Kiiremini kui brauser!
34 suhted: Adrakohtunik, Ait, Asundus, Eestimaa kubermang, Essen (aadlisuguvõsa), Frontoon, Hans Heinrich von Tiesenhausen (1685–1736), Järva-Jaani kihelkond, Joonia order, Katk, Kelpkatus, Klassitsism, Kolhoos, Lääne-Viru maakond, Mõisasüda, Meierei, Metsamõisa mõis, Põhjasõda, Portikus, Rüütlimõis, Rehi, Saksa keel, Saun, Suveköök, Tall, Tamsalu sovhoos, Tapa vald, Väinjärve, Võhmuta, Võhmuta mõis (Harju-Jaani), Võhmuta mõisa kalmistu, Venemaa Keisririik, Zöge von Manteuffel, 1919. aasta maareform.
Adrakohtunik
Adrakohtunik (ka: haagikohtunik; rahvakeeles: aagreht, haagreht, haakrihter) oli ajalooline maapolitseikohtunik ehk maakohtunik Eestimaal (alates 16. sajandi algusest) ja Liivimaal (alates 15. sajandi algusest).
Uus!!: Võhmuta mõis ja Adrakohtunik · Näe rohkem »
Ait
Buldersi talu ait Ruhnus. Foto tehtud augustis 2011. Ait (tartu murdes ratt) on taluhoonete kompleksi kuuluv varude hoidmiseks mõeldud laohoone.
Uus!!: Võhmuta mõis ja Ait · Näe rohkem »
Asundus
Asundus ehk uusasula on uus (maa-)asula; Eestis olnud ka asula liike.
Uus!!: Võhmuta mõis ja Asundus · Näe rohkem »
Eestimaa kubermang
Eestimaa kubermang (saksa keeles Gouvernement Estland, vene keeles Эстляндская губерния) oli Eestimaa valitsemiseks loodud Venemaa Keisririigi haldusüksus.
Uus!!: Võhmuta mõis ja Eestimaa kubermang · Näe rohkem »
Essen (aadlisuguvõsa)
Esseni suguvõsa aadlivapp Essen (varem ka Essen a.d. H. Nauckshen-Orrisaar) on Vestfaalist pärit baltisaksa põlis aadlisuguvõsa.
Uus!!: Võhmuta mõis ja Essen (aadlisuguvõsa) · Näe rohkem »
Frontoon
Ohtu mõisa peahoone fassaadi ilmestavad liseenid ja keskosa kohal paikneb frontoon Mustpeade maja renessanssfassaadil on vanimad frontoonid Eesti arhitektuuris Kiltsi mõisa härrastemaja klassitsistlik frontoon Frontoon (prantsuse fronton, ladina frons, frontis, 'laup, seina esiosa') on eeskätt dekoratiivne madal viil, mis sageli on kujundatud tugeva äärekarniisiga.
Uus!!: Võhmuta mõis ja Frontoon · Näe rohkem »
Hans Heinrich von Tiesenhausen (1685–1736)
Vabahärra Hans Heinrich von Tiesenhausen (11. veebruar (vkj 1. veebruar) 1685 – 7. märts (vkj 25. veebruar) 1736 Tallinn) oli baltisakslasest Rootsi sõjaväelane ja Eestimaa rüütelkonna peamees.
Uus!!: Võhmuta mõis ja Hans Heinrich von Tiesenhausen (1685–1736) · Näe rohkem »
Järva-Jaani kihelkond
Järva-Jaani kirik Järva-Jaani kihelkond (lühend JJn; saksa keeles Kirchspiel St. Johannis) oli kihelkond Järvamaal ja Eestimaa kubermangu Järva kreisis.
Uus!!: Võhmuta mõis ja Järva-Jaani kihelkond · Näe rohkem »
Joonia order
Joonia orderi elemendid Joonia stiil on üks kolmest vanakreeka (templi)arhitektuuri stiilist.
Uus!!: Võhmuta mõis ja Joonia order · Näe rohkem »
Katk
Katkuks (ladina keeles pestis) nimetatakse kergesti levivat nakkushaigust, mille tekitajaks on katkubakter (Yersinia pestis).
Uus!!: Võhmuta mõis ja Katk · Näe rohkem »
Kelpkatus
Kelpkatus ristkülikukujulisel majal Poolkelpkatus Kelpkatus on katusetüüp, millel on kõik küljed kaldu seinte poole ning ei ole vertikaalseid otsaseinu nagu nt viilkatuse puhul.
Uus!!: Võhmuta mõis ja Kelpkatus · Näe rohkem »
Klassitsism
Klassitsism on 18.–19. sajandi kunstisuund, mis lähtus renessansiaja antiigiharrastusest ning avaldus paljude Euroopa maade arhitektuuris, kujutavas kunstis, kirjanduses, teatrikunstis ja muusikas.
Uus!!: Võhmuta mõis ja Klassitsism · Näe rohkem »
Kolhoos
Kolhoos (vene keeles: колхоз, lühend sõnadest коллективное хозяйство, 'ühismajand', 'kollektiivmajand') oli Nõukogude Liidus põhiliselt põllumajanduse või kalandusega tegelev (ühis)majand.
Uus!!: Võhmuta mõis ja Kolhoos · Näe rohkem »
Lääne-Viru maakond
Lääne-Viru maakond ehk Lääne-Virumaa on 1. järgu haldusüksus Eestis.
Uus!!: Võhmuta mõis ja Lääne-Viru maakond · Näe rohkem »
Mõisasüda
Kodijärve mõisasüda. Mõisasüda ehk mõisakeskus oli mõisa kui majandusüksuse hoonetekompleks, mis enamasti oli koondatud ühte kokkuhttps://web.archive.org/web/20141007080955/http://www.mois.ee/tahendus.shtml (vaadatud 01.10.2014).
Uus!!: Võhmuta mõis ja Mõisasüda · Näe rohkem »
Meierei
Eestis tegutsesid meiereid paljude mõisate juures. Pildil on kunagine Sangaste mõisa meierei 1878. aastal asutatud Vana-Kuuste meierei oli Eesti esimene koorelahutajaga meierei Meierei ehk piimatalitus on piimatööstusettevõte, mis varub piima ja valmistab sellest piimatooteid.
Uus!!: Võhmuta mõis ja Meierei · Näe rohkem »
Metsamõisa mõis
Metsamõisa mõis (saksa keeles Karlsbrunn) oli poolmõis Järva-Jaani kihelkonnas Järvamaal, (vaadatud 25.03.2016) nüüdse haldusjaotuse järgi Järsi külas Lääne-Virumaal.
Uus!!: Võhmuta mõis ja Metsamõisa mõis · Näe rohkem »
Põhjasõda
Põhjasõda oli 1700.–1721.
Uus!!: Võhmuta mõis ja Põhjasõda · Näe rohkem »
Portikus
Tartu Ülikooli peahoonel on silmapaistev portikus Portikus on hoone peasissekäigu ees paiknev sammaste ja frontooniga hooneosa.
Uus!!: Võhmuta mõis ja Portikus · Näe rohkem »
Rüütlimõis
Rüütlimõis oli algselt rüütlile kuulunud läänimõis.
Uus!!: Võhmuta mõis ja Rüütlimõis · Näe rohkem »
Rehi
Mäeküla talu rehi Rehi on kaheruumiline taluarhitektuuris rõhtpalgist põllumajandusfunktsiooniga kõrvalhoone, kus kuivatati ja peksti vilja.
Uus!!: Võhmuta mõis ja Rehi · Näe rohkem »
Saksa keel
Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.
Uus!!: Võhmuta mõis ja Saksa keel · Näe rohkem »
Saun
Vana palkseina ja uue rookatusega suitsusaun Hiiumaal 2014. aastal Saun Esna allikajärve ääres Suurupi ülemise tuletorni saun, ehitatud 1896 Palksauna keris ja lava. Kerise kohal on kuumaveepaak Eesti kõige põhjapoolsem saun Keri saarel Saun on hoone või ruum, kus kõrgel temperatuuril (tavaliselt 70–100 °C juures) võetakse leili ja pestakse.
Uus!!: Võhmuta mõis ja Saun · Näe rohkem »
Suveköök
Suveköök on väike elumajast eraldi asuv lahtise koldega ehitis soojal ajal söögi valmistamiseksEesti keele seletav sõnaraamat.
Uus!!: Võhmuta mõis ja Suveköök · Näe rohkem »
Tall
Kukruse mõisa hobusetall. Tall ehk hobusetall on hoone või ruum, kus peetakse hobuseid.
Uus!!: Võhmuta mõis ja Tall · Näe rohkem »
Tamsalu sovhoos
Tamsalu sovhoos oli sovhoos Rakvere rajoonis Tamsalu külanõukogus.
Uus!!: Võhmuta mõis ja Tamsalu sovhoos · Näe rohkem »
Tapa vald
Tapa vald on kohaliku omavalitsuse üksus Lääne-Viru maakonnas.
Uus!!: Võhmuta mõis ja Tapa vald · Näe rohkem »
Väinjärve
Väinjärve on küla Järva maakonnas Järva vallas.
Uus!!: Võhmuta mõis ja Väinjärve · Näe rohkem »
Võhmuta
Võhmuta on küla Lääne-Viru maakonnas Tapa vallas.
Uus!!: Võhmuta mõis ja Võhmuta · Näe rohkem »
Võhmuta mõis (Harju-Jaani)
Võhmuta mõis (saksa keeles Wechmuth) oli Peningi mõisa kõrvalmõis Harju-Jaani kihelkonnas Harjumaalhttp://www.mois.ee/pikknimv.shtml (vaadatud 22.01.2016).
Uus!!: Võhmuta mõis ja Võhmuta mõis (Harju-Jaani) · Näe rohkem »
Võhmuta mõisa kalmistu
Võhmuta mõisa kalmistu on kalmistu Järva-Jaani kihelkonnas Järvamaal, tänapäevase haldusjaotuse järgi Võhmuta külas Tapa vallas Lääne-Viru maakonnas.
Uus!!: Võhmuta mõis ja Võhmuta mõisa kalmistu · Näe rohkem »
Venemaa Keisririik
Venemaa Keisririik (vene keeles Россійская Имперія, praeguses kirjaviisis Российская империя) oli ajavahemikul 1721–1917 Euroopas ja Aasias paiknenud riik, mille eellane oli Moskva tsaaririik ja järglane oli 1917.
Uus!!: Võhmuta mõis ja Venemaa Keisririik · Näe rohkem »
Zöge von Manteuffel
Zöge von Manteuffel, ka Zoege von Manteuffel, Manteuffel gen.
Uus!!: Võhmuta mõis ja Zöge von Manteuffel · Näe rohkem »
1919. aasta maareform
1919.
Uus!!: Võhmuta mõis ja 1919. aasta maareform · Näe rohkem »
