Kiiremini kui brauser!
18 suhted: Araks, Armeenia, Armeenia keel, Aserbaidžaan, Aserbaidžaani keel, Hüdroelektrijaam, Iraan, Kanjon, Lõuna-Kaukaasia, Mägi-Karabahh, Mägi-Karabahhi sõda, Sevan, Sevani järv, Sisian, Sjunikhi maakond, Spandarjani veehoidla, Valgla, Zangezuri ahelik.
Araks
Araksi jõgi. Vasakul pool on Iraan ja paremal pool Nahhitševan Aserbaidžaanis Araks on jõgi Aasias.
Uus!!: Vorotan ja Araks · Näe rohkem »
Armeenia
Armeenia (armeenia keeles: Հայաստան (Hajastan), ametlikult Armeenia Vabariik (Հայաստանի Հանրապետություն (Hajastani Hanrapetuthjun)), on merepiirita riik Ees-Aasias Musta mere ja Kaspia mere vahelisel maakitsusel Lõuna-Kaukaasias. Armeenia piirneb põhjas Gruusiaga, idas Aserbaidžaaniga (ning ainult Armeenia poolt tunnustatud riigi Mägi-Karabahhi Vabariigiga), lõunas Iraaniga, edelas Aserbaidžaani eksklaavi Nahhitševaniga ja läänes Türgiga, hõlmates ajaloolisest Armeeniast vaid idaosa. 19. sajandil langes Ida-Armeenia, sealhulgas Armeenia ja Mägi-Karabahhi ala, teise Vene-Pärsia sõja järel Venemaa võimu alla. 28. mail 1918 kuulutati välja iseseisev Armeenia Demokraatlik Vabariik. 29. novembril 1920 kehtestati nõukogude võim ja moodustati Armeenia NSV, mis kuulus aastail 1922–1936 Nõukogude Liidu koosseisu Taga-Kaukaasia SFNV osana ning alates 5. detsembrist 1936 eraldi liiduvabariigina. Armeenia NSV oli pindalalt väikseim liiduvabariik. 23. septembril 1991 võttis Armeenia Ülemnõukogu kahe päeva eest toimunud referendumi tulemuste põhjal vastu "Deklaratsiooni Armeenia riiklikust iseseisvusest". Nõukogude Liidu lagunemine 1991 tõi kaasa Armeenia iseseisvumise. 22. märtsil 1992 võeti Armeenia Vabariik vastu ÜRO-sse, 25. jaanuaril 2001 Euroopa Nõukogusse. (Üks ÜRO liige, Pakistan, ei ole Armeeniat tänini tunnustanud, sest ta toetab Mägi-Karabahhi konfliktis Aserbaidžaani. See konflikt tekkis 1980ndatel Aserbaidžaani valdavalt armeenia rahvastikuga piirkonna Mägi-Karabahhi pärast.) Pärast Mägi-Karabahhi konflikti ja Nõukogude Liidu lagunemist tabas Armeenia majandust tõsine tagasilöök. Sisemajanduse kogutoodang oli 2012. aastal 19,73 miljardit USA dollarit, sisemajanduse kogutoodang elaniku kohta 6645 USA dollarit. Rahaühik on Armeenia dramm (2012. aasta keskmine kurss oli 412 drammi 1 USA dollari eest). Armeenia Vabariik moodustab väikese osa ajaloolisest Armeeniast, mis hõlmab 300–400 tuhat km² Türgi idaosast Kaspia mereni. Armeenia pindala on 29 743 km², rahvaarv on 3 027 600 (1. aprill 2013). Pealinn on Jerevan, riigikeel on armeenia keel. Tallinnas on Armeenia Apostliku Kiriku Eesti Püha Gregoriuse kogudus.
Uus!!: Vorotan ja Armeenia · Näe rohkem »
Armeenia keel
Armeenia keel (Հայերեն լեզու hajeren lesu) on keel, mida kõnelevad armeenlased.
Uus!!: Vorotan ja Armeenia keel · Näe rohkem »
Aserbaidžaan
Aserbaidžaani Vabariik (aserbaidžaani keeles: Azərbaycan Respublikası) on riik Lõuna-Kaukaasias Kaspia mere läänekaldal.
Uus!!: Vorotan ja Aserbaidžaan · Näe rohkem »
Aserbaidžaani keel
pisi Aserbaidžaani keel kuulub turgi keelte hulka.
Uus!!: Vorotan ja Aserbaidžaani keel · Näe rohkem »
Hüdroelektrijaam
Hüdroelektrijaama põhimõtteskeem Hüdroelektrijaam (lühend HEJ; ka veejõujaam, hüdrojaam) on elektrijaam, milles vee potentsiaalne energia muundatakse elektrienergiaks.
Uus!!: Vorotan ja Hüdroelektrijaam · Näe rohkem »
Iraan
Iraan (pärsia keeles ايران, kuni 1930-ndateni tuntud ka kui Pärsia) on riik Lähis-Idas.
Uus!!: Vorotan ja Iraan · Näe rohkem »
Kanjon
Suur kanjon Ameerika Ühendriikides Hinni kanjon Eestis Kanjon on piklik, kitsas ja sügav järskude seintega org, mis on tekkinud vooluvee erodeeriva tegevuse tulemusena.
Uus!!: Vorotan ja Kanjon · Näe rohkem »
Lõuna-Kaukaasia
Taga-Kaukaasia Lõuna-Kaukaasia ehk Taga-Kaukaasia on piirkond Suur-Kaukasuse mäestikust lõunas, mis hõlmab Gruusiat, Armeeniat ja Aserbaidžaani.
Uus!!: Vorotan ja Lõuna-Kaukaasia · Näe rohkem »
Mägi-Karabahh
Kaardil tumedamana kujutatu on ligikaudne ala, mis oli kuni 2020. aasta sõja lõpuni armeenlaste poolt okupeeritud Aserbaidžaanis; lisaks on tähistatud endise Mägi-Karabahhi AO piirid Latšini koridor Mägi-Karabahh (aserbaidžaani keeles Dağlıq Qarabağ, armeenia keeles Լեռնային Ղարաբաղ Lernajin Gharabagh; mitteametlikult Արցախ Artshahh) on piirkond Kaukaasia Karabahhi mägismaal.
Uus!!: Vorotan ja Mägi-Karabahh · Näe rohkem »
Mägi-Karabahhi sõda
Armeenia sõdurid (1994). Mägi-Karabahhi konflikt ehk Mägi-Karabahhi sõda (aserbaidžaani keeles Qarabağ münaqişəsi, armeenia keeles Արցախյան գոյամարտ) oli relvastatud konflikt Taga-Kaukaasias aserbaidžaanide ja armeenlaste vahel.
Uus!!: Vorotan ja Mägi-Karabahhi sõda · Näe rohkem »
Sevan
Sevan (armeenia keeles Սևան; 1935. aastani Jelenovka, vene keeles Еленовка) on kuurortlinn Armeenias Gegharkhunikhi maakonnas, Sevani järve põhjakaldal.
Uus!!: Vorotan ja Sevan · Näe rohkem »
Sevani järv
Vaade järvele Sevanavanki kloostrist Sevan (armeenia Սևան (Sevan), Սևանա լիճ (Sevana litš; 'Sevani järv')) on järv Aasias Armeenia mägismaal 1896 m kõrgusel merepinnast.
Uus!!: Vorotan ja Sevani järv · Näe rohkem »
Sisian
Sisian (armeenia keeles: Սիսիան) on linn Lõuna-Armeenias Sjunikhi maakonnas.
Uus!!: Vorotan ja Sisian · Näe rohkem »
Sjunikhi maakond
Sjunikhi maakond on 1. järgu haldusüksus Armeenias.
Uus!!: Vorotan ja Sjunikhi maakond · Näe rohkem »
Spandarjani veehoidla
Spandarjani veehoidla (armeenia keeles Սպանդարյանի ջրամբար) on suur tehisjärv Vorotani jõel Armeenias Sjunikhi maakonnas Spandarjani omavalitsuses, Gorajkist kagus.
Uus!!: Vorotan ja Spandarjani veehoidla · Näe rohkem »
Valgla
jõgikonnad Veekogu valgla ehk valgala (ka vesikond, bassein) on maa-ala, millelt vesi sellesse veekogusse voolab.
Uus!!: Vorotan ja Valgla · Näe rohkem »
Zangezuri ahelik
Zangezuri ahelik Zangezuri ahelik on mäeahelik Aasias, Armeenia mägismaal.
Uus!!: Vorotan ja Zangezuri ahelik · Näe rohkem »
Ümbersuunamised siin:
Bərgüşad, Bərgüşadi jõgi, Orotan, Orotani jõgi, Vorotani jõgi.
