Kiiremini kui brauser!
83 suhted: Bałbasava, Barań, Dnepr, Dominiiklased, Esimene Poola jagamine, Ida-Euroopa, Jesuiidid, Johannes Pääsuke, Kaart, Kalvinism, Katoliiklus, Kirikute loendid, Klooster, Konstantin Ramul, Kryčaŭ, Kunst, Leedu suurvürstiriik, Lepiel, Linn, Magiljov, Mikołaj Radziwiłł Must, Minsk, Moskva suurvürst, Moskva suurvürstiriik, Moskva-Leedu sõda, Munk, Nõukogude Liit, Orša rajoon, Partisan, Pealinn, Prantslased, Pronksiaeg, Protestantism, Raamatukogu, Rauaaeg, Sadam, Smolensk, Stendhal, Tannenbergi lahing, Taraškievica, Teine maailmasõda, Telegraafside, Valgevene, Valgevene keel, Valgevene NSV, Valgevene-eesti transkriptsioon, Valgevenelased, Vassili III, Vene Õigeusu Kirik, Vene keel, ..., Venelased, Venemaa Keisririik, Venestamine, Viciebski oblast, Vitsebsk, Vytautas, 1067, 1116, 1320, 1398, 1407, 1410, 1514, 1555, 1558, 1573, 16. juuli, 1620, 1654, 1667, 1772, 1812, 1848, 1863, 1869, 1899, 1924, 1933, 1941, 1944, 2006, 2009, 27. juuni. Laienda indeks (33 rohkem) »
Bałbasava
Bałbasava (valgevene-eesti transkriptsioonis Balbassava, taraškievica nimekuju Baŭbasaŭ) on alev Valgevenes Viciebski oblastis Orša rajoonis.
Uus!!: Orša ja Bałbasava · Näe rohkem »
Barań
Barań on linn Valgevenes Viciebski oblastis Orša rajoonis.
Uus!!: Orša ja Barań · Näe rohkem »
Dnepr
Dnepr (vene keeles Днепр, valgevene keeles Дняпро, Dniapro, ukraina keeles Дніпро) on jõgi Euroopas.
Uus!!: Orša ja Dnepr · Näe rohkem »
Dominiiklased
Dominiiklaste klooster Austrias Dominiiklased ehk dominikaanid (ametlik nimi Jutlustajate Vendade Ordu, ladina keeles Ordo Fratrum Praedicatorum, lühend OP) on religioosne ordu katoliku kirikus, mille meesharu asutas 1215 Hispaania aadlik Dominicus.
Uus!!: Orša ja Dominiiklased · Näe rohkem »
Esimene Poola jagamine
Esimese Poola jagamise maadejaotus Venemaa protektoraadi staatuses Rzeczpospolita pärast esimest Poola jagamist aastail 1773–1789 Satiiriline Briti ofort "Euroopa juulis 1772" Esimene Poola jagamine, mis leidis aset 1772.
Uus!!: Orša ja Esimene Poola jagamine · Näe rohkem »
Ida-Euroopa
Ida-Euroopa Ida-Euroopa liigitus ÜRO järgi Ida-Euroopa on Euroopa idaosa nimi.
Uus!!: Orša ja Ida-Euroopa · Näe rohkem »
Jesuiidid
Jesuiitide ordu pitsatijäljend Jesuiidid on katoliikliku kiriku mungaordu Societas Jesu (Jeesuse Selts) liikmed.
Uus!!: Orša ja Jesuiidid · Näe rohkem »
Johannes Pääsuke
Johannes Pääsuke (vkj 18. märts / ukj 30. märts 1892 Tartu – vkj 26. detsember 1917 / ukj 8. jaanuar 1918 Orša, Valgevene) oli eesti fotograaf, filmioperaator ja Eesti esimene filmitegija.
Uus!!: Orša ja Johannes Pääsuke · Näe rohkem »
Kaart
Johannes Kepleri maailmakaart Tartu linnaplaan Louis Höflingeri 1860. aasta kaardil Karepa küla kaart Hiinani, selle keskpunkt on Mallorca. See on üks esimesi geograafilisi kaarte, millele on märgitud kompassiroos. Kaart on maapinna (või üldisemas tähenduses ka mõne muu taevakeha pinna) üldistatud, vähendatud ja leppemärkidega seletatud mõõtkavaline kujutis, mis näitab, kuidas objektid üksteise suhtes paiknevad.
Uus!!: Orša ja Kaart · Näe rohkem »
Kalvinism
Kalvinism (ka reformeeritud traditsioon, reformeeritud kristlus, reformeeritud protestantism, reformeeritud usk) on 16.
Uus!!: Orša ja Kalvinism · Näe rohkem »
Katoliiklus
Katoliiklus (kreeka sõnast καθολικός (katholikós) 'üleüldine', 'universaalne') ehk katolitsism on kristluse levinuim usutunnistus, mis tunnustab paavsti oma vaimuliku peana; õigeusu ja protestantismi kõrval üks kolmest kristluse põhiharust.
Uus!!: Orša ja Katoliiklus · Näe rohkem »
Kirikute loendid
Kirikute loend Selles loendis on loetletud kirikuhooned (pühakojad).
Uus!!: Orša ja Kirikute loendid · Näe rohkem »
Klooster
Cluny klooster Asta Nørregaard, "Jõuluöö missa prantsuse kloostris" (1889) Klooster (ladinakeelsest sõnast claustrum – 'suletud paik') on välismaailmast eraldatud piirkond, kus pühendutakse ühisele vaimsele praktikale.
Uus!!: Orša ja Klooster · Näe rohkem »
Konstantin Ramul
Konstantin Ramul Konstantin Ramul (30. mai 1879 Kuressaare – 11. veebruar 1975 Tartu) oli eesti psühholoog, Tartu Ülikooli psühholoogiaosakonna rajaja, õppejõud ja professor.
Uus!!: Orša ja Konstantin Ramul · Näe rohkem »
Kryčaŭ
Tsemendivabrik Kryčaŭ (transkribeerituna Krõtšav, poola keeles Krzyczew, leedu keeles Kryčavas või Kričevas) on linn Valgevenes Mahiloŭ oblastis, Kryčaŭ rajooni halduskeskus.
Uus!!: Orša ja Kryčaŭ · Näe rohkem »
Kunst
kujutavat kunsti. Konrad Mägi, "Itaalia maastik. Rooma", 1922–1923 Kunst (vanakreeka keeles technē, ladina keeles ars, prantsuse ja inglise keeltes art) on üldisemas tähenduses meisterlik oskus või osavus mistahes loomingulisel tegevusalal.
Uus!!: Orša ja Kunst · Näe rohkem »
Leedu suurvürstiriik
Leedu suurvürstiriik (Lietuvos Didžioji Kunigaikštystė, valgevene keeles Вялікае княства Літоўскае, poola keeles Wielkie Księstwo Litewskie, ukraina keeles Велике Князівство Литовське, ladina keeles Magnus Ducatus Litvania) oli Ida-Euroopas 13. sajandi keskpaigast 16. sajandini eksisteerinud riik.
Uus!!: Orša ja Leedu suurvürstiriik · Näe rohkem »
Lepiel
Lepiel (transkribeerituna Lepel, poola keeles Lepel, leedu keeles Lepelis) on linn Valgevenes Viciebski oblastis, Lepieli rajooni ja Lepieli külanõukogu halduskeskus.
Uus!!: Orša ja Lepiel · Näe rohkem »
Linn
Budapest (satelliidifoto) Helsingi kesklinn (aerofoto) Tartu kesklinn (panoraamfoto) Linna mõiste ei ole täpselt määratletud.
Uus!!: Orša ja Linn · Näe rohkem »
Magiljov
Linna raekoda Magiljov on linn Valgevenes, Magiljovi oblasti ja Magiljovi rajooni keskus.
Uus!!: Orša ja Magiljov · Näe rohkem »
Mikołaj Radziwiłł Must
Mikołaj Radziwiłł Must Mikołaj Radziwiłł Must (poola Mikołaj Krzysztof Radziwiłł Czarny; 4. veebruar 1515 – 29. mai 1565 Vilnius) oli Rzeczpospolita riigitegelane.
Uus!!: Orša ja Mikołaj Radziwiłł Must · Näe rohkem »
Minsk
Minsk (valgevene Мінск, taraškievica nimekuju Менск Miensk) on Valgevene pealinn.
Uus!!: Orša ja Minsk · Näe rohkem »
Moskva suurvürst
Moskva suurvürst oli Moskva suurvürstiriigi valitseja tiitel.
Uus!!: Orša ja Moskva suurvürst · Näe rohkem »
Moskva suurvürstiriik
Moskva suurvürstiriik (vene keeles Великое княжество Московское) oli riik, mis tekkis 13. sajandi teisel poolel Vladimiri-Suzdali vürstiriigi osastisvürstiriigina; sai 14. sajandi keskpaiku suurvürstiriigiks ja eksisteeris sellisena aastani 1547, mil Ivan IV kuulutas ta Moskva tsaaririigiks.
Uus!!: Orša ja Moskva suurvürstiriik · Näe rohkem »
Moskva-Leedu sõda
Moskva-Leedu sõja all võidakse silmas pidada mitut erinevat sõda.
Uus!!: Orša ja Moskva-Leedu sõda · Näe rohkem »
Munk
Sofonisba Anguissola. Munga portree (1556) Munk (kreeka keelest μοναχός monachos 'üksik, üksildane') on isik, kes praktiseerib religioosset askeetlust, elades kas üksi või koos teiste munkadega, kuid säilitades alati teatava eraldatuse nendest, kes ei jaga temaga sama eesmärki.
Uus!!: Orša ja Munk · Näe rohkem »
Nõukogude Liit
Nõukogude Liit (ametlikult Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit, ka NSV Liit ja NSVL; vene keeles Союз СоветскихСоциалистическихРеспублик ehk Советский Союз ehk СССР) oli aastatel 1922–1991 Euraasia põhjaosas eksisteerinud sotsialistlik riik, kuhu alla kuulusid tänapäeva Venemaa, Ukraina ja Valgevene ning Kesk-Aasia ja Taga-Kaukaasia riigid; 1940–1991 ka annekteeritud Baltimaad ja Moldova.
Uus!!: Orša ja Nõukogude Liit · Näe rohkem »
Orša rajoon
Orša rajoon on rajoon Valgevenes Viciebski oblastis.
Uus!!: Orša ja Orša rajoon · Näe rohkem »
Partisan
Partisan ehk siss on korrapäratu sõjaväe liige, mis moodustati mingi maa-ala üle kontrolli saamaks välisvõimu või välisarmee käest.
Uus!!: Orša ja Partisan · Näe rohkem »
Pealinn
Eesti pealinn Tallinn Pealinn on asula, kus asuvad riigi (või liitriigi koosseisu kuuluva riikliku moodustise – näiteks Saksamaal liidumaa, Šveitsis kantoni, Ameerika Ühendriikides osariigi) kõrgemad riigivõimu- ja valitsusasutused – parlament, valitsus, riigipea (presidendi, monarhi) residents.
Uus!!: Orša ja Pealinn · Näe rohkem »
Prantslased
10 000+ Prantslased on põliselt Prantsusmaal elav romaani rahvas, Prantsusmaa põhirahvus.
Uus!!: Orša ja Prantslased · Näe rohkem »
Pronksiaeg
Pronksiaegne kaelakee. Toulouse'i muuseum Pronksiaeg on esiaja keskmine põhiaeg kiviaja ja rauaaja vahel.
Uus!!: Orša ja Pronksiaeg · Näe rohkem »
Protestantism
Protestantism on roomakatoliku kirikust eraldunud koguduste üldnimetus.
Uus!!: Orša ja Protestantism · Näe rohkem »
Raamatukogu
Kose raamatukogu Pärnu Keskraamatukogu Raamatukogu (ka biblioteek) on traditsioonilises tähenduses raamatute kogu ja selle kogu hoidmise koht.
Uus!!: Orša ja Raamatukogu · Näe rohkem »
Rauaaeg
Rauaaeg on esiaja hilisem põhijärk, millal tähtsaim tööriista- ja relvamaterjal oli raud.
Uus!!: Orša ja Rauaaeg · Näe rohkem »
Sadam
Tallinna Vanasadam – Eesti suurim ja tuntuim reisisadam Noblessneri sadam ja Lennusadam Tallinnas Kalamajas Neeme sadamas 2022. aasta juulis Maailma suuremaid sadamaid Sadam on veekogu kalda äärde ehitatud taristu rajatis laevade või muude veesõidukite sildumiseks ja teenindamiseks.
Uus!!: Orša ja Sadam · Näe rohkem »
Smolensk
Smolenski raudteejaam Smolensk (vene Смоленск) on linn Venemaal, Smolenski oblasti keskus.
Uus!!: Orša ja Smolensk · Näe rohkem »
Stendhal
Stendhal, Johan Olaf Sodemarki portree 1840 Marie-Henri Beyle (tuntud kirjanikunime Stendhal järgi; 23. jaanuar 1783 Grenoble – 23. märts 1842 Pariis) oli prantsuse kirjanik.
Uus!!: Orša ja Stendhal · Näe rohkem »
Tannenbergi lahing
Tannenbergi lahing oli otsustav lahing Venemaa Keisririigi ja Saksa Keisririigi vahel esimese maailmasõja esimestel päevadel (23.–30. august 1914) Ida-Preisimaal. Tannenbergi lahingus võitlesid Venemaa 1. armee ja 2. armee ning Saksamaa 8. armee (Saksamaa Keisririik). Lahingu käigus piirati Vene 2. armee ümber. Lahing lõppes armee peaaegu täieliku hävitamise ja selle ülemjuhataja Aleksandr Samsonovi enesetapuga. Alates 1. augustist oli Saksamaa sõjas kahel rindel: idas Venemaa ja läänes Prantsusmaaga. Saksa väejuhatus oli selle olukorra vastu ette valmistanud välksõja kava, mis kasutas ära asjaolu, et Venemaa polnud suuteline mobilisatsiooni nii kiiresti korraldama kui Prantsusmaa, aga Saksamaa oli selles neist mõlemast kiirem. Kava nägi ette 80% vägedest suunata Prantsusmaa vastu ja ta kiiresti purustada, enne kui ta jõuab mobilisatsiooni lõpetada, ning seejärel suunata väed itta ja hävitada ka Venemaa. Vastavalt kavale oli Preisimaal vägesid suhteliselt vähe, ainult 8. armee. Preisimaa piirnes kahe Vene armeega. 1. armeed juhtis Paul von Rennenkampff ning see asus Preisimaast idas ja kirdes. 2. armeed juhtis Aleksandr Samsonov ning see asus Preisimaast lõunas. Mõlema armee üheaegse rünnaku korral oleks Preisimaal asuvad väeüksused jäänud omakorda kahe tule vahele. Need kaks armeed moodustasid Looderinde, mida juhatas Jakov Žilinski. 1. armee ületas piiri 17. augustil. Niisugune kiirus üllatas Saksamaad, kes polnud selleks valmis. See tuleneb asjaolust, et Venemaa kuulutas üldmobilisatsiooni välja 30. juulil, aga tegelikult alustas seda juba 25. juulil. Von Rennenkampff saavutas alguses pisut edu, võites Gumbinneni lahingu. Seejärel 1. armee peatus, läks üle kaitsele ja hakkas ootama varude järelejõudmist. Gumbinneni lahing näitas 8. armee juhataja Maximilian von Prittwitz und Gaffroni ebakomptentsust ning 21. augustil ta tagandati ametist ja saadeti erru pärast seda, kui oli soovitanud kogu Ida-Preisimaa maha jätta ja tõmbuda teisele poole Visla jõge. Tema asemele määrati Paul von Hindenburg ja Erich Ludendorff. Nemad otsustasid otsekohe rünnata Samsonovit, kes erinevalt von Rennenkampffist edasi tungis. Tannenbergi lahingu skeem 27.–30. augustil Saksamaa kasutas ära oma vägede palju suuremat mobiilsust. Preisimaal oli hea raudteevõrk, Venemaal oli see hõre. Peale selle oli Vene ja Saksa raudteede rööpmelaius erinev, mistõttu Venemaa ei saanud okupeeritud Saksa aladel oma rongidega sõita. Sakslased said oma armeed varustada rongidega, venelased vankritega. Venemaa polnud ka sõjaks väga valmis: Samsonovil polnud raadioteadete koodiraamatut, mis oli ainult Žilinskil ja von Rennenkampffil, mistõttu 2. armee staabiga tuli rääkida ilma koodi kasutamata. Sakslased püüdsid suure osa suhtlusest kinni ja teadsid Samsonovi kavatsusi. Samsonov palus 1. armee toetust, kuid oli juba hilja: 1. armee oli liiga kaugel ega jõudnud appi. Saksa 8. armee piiras Venemaa 2. armee ümber ja hävitas selle. Vene armees langes tapetute ja haavatutena 78 tuhat inimest, 92 tuhat andis end vangi. Sakslaste kaotused olid üle 10 korra väiksemad, jäädes alla 14 tuhande mehe. Samsonov taipas, et keiser teeb ta kaotuse eest vastutavaks, ja laskis end maha. Tema surnukeha avastati alles järgmisel aastal. Kuigi lahing leidis aset Allensteini lähedal, nimetasid sakslased selle Tannenbergi lahinguks, et tähistada revanši keskajal Tannenbergi lahingus saadud kaotuse eest.
Uus!!: Orša ja Tannenbergi lahing · Näe rohkem »
Taraškievica
Taraškievica ehk valgevene klassikaline ortograafia (valgevene keeles тарашкевіца, клясычны правапіс) on valgevene keele kirjaviis.
Uus!!: Orša ja Taraškievica · Näe rohkem »
Teine maailmasõda
Teise maailmasõja käik Euroopas Teine maailmasõda (II maailmasõda) oli 1.
Uus!!: Orša ja Teine maailmasõda · Näe rohkem »
Telegraafside
Telegraafside (tuleb Kreeka keelest tele – τηλε ehk 'kaugele' ja graphein – γραφειν ehk 'kirjutamine') on sõnumite edastamine pika distantsi taha ilma füüsilist sõnumikandjat edastamata.
Uus!!: Orša ja Telegraafside · Näe rohkem »
Valgevene
Valgevene (valgevene keeles Беларусь, vene keeles Беларусь või Белоруссия, leedu keeles Baltarusija, läti keeles Baltkrievija, poola keeles Białoruś, ukraina keeles Білорусь) on merepiirita riik Euroopa idaosas.
Uus!!: Orša ja Valgevene · Näe rohkem »
Valgevene keel
Valgevene keel on idaslaavi keelte hulka kuuluv keel.
Uus!!: Orša ja Valgevene keel · Näe rohkem »
Valgevene NSV
Valgevene Nõukogude Sotsialistlik Vabariik (Valgevene NSV) oli 1. järgu haldusüksus (liiduvabariik) Nõukogude Liidu koosseisus.
Uus!!: Orša ja Valgevene NSV · Näe rohkem »
Valgevene-eesti transkriptsioon
Valgevene-eesti transkriptsioon on valgevenekeelsete sõnade ja nimede kirjutamine eestikeelses tekstis ladina kirjas.
Uus!!: Orša ja Valgevene-eesti transkriptsioon · Näe rohkem »
Valgevenelased
Valgevenelaste asuala 1903. aastal (kollane punktiir) ja 1919. aastal (punane punktiir). Kaardil on näidatud ka praeguse Valgevene piiridValgevenelased (endanimetus беларусы) on idaslaavi rahvus, Valgevene Vabariigi põhirahvus.
Uus!!: Orša ja Valgevenelased · Näe rohkem »
Vassili III
Leedu suurvürstiriigi ja Moskva suurvürstiriigi piirialad 15. sajandil Vassili III (25. märts 1479 – 3. detsember 1533) oli Moskva suurvürstiriigi suurvürst aastatel 1505–1533.
Uus!!: Orša ja Vassili III · Näe rohkem »
Vene Õigeusu Kirik
Vene Õigeusu Kirik (vene keeles Русская православная церковь; lühend VÕK, РПЦ) ehk Moskva Patriarhaat on õigeusu kirik, mis allub Moskva ja kogu Venemaa patriarhile.
Uus!!: Orša ja Vene Õigeusu Kirik · Näe rohkem »
Vene keel
Vene keel (русский язык, russki jazõk) on idaslaavi keelte hulka kuuluv keel.
Uus!!: Orša ja Vene keel · Näe rohkem »
Venelased
Venelaste diasporaa Venelased (endanimetus русские russkije) on idaslaavi rahvus, kes räägib vene keelt ja elab peamiselt Venemaal ja selle naaberriikides.
Uus!!: Orša ja Venelased · Näe rohkem »
Venemaa Keisririik
Venemaa Keisririik (vene keeles Россійская Имперія, praeguses kirjaviisis Российская империя) oli ajavahemikul 1721–1917 Euroopas ja Aasias paiknenud riik, mille eellane oli Moskva tsaaririik ja järglane oli 1917.
Uus!!: Orša ja Venemaa Keisririik · Näe rohkem »
Venestamine
Venestamine ehk russifitseerimine on vene keele ja kultuuri pealesurumine teistele rahvastele.
Uus!!: Orša ja Venestamine · Näe rohkem »
Viciebski oblast
Viciebski oblast (valgevene-eesti transkriptsioonis Vitsebski oblast, venepäraselt Vitebski oblast) on 1. järgu haldusüksus (oblast) Valgevenes.
Uus!!: Orša ja Viciebski oblast · Näe rohkem »
Vitsebsk
Vitsebsk on linn Valgevenes ja Vitsebski oblasti ning Vitsebski rajooni halduskeskus.
Uus!!: Orša ja Vitsebsk · Näe rohkem »
Vytautas
Vytautas Suur (leedu Vytautas Didysis, valgevene Вітаўт, poola Witold Wielki, ristitud Aleksandriks; u 1352 – 27. oktoober 1430) oli Leedu suurvürst 1392–1430, Kęstutise poeg.
Uus!!: Orša ja Vytautas · Näe rohkem »
1067
1067.
Uus!!: Orša ja 1067 · Näe rohkem »
1116
1116.
Uus!!: Orša ja 1116 · Näe rohkem »
1320
1320.
Uus!!: Orša ja 1320 · Näe rohkem »
1398
1398.
Uus!!: Orša ja 1398 · Näe rohkem »
1407
Sajandid: 14. sajand – 15. sajand – 16. sajand Aastakümned: 1350. aastad 1360. aastad 1370. aastad 1380. aastad 1390. aastad – 1400. aastad – 1410. aastad 1420. aastad 1430. aastad 1440. aastad 1450. aastad Aastad: 1402 1403 1404 1405 1406 – 1407 – 1408 1409 1410 1411 1412 ----------------- 1407 oli 15. sajandi 7.
Uus!!: Orša ja 1407 · Näe rohkem »
1410
1410.
Uus!!: Orša ja 1410 · Näe rohkem »
1514
1514.
Uus!!: Orša ja 1514 · Näe rohkem »
1555
1555.
Uus!!: Orša ja 1555 · Näe rohkem »
1558
1558.
Uus!!: Orša ja 1558 · Näe rohkem »
1573
1573.
Uus!!: Orša ja 1573 · Näe rohkem »
16. juuli
16.
Uus!!: Orša ja 16. juuli · Näe rohkem »
1620
1620.
Uus!!: Orša ja 1620 · Näe rohkem »
1654
1654.
Uus!!: Orša ja 1654 · Näe rohkem »
1667
1667.
Uus!!: Orša ja 1667 · Näe rohkem »
1772
1772.
Uus!!: Orša ja 1772 · Näe rohkem »
1812
1812.
Uus!!: Orša ja 1812 · Näe rohkem »
1848
1848.
Uus!!: Orša ja 1848 · Näe rohkem »
1863
1863.
Uus!!: Orša ja 1863 · Näe rohkem »
1869
1869.
Uus!!: Orša ja 1869 · Näe rohkem »
1899
1899.
Uus!!: Orša ja 1899 · Näe rohkem »
1924
1924.
Uus!!: Orša ja 1924 · Näe rohkem »
1933
1933.
Uus!!: Orša ja 1933 · Näe rohkem »
1941
1941.
Uus!!: Orša ja 1941 · Näe rohkem »
1944
1944.
Uus!!: Orša ja 1944 · Näe rohkem »
2006
2006.
Uus!!: Orša ja 2006 · Näe rohkem »
2009
2009.
Uus!!: Orša ja 2009 · Näe rohkem »
27. juuni
27.
Uus!!: Orša ja 27. juuni · Näe rohkem »
