Sisukord
62 suhted: Aizkraukle, Aizkraukle muinaslinnus, Ako, Albert (Riia piiskop), Aolinn, Autine, Üksküla linnus, Baltlased, Berthold (Liivimaa piiskop), Clemens III, Coelestinus III, Conradus de Meyiendorpe, Daniel (Lielvārde foogt), Daugava, Daugmale, Daugmale muinaslinnus, Enn Tarvel, Henriku Liivimaa kroonika, Holmi linnus, Ikšķile, Jersika vürstiriik, Kaubatee varjaagide juurest kreeklasteni, Kääbas, Koiva jõgi, Koiva liivlased, Koknese vürstiriik, Kuramaa, Laadoga, Latgalid, Läänemeresoomlased, Läti keel, Lielvārde, Lielvārde muinaslinnus, Liivimaa ristisõda, Liivlased, Marek Tamm, Marika Mägi, Mārtiņsala, Mõõgavendade ordu, Meinhard, Ojamaa, Põletusmatus, Polotski vürstiriik, Potikeder, Richard Kleis, Riia, Riia lahing (1198), Riia peapiiskopkond, Rinnakee, Saarlased, ... Laienda indeks (12 rohkem) »
Aizkraukle
Daugava kaldapealne Aizkraukle (saksa keeles Ascheraden) on linn Lätis Vidzemes.
Vaata Väina liivlased ja Aizkraukle
Aizkraukle muinaslinnus
Aizkraukle linnamägi 1920. aastatel Aizkraukle muinaslinnus oli Daugava jõe kaldal tänapäeva Lätis Skrīveri vallas asunud linnus.
Vaata Väina liivlased ja Aizkraukle muinaslinnus
Ako
Ako oli Holmi liivlaste vanem, keda on mainitud Henriku Liivimaa kroonikas.
Vaata Väina liivlased ja Ako
Albert (Riia piiskop)
Albertus (hiljem omistatud nimed Albert von Buxhövden, Albert von Appeldern, Albert von Buxhoeveden, Albrecht von Buxthevden, Albert de Bekeshovede; umbes 1165 Bexhövede – 17. jaanuar 1229 Riia) oli Riia piiskop (Liivimaa piiskop) aastast 1199 kuni oma surmani 1229.
Vaata Väina liivlased ja Albert (Riia piiskop)
Aolinn
Aolinn ehk varalinnaline keskus on ajalooline asula arenguetapp agraarse küla ja täielikult väljaarenenud linna vahel.
Vaata Väina liivlased ja Aolinn
Autine
Läti kivilinnused ja piirkonnad 1185-1230 Autine oli 13.
Vaata Väina liivlased ja Autine
Üksküla linnus
Üksküla linnus ehk Ikšķile linnus oli 1185.
Vaata Väina liivlased ja Üksküla linnus
Baltlased
Balti hõimude asuala umbes aastal 1200 Baltlased ehk balti rahvad on rühm Läänemere-äärseid rahvaid, kes kõnelevad balti keeli, mis on indoeuroopa keelkonda kuuluv keelerühm.
Vaata Väina liivlased ja Baltlased
Berthold (Liivimaa piiskop)
Berthold või Bertold (surnud 24. juulil 1198) oli Üksküla ehk Liivimaa piiskop 1196/1197–1198.
Vaata Väina liivlased ja Berthold (Liivimaa piiskop)
Clemens III
Clemens III (Paolo Scolari, ka Paolino Scolari; 1130 ? – 27. märts 1191) oli paavst 1187–1191.
Vaata Väina liivlased ja Clemens III
Coelestinus III
Coelestinus III, ka Celestinus III (Giacinto Bobo, ka Giacinto Bobone, Giacinto Bobbone või Hyacinthus; 1105 või 1106 – 8. jaanuar 1198) oli paavst 1191–1198.
Vaata Väina liivlased ja Coelestinus III
Conradus de Meyiendorpe
Conradus de Meyiendorpe ehk Conradus de Ykescola ehk Konrad oli piiskop Alberti läänimees Ükskülas ja Jersikas.
Vaata Väina liivlased ja Conradus de Meyiendorpe
Daniel (Lielvārde foogt)
Daniel oli esimene Lielvārde foogt.
Vaata Väina liivlased ja Daniel (Lielvārde foogt)
Daugava
Daugava jõgi (eesti keeles varem ka Väina jõgi), ülemjooksul Lääne-Dvina (valgevene keeles Заходняя Дзвіна Zachodniaja Dzvina, vene keeles Западная Двина Zapadnaja Dvina) on jõgi Euroopas.
Vaata Väina liivlased ja Daugava
Daugmale
Daugmale on asula Lätis, Ķekava piirkonnas.
Vaata Väina liivlased ja Daugmale
Daugmale muinaslinnus
Daugmale linnamägi 1930. aastatel. Daugmale muinaslinnus oli kuni 12.
Vaata Väina liivlased ja Daugmale muinaslinnus
Enn Tarvel
Enn Tarvel Õpetatud Eesti Seltsis ettekannet pidamas Enn Tarvel (kuni 1939 Treiberg; 31. juulil 1932 Metsiku küla – 22. september 2021) oli eesti ajaloolane.
Vaata Väina liivlased ja Enn Tarvel
Henriku Liivimaa kroonika
Henriku Liivimaa kroonika koopia lehekülg Henriku Liivimaa kroonika (ladina Heinrici chronicon Livoniae või Origines Livoniae) on arvatavasti preester Henriku (ka Läti Henriku) kirjutatud misjonikroonika, mis käsitleb tänapäeva Eesti ja Läti alal elanud rahvaste ristimist ja alistamist sakslastele 13.
Vaata Väina liivlased ja Henriku Liivimaa kroonika
Holmi linnus
Holmi linnus (ka Holme linnus) oli Henriku Liivimaa kroonika kohaselt 1186.
Vaata Väina liivlased ja Holmi linnus
Ikšķile
Ikšķile (ajaloolises kontekstis ka Üksküla, saksa Uexküll, Üxküll) on linn Lätis Vidzemes Daugava alamjooksul jõe paremal kaldal merepinnast 20 meetri kõrgusel.
Vaata Väina liivlased ja Ikšķile
Jersika vürstiriik
Jersika vürstiriik oli kuni 1230.
Vaata Väina liivlased ja Jersika vürstiriik
Kaubatee varjaagide juurest kreeklasteni
Läänemerelt Mustale merele viinud kaubateede harud Kaubatee varjaagide juurest kreeklasteni (ka Austrvegr ehk Idatee) oli keskaegne (8.–11. sajandi) kaubatee Põhja-Euroopa ja Aasia vahel.
Vaata Väina liivlased ja Kaubatee varjaagide juurest kreeklasteni
Kääbas
Matsi külas asuv kääbas Kääbas ehk kääbaskalme on kalmevorm, kus surnud on maetud liivast või mullast kuhjatiste alla või sisse.
Vaata Väina liivlased ja Kääbas
Koiva jõgi
Koiva on jõgi Lätis.
Vaata Väina liivlased ja Koiva jõgi
Koiva liivlased
Koiva liivlased ehk koivaliivlased (Henriku Liivimaa kroonika kontekstis ka turaidalased) olid alates hiljemalt 11.
Vaata Väina liivlased ja Koiva liivlased
Koknese vürstiriik
Koknese vürstiriik oli 13. sajandi alguses eksisteerinud vürstiriik keskusega Koknese linnuses tänapäeva Lätis.
Vaata Väina liivlased ja Koknese vürstiriik
Kuramaa
Seloonia (läti k. Sēlija, leedu k. Aukšzemė), Vidzeme, Latgale Balti hõimude ajaloolised piirkonnad Leedus: Žemaitija ehk Samogitia, Aukštaitija, Väike-Leedu, Suvalkija ja Dzūkija Kuramaa on Läti ja oli Vana-Liivimaa läänepoolseim ajalooline piirkond, mis hõlmab Kura poolsaare ning sellest lõuna ja ida poole jäävad Läti alad.
Vaata Väina liivlased ja Kuramaa
Laadoga
Paadisadam Laadoga järvel. Tagaplaanil Valamo Issanda Muutmise Klooster Laadoga kaart Neeva valgla kristalsed kivimid Laadoga järv ehk Laadoga (vene keeles Ладожское озеро, karjala keeles Luadogu, soome keeles Laatokka) on järv Euroopas Venemaal.
Vaata Väina liivlased ja Laadoga
Latgalid
Latgalid teiste Balti hõimudega, umbes 1200. aastal. Idabaltid on pruuni värviga tähistatud, läänebaltid rohelisega. Piirid on umbkaudsed Latgalid (ajaloolistes allikates Letti, Leththi, Lethti, Letthi, Letthigalli, Letigolli, Leththigallia) oli balti hõim praeguse Ida-Läti alal.
Vaata Väina liivlased ja Latgalid
Läänemeresoomlased
Läänemeresoome keeled Läänemeresoomlased (ka läänemeresoome rahvad, läänemeresoome hõimud) on läänemeresoome keeli kõnelev ajalooline rahvuste rühm Põhja-Euroopas.
Vaata Väina liivlased ja Läänemeresoomlased
Läti keel
Läti keel (läti keeles latviešu valoda) kuulub indoeuroopa keelkonna balti rühma.
Vaata Väina liivlased ja Läti keel
Lielvārde
Andrejs Pumpursi majamuuseum Lielvārde (saksa Lennewarden) on linn Lätis Daugava paremal kaldal.
Vaata Väina liivlased ja Lielvārde
Lielvārde muinaslinnus
Lielvārde muinaslinnus oli Daugava lisajõe Rumbiņa suudmes tänase Lielvārde linna territooriumil asunud kohalike liivlaste linnus.
Vaata Väina liivlased ja Lielvārde muinaslinnus
Liivimaa ristisõda
Liivimaa ristisõda oli 12. sajandi lõpus ja 13. sajandi alguses Rooma paavstide toetusel katoliku kiriku ja kiriklike sõjaorganisatsioonide (Mõõgavendade ordu) poolt Liivimaal (tänapäeva Läti ja Eesti territooriumil) elanud läänemeresoome ja balti hõimude vastu peetud sõda, mis lõppes liivlaste, kuršide, latgalite, semgalite ja eestlaste maa vallutamise ning nende sundristimisega.
Vaata Väina liivlased ja Liivimaa ristisõda
Liivlased
Liivi Liidu lipp. Roheline sümboliseerib metsa, valge liiva ja sinine merd Liivlased (liivi līvlizt, rāndalizt läti līvi, lībieši) on läänemeresoome rahvas ajaloolise asualaga tänapäeva Läti Põhja-Kuramaal ja Lääne-Vidzemes ning Edela-Eestis.
Vaata Väina liivlased ja Liivlased
Marek Tamm
sümpoosionil 3. septembril 2012 Marek Tamm (sündinud 4. novembril 1973) on eesti ajaloolane (medievist), kultuuriteadlane, kirjastaja, toimetaja ja humanitaarteaduste populariseerija, Eesti Teaduste Akadeemia liige (alates 2021).
Vaata Väina liivlased ja Marek Tamm
Marika Mägi
Marika Mägi (sündinud 25. veebruaril 1968 Tallinnas) on eesti arheoloog.
Vaata Väina liivlased ja Marika Mägi
Mārtiņsala
Mārtiņsala, ajaloolises kontekstis ka Holm, oli Salaspilsi linna juures Daugava jões asunud 20 hektari suurune saar.
Vaata Väina liivlased ja Mārtiņsala
Mõõgavendade ordu
Mõõgavendade ordu (saksa keeles Schwertbrüderorden, ametliku nimega Kristuse Sõjateenistuse Vennad Liivimaal, ladina keeles Fratres militiæ Christi Livoniae) oli katoliiklik sõjaline rüütliordu, mille asutas 1202.
Vaata Väina liivlased ja Mõõgavendade ordu
Meinhard
Meinhard (u 1120.–1130. – 14. august või 11/12. oktoober 1196HLK, lk 24–29) oli esimene saksa misjonär Liivimaal ja esimene Üksküla piiskop aastatel 1186-1196.
Vaata Väina liivlased ja Meinhard
Ojamaa
Landsati satelliidifoto Ojamaa (rootsi Gotland) on Läänemere suurim saar, kui mitte arvestada osaliselt Läänemere piirile jäävat Sjællandit.
Vaata Väina liivlased ja Ojamaa
Põletusmatus
Põletusmatus Indoneesias 2005. aastal Põletusmatus on matus, mille korral maetakse põletatult.
Vaata Väina liivlased ja Põletusmatus
Polotski vürstiriik
Polotski vürstiriik oli idaslaavlaste vürstiriik peamiselt tänapäeva Valgevene põhjaosas.
Vaata Väina liivlased ja Polotski vürstiriik
Potikeder
Jalaga ringiaetav potikeder Potikedraga töötamine Potikeder on keraamiliste esemete käsitsi treimiseks kasutatav tööpink.
Vaata Väina liivlased ja Potikeder
Richard Kleis
Richard Adolf Kleis (6. oktoober 1896 Tallinn – 18. juuni 1982 Tartu) oli eesti ajaloolane ja filoloog.
Vaata Väina liivlased ja Richard Kleis
Riia
Riia (läti Rīga, latgali Reiga, liivi Rīgõ, saksa Riga) on Läti pealinn, suurim linn ühtlasi Baltimaades.
Vaata Väina liivlased ja Riia
Riia lahing (1198)
Riia lahing oli 1198.
Vaata Väina liivlased ja Riia lahing (1198)
Riia peapiiskopkond
Riia peapiiskopkond oli katoliiklik piiskopkond ja riik, mis eksisteeris aastatel 1186–1562/1563 (1186–1202 Üksküla piiskopkonnana, 1202–1251/1253 Riia piiskopkonnana), Rooma-katoliku kiriku paavsti valitsemisalas.
Vaata Väina liivlased ja Riia peapiiskopkond
Rinnakee
Rinnakee (soome keeles ketjulaite) on ühe- kuni kolmekordsetest rõngaslülidest koosnevatest pronkskettidest rinnaehe, mis pikkade ehtenõelte või sõlgede abil kinnitati õlgade juures rõivaste külge.
Vaata Väina liivlased ja Rinnakee
Saarlased
Saarlased on Läänemere saare Saaremaa (Eesti) põlisasukad.
Vaata Väina liivlased ja Saarlased
Seelid
Balti hõimude asuala ca 1200 pKr Seelid (läti sēļi) olid seeli keelt kõnelev balti rahvas, mis elas Daugava jõe lõunakaldal tänapäeva Läti lõunaosas Sēlijas ning Kirde-Leedus Aukštaitijas.
Vaata Väina liivlased ja Seelid
Semgalid
Balti hõimude asuala ca 1200 pKr Semgalid (läti Zemgaļi) oli balti rahvas, mis elas tänapäeva Läti Zemgale regiooni territooriumil ning sellega piirnevatel aladel Vidzemes ja Põhja-Leedus.
Vaata Väina liivlased ja Semgalid
Skandinaavia
Skandinaavia kitsam mõiste punasesSkandinaavia laiem mõiste oranžis Skandinaaviaks ehk Skandinaavia maadeks (varasem nimekuju Skandinaaviamaad) nimetatakse kitsamas, geograafilises tähenduses Rootsit ja Norrat (riike, mille territooriumi põhiosa asub Skandinaavia poolsaarel).
Vaata Väina liivlased ja Skandinaavia
Slaavlased
Slaavi keelealad Slaavlased on indoeurooplaste haru, kes elab peamiselt Kesk- ja Ida-Euroopas ja kõnelevad slaavi keelkonda kuuluvaid keeli.
Vaata Väina liivlased ja Slaavlased
Theoderich (Eestimaa piiskop)
Theoderich (ka Theoderic, Theodorich,Henriku Liivimaa kroonika / Heinrici chronicon Livoniae (1982). Ladina keelest tõlkinud Richard Kleis, toimetanud ja kommenteerinud Enn Tarvel. Tallinn: Eesti Raamat. Peatükk I, kommentaar 18, lk 27 Dietrich,Sulev Vahtre (1990). Muinasaja loojang Eestis: vabadusvõitlus 1208–1227.
Vaata Väina liivlased ja Theoderich (Eestimaa piiskop)
Turaida (ajalooline piirkond)
Vaade Turaida kindluse kõrgeimast tornist 2007. aastal Turaida (Thoreyda, Thoreida) oli piirkond 12.–13.
Vaata Väina liivlased ja Turaida (ajalooline piirkond)
Upmale
Semgalite asuala Upmale (ladina keeles Terra Opemele) oli semgalite muinasmaakond Lielupe jõgikonna alal.
Vaata Väina liivlased ja Upmale
Valter Lang
Valter Lang Valter Lang (sündinud 26. jaanuaril 1958 Kulunda asula, Novosibirski oblast, Vene NFSV) on eesti arheoloog, Eesti Teaduste Akadeemia liige (alates 2010).
Vaata Väina liivlased ja Valter Lang
Võndlased
Riekstukalnsi linnamägi, võndlaste linnuse asupaik Cēsises Võndlased (ka vendid) olid 13.
Vaata Väina liivlased ja Võndlased
Venelased
Venelaste diasporaa Venelased (endanimetus русские russkije) on idaslaavi rahvus, kes räägib vene keelt ja elab peamiselt Venemaal ja selle naaberriikides.
Vaata Väina liivlased ja Venelased
1206. aasta esimene Holmi lahing
1206.
Vaata Väina liivlased ja 1206. aasta esimene Holmi lahing
1206. aasta teine Holmi lahing
1206.
Vaata Väina liivlased ja 1206. aasta teine Holmi lahing
Tuntud ka kui Väina-liivlased, Väinalased.