Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Free
Kiiremini kui brauser!
 

Vostotšnõi kosmodroom

Index Vostotšnõi kosmodroom

Kanderaketi Sojuz-2.1a start Vostotšnõi kosmodroomilt 28. aprillil 2016 Kanderaketi Sojuz-2.1a start Vostotšnõi kosmodroomilt 28. aprillil 2016 Vostotšnõi kosmodroom (vene keeles Космодром "Восточный") on Venemaal Amuuri oblastis Tsiolkovski linna lähedal asuv kosmodroom.

9 suhted: Amuuri oblast, Bajkongõri kosmodroom, Kasahstan, Kosmodroom, Vene keel, Venemaa, Vladimir Putin, 2007, 2012.

Amuuri oblast

Kirjeldus ei ole.

Uus!!: Vostotšnõi kosmodroom ja Amuuri oblast · Näe rohkem »

Bajkongõri kosmodroom

Satelliidifoto Bajkongõri kosmodroomist Rakett Sojuz stardiplatvormil Bajkongõri kosmodroom (ka Baikonuri kosmodroom) on kosmodroom Kasahstanis Kõzõlorda oblastis Bajkongõri linnast põhja pool Türatami asula lähedal, maailma suurim raketistardipaik, üks kolmest mehitatud kosmoseaparaatide stardiks ette nähtud kohast maailmas Canaverali neeme ja Jiuquani kõrval.

Uus!!: Vostotšnõi kosmodroom ja Bajkongõri kosmodroom · Näe rohkem »

Kasahstan

Kasahstan on merepiirita riik Sise-Aasias.

Uus!!: Vostotšnõi kosmodroom ja Kasahstan · Näe rohkem »

Kosmodroom

Bajkongõri kosmodroom (Gagarini stardiplatvorm) Kosmodroom (vene космодром) või kosmosekeskus on piiritletud maa-ala (koos ehitiste ja seadmetega) kosmoseaparaatide väljasaatmiseks, vastuvõtmiseks, katsetamiseks ja monteerimiseks.

Uus!!: Vostotšnõi kosmodroom ja Kosmodroom · Näe rohkem »

Vene keel

Vene keel (русский язык, russki jazõk) on idaslaavi keelte hulka kuuluv keel.

Uus!!: Vostotšnõi kosmodroom ja Vene keel · Näe rohkem »

Venemaa

Venemaa (ametlik nimi Venemaa Föderatsioon) on riik Euroopas ja Aasias.

Uus!!: Vostotšnõi kosmodroom ja Venemaa · Näe rohkem »

Vladimir Putin

Putini allkiri Vladimir Vladimirovitš Putin (Владимир Владимирович Путин; sündinud 7. oktoobril 1952 Leningradis (nüüd Peterburi) on Venemaa poliitik. Putin on Venemaa president neljandat ametiaega (president aastatel 2000–2008, 2012–). Putin on endine NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Esimese peavalitsuse välisluure ohvitser (alampolkovnik). Vladimir Putin oli 8. maist 2008 kuni 7. maini 2012 Venemaa peaminister. 2012. aasta 4. märtsi presidendivalimised võitis Putin I voorus ning 7. märtsil 2012 kuulutas VF Keskvalimiskomisjon Putini valituks Venemaa Föderatsiooni presidendi ametikohale, seekord kuueks aastaks. Ta astus ametisse sama aasta 7. mail. 7. maist 2000 kuni 7. maini 2008 oli Vladimir Putin kaks ametiaega Venemaa president. Tema teine ametiaeg algas 2004. Ta oli ühtlasi Venemaa Föderatsiooni Relvajõudude ülemjuhataja ja Venemaa Föderatsiooni Julgeolekunõukogu esimees. 2007. aasta Riigiduuma valimistel juhtis Putin Ühtse Venemaa nimekirja (olemata partei liige) ning oli partei föderaalnimekirjas ainukesena. Partei 8. kongressil nõustus ta olema partei valimisnimekirja eesotsas ning teatas, et on pärast presidendivolituste lõppu nõus saama Venemaa valitsusjuhiks. 2008. aasta presidendivalimistel toetas ta Dmitri Medvedevi kandidatuuri. Alates 8. augustist 1999 kuni 7. maini 2000 oli ta Venemaa peaminister ning pärast president Boriss Jeltsini tagasiastumist 31. detsembrist 1999 kuni 7. maini 2000 oli ta presidendi kohusetäitja. Leningradi ülikoolis õppides astus ta NLKP-sse ning jäi selle liikmeks kuni partei keelustamiseni augustis 1991. Formaalselt ta parteist välja ei astunud. Kuigi ta oli üks partei Ühtne Venemaa algatajatest ning 2007. aasta sügisel pakuti talle selle juhi kohta, ei soovinud ta sinna astuda, põhjendades seda sooviga jääda parteituks nagu enamik venemaalasi. Ühtse Venemaa 9. kongressil võttis ta 15. aprillil 2008 siiski vastu ettepaneku asuda pärast presidendivolituste lõppemist partei etteotsa. Seekord viitas ta presidendi ametikoha ja parteisse kuulumise kokkusobimatusele. Ta on olnud KGB teenistuses Saksa DV-s, hiljem (Anatoli Sobtšaki ajal) Peterburi aselinnapea 1990ndate alguses ja Föderaalse Julgeolekuteenistuse juht 1998–1999. Septembris 1999 määras president Jeltsin ta peaministriks. Teise Tšetšeenia sõja tõttu sai ta populaarseks ning võitis 2000. aasta presidendivalimised 52-protsendilise toetusega. 2008. aastal oli ta Venemaa kõige populaarsem poliitik. Putini valitsemise ajal jätkus Venemaa majanduse areng pärast 1998. aasta rahanduskriisi. Sisemajanduse kogutoodang, tööstus- ja põllumajandustoodang, tarbimislaenude maht jt majandusnäitajad kasvasid. Viidi ellu hulk suuri reforme pensionide, panganduse, maksude ja muudes valdkondades. Vladimir Putini valitsemise ajal on täheldatud probleeme demokraatia, ajakirjandusvabaduse, inimõiguste ja korruptsiooniga. Mitmed Jeltsini-aegsed oligarhid, sealhulgas Boriss Berezovski ja Mihhail Hodorkovski, on antud korruptsioonisüüdistusega kohtu alla ning kas eksiili läinud või vangistatud, osa nende omaduses olnud meediast on läinud riigi kontrolli alla. Mitme Kremli-meelse tsentristliku partei ühinemisel tekkinud Ühtne Venemaa on saavutanud parlamendis enamuse, mis võimaldab Putinil Riigiduumat kontrollida. Putini välispoliitika on olnud jäigem kui Jeltsini oma. Ta toetas 2001. aasta Afganistani sõda, kuid oli väga kriitiline 2003. aasta Iraagi sõja suhtes ning USA plaani suhtes paigutada tuumarakette Ida-Euroopasse. Putin on püüdnud suurendada Venemaa mõju maailma maagaasi- ja naftaturule. Koos endise Saksamaa kantsleri Gerhard Schröderiga on ta häälekalt toetanud Põhja-Euroopa gaasijuhtme projekti.

Uus!!: Vostotšnõi kosmodroom ja Vladimir Putin · Näe rohkem »

2007

2007.

Uus!!: Vostotšnõi kosmodroom ja 2007 · Näe rohkem »

2012

2012.

Uus!!: Vostotšnõi kosmodroom ja 2012 · Näe rohkem »

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »