Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Installi
Kiiremini kui brauser!
 

Zhanguo

Index Zhanguo

Sõdivad riigid 350 eKr Zhanguo ehk sõdivate riikide ajastu ehk võitlevate riikide aeg (hiina keeles lihtsustatud kirjas 战国时代 (Zhanguo Shidai, Zhànguó Shídài)) oli Vana-Hiina ajaloos periood aastatel 475 eKr – 221 eKr.

36 suhted: Akupunktuur, Amb, Chu riik, Hani dünastia, Hiina filosoofia, Hiina keel, Hiina lihtsustatud kiri, Jangtse, Kaubandus, Kompass, Kuningas, Maakond, Nomaadid, Pärisorjus, Pronks, Qin Shi Huangdi, Qini dünastia, Ratsavägi, Raud, Sichuan, Songi dünastia, Suur Hiina kanal, Suur Hiina müür, Vana-Hiina, Vürst, 221 eKr, 222 eKr, 224 eKr, 225 eKr, 227 eKr, 228 eKr, 230 eKr, 247 eKr, 403 eKr, 475 eKr, 770. aastad eKr.

Akupunktuur

14 meridiaani Akupunktuur (ladina keelest acus 'nõel' ja pungere 'pistma, torkama') ehk nõelravi on traditsioonilise Hiina meditsiini teraapia, milles tervisehäirete ja haiguste ravimisel kasutatakse organismi või mõne elundi talitluse mõjutamiseks spetsiaalseid väärismetallist nõelu, mis torgatakse teatud punktidesse kehal (mõjutamiseks kasutatakse ka mokšat, punktmassaaži või akukleebiseid).

Uus!!: Zhanguo ja Akupunktuur · Näe rohkem »

Amb

Umbes 1500. aastast pärit joonis Leonardo da Vinci käsiammust Amb ehk vibupüss ehk arbalett ehk pandpüss on laskerelv, millega saab lasta ammunooli.

Uus!!: Zhanguo ja Amb · Näe rohkem »

Chu riik

Chu (hiina: 楚) oli hegemooniline Zhou-aegne riik.

Uus!!: Zhanguo ja Chu riik · Näe rohkem »

Hani dünastia

Hani dünastia oli Vana-Hiina dünastia.

Uus!!: Zhanguo ja Hani dünastia · Näe rohkem »

Hiina filosoofia

Konfutsius esitleb Laozile noorukest Buddhat Hiina filosoofia on filosoofia, mis on kirjutatud järgides hiina mõttele omaseid kultuuritraditsioone.

Uus!!: Zhanguo ja Hiina filosoofia · Näe rohkem »

Hiina keel

hiina kirjas (vasakul traditsioonilises kirjas, paremal lihtsustatud kirjas) Hiina keel (traditsioonilises hiina kirjas 漢語; lihtsustatud hiina kirjas 汉语; pinyinis hànyǔ; ka 中文 zhōngwén 'hiina kirjakeel') on hiina-tiibeti keelkonda kuuluv keel, mida kõneleb umbes 1,2 miljardit inimest peamiselt Hiina Rahvavabariigis, Taiwanil, Singapuris (neis maades on ta ametlik keel), Malaisias, Indoneesias ja mujal.

Uus!!: Zhanguo ja Hiina keel · Näe rohkem »

Hiina lihtsustatud kiri

Hiina lihtsustatud kiri on hiina kirja ehk hani kirja lihtsustatud kirjamärkidega versioon, mis võeti kasutusele Hiina Rahvavabariigis 1950ndatel ning kuulutati seal hiina traditsioonilise kirja asemel ametlikuks standardiks.

Uus!!: Zhanguo ja Hiina lihtsustatud kiri · Näe rohkem »

Jangtse

Jangtse allikas Jangtse teeb Yunnanis umbes täispöörde, pöördudes lõunast põhja. pisi Jangtse (hiina lihtsustatud 长江 / traditsiooniline 長江 Cháng Jiāng 'pikk jõgi'; ka 扬子江 / 揚子江 Yángzi Jiāng) on jõgi Aasias, Hiinas.

Uus!!: Zhanguo ja Jangtse · Näe rohkem »

Kaubandus

Kaubanduseks nimetatakse kaupade ostu-müüki kaubandusettevõtete kaudu, teisisõnu kaupade ostu müüki oma nimel ja oma arvel.

Uus!!: Zhanguo ja Kaubandus · Näe rohkem »

Kompass

18. sajandi asimuutiline kompass Hispaaniast Harilik nõelaga "kuiva" tüüpi kompass Kompass (keskld. compassus – 'ring', 'sirkel') on navigatsiooniline mõõteriist, mille abil saab määrata ilmakaari.

Uus!!: Zhanguo ja Kompass · Näe rohkem »

Kuningas

Kuningas (või kuninganna) on riigipea nimetus enamikus monarhistliku korraga riikides.

Uus!!: Zhanguo ja Kuningas · Näe rohkem »

Maakond

Eestis on maakond 1. järgu haldusüksuse tüüp.

Uus!!: Zhanguo ja Maakond · Näe rohkem »

Nomaadid

Saami perekond aastal 1900 Nomaadid (ainsuses nomaad; kreeka keeles (ainsuses) νομάς, nomas, (mitmuses) νομάδες, nomades) on inimesed, inimrühmad või rahvad (rändrahvad), kes rändavad pidevalt ühest elupaigast teise.

Uus!!: Zhanguo ja Nomaadid · Näe rohkem »

Pärisorjus

Pärisorjus ehk pärisorjuslik sõltuvus on isiku kui pärisorja feodaalse sõltuvuse raskeim aste.

Uus!!: Zhanguo ja Pärisorjus · Näe rohkem »

Pronks

Pronksist Vaskratsanik Peterburis Pronks (itaalia keeles bronzo) on kitsamas mõttes vase ja tina sulam.

Uus!!: Zhanguo ja Pronks · Näe rohkem »

Qin Shi Huangdi

Qin Shi Huangdi Qin Shi Huangdi Qin Shi Huangdi (sünninimega Yíng Zhèng; 259 – 10. september 210 eKr) oli esimene Hiina keiser.

Uus!!: Zhanguo ja Qin Shi Huangdi · Näe rohkem »

Qini dünastia

Qin Shi Huangdi keisririik aastal 210 eKr Ala, mida valitses Qini dünastia Qini dünastia (秦朝, Qíncháo) oli Hiina keisririigi esimene dünastia.

Uus!!: Zhanguo ja Qini dünastia · Näe rohkem »

Ratsavägi

Austria-Ungari ratsaväelasi 1898. a.-l Tartu (märts 1918) Ratsavägi on väeliik, mille isikkoosseis liigub ja võitleb ratsa.

Uus!!: Zhanguo ja Ratsavägi · Näe rohkem »

Raud

Raud (ladina keeles ferrum) on keemiline element järjenumbriga 26.

Uus!!: Zhanguo ja Raud · Näe rohkem »

Sichuan

Sichuan (四川 (Sichuan; Sìchuān); 'neli jõge') ehk Sichuani provints (四川省 (Sichuan Sheng; Sìchuān Shěng); lühendid 川 (Chuan; Chuān), 蜀 (Shu; Shǔ) on provints Hiina Rahvavabariigi lääneosas. Sichuani on traditsiooniliselt nimetatud ka "Üleujutuste maaks" (天府之国 (Tianfu zhi guo; Tiānfŭ zhī guó)). Sichuani halduskeskus on Chengdu, mis on olnud Hiina lääneosa kaubandus-, transpordi-, tööstus- ja kultuurikeskus. Provintsi pindala on 485 000 km² (5,05% Hiina territooriumist; 5. koht Hiinas). Enne Chongqingi eraldamist 1977 oli Sichuan pindalalt (569 000 km²) Qinghai järel teisel kohal. Elanike arv oli 80 418 000 (2010; rahvaloendus), 81 270 000 (2007) ja 86 730 000 (2002; 3. koht Hiinas). Enne Chongqingi eraldamist oli Sichuan kõige rahvarohkem provints. Rahvastiku tihedus oli 168 in/km² (2007) ja 179 in/km² (2002; 21. koht).

Uus!!: Zhanguo ja Sichuan · Näe rohkem »

Songi dünastia

Põhja-Songi riik 1111. aastal. Songi dünastia (hiina keeles Sòng Cháo; Wade-Giles'i transkriptsioonis Sung Ch'ao) oli Hiina keisririigi dünastia, mis valitses 960–1279.

Uus!!: Zhanguo ja Songi dünastia · Näe rohkem »

Suur Hiina kanal

pisi Suur Hiina kanal (hiina keeles 大運河, lihtsustatud kirjas 大运河) on kanal Hiinas Pekingi ja Hangzhou linna vahel.

Uus!!: Zhanguo ja Suur Hiina kanal · Näe rohkem »

Suur Hiina müür

Suur Hiina müür (hiina keeles: 萬里長城 Wànlǐ Chángchéng; ('10 000 lii müür') on Hiina kaitserajatis, mida ehitati alates 3. sajandist eKr kuni 17. sajandi alguseni eesmärgiga kaitsta valitsevaid dünastiaid võõrvallutajate (mongolid, turgid jt) sissetungi eest. Mitmeid müürilõike ehitati alates 3. sajandist eKr, kuid Suur Hiina müür sai alguse ajavahemikus 220–200 eKr, kui esimene Hiina keiser Qin Shi Huangdi lasi üksikud müürilõigud omavahel ühendada. Müüri kogupikkuseks loetakse pärast 2009. aasta arheoloogilisi avastusi 8851,8 km (peamüüri pikkus 2400 km) ja praegu ulatub müür mererannikult Pekingist idas kuni Gobi kõrbeni Gansu provintsis keset Hiinat. Müür on 9 meetrit kõrge, ülaosas 5,5 meetrit lai ning varustatud müüripealse tee, vahitornide, väravate ja kantsidega, millest juba vahitorne on kokku loetud umbes 20 000 (hiina ajaloolased väidavad, et kunagi võis see arv olla 60 000).

Uus!!: Zhanguo ja Suur Hiina müür · Näe rohkem »

Vana-Hiina

Vana-Hiina oli hiinlaste maa vanaaja Hiina tsivilisatsiooni perioodil.

Uus!!: Zhanguo ja Vana-Hiina · Näe rohkem »

Vürst

Vürst on Saksamaal hertsogist madalam, Venemaal suurvürstist madalam aadlitiitel, samuti monarhitiitel.

Uus!!: Zhanguo ja Vürst · Näe rohkem »

221 eKr

221.

Uus!!: Zhanguo ja 221 eKr · Näe rohkem »

222 eKr

222.

Uus!!: Zhanguo ja 222 eKr · Näe rohkem »

224 eKr

224.

Uus!!: Zhanguo ja 224 eKr · Näe rohkem »

225 eKr

225.

Uus!!: Zhanguo ja 225 eKr · Näe rohkem »

227 eKr

227.

Uus!!: Zhanguo ja 227 eKr · Näe rohkem »

228 eKr

228.

Uus!!: Zhanguo ja 228 eKr · Näe rohkem »

230 eKr

230.

Uus!!: Zhanguo ja 230 eKr · Näe rohkem »

247 eKr

247.

Uus!!: Zhanguo ja 247 eKr · Näe rohkem »

403 eKr

Aasta 403 enne Kristuse sündi ehk meie ajaarvamist.

Uus!!: Zhanguo ja 403 eKr · Näe rohkem »

475 eKr

Aasta 475 enne Kristuse sündi ehk meie ajaarvamist.

Uus!!: Zhanguo ja 475 eKr · Näe rohkem »

770. aastad eKr

Kirjeldus ei ole.

Uus!!: Zhanguo ja 770. aastad eKr · Näe rohkem »

Ümbersuunamised siin:

Sõdivate riikide ajastu, Võitlevate riikide aeg, Zhangguo.

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »