13 suhted: Gauss, Hapnik, Maa magnetväli, Maa tuum, Nikkel, Pöörisvool, Raud, Sisetuum, Temperatuur, Turbulents, Vahevöö, Väävel, Viskoossus.
Gauss
Gauss (tähis Gs) on magnetilise induktsiooni mõõtühik CGS-süsteemis.
Uus!!: Välistuum ja Gauss · Näe rohkem »
Hapnik
Hapnik (keemiline sümbol O, ladina Oxygenium) on keemiline element järjenumbriga 8.
Uus!!: Välistuum ja Hapnik · Näe rohkem »
Maa magnetväli
Maa magnetväli on planeeti Maa ümbritsev ligikaudu magnetdipooli ülesehitusega magnetväli, mis tuleneb planeedi seesmistest füüsikalistest protsessidest.
Uus!!: Välistuum ja Maa magnetväli · Näe rohkem »
Maa tuum
Maa siseehitus Maa tuum on Maa sisemine, peamiselt rauast ja niklist koosnev osa.
Uus!!: Välistuum ja Maa tuum · Näe rohkem »
Nikkel
Nikkel (sümbol Ni) on ferromagnetiline keemiline element järjekorranumbriga 28.
Uus!!: Välistuum ja Nikkel · Näe rohkem »
Pöörisvool
280px Pöörisvool ehk Foucault' vool on elektrivool, mis tekib elektrit juhtivas kehas (näiteks metallplaadis) muutuva magnetvälja mõjul.
Uus!!: Välistuum ja Pöörisvool · Näe rohkem »
Raud
Raud (ladina keeles ferrum) on keemiline element järjenumbriga 26.
Uus!!: Välistuum ja Raud · Näe rohkem »
Sisetuum
Maa siseehitus. Sisetuum on märgitud numbriga 6 Sisetuum on Maa tuuma keskosa, tuuma kõige kuumem osa.
Uus!!: Välistuum ja Sisetuum · Näe rohkem »
Temperatuur
Temperatuur on füüsikaline suurus, mis iseloomustab süsteemi või keha soojuslikku olekut ehk soojusastet.
Uus!!: Välistuum ja Temperatuur · Näe rohkem »
Turbulents
Turbulentne voolamine ehk turbulents ehk turbulentsus on vedeliku või gaasi voolamine, kus aineosakesed liiguvad korrapäratult, tekitades sageli keeriseid, kuigi samal ajal liigub kogu aine mass voolu suunas.
Uus!!: Välistuum ja Turbulents · Näe rohkem »
Vahevöö
Vahevöö (ka vahekest) on kiht Maa sisemuses, mis asub allpool maakoort ja ülalpool tuuma.
Uus!!: Välistuum ja Vahevöö · Näe rohkem »
Väävel
Väävel on mittemetalliline keemiline element järjenumbriga 16.
Uus!!: Välistuum ja Väävel · Näe rohkem »
Viskoossus
Vasakul voolab väikese viskoossusega aine (vesi) ja paremal suure viskoossusega aine (mesi) Vedelikukihtide nihkumine alumise paigalseisava ja ülemise liikuva plaadi vahel Pigi viskoossus on umbes 100 miljardit korda suurem kui veel, nii et sellise tilga moodustumiseks kulub aastaid Viskoossus (ladina keeles viscosus 'kleepuv') on vooliste (vedelike ja gaaside) molekulide sisehõõrdumisest tingitud voolamise võime/omadus.
Uus!!: Välistuum ja Viskoossus · Näe rohkem »