Töötame selle nimel, et taastada Unionpedia rakendus Google Play poes
VäljuvSaabuva
🌟Lihtsustasime oma kujundust paremaks navigeerimiseks!
Instagram Facebook X LinkedIn

Väino Lepasepp

Index Väino Lepasepp

Väino Lepasepp (22. november 1931 Lümati küla, Ranna vald – 27. juuli 1963 Mooste lähedal) oli eesti geograaf ja alpinist.

Sisukord

  1. 29 suhted: Alpinism, Aspirantuur, Avatša, Elbrus, Esmatõus, Estonia mäetipp, Geograaf, Geomorfoloogia, Haanja kõrgustik, Hillar Kaal, Kamtšatka poolsaar, Kaukasus, Kõrgalpinism, Kljutševskaja sopka, Kuuetuhandeline, Lümati, Lõuna-Eesti, Mandrijää, Mäetipp, Mooste, Pamiir, Ranna vald, Taga-Alai, Tartu Ülikool, Tartu Ülikooli õpetajate seminar, 1931, 1963, 22. november, 27. juuli.

Alpinism

Korženevskaja (7105 m) nõlv. Jaan Künnapi foto Alpinist Ilmar Priimets 1985. aastal. Jaan Künnapi foto Andrzej Bargiel ronis ilma lisahapnikuta K2 tippu ning oli esimene, kes sealt suuskadel laskus. 8-kilomeetrisele laskumisele kulus seitse tundi. Alpinism ehk mägironimine on liikumine kõrgmägedes.

Vaata Väino Lepasepp ja Alpinism

Aspirantuur

Aspirantuur on kraadiõppe vorm, mis on olnud kasutusel Nõukogude Liidus, Venemaal ja mujal.

Vaata Väino Lepasepp ja Aspirantuur

Avatša

Avatša (vene Авачинская сопка, Авача) on tegevvulkaan Aasias Kamtšatka poolsaarel.

Vaata Väino Lepasepp ja Avatša

Elbrus

Elbrus on Kaukasuses asuv Venemaa kõrgeim mägi.

Vaata Väino Lepasepp ja Elbrus

Esmatõus

Esmatõus ehk esmavallutamine, ka esmavallutus, on alpinistide esmakordne tipputõus mäetipule.

Vaata Väino Lepasepp ja Esmatõus

Estonia mäetipp

Estonia mäetipp on 6211 m kõrgune mägi Pamiiris Taga-Alai ahelikus.

Vaata Väino Lepasepp ja Estonia mäetipp

Geograaf

Geograaf on aktiivselt geograafiaga tegelev inimene.

Vaata Väino Lepasepp ja Geograaf

Geomorfoloogia

Erosiooni tekitatud looduslik kaar Jebel Kharazas Jordaanias Maapinna reljeef, kõrgemad kohad on näidatud punasega Geomorfoloogia (kr γῆ, ge- "maa"; μορφή, morfé- "kuju"; ja λόγος, logos- "õpetus") on teadus, mis uurib pinnavorme ja neid kujundavad geoloogilisi protsesse.

Vaata Väino Lepasepp ja Geomorfoloogia

Haanja kõrgustik

Suure Munamäe vaatetornist. Haanja kõrgustik on maastikurajoon Kagu-Eestis.

Vaata Väino Lepasepp ja Haanja kõrgustik

Hillar Kaal

Hillar-Kalev Kaal (15. august 1930 Tallinn – 8. august 1983 Tallinn) oli eesti alpinist.

Vaata Väino Lepasepp ja Hillar Kaal

Kamtšatka poolsaar

Kamtšatka poolsaare asendikaart Kamtšatka poolsaare füüsiline kaart Kamtšatka poolsaar on poolsaar Euraasia mandri kirdeosas Venemaal.

Vaata Väino Lepasepp ja Kamtšatka poolsaar

Kaukasus

Kaukasuse satelliidipilt Kaukasus on mäestik Euraasias.

Vaata Väino Lepasepp ja Kaukasus

Kõrgalpinism

Kuuetuhandeline Chimborazo Andides alistus mägironijatele 1880. aastal Kõrgalpinism (inglise keeles high altitude climbing) on mägironimine üle 6000 meetri kõrguste mägede tippu.

Vaata Väino Lepasepp ja Kõrgalpinism

Kljutševskaja sopka

Kljutševskaja sopka (vene Ключевская сопка) on vulkaan Aasias Venemaa Kaug-Idas Kamtšatka poolsaarel.

Vaata Väino Lepasepp ja Kljutševskaja sopka

Kuuetuhandeline

Kuuetuhandeline Llullaillaco, mille tipus käidi juba enne eurooplaste tulekut Denali (6190 m) – ainus kuuetuhandeline Põhja-Ameerikas esmavallutatud kuuetuhandeline Tartu ülikool 350 (6258 m) 1982. aastal Pamiiris. Jaan Künnapi foto Kuuetuhandeline mäetipp ehk kuuetuhandeline (inglise keeles six-thousander) on mäetipp, mille kõrgus jääb vahemikku 6000–7000 m.

Vaata Väino Lepasepp ja Kuuetuhandeline

Lümati

Lümati on küla Tartu maakonnas Peipsiääre vallas.

Vaata Väino Lepasepp ja Lümati

Lõuna-Eesti

Lõuna-Eesti on Eesti lõunaosa, millele maastikuteaduslikult seisukohalt vastab Lõuna-Eesti maastikuvaldkond, mis hõlmab Eesti kaguosa Sakala kõrgustikust läänes, Vooremaast lõunas kuni Haanja kõrgustikuni kagus.

Vaata Väino Lepasepp ja Lõuna-Eesti

Mandrijää

Mandrijää ehk jääkilp on suure paksuse ning enam kui 50 000 km² pindalaga liustik, mis võib reeglina laieneda kõigis suundades.

Vaata Väino Lepasepp ja Mandrijää

Mäetipp

Džomolungma Mäetipp on mäe suurima absoluutse kõrgusega punkt.

Vaata Väino Lepasepp ja Mäetipp

Mooste

Mooste on alevik Põlva maakonnas Põlva vallas.

Vaata Väino Lepasepp ja Mooste

Pamiir

Pamiir on mäestikuala Aasias Alai oru (põhjas), Hindukuši (lõunas) ning Tarimi nõo vahel.

Vaata Väino Lepasepp ja Pamiir

Ranna vald

Ranna vald (saksa keeles Tellerhof) oli vald Tartumaal Kodavere kihelkonnas.

Vaata Väino Lepasepp ja Ranna vald

Taga-Alai

Lenini mäetipp Taga-Alai ahelikus 2008. aastal Taga-Alai ahelik ehk Alai-tagune ahelik (kirgiisi Чоң Алай кырка тоосу, tadžiki қаторкӯҳи Паси Олой) on mäeahelik Aasias Tadžikistani ja Kõrgõzstani piiril Alai oru serval.

Vaata Väino Lepasepp ja Taga-Alai

Tartu Ülikool

Tartu Ülikooli Delta keskus - ainulaadne multidistsiplinaarne õppe-, teadus- ja innovatsioonikeskus Euroopas. Eesti Vabariigi 105. aastapäeva kontsertaktus Tartu Ülikooli aulas Tartu Ülikool (lühend TÜ) on vanim ja suurim Eestis tegutsev ülikool ning ühtlasi Baltimaade ainus ülikool, mis kuulub 1,2% maailma parimate sekka.

Vaata Väino Lepasepp ja Tartu Ülikool

Tartu Ülikooli õpetajate seminar

Tartu Ülikooli õpetajate seminar on Tartu Ülikooli sotsiaalteaduste valdkonna haridusteaduste instituudi osakond, kus koolitatakse klassiõpetajaid (bakalaureuse- ja magistriõppe integreeritud õpe) ja koolieelse lasteasutuse õpetajaid (bakalaureuse- ja magistriõpe).

Vaata Väino Lepasepp ja Tartu Ülikooli õpetajate seminar

1931

1931.

Vaata Väino Lepasepp ja 1931

1963

1963.

Vaata Väino Lepasepp ja 1963

22. november

22.

Vaata Väino Lepasepp ja 22. november

27. juuli

27.

Vaata Väino Lepasepp ja 27. juuli