Kiiremini kui brauser!
23 suhted: Astmevaheldus, Eesti keel, Geminaadivaheldus, Käänamine, Käändsõna, Martin Ehala, Mati Hint, Nimetav kääne, Omastav kääne, Ortograafia, Osastav kääne, Pööramine, Prosoodia, Sõna, Sõnavorm, Sulghäälik, Täishäälik, Tüvi (keeleteadus), Tegusõna, Teooria, Välde, 13. sajand, 15. sajand.
Astmevaheldus
Astmevaheldus on häälikuvaheldus, mis on iseloomulik läänemeresoome, saami ja samojeedi keeltele.
Uus!!: Vältevaheldus ja Astmevaheldus · Näe rohkem »
Eesti keel
Eesti keel (varasem nimetus maakeel) on läänemeresoome lõunarühma kuuluv keel.
Uus!!: Vältevaheldus ja Eesti keel · Näe rohkem »
Geminaadivaheldus
Geminaadivaheldus on astmevaheldus, mille puhul tugevas astmes on geminaat, nõrgas astmes ühekordne häälik.
Uus!!: Vältevaheldus ja Geminaadivaheldus · Näe rohkem »
Käänamine
Käänamine ehk deklineerimine ehk deklinatsioon on käändsõnade (nimisõnade, omadussõnade, arvsõnade, asesõnade ja kesksõnade) või tegusõna käändeliste vormide muutmine käändeti.
Uus!!: Vältevaheldus ja Käänamine · Näe rohkem »
Käändsõna
---- Käändsõna ehk noomen on käänduvate sõnade ühisnimetus.
Uus!!: Vältevaheldus ja Käändsõna · Näe rohkem »
Martin Ehala
Martin Ehala 2009. aastal Martin Ehala (sündinud 20. detsembril 1963) on eesti keeleteadlane ja õppejõud, Eesti Vabariigi teaduspreemia laureaat.
Uus!!: Vältevaheldus ja Martin Ehala · Näe rohkem »
Mati Hint
Mati Hint 2009. aastal Mati Hint (28. august 1937 – 5. detsember 2019) oli eesti keeleteadlane, ühiskonnategelane ja poliitik.
Uus!!: Vältevaheldus ja Mati Hint · Näe rohkem »
Nimetav kääne
Nimetav kääne ehk nominatiiv on üks kõige tavalisemaid käändeid.
Uus!!: Vältevaheldus ja Nimetav kääne · Näe rohkem »
Omastav kääne
Omastav kääne ehk genitiiv on grammatiline kääne, millega markeeritakse nimisõna täiendiks olevat nimisõna ja mis tihti väljendab omajat, ning mis vastab küsimustele "kelle?" ja "mille?".
Uus!!: Vältevaheldus ja Omastav kääne · Näe rohkem »
Ortograafia
Ortograafia ehk õigekirjutus ehk õigekiri on reeglite süsteem, mille kohaselt kirjalikus keeletarvituses kasutatakse tähti, kirjavahemärke ja sõnavahesid.
Uus!!: Vältevaheldus ja Ortograafia · Näe rohkem »
Osastav kääne
Osastav kääne ehk partitiiv on abstraktne ehk grammatiline kääne, mis on kasutusel peamiselt soome-ugri keeltes.
Uus!!: Vältevaheldus ja Osastav kääne · Näe rohkem »
Pööramine
Pööramine ehk konjugeerimine on tegusõna pöördeliste vormide muutmine.
Uus!!: Vältevaheldus ja Pööramine · Näe rohkem »
Prosoodia
Prosoodia on keeleteaduses koondmõiste, mis hõlmab kõnelõikude (häälikute, silpide, sõnade, lausete) kestuse, hääle valjuse ja kõrgusega seotud nähtusi.
Uus!!: Vältevaheldus ja Prosoodia · Näe rohkem »
Sõna
Sõna on keele vähim vaba vorm, mille tunnuseks on võime esineda iseseisvalt.
Uus!!: Vältevaheldus ja Sõna · Näe rohkem »
Sõnavorm
Sõnavormideks nimetatakse ühe ja sama sõna eri kujusid, mis erinevad üksteisest ainult selle poolest, kuidas neid lauses kasutada saab.
Uus!!: Vältevaheldus ja Sõnavorm · Näe rohkem »
Sulghäälik
Sulghäälik ehk klusiil on häälik, mille moodustamisel suletakse õhuvool täielikult.
Uus!!: Vältevaheldus ja Sulghäälik · Näe rohkem »
Täishäälik
Eesti artikulatoorne vokaalidiagramm Täishäälik ehk vokaal on häälik, mille artikuleerimisel pääseb õhk vabalt ja pidevalt välja suust või suust ja ninast nii, et kõnetraktis ei teki keele keskjoonel õhuvoolule sulgu ega märgatavat kahinat põhjustavat ahtust.
Uus!!: Vältevaheldus ja Täishäälik · Näe rohkem »
Tüvi (keeleteadus)
Tüvi ehk sõnatüvi on sõna osa, mis jääb järele muuteliidete eemaldamisel.
Uus!!: Vältevaheldus ja Tüvi (keeleteadus) · Näe rohkem »
Tegusõna
Tegusõna ehk verb ehk pöördsõna on sõnaliik, millesse kuuluv sõnavorm väljendab tegevust ja on lauses kõige sagedamini öeldis või kuulub öeldise koosseisu.
Uus!!: Vältevaheldus ja Tegusõna · Näe rohkem »
Teooria
Teooriaks ehk teaduslikuks teooriaks nimetatakse empiirilistes teadustes seletus- ja ennustusjõuga väidete ja argumentide üldistatud süsteemi, mis hõlmab väiteid vaadeldavate objektide kohta ja mida saab katsega kinnitada või ümber lükata.
Uus!!: Vältevaheldus ja Teooria · Näe rohkem »
Välde
Välde on keeleteaduses hääliku või silbi fonoloogiline pikkus, st pikkus, mille varieerumine võib antud keele süsteemis tähistada erisusi lekseemide tähenduses.
Uus!!: Vältevaheldus ja Välde · Näe rohkem »
13. sajand
13.
Uus!!: Vältevaheldus ja 13. sajand · Näe rohkem »
15. sajand
15.
Uus!!: Vältevaheldus ja 15. sajand · Näe rohkem »
