Kiiremini kui brauser!
8 suhted: Alateadvus, Alfred Adler, Arthur Schopenhauer, Friedrich Nietzsche, Inimene, Võimutahe (Nietzsche), 19. sajand, 20. sajand.
Alateadvus
Alateadvus ehk mitteteadvus ehk teadvustamatus ehk eelteadvus ehk teadvusväline (ka: teadvusetu, ebateadvus, irdteadvus; saksa keeles das Unbewusste) on Sigmund Freudi järgi inimpsüühika komponent, mille sisu ei ole antud hetkel hoolimata tahtepingutusest võimalik teadvusesse tuua.
Uus!!: Võimutahe ja Alateadvus · Näe rohkem »
Alfred Adler
Alfred Adler Alfred Adler (7. veebruar 1870 Viin – 28. mai 1937 Šotimaa) oli Austria meditsiinidoktor ja psühholoog, individuaalpsühholoogilise koolkonna rajaja.
Uus!!: Võimutahe ja Alfred Adler · Näe rohkem »
Arthur Schopenhauer
Arthur Schopenhauer (22. veebruar 1788 – 21. september 1860) oli saksa filosoof, kes oma peateoses "Maailm kui tahe ja kujutlus" ("Die Welt als Wille und Vorstellung") kirjeldab tahet kui maailma tagant kihutavat jõudu, mis otsib alaliselt rahuldust, seda aga kunagi leidmata.
Uus!!: Võimutahe ja Arthur Schopenhauer · Näe rohkem »
Friedrich Nietzsche
Friedrich Wilhelm Nietzsche (15. oktoober 1844 Röcken – 25. august 1900 Weimar) oli saksa filosoof.
Uus!!: Võimutahe ja Friedrich Nietzsche · Näe rohkem »
Inimene
Inimene ehk tarkinimene ehk nüüdisinimene (Homo sapiens 'tark inimene') on bioloogilise süstemaatika järgi loomaliik inimese perekonnast inimlaste sugukonnast esikloomaliste seltsist, kuuludes seega kõrgemate imetajate hulka.
Uus!!: Võimutahe ja Inimene · Näe rohkem »
Võimutahe (Nietzsche)
"Võimutahe" ("Der Wille zur Macht", 1901) on Friedrich Nietzsche teos, raamat, mida ta tegelikult ei kirjutanud, vaid mille konstrueerisid temast maha jäänud paberite, ääremärkuste, visandite ja katkendite põhjal tema õde Elisabeth Förster-Nietzsche ja Peter Gast alias Heinrich Köselitz.
Uus!!: Võimutahe ja Võimutahe (Nietzsche) · Näe rohkem »
19. sajand
Ameerika Ühendriikide kaart aastal 1800 Euroopa kaart pärast Viini kongressi 1815. aastal Louvre'i galeriis Pariisis Tallinna ehk varasema nimega Revali vanasadam Aleksei Bogoljubovi maalil, 1853 Anton von Werneri maal Berliini kongressi viimasest koosolekust, mis toimus 13. juulil 1878 New Yorgi lahte Hudsoni jõe suudmesse 1886. aastal 1880ndatel 1880ndate kõrgklassi mood Euroopa kaart aastal 1890 Victoria teemantjuubeli foto 1893. aastast 19.
Uus!!: Võimutahe ja 19. sajand · Näe rohkem »
20. sajand
New Yorgi Park Row tänaval asusid varajased pilvelõhkujad, mis kuulusid peamiselt ajalehetoimetustele; foto umbes aastast 1906 Esimese maailmasõja vallandumise daatumiks 20. sajand nägi mitmete sõltumatute rahvusriikide sündi Euroopas. Euroopa kaart aastast 1923 Atlase skulptuur avati Rockefeller Centeris aastal 1937 II maailmasõda Euroopas 1942. aastal Auschwitz II-Birkenau koonduslaager HMS Malaya lahkub New Yorgi sadamast pärast torpeedorünnakust põhjustatud parandustöid 9. juulil 1941 külma sõja aegne poliitriikide peamine heidutusvahend. Fotol on tuumapommi tekitatud "tuumaseen" Nagasaki kohal 9. augustil 1945, mis tõusis plahvatuse hüpotsentrist 18 km kõrgusele suprematistlik õlimaal "Must ruut", mis tähistavat maalikunsti surma, 1915, 79,5×79,5 cm, Tretjakovi galeriis Moskvas Nõukogude Liit ja selle poolt okupeeritud või selle kommunistliku režiimi mõjusfääris (vt raudne eesriie) olnud riigid Kuuba revolutsiooni ajal Balti riigipeadega 1998. aastal USAs Pentagonis Balti keti 10. aastapäevale pühendatud Leedu postmargiplokk kroonine rahatäht Jugoslaavia lagunemine 20.
Uus!!: Võimutahe ja 20. sajand · Näe rohkem »
