1798) Ēvele kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Wolfahrt, ka Wolfart, läti keeles Ēveles draudzes novads) oli haldusüksus Liivimaal Riia kreisis ja aastast 1783 Valga kreisis.

Uus!!: Volmari ordulinnus ja Ēvele kihelkond · Näe rohkem »

Beverini linnus

Beverini linnus oli üks 13.

Uus!!: Volmari ordulinnus ja Beverini linnus · Näe rohkem »

Boriss Šeremetev

Boriss Šeremetevi vapp Krahv Boriss Petrovitš Šeremetev (vene keeles Борис Петрович Шереметев, eesti keeles varem ka Šeremetjev; 25. aprill 1652, Moskva – 17. veebruar 1719, Moskva) oli Venemaa diplomaat ja sõjaväelane (kindralfeldmarssal), väejuht Põhjasõjas ning Eestimaa ja Liivimaa vallutanud vägede juhataja.

Uus!!: Volmari ordulinnus ja Boriss Šeremetev · Näe rohkem »

Carta marina

Olaus Magnuse kaart Carta Marina aastast 1539 Carta marina (täieliku ladinakeelse nimega: Die Carta marina et descriptio septemtrionalium terrarum ac mirabilium rerum in eis contentarum diligentissime eleborata anno dni 1539) on vanim ja tänapäevaste teadmiste järgi enam-vähem korrektne Põhja-Euroopa maakaart.

Uus!!: Volmari ordulinnus ja Carta marina · Näe rohkem »

Cēsis

Cēsis (eesti Võnnu, saksa Wenden, liivi Venden, poola Kieś) on linn Lätis Vidzemes.

Uus!!: Volmari ordulinnus ja Cēsis · Näe rohkem »

Dünaburgi komtuur

Dünaburgi ehk Daugavpilsi komtuur (saksa keeles Komtur von Dünaburg) oli Liivi ordu käsknik, kes valitses Dünaburgi komtuurkonda.

Uus!!: Volmari ordulinnus ja Dünaburgi komtuur · Näe rohkem »

Flandria

Flandria on Belgia 1. järgu haldusüksus, üks kolmest piirkonnast.

Uus!!: Volmari ordulinnus ja Flandria · Näe rohkem »

Foogt

Foogt oli feodalismiaegne kõrgem haldusametnik ja kohtunik.

Uus!!: Volmari ordulinnus ja Foogt · Näe rohkem »

Guillebert de Lannoy

Guillebert de Lannoy Guillebert de Lannoy (1386–1462) oli flaami päritolu Burgundia sõjaväelane ja diplomaatJennifer Speake.

Uus!!: Volmari ordulinnus ja Guillebert de Lannoy · Näe rohkem »

Hansa Liit

Hansa Liidu kaubaringid Hansa Liit (hanse tähistas vanasaksa keeles meeste salka) oli 13.–17. sajandil tegutsenud Põhja-Saksamaa, Skandinaavia maade, Madalmaade ja Liivimaa linnade kaubanduslik ja poliitiline liit.

Uus!!: Volmari ordulinnus ja Hansa Liit · Näe rohkem »

Härgmäe lahing

Härgmäe lahing ehk Oomuli lahing oli lahing Vene-Liivi sõjas, mis peeti 2. augustil 1560 Õhne jõe keskjooksu alal Liivi ordu ja Moskva tsaaririigi vägede vahel.

Uus!!: Volmari ordulinnus ja Härgmäe lahing · Näe rohkem »

Heinrich von Galen

Heinrich von Galen (1480. aastad – 30. mai 1557 Tarvastus) oli Liivi ordu maameister aastatel 1551–1557.

Uus!!: Volmari ordulinnus ja Heinrich von Galen · Näe rohkem »

Hermann II Wesel

Hermann Weseli piiskoplik vapp on vasakpoolne Hermann II (surnud 15. juunil 1563) oli viimane Tartu piiskop 1552–1558.

Uus!!: Volmari ordulinnus ja Hermann II Wesel · Näe rohkem »

Hiis

Hiis on looduslik pühapaik, kus taotleti rituaalide ja ohvritalituste abil kõrgemate jõudude (vaimude, jumaluste, esivanemate) soosingut.

Uus!!: Volmari ordulinnus ja Hiis · Näe rohkem »

Idumea

Idumea (läti keeles Idumeja, allikates ka Ydumea) oli ajalooline piirkond 13.

Uus!!: Volmari ordulinnus ja Idumea · Näe rohkem »

Ivan Julm

Ivan IV ehk Ivan Julm. Viktor Vasnetsovi maalil (1897) Ivan Julm ehk Ivan IV (vene keeles Иван Васильевич Грозный (Ivan Groznõi)); 25. august 1530 – 18. märts 1584 Moskva) oli Rjurikovitšite dünastiast Moskva suurvürst alates 1533 ja esimene Moskva tsaar alates 1547 kuni surmani. Ta läks ajalukku kui üks kõige verisemaid Moskva tsaaririigi (Moskoovia) valitsejaid enne 20. sajandit.

Uus!!: Volmari ordulinnus ja Ivan Julm · Näe rohkem »

Jan Karol Chodkiewicz

Jan Karol Chodkiewicz (leedu Jonas Karolis Chodkevičius (ka Katkevičius), leedu rahvapärimustes Katkus; surnud 24. septembril 1621 Hotini linnuses) oli Poola-Leedu väejuht.

Uus!!: Volmari ordulinnus ja Jan Karol Chodkiewicz · Näe rohkem »

Jasper von Münster

Jasper von Münster (15. sajandi lõpp või 16. sajandi algus, Friisimaa – 1577, Aizkraukle) oli Liivi ordu maamarssal koadjuutorivaenuse ajal.

Uus!!: Volmari ordulinnus ja Jasper von Münster · Näe rohkem »

Joachim Friedrich von Mansfeld

Krahv Joachim Friedrich von Mansfeld-Vorderort (af Mansfelt; 19. aprill 1581 – 29. aprill 1623 Friedeburg) oli saksa päritolu Rootsi väejuht.

Uus!!: Volmari ordulinnus ja Joachim Friedrich von Mansfeld · Näe rohkem »

Jumara jõgi

Ümera ehk Jumara jõgi on jõgi Lätis Valmiera lähistel, mis linnast edelas suubub Koiva jõkke.

Uus!!: Volmari ordulinnus ja Jumara jõgi · Näe rohkem »

Kaart

Johannes Kepleri maailmakaart Tartu linnaplaan Louis Höflingeri 1860. aasta kaardil Karepa küla kaart. Kaart on maapinna (või üldisemas tähenduses ka mõne muu taevakeha pinna) üldistatud, vähendatud ja leppemärkidega seletatud mõõtkavaline kujutis, mis näitab, kuidas objektid üksteise suhtes paiknevad.

Uus!!: Volmari ordulinnus ja Kaart · Näe rohkem »

Kääbas

Kääbas ehk kääbaskalme on kalmevorm, kus surnud on maetud liivast või mullast kuhjatiste alla või sisse.

Uus!!: Volmari ordulinnus ja Kääbas · Näe rohkem »

Koadjuutor

Koadjuutor (keskaegses ladina keeles coadjutor.

Uus!!: Volmari ordulinnus ja Koadjuutor · Näe rohkem »

Koiva jõgi

Koiva jõe valgla Koiva on jõgi Lätis.

Uus!!: Volmari ordulinnus ja Koiva jõgi · Näe rohkem »

Kuramaa

Seloonia (läti k. Sēlija, leedu k. Aukšzemė), Vidzeme, Latgale Kuramaa on Läti ja oli Vana-Liivimaa läänepoolseim ajalooline piirkond, mis hõlmab Kura poolsaare ning sellest lõuna ja ida poole jäävad Läti alad.

Uus!!: Volmari ordulinnus ja Kuramaa · Näe rohkem »

Latgalid

Latgalid teiste Balti hõimudega, umbes 1200. aastal. Idabaltid on pruuni värviga tähistatud, läänebaltid rohelisega. Piirid on umbkaudsed. Latgalid (ajaloolistes allikates Letti, Leththi, Lethti, Letthi, Letthigalli, Letigolli, Leththigallia) oli balti hõim praeguse Ida-Läti alal.

Uus!!: Volmari ordulinnus ja Latgalid · Näe rohkem »

Läti

Läti (ametlikult Läti Vabariik) on riik Euroopas, üks kolmest Balti riigist.

Uus!!: Volmari ordulinnus ja Läti · Näe rohkem »

Liivi sõda

Liivimaa kaart, Joann Portantius, 1573 Liivi sõda on Vana-Liivimaa aladel ja ülemvõimu nimel 16. sajandil, aastatel 1558–1583 aset leidnud sõjategevus.

Uus!!: Volmari ordulinnus ja Liivi sõda · Näe rohkem »

Liivimaa hertsogkond

Liivimaa hertsogkond oli haldusterritoorium 16.

Uus!!: Volmari ordulinnus ja Liivimaa hertsogkond · Näe rohkem »

Liivimaa maapäev

Liivimaa maapäev (saksa keeles Livländische Landtag, inglise keeles Livonian Diet) oli Vana-Liivimaa maaisandate (Riia peapiiskopi, Liivi ordu, Tartu piiskopi, Saare-Lääne piiskopi, Kuramaa piiskopi ning formaalselt ka Tallinna piiskopi) ja nende seisuste (linnade ja vasallide) nõupidamine, mis oli ühtlasi Liivimaa kõrgeim seadusandlik ja kohtulik võim.

Uus!!: Volmari ordulinnus ja Liivimaa maapäev · Näe rohkem »

Liivimaa ordu

Liivimaa ordu (ka Liivi ordu), eestikeelse täieliku nimega Jeruusalemma Saksa Maja Püha Maarja hospidal Liivimaal (ladina Domus Sanctae Mariae Theotonicorum in Livonia, alamsaksa Dutscher orden to Lyffland, ka saksa Deutscher Orden in Livland) oli katoliku rüütliordu, Saksa ordu Liivimaa haru, mis eksisteeris aastatel 1237–1562.

Uus!!: Volmari ordulinnus ja Liivimaa ordu · Näe rohkem »

Liivimaa ordu maamarssal

Liivimaa ordu maamarssal (saksa keeles Landmarschall) oli Liivi ordu kõrge ametnik (käsknik), kelle peamiseks ülesandeks oli tavaliselt orduvägede juhtimine sõjaolukorras.

Uus!!: Volmari ordulinnus ja Liivimaa ordu maamarssal · Näe rohkem »

Liivimaa ordu maameister

Liivi ordu maameistri pitsat Liivimaa ordu maameister oli Saksa ordu Liivimaa haru (Liivi ordu) kõrgeim kohalik juht aastatel 1237–1562.

Uus!!: Volmari ordulinnus ja Liivimaa ordu maameister · Näe rohkem »

Linnaõigus

Linnaõigus on keskajast pärinev õigusnormide kogum linnakogukonna jaoks.

Uus!!: Volmari ordulinnus ja Linnaõigus · Näe rohkem »

Maaisand

Maaisand ehk maahärra on feodaalist või vaimulikust maavaldaja ehk senjöör/süserään.

Uus!!: Volmari ordulinnus ja Maaisand · Näe rohkem »

Magnus

Saare-Lääne piiskopina Magnus ehk hertsog Magnus (26. august 1540 Kopenhaageni loss – 18./28. märts 1583 Piltene) oli Taani kuninga Christian III poeg, Saare-Lääne ja Kuramaa piiskop ning Liivimaa kuningas 1570–1577.

Uus!!: Volmari ordulinnus ja Magnus · Näe rohkem »

Markkrahv

Markkrahv on krahvist kõrgem, aga suveräänsest parunist madalam aadlitiitel.

Uus!!: Volmari ordulinnus ja Markkrahv · Näe rohkem »

Mõõgavendade ordu

Mõõgavendade ordu (ametlik nimi Kristuse Sõjateenistuse Vennad, ladina keeles Fratres Militiae Christi ehk Ensiferi, Mõõgakandjad; algselt Kristuse sõdalasvennad) oli kristlik sõjaline ordu, mis eksisteeris aastatel 1202–1237.

Uus!!: Volmari ordulinnus ja Mõõgavendade ordu · Näe rohkem »

Moskva tsaar

Moskva tsaar või Vene tsaar oli Moskva (Vene) tsaaririigi valitseja tiitel 1547–1721.

Uus!!: Volmari ordulinnus ja Moskva tsaar · Näe rohkem »

Olaus Magnus

Olaus Magnus (1490–1557) oli Rootsi kirjamees ja katoliiklik vaimulik.

Uus!!: Volmari ordulinnus ja Olaus Magnus · Näe rohkem »

Otto Schenking

Otto Schenking (1554 Liivimaa – 1637 Sulejów, Poola) oli katoliiklik Võnnu piiskop aastatel 1587–1625.

Uus!!: Volmari ordulinnus ja Otto Schenking · Näe rohkem »

Paavst

Paavst (ka Rooma paavst) (ladina papa; kreeka πάππας pappas, 'isa') on katoliku kiriku piiskopipühitsusega pea ja Vatikani riigipea.

Uus!!: Volmari ordulinnus ja Paavst · Näe rohkem »

Pant

Pant ehk pandiõigus on piiratud asjaõigus, mille alusel isikul, kelle kasuks pant on seatud, on õigus pandiga tagatud nõude rahuldamisele panditud vara arvel, kui nõuet ei ole kohaselt täidetud.

Uus!!: Volmari ordulinnus ja Pant · Näe rohkem »

Põhja-Euroopa

Põhja-Euroopa Põhja-Euroopa on Euroopa põhjapoolne osa.

Uus!!: Volmari ordulinnus ja Põhja-Euroopa · Näe rohkem »

Peeter I

Peeter I ajutine suveresidents Tallinnas. Peeter I ehk Peeter Suur ehk Pjotr I (vene Пётр I Алексеевич (Pjotr I Aleksejevitš), Пётр I (Pjotr I) ehk Пётр Великий (Pjotr Veliki); 9. juuni (30. mai) 1672 Moskva Kreml – 8. veebruar (28. jaanuar) 1725 Peterburi) oli Vene tsaar 1682–1721 ja Venemaa Keisririigi keiser (Isamaa Isa ja Ülevenemaaline Keiser) 31. jaanuarist (20. jaanuarist) 1721.

Uus!!: Volmari ordulinnus ja Peeter I · Näe rohkem »

Pihkva vürstide loend

Pihkva vürstid on loetelu Pihkva vürstiriigi ja Pihkvamaa valitsejatest, kuni Pihkvamaa liitmiseni Moskva suurvürstiriigiga.

Uus!!: Volmari ordulinnus ja Pihkva vürstide loend · Näe rohkem »

Pjotr Šuiski

Vürst Pjotr Ivanovitš Šuiski (vene Пётр Иванович Шуйский; surnud 26. jaanuar 1564) oli Ivan IV aegse Vene tsaaririigi vojevood, sõjaväelane, riigitegelane ja bojaar (1550. aastast).

Uus!!: Volmari ordulinnus ja Pjotr Šuiski · Näe rohkem »

Poola kuningas

Poola kuningas (poola król Polski) oli Poola kuningriigi (1569–1795 moodustas koos Leedu suurvürstiriigiga Poola-Leedu) valitseja tiitel 11. sajandist 1795.

Uus!!: Volmari ordulinnus ja Poola kuningas · Näe rohkem »

Riia peapiiskop

Riia peapiiskopi vapp Riia peapiiskop oli aastatel 1253–1563 ja on alates 1923 katoliikliku Riia peapiiskopkonna kõrgeim juht, kes allub otse paavstile.

Uus!!: Volmari ordulinnus ja Riia peapiiskop · Näe rohkem »

Riia peapiiskopkond

Riia peapiiskopkond oli katoliiklik piiskopkond ja riik, mis eksisteeris aastatel 1186–1562/1563 (1186–1202 Üksküla piiskopkonnana, 1202–1251/1253 Riia piiskopkonnana), Rooma-katoliku kiriku paavsti valitsemisalas.

Uus!!: Volmari ordulinnus ja Riia peapiiskopkond · Näe rohkem »

Riia piiskop

Riia piiskop on vaimulik tiitel, mida on kandnud eri aegadel eri kirikute vaimulikud.

Uus!!: Volmari ordulinnus ja Riia piiskop · Näe rohkem »

Sigulda komtuur

Sigulda komtuur (saksa keeles Komtur von Segewold) oli Liivi ordu käsknik, kes valitses Sigulda komtuurkonda.

Uus!!: Volmari ordulinnus ja Sigulda komtuur · Näe rohkem »

Sotecle linnus

Sotecle linnus oli 13.–14.

Uus!!: Volmari ordulinnus ja Sotecle linnus · Näe rohkem »

Staarost

Staarost oli Poolas ja tema hallatavatel aladel 14. sajandist kuni 1795.

Uus!!: Volmari ordulinnus ja Staarost · Näe rohkem »

Stefan Batory

Stefan Bátory. Martin Koberi maal (1583) Stefan Bátory, Stefan Bathory või Stephan Batory (ungaripäraselt István Báthory; 27. september 1533 Somlyó – 12. detsember 1586 Hrodna) oli 1571–1576 Transilvaania vürst ja alates 1576 kuni surmani Rzeczpospolita kuningas.

Uus!!: Volmari ordulinnus ja Stefan Batory · Näe rohkem »

Tartu piiskop

Tartu piiskop (ladina keeles Episcopus Tarbatensis) oli Tartu piiskopkonna ilmalik ja vaimulik valitseja aastatel 1224–1558.

Uus!!: Volmari ordulinnus ja Tartu piiskop · Näe rohkem »

Theoderic de Bekeshovede

Theoderic de Bekeshovede (ka Theoderic(h) von Buxhövden, von Buxhoeveden, de Bikeshoved, Theoderic(h) de Raupe, de Raupena, de Rope, de Ropa, von der Ropp) oli Riia piiskopi Alberti vend, Idumea foogt, oma teise venna piiskop Hermanni vasall Ugandis, ning de Rope'de (von der Ropp) mõisnikusoo rajaja.

Uus!!: Volmari ordulinnus ja Theoderic de Bekeshovede · Näe rohkem »

Trikāta ordulinnus

Linnuse põllukivimüür järvepoolsel mäeküljel. Trikāta ordulinnus (eesti keeles ka Trikati, saksa Trikaten, poola Trykat) asub Lätis, Beverīna piirkonnas (Beverīnas novads), Trikāta vallas (Trikātas pagasts) ja asulas, Abuli (läti Abuls, saksa Abbul) jõe paremal ehk põhjakaldal kõrgel kaldaneemikul, mis paikneb jõelooke ja Trikāta järve (Trikātas ezers) vahel.

Uus!!: Volmari ordulinnus ja Trikāta ordulinnus · Näe rohkem »

Valmiera

Valmiera (eesti Volmari, saksa Wolmar) on linn Lätis Vidzemes.

Uus!!: Volmari ordulinnus ja Valmiera · Näe rohkem »

Võnnu lahing (1578)

Võnnu lahing oli Vene-Poola sõja (1562–1582) ajal 21. oktoobril 1578 Vene tsaaririigi ja Rzeczpospolita-Rootsi ühisväe vahel toimunud lahing.

Uus!!: Volmari ordulinnus ja Võnnu lahing (1578) · Näe rohkem »

Viljandi

Viljandi (ajalooliselt saksa keeles Fellin, poola keeles Felin, läti keeles Vīlande) on linn Lõuna-Eestis.

Uus!!: Volmari ordulinnus ja Viljandi · Näe rohkem »

Viljandi komtuur

Viljandi komtuur (saksa keeles Komtur von Fellin) oli Liivi ordu käsknik, kes valitses Viljandi komtuurkonda.

Uus!!: Volmari ordulinnus ja Viljandi komtuur · Näe rohkem »

Volmari mõis

Torn Valmiera mõisas Volmari mõis ehk Valmiermuiža mõis, ka Valmiera mõis (saksa keeles Wolmarshof, läti keeles Valmiermuiža ehk Valmieras muiža) oli rüütlimõis (fideikomiss) Liivimaal Volmari kreisis Volmari kihelkonnas.

Uus!!: Volmari ordulinnus ja Volmari mõis · Näe rohkem »

Vsevolod Mstislavitš

Vsevolod Mstislavitš (vene Всеволод Мстиславич) oli mitme 11.

Uus!!: Volmari ordulinnus ja Vsevolod Mstislavitš · Näe rohkem »

Wartberge Hermanni Liivimaa kroonika

Wartberge Hermanni Liivimaa kroonika on Liivi ordu krooniku Wartberge Hermanni umbes 1372 koostatud kroonika.

Uus!!: Volmari ordulinnus ja Wartberge Hermanni Liivimaa kroonika · Näe rohkem »

Wilhelm Fürstenberg

Wilhelm Fürstenberg (ka Wilhelm von Fürstenberg; umbes 1500, Neheim, Vestfaal – 1568 Jaroslavl, Moskva tsaaririik) oli eelviimane Liivi ordu maameister aastatel 1557–1559.

Uus!!: Volmari ordulinnus ja Wilhelm Fürstenberg · Näe rohkem »

Wilhelm von Hohenzollern

Riia viimane peapiiskop Wilhelm Wilhelm von Hohenzollern (ka Wilhelm von Brandenburg või Wilhelm von Brandenburg-Ansbach, tuntud ka kui markkrahv Wilhelm (Markgraf Wilhelm); 29. juuni 1498 Ansbach, Ansbachi markkrahvkond – 4. veebruar 1563 Riia, Liivimaa) oli viimane keskaegne Riia peapiiskop aastatel 1539–1563.

Uus!!: Volmari ordulinnus ja Wilhelm von Hohenzollern · Näe rohkem »

Wolmar Fahrensbach

Wolmar Fahrensbach (ka Woldemar von Farensbach; poola Włodzimierz Farensbach; 9. veebruar 1586 Jaunpils, Kuramaa –19. mai 1633 Regensburg) oli Liivimaa sõjaväelane ja poliitik, Ruhja ja Tarvastu staarost ("starosta rujneńskie i taureńskie").

Uus!!: Volmari ordulinnus ja Wolmar Fahrensbach · Näe rohkem »

Zygmunt II August

Zygmunt II August Zygmunt II August (ka Sigismund August, leedu keeles Žygimantas Augustas (1. august 1520 – 7. juuli 1572) oli 1529. aastast Leedu suurvürst, sai Poola kuningaks 1548 ja oli seda kuni surmani, jäädes Leedu päritolu Jagelloonide dünastia viimaseks Rzeczpospolita kuningaks.

Uus!!: Volmari ordulinnus ja Zygmunt II August · Näe rohkem »

1214

Kirjeldus ei ole.

Uus!!: Volmari ordulinnus ja 1214 · Näe rohkem »

1218

1218.

Uus!!: Volmari ordulinnus ja 1218 · Näe rohkem »

1220

1220.

Uus!!: Volmari ordulinnus ja 1220 · Näe rohkem »

1221

1221.

Uus!!: Volmari ordulinnus ja 1221 · Näe rohkem »

1224

1224.

Uus!!: Volmari ordulinnus ja 1224 · Näe rohkem »

1281

1281.

Uus!!: Volmari ordulinnus ja 1281 · Näe rohkem »

1283

1283.

Uus!!: Volmari ordulinnus ja 1283 · Näe rohkem »

1323

1323.

Uus!!: Volmari ordulinnus ja 1323 · Näe rohkem »

1413

1413.

Uus!!: Volmari ordulinnus ja 1413 · Näe rohkem »

1491

1491.

Uus!!: Volmari ordulinnus ja 1491 · Näe rohkem »

1539

1539.

Uus!!: Volmari ordulinnus ja 1539 · Näe rohkem »

1546

1546.

Uus!!: Volmari ordulinnus ja 1546 · Näe rohkem »

1556

1556.

Uus!!: Volmari ordulinnus ja 1556 · Näe rohkem »

1558

1558.

Uus!!: Volmari ordulinnus ja 1558 · Näe rohkem »

1560

1560.

Uus!!: Volmari ordulinnus ja 1560 · Näe rohkem »

1561

1561.

Uus!!: Volmari ordulinnus ja 1561 · Näe rohkem »

1562

1562.

Uus!!: Volmari ordulinnus ja 1562 · Näe rohkem »

1564

1564.

Uus!!: Volmari ordulinnus ja 1564 · Näe rohkem »

1576

1576.

Uus!!: Volmari ordulinnus ja 1576 · Näe rohkem »

1577

1577.

Uus!!: Volmari ordulinnus ja 1577 · Näe rohkem »

1578

1578.

Uus!!: Volmari ordulinnus ja 1578 · Näe rohkem »

1582

1582.

Uus!!: Volmari ordulinnus ja 1582 · Näe rohkem »

1600

1600.

Uus!!: Volmari ordulinnus ja 1600 · Näe rohkem »

1601

1601.

Uus!!: Volmari ordulinnus ja 1601 · Näe rohkem »

1607

1607.

Uus!!: Volmari ordulinnus ja 1607 · Näe rohkem »

1608

1608.

Uus!!: Volmari ordulinnus ja 1608 · Näe rohkem »

1613

1613.

Uus!!: Volmari ordulinnus ja 1613 · Näe rohkem »

1622

1622.

Uus!!: Volmari ordulinnus ja 1622 · Näe rohkem »

1633

1633.

Uus!!: Volmari ordulinnus ja 1633 · Näe rohkem »

1634

1634.

Uus!!: Volmari ordulinnus ja 1634 · Näe rohkem »

1657

1657.

Uus!!: Volmari ordulinnus ja 1657 · Näe rohkem »

1658

1658.

Uus!!: Volmari ordulinnus ja 1658 · Näe rohkem »

1681

1681.

Uus!!: Volmari ordulinnus ja 1681 · Näe rohkem »

1688

1688.

Uus!!: Volmari ordulinnus ja 1688 · Näe rohkem »

1689

1689.

Uus!!: Volmari ordulinnus ja 1689 · Näe rohkem »

1702

1702.

Uus!!: Volmari ordulinnus ja 1702 · Näe rohkem »

1703

1703.

Uus!!: Volmari ordulinnus ja 1703 · Näe rohkem »

1772

1772.

Uus!!: Volmari ordulinnus ja 1772 · Näe rohkem »

1774

1774.

Uus!!: Volmari ordulinnus ja 1774 · Näe rohkem »

1791

1791.

Uus!!: Volmari ordulinnus ja 1791 · Näe rohkem »

1920

1920.

Uus!!: Volmari ordulinnus ja 1920 · Näe rohkem »

1930

1930.

Uus!!: Volmari ordulinnus ja 1930 · Näe rohkem »

1937

1937.

Uus!!: Volmari ordulinnus ja 1937 · Näe rohkem »

Ümbersuunamised siin:

Valmiera ordulinnus.

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »